Vikerraadio. Tere, eriliselt vali linnulaul ei lase eriolukorraks maale pagenutel enam kaua magada, kas seepärast või muul põhjusel on paljud inimesed tagasi linnadesse kolinud. Õunapuude pungad annavad aimu, et eilne volbripäev, maipüha ja töörahvapüha on selja taga ja rahvakalendri austajatele pole nüüd muud kui oodata nädala pärast saabuvat Nigulapäeva. Aga praegu on hea aeg kuulata järgmised 50 minutit rahva teenreid sest nii nagu ka laupäeviti oleme siin stuudios kolmekesi selleks, et analüüsida lõppenud lõppeva nädala olulisi uudisteemasid. Täna on minuga koos Huko aaspõllu Eesti rahvusringhäälingust. Tere Heidit Kaio eesti naisest. Tere ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust. Täna tuleb juttu eriolukorrast väljumisest ja selle strateegiast, räägime sellest, mis juhtus päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadusega, mille president jättis välja kuulutamata. Tuleb juttu põllumajandusest ja tööst ehk maaeluministri ideest saata koolinoored põllule tööle ja tähistame või siis õigemini analüüsime Jüri Ratase valitsuse esimest aastat. Aga alustame juba harjumuseks saanud infost koroonaviiruse kohta, et see nädal on peaaegu eranditult olnud positiivsed uudised selles mõttes positiivsetest positiivseid teste on küllaltki vähe. Noh, võtame siit järjest 11 positiivset testi 21, seitse, kolm, viis ja täna samuti viis, et, et noh, näha on, et, et testide tulemused on langustrendis, sama kehtib ka siis haiglas viibivate inimeste kohta, et tänase hommikuse seisuga siis 74 inimest on haiglaravil koroonaviiruse tõttu juttu, et et tundub, et see tervise pool vähemalt hakkab paranema selle tänu sellele võime hakata mõtlema, kuidas ikkagi väljumine leiab aset. No ja näib, et Eestis tehke, see tipp on ületatud, mis ei tähenda seda, et see uuesti tagasi võiks tulla, kui ühiskond avanema hakkab, aga, aga praeguse praeguse seisu järgi näib, et on ületatud näiteks erinevalt Suurbritanniast, kus kus just tänase seisuga on, on rekordarv haigestunud, et on, seal on vist nagu tipp kätte jõudnud. Tahan näha tegelikult täna linnas ka ringi vaadates ja muudel päevadel, et inimesed on vaikselt kodudest välja hakanud tulema. Et sellega seoses muidugi on eeldada, et võib-olla kahe nädala pärast me võime näha nüüd järgmist lainet, eks ole, ja seda valitsus ja ka terviseeksperdid tegelikult ju ka kardavad. Ja selle tõttu ei ole ka antud hetkel ühte selget sõnumit selles osas, et nüüd võiks kõik piirangud leevendada. Nüüd võiks jälle hakata tavaeluga peale. Mina jälle mõtlen, et järsku ei peaks kartma et võib-olla võiks võtta seda kui paratamatust, reaalsust, et see uus tipp võib tulla ja pigem nagu sättide sammu selle poole, et seda uut samm uut nagu puhangut vastu võtta, seda enam, et meil on nagu raske eksam selja taga, et, et mingisugused võimekused on selgunud ja mingid oskused ja valmisolek kriisiga tegeleda, nagu on praeguseks kätte saadud. Tegelikult meie võimekust selle koroonaga tegeleda, siis me ei ole mitte kordagi olnud lähedal oma võimekuse piirile tegelikult, et meie, see peamine küsimus on juhitaval hingamisel olevate inimeste maksimaalses arvus ja me oleme täna seitsme juures, meie võimekus on kuskil paarsada Eestis, eks ole, eks see võimekust on ka võib-olla juurde tekkinud tekitatud või tekkinud ja noh, selles võtmes. Me võiksime tegelikult oluliselt leevendada kõiki neid piiranguid, teisalt jällegi on paljude jaoks vist hetkel see suund, kuhu peaks liikuma null ehk siis, et null nakatunud null null uut nakatunut mitme päeva jooksul ja, ja siis võiks olla nii-öelda leevendused maha võtta. Aga teisalt jällegi ma ei arva, et et see on päris realistlik samm, arvestades kasvõi seda mujal maailmasse koroona ju on jätkuvalt leviv, jätkuvalt kasvav. Noh, sa siin ütlesid Suurbritannia, eks ole, aga ma ei daniks ka brasiilia või mingid muud eksootilisemad riigid Ameerika ühendriigid, et et kui meil peaks, peaksite piirid jälle kuidagi avanema, et eks siis on eeldada, et, et sa jälle meile siia kuidagi saabub. Ja noh, teisest küljest jällegi, et, et ega ma lõputult ei saa ka siin ennast lukus hoida, et see ei ole ju väga Just et kui see riigi selline avamine hakkab toimuma, olgu see siis välispiiril või olgu esialgu siin seespoolgi, et lähevad kõik need reeglid vabamaks, et siis on karta või arvata, et see nakatumiste arv taas kord täiesti tõuseb. Aga kas me nüüd ise peaksime teadlikult, nii nagu ma Heidit tõlgendan su juttu, et, et ise teadlikult sellist sihti võtma, et laseme nii-öelda vabaks nakatumine rohkem on ju, et, et see ei peaks ju olema. Samas on jälle praegune toimuma, mis oli väga huvitav eksperiment Rootsis, mida ma arvan, et terve maailm jälgib tohutu huviga ja ja just eile oli Timesis artikkel, kus seda rootsi juhtumite analüüsiti veel kord läbi, eks ju. Eestis Eestis on ilmunud neid artikleid ja tegelikult ta on nakatunud möönma, et, et sellel võib-olla isegi mingisugune oma mõtte, et kuigi rootsi surmade arv on kõrgem kui Taanis või, või Soomes või Norras, siis tegelikult on ikkagi väiksem, kui, kui Lõuna-Euroopas, Itaalias, Kreekas, Kreekas, vaid Hispaanias, Prantsusmaal. Et siin kindlasti mängib oma osas kaasa see, et rootslased Tootsi leibkondadest 50 protsenti on üks, üks inimene väga hajaasustusega riik tegelikult selles mõttes sarnane Eestiga. Et et pigem ma arvan, et siin tuleks ka kaaluda, et kas Rootsi variant võiks olla ka meie meie variant, et, et ja seda ka täitsa ausalt öelda ja miks ma seda nagu mõtlen, on see, et, et kui kui sa nagu Hugo ütlesid, et praegu on eesmärk, et tuleks null null nakatunud, siis seda seda tundub nagu ebarealistlik, et saavutada, et me tegelikult oleme praegu olukorras, kus täna oli viis nakatunut, eile oli, viisin nakatunud, aga miljon inimest istub kinni, et tegelikult on terve riigi peale suhteliselt hõreda asustusega riigi peale viis inimest, kellel on noh, eks on uued uued nakatunud, aga miljoni istuvad kinni ja, ja noh, see, miks see, miks ma nagu seda näiteks toon on see, et, et noh, näiteks Ekspress meedia juhatuse esimees meile öelnud korduvalt, et mingeid prognoose ei saa teha majanduse suhtes, sest nähtavus on halb ja mulle tundub, et, et kui valitsus oleks konkreetsem, oma sammude, kas ta saaks tegelikult nähtavust lisada, et Ta saaks majandusse, valitsus saaks majandusse nähtavust juurde anda. Kohe tuleme selle väljumisstrateegia juurde tagasi, aga noh, veel kord, et, et kui nakatunute arv kasvab, kasvab ka surnusuremist hulk ja seda me ju keegi ei taha. Me ei taha, et meie inimesed surevad ja see on see põhjus, miks me seda väldib. See, et kui meil on haigeid nagu rohkem, võib-olla see polegi nii hull, aga just see, et. Ei, ma arvan, et selle surmade koha pealt me võime Eesti meditsiinisüsteemi ees küll praegu mütsi maha võtta, et kui me vaatame, kes on surnud, sest et tegelikult on valdavalt ikkagi inimesed, kes on oma elukaare väga teises väga lõpuosas, et mis näitab ka seda, et, et meie meditsiinisüsteem on, on kõigi eest võrdselt võidelnud, et ka vanemate inimeste eest, mida näiteks Inglismaal väga heidetakse ette, et et kuna sealse meditsiinisüsteemi võimekus on oma piiripealses situatsioonis, siis, siis seal just heidetakse ette, et vanemate inimeste eest ei võidelda piisavalt intensiivravi osakondades, siis meie seda öelda ei saa, et me tegelikult on väga hästi tuldud sellest olukorrast. Me ei ole pidanud ka neid valikuid tegema, et kellele me seda aparaati saame, võimaldas, kõik on saanud, praeguses praegu on see maht lihtsalt nii palju väiksem, aga nii kui maht kasvab, peab hakkama neid valikuid tegema, et selles mõttes jah, praegu on väga hästi hakkama saadud, aga kui me laseme nagu vabamaks, siis teisipidi me satume olukorda, kus me peame neid valikuid tegema, mida keegi ei taha teha mitte ühtegi. Mina jälle mõtlen, et võiks kuulata vanemaealisi ka, et, et ma olen nagu vestelnud vanemate inimestega, kes ütlevad, et nad tunnevad ennast nagu asjadena, et neid võetakse, kui nende ees tehakse otsuseid ära. Nende pärast pannakse ühiskond kinni, aga, aga noh, ma olen nagu mitmeid, kes ütlevad, et, aga, aga ma ei taha seda, et ma olen nagu täitsa pika elu ära elanud ja täie mõistuse juures ja suudan ise otsustada, et kas ma lähen õue või ei lähe õue ja kas kas ühiskonda tuleb minu pärast kinni panna või, või ei pea panema kinni, et, et me ei tohi nagu minu meelest ka neid vanemaealisi alahinnata ja neid tõesti nagu asjadena käidelda, et teie istuge kodus ja meie istume ka kodus teie pärast, sest olete vanad Just, ja siin on juures veel see, et noh, vanemad inimesed, kes on üksinda, kas üksinda kodus või veel kurvem, et, et no ma ei tea hooldekodus, kus kus isa lähedased tulla, et, et noh, see on arusaadav, kui inimestel selliseid mõtteid tekib hoolega. Kuidas sa ei hakka inimesed veel mõnda aega tulema, sellepärast tegelikult ka osaliselt, miks Rootsis on suremus kõrge, on see, et, et kui sul hooldekodusse viirus sisse tuleb, siis sul seal riskigruppi kuuluvate inimeste hulgas võib väga negatiivselt ja palju tagajärgi omada. Aga noh, see ei ole otseselt nii lihtne, et meil on nakatumisjuures, meil on suremus, hoiame siis kõiki asju kinni, piiramiskõik asjad ära tegelikult sellepärast, et kastide kinni hoidmine omab kulusid, omaka potentsiaalseid surmasid ja nagu sa ütlesid, et, et noh, mis elus ja paljudel on, eks ole, kui sa kinni oled, aga teisalt jällegi kui sa tõid siin selle Rootsi näite, et siis kui hakatud detailides seda asja vaatama, et kui palju meie piirangud on rangemad kui Rootsis, siis tegelikult me ei ole väga palju rohkem piirang. Justkui sellest, mina, ma olen seda ka korduvalt iseseisvalt, ma ei, ma ise mõelnud, et meie piiranguid ei ole üldse ranged, aga eestlased käituvad nagu nagu üle korralikult. Et ma olen nagu võrrelnud seda sellega, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, kuidas meil ikka julmalt pandi, väike väike kohvikuid ja, ja poode kinni sellepärast et vetsu ei ole, võib-olla roostevabast terasest kraanikaussi, et, et me laksisime kinni neid ikkagi noh, nagu väga-väga-väga julmalt, samas kui ma tea, Hispaaniasse, Itaaliasse, Kreekasse kohvikud, mis praegu on lahti, ei tohiks seda Euroopa liidu reeglite järgi. Ma mäletan, et kui ma käisin Brüsselis sellel samal aastal, kui kui Eesti liitus Euroopa Liiduga ja siis läksin Statoili, mis on suur kett, palusin tualetti, siis ta ütles, et ei, meil ei ole tualetti. Et kes ei ole Brüsselis ja suur suur tankla käib, et, et eestlased on nagu ülikorralikud üle korralikud. Ma näen seda näiteks nende tuttavate poolt, et tegelikult ei ole ju keelatud kahel inimesel koguneda või ka tegelikult kodus kolmel, et seda ei ole öeldud, et ärge kodus kolmekesi kokku saada saage aga inimesed, isegi, isegi kui see reegel on need kaks, kaks inimest vaid kokku saada, siis nad ei saa kokku, nad istuvad ikka üksi ja kolm juba siis see on nagu juba riskikäitumine, et sa nagu Rebell, et et eestlased on nagu ülikorralikud, tihti kohvikuid näiteks ei ole kinni pandud, et, et tegelikult võib kohvikus vabalt käia, aga ometi eestlased ei käi. Kus tuleb pidada seda kaks pluss kaks jah, just, ja ma tean, et mitmed kohvikud ka on siis oma näiteks õueala praegu juba laiendanud või noh, kas oli Leedu, kes lubas näiteks üldsegi, et, et noh, palju autoteesid ja kõike pannakse kinni, et kohvikud saaksid suve suvisel perioodil olla avatuma avatumalt siis lahti ja rohkem inimesi vastu võtta, sest distantsi peab hoidma ka laudade vahel. Mul on ka sellest, et peaasi ma korra veel lisan, peaasi e korraldas küsitluse, milles inimesed kõige rohkem puudust tunnevad. Number üks oli see, et nad tundsid puudust lähedastega, kokkusaamisest ja number kaks Nad tahtsid kohvikusse minna, mille peale on tõesti see, et tegelikult on kohvikuga lahti olnud, et, et see ei ole olnud kuidagi keelatud, aga eestlased on. Kuigi ärimehed siiski paljud panid kinni, kui lihtsalt kliendid kadusid ära, mis sa seal hoiad lahti, aga on neid, mis on. Ei, no paljud on praeguseks lahti, ma eile käisin raekoja platsis ja vaatasin, kuidas inimesed olid tulnud esimest maid nautima sinna ja seal oli täitsa palju inimesi ja noh, inimesed tundusid üsna rõõmsad olevat, aga jah, et mul ühel kolleegil üks kolleeg, mulle ma mäletan, see oli vist paar päeva tagasi tuli ja küsis nõu, et noh, Euroopas mingisugune Eesti Euroopa Ringhäälingute Liit saatis küsimustiku laiali oma liikmesettevõtetele või, või siis asutustel nagu ERR on, et millal pandi Eestis kinni, et elementaarsed mittevajalikud, tööstused ja, ja ettevõtted ja meil ei ole kordagi neid kinni pandud, et kui sa toodad ükskõik mida tegelikult, et need, need ettevõtted on saanud rahulikult edasi toimetada. Meil ei ole keelatud neid asju ära, me ei ole tegelikult hoolimata nendest suurtest juttudest väga üle piiri läinud oma piirangutega või väga rangeks läinud. Ja noh, selles võtmes, et tegelikult me oleme nagu Rootsi kaks ja meil on tegelikult üsna hästi need asjad Kusjuures ma seda noh, nagu vaadates seda eestlaste korralikust, siis siis maa näiteks julgeks küll soovitada sedasama Rootsi Rootsi kaks varianti, et eestlased niigi on, on korralikud, et kui, kui kui anda sõnum, et käituge vastutustundlikult, aga aga me laseme lahti nagu majanduse ja ühiskonna, siis ma usun, et eestlased käituvadki väga vastutustundlikult, et, et see on lihtsalt niisugune mingisugune saksa like harjumuste tordnud mussay naljad. Et ei hakata nagu piire piire ületama. Ja samas annakse tegelikult mingisuguse optimismi tunnetuse, et ma arvan, et ka seda on praegu ühiskonnal vaja, et sellise nagu lootus lootuspuhangu, et, et, et kõik, kõik läheb Läsmaga. Räägime siis nendest reeglite leevendamisest, millest siin see strateegia, mille valitsus ja eriolukorra siis komisjon on kokku pannud, et kuidas siis eriolukorrast hakatakse väljuma eelmisel nädalal mäletame, oli päris palju kriitikat selles osas et konkreetseid kuupäevasid pole, pole kuupäeva, millal ja tõesti nagu Heidit sa viitad, et ettevõted oskaksid arvestada sellega, et millal nad saavad midagi natukene nagu paremaks või vabamaks muuta. Sel nädalal ma ei tea, kas siis see oli, oli see avalikkuse surve või, või ma ei tea Saaremaa mingisuguse näiteks meeleavaldus, rahulik meeleavaldus, mis seal eelmisel nädalavahetusel oli, kus inimesed istusid tänavatel selleks, et ka näiteks Saaremaal suuremaid leevendusi lubataks, et hakkas nagu kuupäevasid tulema ikkagi noh, olgu saarlased saavad järgmisest nädalast mandrile tulla ja vastupidi. Või siis noh, ka kaubanduskeskuste avamise kuupäeva ütles vähemalt Taavi Aas välja, et, et noh midagi on hakanud ikkagi tulema ja iga minister saab, noh, Raivo aeg siin ka tuli vist tema ütles seda Saaremaa kuupäeva vist, et noh, igaüks sai nagu ühe punktivõidu või ühe sellise, et mina päästan teid. No eks kuupäevad olid tegelikult valitsuse laual olemas, aga millega nad ei avalikustanud neid peamiselt nii palju, kui ma aru saan, siiski EKRE survel, eks ole, ja millal, millal see põhine, see oli see et oli teatav hirm, et kui need kuupäevad välja käia ja selleks hetkeks, Me oleme olukorras, kus nende piirangute leevendamine ei ole veel õigustatud, siis inimesed muutuksid rahutuks ja tahaksid ikkagi neid piirangute leevendamise läbi viia, sõltumata sellest, et tegelikult ei ole selleks alust. Aga noh, ma ei ole nüüd nagu väga kindel, et meil inimesed nii peata, on selles osas või ei jälgi seda, mis meil maailmas toimub, Eestis toimub, et selles võtmes oleks võinud kuber siiski välja käia, aga saan ka samuti aru, et ega tegelikult valitsus ju ei tea või meie tippametnikud tipptervishoiu spetsialistid tegelikult ju ei tea, mis on need õiged sammud, millal neid saab astuda, mille, mis, mis leevendusprotsess täpselt on mõistlik, täpselt on turvaline täpselt, ei too kaasa endaga mingisugust plahvatuslik kur nakatumiste lainet ja ja selles mõttes, et ega me keegi ei tea, mul ei, mul on väga keeruline öelda ise, et et mina teeksin neid asju niiviisi, sellepärast et see on parem sellepärast et tegelikult meil ei ole kelleltki selle kohta päriselt informatsiooni. Just, aga ma tooksin näiteks enda kodufirma ehk Ekspress meedia või noh, firma, kus ma töötan, et, et meil on siis olemas siis kontorite kontori mehitamise plaan või siis nagu kriisist väljumise plaan ja ma tegelikult annan enda firma juhtkonnale selles mõttes au, et, et selle väljumisplaani põhiline point on selles. Ei, põhiline iva on selles, et juhul kui peaks nakkus tekkima, kuidas siis käituda, mitte see, et, et kuidas, kuidas mitte mehitada või kuidas mitte avada kontorid, vaid pigem see, et kuidas käituda siis, kui peaks, peaks mingisugune puhang näiteks meil tekkima või et noh, näiteks kontorisse on sattunud keegi, kes on haigeks jäänud, siis kuidas teavitada teisi inimesi, kes on samal ajal kontoris olnud? Mulle tundub, et, et ka riik võiks samal moel käitudes tõesti, eestlased on näidanud ennast ikkagi märkimisväärselt korralikena ja et kui me suutsime nagu selle eri eriolukorra kehtestada ikkagi väga lühikese ajaga me suutsime riigid väga lühikese ajaga kinni panna siis, siis ma ei näe ka põhjust, miks seda, miks seda protsessi oleks võimalik nüüd vajadusel tagasi pöörata, et ma tõesti, et ma arvan, et, et kui on neli nakatunud, siis ei ole vaja paanikasse sattuda ja tervet riiki kinni panna või viise nakatunud, vaid et pigem et kui me, kui me näeme uut puhangut, et siis ja siis ka siis ka võiks hinnata, et ma ikkagi tooksin seda Rootsi näide eeskujuks, et et kui me hakkame sinna piirvõimekusele lähenema, et, et siis siis pigem nagu uuesti eriolukorda kasutada olles õppinud sellest, mis me eelneva kuue nädala jooksul Aga me oleme kõik selles eriolukorras esimest korda nii, aga kui oleme meie selles eriolukorras esimest korda on ka nüüd otsustajad, kes neid otsuseid peavad langetama ja, ja noh, võib-olla ongi õigus, ma ei tea, Kaja Kallasel vikerraadio stuudios ütles opositsioonitunnis sel nädalal, et, et noh, Jüri Ratas ei julgegi otsustada, et võib võib-olla see on see, aga, aga teisipidi Jüri Ratase positsiooni panna, sest sa ei taha teha valet otsust. Sa ei taha hukkuda taha, eks seda tõde selles, et see põhiline piduritõmbaja on ekre, ma olen aru saanud, et kelle poolest võiks võib-olla avada riiki suisa augustis või septembris, et ma liialdan, aga, aga tõesti, et see ei ole ainult Jüri Ratase otsus, vaid et see on koalitsioonipartnerite otsus, aga, aga, aga siin mulle ka väga meeldis Jüri Ginteri üks arvamusavaldus, et et populistlike poliitikutel on praegu selles mõttes keeruline, et nad ei tea, mis on õige Nende populistlikku seisukohast, mitte see, et mis oleks nagu riigile või majandusele või inimeste lõigete, vaid et mis oleks populistlikult need parim parim otsus, et seda on väga keeruline hinnata seda enam, et kui uurimus või noh, nagu arvamusküsitlused näitavad, et inimesed peavad rangeid piiranguid vajalikuks, kuidas ma ütlen ka ütleksin ka praegu pean rangeid piiranguid vajalikuks, samas ma ise siin suu vahutab, räägime sellest, et võiks Rootsi teed minna. No aga vaatame, need, see on tegelikult mängu teoreetiliselt, see on väga lihtne olukord ju, kui me räägime populismist ehk siis, et kui me piiranguid ei leevenda ja piiranguid jätkame võimalikult kaua ja võimalikult rangelt ja hiljem midagi ei juhtu, et mõned võivad küll öelda, et piirangud võib-olla Kessidega kaua olid liiga ranged, aga sellele on väga lihtne vastu öelda, et meie piirangud lihtsalt töötasid. Et kui me oleksime piirangud maha võtnud, siis oleksite näinud alles suremust, alles haigestumist ja nii edasi, eks ole, kui praegu piirangud jällegi leevendada kiiresti ja need maha võtta, sellele järgneb tohutu suur haigestumiste ja selle sellega seotult ka surmade laine siis on väga lihtne öelda, et näete, siin on väga selge viga. Sina tapsid ära minu vanaema ja sellest lähtuvalt nii-öelda, kui sa oled populistliku poliitik, sa pigem eelistad võib-olla olla rohkem kinni, aga noh, see võib-olla töötab ainult Eestis, näiteks kui me Ameerika Ühendriikides oleme näinud inimesi mässamas piirangute vastu ja noh, ma ei tea, kõigile on ju need kaadrid, kuidas relvastatud protestijad sisenesid kuskile osariigi osariigi parlamendi, sisuliselt nõuda piirangute leevendamist, et noh, siin on sellist poliitilist värki mitmeti, aga kui rääkida sellest sellest eriolukorra lõpetamisest, siis mind on tegelikult isiklikult hakanud häirima see, kuidas räägitakse just valitsuse tasandilt sellest, et me võiksime võimalikult kiiresti saada eriolukorra ära lõpetatud. Aga selleks meil on vaja anda valitsusele erivõimeid või eriuusi, selliseid võimekusi mingisuguseid piiranguid kehtestada, mingisuguseid noh, valitsuse tasandil teha siis aed, hoc otsuseid ilma eriolukorrad mingite liikumispiirangute kehtestamiseks, maid, kaubanduskeskuste suletuna hoidmiseks ja nii edasi. Et see mulle tegelikult ei meeldi, sellepärast et need lisavõimekused, mis me siis anname valitsusele, jäävad kehtima igaveseks ajaks ehk siis, et meil on võimalik ka tulevikus, võib-olla aasta pärast, võib-olla 10 aasta pärast, kus meil tegelikult ei ole mitte mingisugust ohtu lihtsalt valitsusel teha selliseid otsuseid mingisuguste piirangute kehtestamiseks. Mis on, ma arvan, et demokraatia seisukohalt ei ole tegelikult üldse mitte õige, eksis, pigem hoiame seda eriolukorda nii kaua, kui meil seda vaja on leevendama selle eriolukorra raames mingisuguseid piiranguid ja, ja ei kirjuta seadustesse sisse mingisuguseid uusi noh, tavapärasest seadusest möödaminevaid asju lihtsalt sellepärast, et me tahame eriolukorra võimalikult ruttu maha saada, et et see on minu meelest oht või, või see on mingi asi, mida me tegelikult ei peaks võib-olla riigina tegema. Ma olen sellega väga nõus, aga see, miks, miks mina nagu nende piirangute vabaks laskmise eest nagu sõna võtan, on see, et, et ma, et ma näen, et, et praegu on majandusel isegi mingisugune võimalus taastuda, et mul on tuttavate seas mitmeid ettevõtjaid ja, ja ma näen, et nad on mõõdukalt optimistlikud, et märts alati päris kenasti üle märtsi löök ei olnud nii tugev muidugi on sektoreid, mis sai väga kõvasti pihta, aga isegi nendes sektorites näiteks turisminduses, kus saadi väga tugevasti pihta ja olid märts täiesti arvestatav kuu, aprill oli null kuu, aga selline ühekuine seisak tegelikult on tänu valitsuse väga headele meetmetele needsamad töötukassa meetmed, mida, mis ma arvan, et on tõesti väga, väga head ja väga toimivad, kus, kus inimesi saab siis palgal edasi hoida stand-by peal hoida edasi kahe kuu jooksul, et need annavad majandusele täitsa arvestatava stardipositsiooni ja ma näen teatavat optimismi isegi, et, et kui, kui hästi läheb, siis siis väga ninuli ei käiagi ja, ja noh, nagu te ette keskse statistika näitab ka seda, et mingisugune näiteks turismi seisukohast siseturismi taastumiseks on täiesti täiesti võimekus olemas, mida valitsus võiks teha. Et ütleme, et piirangud leevenesid koos samas sünkroonis Läti ja Leeduga, mis tegelikult siin meie meie regioonis annaks ka võimaluse lõivalust mingisuguseks liikumiseks ja siseturismiks eriti äge, kui koos Soomega, et, et noh, võimalik, et siin võiks kaaluda töötukassa meetmetena midagi lisamist mõne kuu võrra juurde, et ta teeb majandus veelgi paremini, taastuks, et võib-olla isegi optimistlikumalt mingi 90 protsendi ulatuses oleks see variant olemas. Et ma näen jah, tõesti ettevõtjate ettevõtjates teatavat optimismi, et, et me võime sellest isegi täitsa ilma väga suure löögite välja tulla. Ta on ka see, millele me tegelikult n enne rääkisime, et Eesti inimene ise on nii alalhoidlik ehk siis ka see turismiavanemine ei tähenda seda, et inimesed lähevad turismile. Ja selles oli noh, näiteks on iva selles, et ega hotelle pole keegi kinni pannud, et hotellid ei ole valitsusel poolt nagu pole keelatud neid lahti hoida. Lihtsalt hotellid läksid kinni, kuna seal ei olnud külastajaid. Sellest on lubatud, et kui me tahame, ma ei tea Alatskivi lossihotellis ööbida, siis me võime sinna vabalt. Minna pärast rubla lõppu võiks vabalt. Tal on praegu juhul, kui ta lahti on Ja huvi pärast vaatasin näiteks 22. mail Kuressaare hotellihindu, et neid hotell oli seal täitsa palju lahti ja need hinnad, et ma ütleksin, et pigem ei olnud soodsad pigem nad olid üsna tavapäraselt kell vist võib-olla eri erinevalt tavapärasest noh, neid oli saada väga palju. Aga, aga jah, et võib-olla suvi aitab natukene päästa Eesti turismisektorit, kuivõrd inimesed, kellel on sissetulek säilinud ja kes on võib-olla muidu noh, sellisemad reisi huvilisemad, et ei saa ju välismaale minna. Et siis ei olegi muud teha, kui nuustakul avastada või taasavastada, et noh jah, aga, aga teisalt jällegi loomulikult me oleme olukorras, kus meil on tõenäoliselt hotellile natukene liiga palju ja mingisugustest pankrotidest me ei pääse. Sellepärast et Eesti on ju teatavasti ajalooliselt üks Euroopa kõige suuremaid turismiriike kui nüüd rahvastikuga võrreldes peamiselt siis Soome Soome külastajate tõttu, keda meil on siin väga palju tegelikult käinud, et noh ja loomulikult nendega seonduvad sektorid, eks ole, kes tõenäoliselt paljud ei tee kunagi uksi lahti, mõtlen siin Tallinna kesklinna mingisuguseid väike puude või ka restorane, näiteks. Rahva teenrid Heidit Kaio, Huko aaspõllu, Taavi Eilat jätkavad räägime sellest, et kolmapäeval jättis president Kersti Kaljulaid välja kuulutamata päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse ja tunnistas sellest siis põhiseadusega vastuolus olevaks selles osas, mis puudutab siis tervise infosüsteemist, andme saamise küsimust, ehk siis presidendi sõnul antakse kriisiolukorras hädaabiteadete menetlemise andmekogule õigus saada tervise infosüsteemid, andmed selle kohta, kas ja kus ja millal mõnele inimesele selle kriisiolukorras antud arstiabi või osutatud tervishoiuteenust, ehk siis sisuliselt kriisiabitelefonilt üks, kaks, neli seitse saaks küsida infot asjaolu kohta, kas mõni inimene on kriisis paigutatud mõnda Eesti haiglasse. Ja no ma ei teagi, kas siin on midagi muud öelda, et et vaadates seda, kuidas näiteks justiitsminister Raivo aeg asjale reageeris, siis see tundub olevat selline kiirustamise praak, lihtsalt mida siin selles selles tööhoos nii-öelda tehti. Kuigi teisipidi, kui me võtame seda, mida, kuidas Mart Helme muidugi sellele reageeris, siseministrina oli see palju, nagu ütleme, kritiseerivam president Kersti Kaljulaidi suhtes. No Kersti Kersti Kaljulaid põhjendas seda, et Eestis on isikuandmete kaitse olnud väga siis ja väga salastatud valdkond. Tegelikult on see terves Euroopa liidus niimoodi, eriti iimatiste eelmise aasta direktiivide valguses ja Ma tunnistan, ma isiklikult see nüüd on arvamus et ma ei näe küll põhjendust, et seda peaks muutma, et meie, meie, meie kriisihetk ei ole praegu selline, kus on tõesti kui on viisa viis nakatunut päevas, siis, siis see ei ole selline olukord, kus, kus peaks ütleme, delikaatsete isikuandmete piiranguid vähendama. No see vist seadus ei tulene otseselt kriisiajast, sellepärast et riigikogu menetlusse või riigikogu algatas selle seaduse möödunud aasta detsembris, et seal pigem on tegemist ikkagi mingisuguse nagu ministeeriumist tuleneva ideega või et aga siis siseministeeriumist tuleneva mõttega, et inimestel oleks võimalik siis selle üks, kaks, neli seitse telefoni pealt oma lähedaste mingisuguseid andmeid küsida, noh ühest küljest vaadates tundub, et tegelikult reaalselt, et selle kuidagi pahatahtlik ärakasutamine või mittesihtotstarbeline kasutamine ei ole väga tõenäoline, ehk siis et noh, et keegi sealt selle kaudu mingisugust kurja teeks või midagi Näiteks kui ajakirjanik tahab teada seda, kas Siiri Sõnajalg on haiglas või mitte, et, et tegelikult see võimalusi Tegelikult see vist peaks olema ka natukene seadusevastane kellegi teise nii-öelda kohta infot küsida, ise väita siis, et noh, sa pead ütlema, et ma olen selle Siiri Sõnajalamaid õde näiteks või keegi teine on ju, et, et siis sa ju tegelikult tegeled identiteedivargusega, mis enne ei ole seaduslik tegevus, eks ole. Aga aga noh, teisest küljest ma olen muidugi fundamentaalselt nuusata, et minu terviseandmed ja see, kas ma olen kuskil haiglas või, või ei ole haiglas ei tohiks mitte kellegi teise asi olla ilma minu käest küsimata seejuures, eks ole. Ja, ja kui me nüüd mõtleme selle peale, et mida need lähedased saaksid selle infoga siis reaalselt ette võtta, mõtlen, et kas kas selle sammu pealt on võimalik teha mingeid otsuseid ja samme, mis on kuidagi ajakriitiline või oluline, välja arvatud see, et muretsemiseks vähem põhjust, eks ole, loomulikult, aga aga noh, neid samme minu jaoks vähemalt väga ei ole, et mulle lihtsalt tundub, et me hakkame lihtsalt inimeste andmeid avalikustama selle seaduse alusel rohkem kui need tegelikult reaalsuses oleks vaja. Ehk siis, et kui ma olen piisavalt pildil, et oma sugulastega suhelda oma, suudan nendega ise ühendust võtta või leida ainult arstiga, nendega ühendust võtab ja kui ma ei ole piisavalt pildile, et noh, siis neil sugulastel ei ole minuga mitte midagi ette võtta, ehk siis selles mõttes seda vaja ei ole ja, ja loomulikult, et on siin nagu president viitas riive põhiseadusega, eks ole. Ja, ja noh, ma saan ka muidugi aru, et miks Mart Helme seda presidendi otsust kritiseeris, sellepärast et kui sul on enda algatatud seadus, mis sealt ministeeriumist tuleb ja millele sa oled oma heakskiidu andnud, eks. Ja siis president, kellel EKREga on niikuinii ei noh, ütleme, erisuhe või EKRE ei saa presidendiga läbi, ei pea presidenti legitiimseks, et noh, siis see kriitika on ka arusaadav. No sinna tegelikult on üks aspekt veel, et, et see, see isikuandmed isikuandmete piirang haiglas viibimise kohta näiteks terviseandmete kohta algab 16-st eluaastast ja mul on täitsa reaalselt olemas sõpruskonnast juhtum, kus kuueteistkümneaastane, kuid sai Tallinna vanalinnas peksa pidi sai ikka täitsa niimoodi, et koomasse viidi haiglasse ja vanemad ei leidnud teda, kus ta on, tegelikult ta ei saanud, need vanemad ei saanud andmeid, kus sa 16 aastane tüüp siis haiglas on, et ja seda ma tegelikult haiglaselt muidugi, sest et see juhtus Tallinna vanalinnas ühel kenal ööl tüüpi olnud hommikul kodus ja, ja mis siis siis hakkad otsima, et kus siis, kus siis nagu see jälg on, et et ütleme, et mingisugused, mingisuguseid lõdvendusi võiks seal küll kaaluda, aga ma ma ei arva, et see telefoni kaudu oleks väga, ütleme, siukse telefoniliini kaudu oleks põhjendatud, et võib-olla mingisugused vanuselised või suguluspiirangud võib-olla tõesti oleksid põhjendatud, et aga, aga see ei peaks olema mingi Huko viitasid, et see tõenäoline, et seda ei hakata kuritarvitama, on iseenesest õige, aga noh, ma ei tea, kui Jaanus Karilaid, kes riigikogu poolt sõnavõtte ütles, aktuaalses kaameras selle kohta, et noh, tema ka ei usu, et et häirekeskuse töötajad seda kuidagi kurjasti ära kasutada, ma ei taha kellegi usku, ma tahan, et see olekski nii, et seda ei saagi kurjasti ära kasutada ja see on see, mida tegelikult noh, president seal nii-öelda tagama ka läks. Ei, no ütleme, et kui ma tahaksin seda asja kuidagi korralikumaks teha, siis ma alustuseks paneksin sinna vahele mingisuguse identifitseerimisprotsessi, eks ole, et, et meil on, meil on kõigile on tegelikult ID-kaardid olemas, paljudel on ka ID-kaardi lugejat, eks ole. Mobiilide, et seal on jah see aspekt, et võib-olla mingisugused vanemad inimesed, kellel neid ei ole, et need võib-olla ei saa siis seda kasutada, aga arvestades, et me siin räägime ikkagi delikaatsetele isikuandmetest, et noh, selle identifitseerimise järgselt on võimalik tegelikult registritest teha kindlaks, kas inimestel on omavaheline, mingi sugulusside, kes seal täpselt selle päringu esitas, eks ole, mis oli selle päringu eesmärk? Inimene seal isegi võimalik, et sa märgide ise mingisse IT-süsteemi, et minu kohta võivad terviseandmeid küsida, need need isikud ja näiteks kui sa oled, ma ei tea, oma õega tülis ja ei taha, et tema kunagi teada saaks, mis suga juhtunud on, noh näiteks siis sa saad sellega välistada. Ja, ja loomulikult siis ka, et kas inimesel on võimalik seal haiglast väljudes teha kindlaks, et kes on kohta neid päringuid teinud, et noh, sellest telefonile helistamisest isegi kui sellest mingisugune jälg maha jääb, kes pärast tõestab, et see oli õde, kes mu kohta ning päringuid tegi, mitte ei olnud mõni maid, mina näiteks Eesti ekspressist ja just täpselt, et et selles mõttes ma arvan, et president pigem käitus õigesti selle seaduse mitte välja kuulutades ja selle uuesti parlament saates ja ma loodan, et parlament siiski nagu natukene kaalub, mõtleb seda seadust uuesti vastu võttes, et ei tee nagu läks kogumispensioniseadusega ehk siis mis, mis need on reikohtumenetluses. Et see seadus võiks natuke muudetud, noh, võib-olla võib-olla võiks sellest asjad ja sellepärast, et eks seal on ju muid asju ka veel sees, et seal on mingisugune vabatahtlike päästjate, sotsiaalsete tagatiste osa ja muud sellised asjad, et mis võiksid vabalt olla ju vastu võetud tegelikult. Ehk siis president tegi oma tööd, kontrollis põhiseadusele vastavust ja saatis tagasi, vaatame, mis sellest edasi saab. Räägime nüüd ühest suurest ideest või mõttest, ehk siis maaeluminister Arvo Alleri siis intervjuust ERR-is Toomas Sildamile, kust ta siis ütles, et võõrtööliste asemel võiks põldudele saata Eesti õpilased ja tudengid ja ma tsiteerin sellest intervjuust, et aga kui nad septembris tahavad õppida, siis õppigu alati peax gümnasistid olema võimalus põllumajandust aidata, olgu siis kartuleid korjata, kapsaid korjata, mis annab hea füüsilise koormuse. Kuna meil sellist kehalist kasvast kasvatust enam koolis ei ole vaid liikumisringide, siis selline füüsiline tegevus on noormeestel igati mõistlik ja ka vajalik. Tsitaadi lõpp. Siis Toomas Sildam intervjuus Toomas Sildami tehtud intervjuust Arvo Alleri ka, et et noh, see on natukene selline jällegi, et üks lause sai välja hõigatud ja siis kõik hakkasid kohe. Ma vaatasin sotsiaalmeedias jagama oma põllutöökogemust, et et noh kui selline naljapool nagu kõrvale jätta, siis ega tõsiseltvõetav jutt ei ole ikkagi. No ja samas jälle mul on üks tuttav pere üks tuttav hambaarst, kes on praegu sunnitud kodus hambaarsti, praktiliselt ei tööta, ta ütleb, et ta on tohutult tänulik selle võimaluse ületate tempo läkski juba hullumeelseks, et ravijärjekorrad kaks kuud ees, et, et see puhkus kulub ära, aga, aga samas mõttes samast ütleb, et oleks hea meelega kuhugi appi kellelegi põllumehele koos, ma ei tea maasikaid istuda. Ma võin mingisugust sellist tööd tegema, et lihtsalt mitte kodus kudeda ja vot ma ei näe seda tegelikult seda võimalust, et kuidas ta saaks minna, et ilmselt peaks ise kusagil sõdima ja uurima, aga samas võimalik, et selliseid inimesi, kes praegu ilusate ilmadega pigem oleksid põllu peal, et neid võib, võib nagu veel olla. Noh, see hambaarstid on nüüd jälle muidugi lahti, et sul on võimalik hambaarsti juures käia, kui sul vaja on, sinna muidugi lisandub nüüd mingisugune erivahendite kulu summadest kuni 40 eurot, aga noh, see selleks. Aga mis puudutab põllumajandust? Loomulikult põllumajandusministri sellised väljaütlemised olid tehtud pigem uitmõtete kui mingisuguse realistliku plaanina ja ega sellist realistlikku plaani meie ette ei oska kujutada. Ja pigem no ja loomulikult võime nõustuda, et lapsed võiksid saada mingisugust töökasvatust ja võiksid käia ja harjutada kuskil mingisuguste asjade tegemist, aga me oma põllumajandusmuresid selliste asjadega ei suuda, ei suuda leevendada, ei suuda oma näidata, probleeme lahendada. Meil tegelikult tänapäeva põllumajanduses ei ole väga palju teha inimestega, kes tahaksid lihtsalt pulli pärast natuke maasikaid istutada. Noh see võib ju tunduda väga atraktiivne kodus istuvale inimesele, aga reaalsus on ikkagi see, et kui sul on need maasikad vaja kõik ära istutada, tulgu taevast, jää vihma või lund. Ükskõik mis ilmaga ja sa pead olema kindel, et sul on need inimesed seal kohal, kes need maasikaga istutavad, et kogu austuse juures sinu hambaarstist sõbrale, et ma kahtlustan, et ta tegelikult ei tahaks seal mingisuguse siukse vihma käes, kaheksa tundi päevas keerutada. Pigem ta nagu kujutab seda kuidagi romantilise Multete kui see põllu ta tegelikult on. Ja, ja tegelikult noh, mis on selle asja juures natuke selline noh, ebameeldiv koht, et ta võib olla, naeruvääristab sellist maatööd tegevat inimest või tema sellist tööd, panust raskust, et minul on olnud, ma ei tea, võimalust siis oma elus maad olid ikka nagu harrastada üsna hulgaliselt ja see ei ole tegelikult selline päris meelakkumine, et nagu siin inimesed võib-olla romantiliselt ette kujutavad, et kui sa ikkagi teed füüsilist tööd, eriti kui sa ei ole sellega võib-olla harjunud, et sulle esimene kaks nädalat on ikka täielik piin, sul keha kohandub selle raskusega selle koormusega, sa ärkad hommikul üles, lihased on valusad, õhtul lähed magama, sa oled väsinud, et et kui sul on motivatsiooni seda asja teha, siis sa jah, loomulikult teed seda, kui sul on see kuidagi palk oluline, kui sul on mingid muud asjad, miks sa seda teha teed. Aga kui sa oled, ma ei tea, mingisugune, lihtsalt keskkooli õpilane, kes on kuidagi kuskile põllule saadetud, et ega seal ausalt öeldes seda motivatsiooniga väga ei ole ja sellest lähtuvalt, aga põllumehed neid ka eriti ei taha. Aga mul oli üks kõne televaatajalt see nädal, kes tahtis, lihtsalt vahetuvad, inimesed helistavad ja räägivad, mis neil südamel on ja sul on nagu ka struktureerida oma mõtteid, et mille valguses seda öeldi, öeldi selle valguses, et valitsusel on plaan saata nüüd suure osa võõrtöölisi peamiselt Ukrainast, sügisest kodumaale tagasi ja siis on küsimus põllumeestele, et kuidas saab põllumajandusest peale seda edasi, kui meil on põllumajandus väga palju harjutud kasutama seda välistööjõudu. Et noh, kes seda asendama hakkab, eks ole. Et ja seal ongi nagu see koht, et loomulikult me saame Eestis põllumajandustööd ka tehtud ilma välistööjõuta, et see ei ole ju tegelikult küsimus. Aga see Eesti tööjõud, kes sinna põllule või põllumajandussektorisse võiks siis liikuda tema ei ole 100 protsenti motiveeritud nagu ukrainlased selle palgaga, mis meil täna selles sektoris makstakse. Ehk siis, et selleks, et tööd saaksid tehtud, on vaja see nendele inimestele eesti inimestele maksta märgatavalt rohkem kui ukrainlastele, selleks et nad sama tublistada teeksid, et saada sama kvaliteediga töölisi sinna kätte. Mis omakorda tähendaks seda, et meie põllud, majandussektori lõpp tooted ehk siis toit muutuks selle palgakomponendi võrra kallimaks. Mis tähendaks seda, et paljudele eestlastele kes ütleme ausalt, me ju kõik mingil määral ikkagi vaatame hinda, kui me poest asju osta, maja Eesti kaupa on tore hea osta, aga kui sul seal kõrval on Poolas või Leedus või Lätis nendesamade ukrainlaste poolt kasvatatud tooted, mis on poole odavamad, siis ikkagi tekib küsimus, et aga millepärast ma ostan kapsast, mis on kaks korda kallim, eks ole. Et lõpuks siiski eriti veel raskel ajal ju eurosid tuleb lugeda ja, ja see toob kaasa selle, et meie põllumajandus on vähem konkurentsivõimeline toob kaasa selle, et meie põllumajandusele on võib-olla vähem ostjaid sellest lähtuvalt ka vähem põhjust toota ja, ja noh, Misib võib-olla siis põllumajandussektori mõningasele taandumisele või mõnedele pankrot piltidele või midagi sarnast, noh kui suur see on, kui suures mahus on, et noh, see on kõik, eks ole, majanduslik loogika, ma ei oska öelda, aga, aga noh, selge on see, et, et kui meie üksinda siin riigis ei lase neid võõrtöölisi siia tööle, siis meie põllumajandussektori konkurentsivõime kahaneb ja kui meil on kaupade vaba liikumine, mis meil Euroopa Liidu tingimustes on siis meie põllumajandussektor jääb alla naaberriikide põllumajandussektorile ja noh, nii lihtne see ongi. Ja sest minu meelest on põnev see, mismoodi see praegune insolatsiooni olukord on pannud meid mõtestama põlema põllumajanduse vajadus nagu hoopis teises võtmes, et nagu sina kasutatud, et missugune võiks olla koroonajärgne maailm ja me oleme näinud seda, mismoodi Euroopa Liidu piirid kinni läksid siin üsnagi üsnagi kiiresti ja samamoodi, mis, mis muide, on tegelikult filosoofilises plaanis tekkinud ka teema põllumajanduse tähtsusest. Et kui iseenesest põllumajanduse ütleme, majanduse majanduslikus mõttes ei ole Eestis ülemäära, suurus on kolm protsenti SKP-st, samal ajal kui näiteks turism on kaheksa protsenti SKP-st 700 miljonit maksutulu ehk siis väga-väga-väga suur nagu raha, mis sealt tuleb ja mis praegu on väga tugeva löögi all, hetkel siis põllumajandusse seni ei ole olnud noh, meie majanduse väga-väga kaalukas osa, aga samas me näeme seda, et teda filosoofilises plaanis, et me peame majanduste, et me, me peame põllumajandust toetama, on saanud uue väärtuse või uue tähenduse, et et kui näiteks seesama turism saab 25 miljonit toetusraha ja põllumajandus saab 200 miljonit toetusraha, siis siin on nagu selgelt mingid käärid sees ja samas teistpidi ma isiklikult arvan, et põllumajandusta peab elama, et me peame enda toidusin suutma mingilgi moel. Selline küsimus kogu selles, Arvo Alleri teemas on ikkagi tegelikult ju see, oota, aga mis saab siis edasi, kui nüüd see võõrtööjõud Eestisse enam ei lubata? Ta ja ütleme, saagikoristuse ajaks neid enam siin ei ole, et mis siis tegelikult saab, et, et kes selle saagi siis ära korjab ja seda lahendust tegelikult aller küll nüüd nende õpilaste tudengite näol välja pakkus, noh arusaadavalt see justkui läbi ei läinud. Aga mis see siis tegelikult saab, seda ei ütle praegu keegi ju. Ja jah, et meil on praegu hetkel, eks ole, eeldus, et meil on sügiseks suur hulk töötuid inimesi, kes võiksid põllumajandussektorist siis mingisugust rakendust leida. Kindlasti mingisugused inimesed neist leiavad, aga pigem ei ole realistlik, et Tallinnas hakkavad varasemalt, et ma ei tea, paari selles hotellis töötanud inimesed kuskile põllule liikuma, see pigem tundub ebatõenäoline, eriti veel olukorras, kus kui sa oled täna töö kaotanud või, või no ütleme näiteks oled sellesama meetme peale, eks ole, mis on töötukassa palgakompensatsioon ja mingil hetkel sind ära koondatakse, siis sul on veel töötu abirahasid veel mitu kuud saada ja tegelikult siin otseselt ju nii-öelda rahapuudus sinna põllule ei aja veel, eks, et see põld peab sulle või põllumajandus, peab sulle pakkuma mingisugust motivaid motiveerivat, et me tasu näiteks või, või põhjust sinna liikuda. Ja, ja noh, nagu me siin ennem viitasin, et, et see viib lihtsalt selle omahinna kõrgeks. Ütleme, et töötukassa meetme peale siiski on läinud need, kellel enam-vähem jalad põhja käivad või kes nagu ikkagi nagu kelle nina on vee peal, et siis need, kellel on, kes, kes lähevad koondamiste peale need on ikkagi need, kes olid juba vigased märtsi kuused. Et eks neid nõrku ole, kes, kes pihta saavad ja ära kaovad, omaette teema saab tõesti noh, otsustab olema see, kuivõrd need piirid avanevad, et nagu sedasama turisminduse tõin näiteks siis siis selle turisminduse taga näiteks noh, Tallinna hotellid peaasjalikult tegelevad konverentsiturismiga ütleme Pärnu, Saaremaa on, seal on, seal on siseturism täiesti olemas, et nendel võib hästi minna, aga just Tallinna hotellid ja spaad ja need kesine turismindus, kes tegelevad konverentsiturismi ja, ja sõltuvad väga välis välismaalastest, siis nende taga on ju väga pikk. Seal on juuksurid, kosmeetikud söögi- ja joogikohad on alkoturism, seal on Estonia teater, seal on see slepp nagu, mis, mis on nende taga on ikkagi väga-väga pikk ja, ja noh, sealt tõde selgub siis tegelikult septembris, et mis siis. Ma lõpetuseks kaks asja, siis jah, et uitmõtte tasemel ootaks maaeluministrilt siis ettepanekuid, et kuidas tegelikult seda probleemi lahendatakse, kui võõrtööjõudu ei tule ja noh, teisipidi koolinoortele ja tudengitele, et ega nende olukord on ka keerulisemaks muutunud kas või suvel siin tööotsimise vabatahtlikult töö otsimise või leidmise osas, et et soovime neile edu selle koha pealt. Rahva teenreid Heidit Kaio, Huko aaspõllu ja Taavi Eilat jätkavad. Sel nädalal täitus aasta Jüri Ratase siis Keskerakonna EKRE ja Isamaa valitsuse võimul olemisest, et 20 Üheksandal aprillil 2019 astus valitsus ametisse samamoodi siis tuleb öelda, et Reformierakond ja sotsid on siis nüüd aasta olnud täpselt opositsioonis. Et esimestele siis ilmselt palju õnne soovida ja teistele, et küllap teie aeg tuleb ka kunagi, kui valitsusse saate, aga, aga kui nüüd valitsuse tegevust natuke analüüsides ilmnes, tuleb seda vaadata sellises 200 raamis, et üks on selline koroonakriisieelne aeg ja siis teine on selline aeg, mis juba koroonakriisis on, et kui, kui nüüd sinna esimesse poolde nagu hinnangut anda, et noh, Jüri Ratas ise siin sõnastas, et soovib valitsus, kes siis seisab sidusa ja kõiki inimesi väärtustava riigi eest, et Ta oli see siis nii või mis sealt üldse silma torkas, sellest esimesest otsast, mida see valitsus läks saavutama ja mida ta siis saavutas? No mul tuleb silme ette alist aastavahetusest pilte, mis oli indeks tujurikkujas või, või oli see sellesse juures saates, kus, kus oli pilte Jüri Ratasest ja taustaks laul kaua-kaua sa kannatad, või kaua sa jaksad kanda, et, et, et esimene pool ikkagi akooniline võiks öelda. No minu jaoks on, oli tegelikult üllatav, et on olnud ainult aasta, kui ma mõtlesin selle peale, sellepärast et tegelikult on selle aasta jooksul nii palju asju juhtunud. Ja kui meil midagi selle valitsuse kohta öelda on, et tegelikult on ikkagi liigutud tempos aktiivselt selles tempos, et täita siis koalitsioonilepingut, mis on valitsus valitsuspartnerite vahel kokku lepitud, me oleme langetanud alkoholiaktsiisi, eks oleme. Nüüdseks oleme langetanud diislikütuse aktsiisi, mis nüüd kriisi tingimustes küll ajutiselt juhtus, aga siiski see oli lepingus sees, eks ole. Isamaa on saanud oma pensionite, teise samba süsteemi lammutamise või vabatahtlikuks muutmisel, sõltuvalt sellest, kas või kuidas sa seda seisu vaatad, eks ole, Keskerakond nemad on saanud olla võimul või? Ei, aga noh, ega, ega tegelikult tegelikult anne selle selle valitsuse puhul on ka minu jaoks võib-olla natuke üllatav see, et EKRE on enam-vähem oma sellise ministeeriumid mehitamise rolliga hakkama saanud, ehk siis et kuigi neil on olnud sellist Ministrite pöörduksevahetusi siin palju. Siiski noh, ma ei tea, kas on õige öelda, üllatav, aga noh, pigem et parteina, kes ei ole kunagi valitsuses olnud, eks ole, et kes esmakordselt hakkab valitsusvastutust kandma, mis on märg märgatavalt teine sellest, kui sa oled opositsioonis, kui sa ei, tegelikult sisuliselt ju ei pea mitte midagi nii-öelda positiivset tegema, et sa võid ainult kritiseerida, siis siis näiteks Mart Helme on läinud ju täiesti siseministeeriumi nägu, siis sisuliselt on tegemist noh, ikkagi nagu siseministrina ministriga riigi esindajana. Ei no ma ei tea, kas nüüd suva riigi esindaja sai nüüd värskelt ära tehtud oma nii-öelda valimislubaduse Eestis, et eraldiseisva piirivalve loomine, mis nüüd küll sisuliselt tähendab seda, et varasemalt nelja prefektuuri alla koondatud piirivalve siis toodi eraldiseisva üksusena Elmar Vaheri alla, kellega mulle tundub, et peale seda, kui helmed üritasid teda vallandada, on hoopiski koostöö väga hästi sujuma hakanud nii-öelda käsikäes Mart Helmega, ehk siis et teineteist täiendades ja Martin Helme rahandusministrina ma ei tea, mulle tundub, et kindlasti saab suurepäraselt hakkama või kindlasti on, kuna ta ei ole kindlasti meie kõige halvem rahandusminister seal kunagi olnud on või pigem on ta üsna okei rahandusminister. Kuigi eluaegse humanitaarne inimesena, kes ma ei tea, väidetavalt siis matemaatikat väga palju ei hinnanud on ta ennast teemadega kurssi viinud, noh võib-olla ma ei nõustu tema kõigi rahanduslike vaadata, aga, aga see on täiesti okei, sellepärast et need on poliitilised valikud lõppude lõpuks. Ja noh, IT-ettevõtlusminister Kaimar Karu tore temast küll kahjuks loobuti ennem seda olid paar, võib-olla mitte nii õnnestunud valikut, aga nendest siiski suutis, suudeti üle saada, et et pigem ütleksin, et EKRE võimekusse valitsusvastutust kanda on täiesti positiivne. Ka no üks asi ongi, mida seal vaadata on selline poliitiline dünaamika selles valitsuses ja tõesti alguses ka nii oli nagu Heidit siin viitas, et ekre Ma ei tea, räuskas ja, ja Keskerakond pidi või Jüri Ratas pidi siis vabandama ja siluma neid asju hulga asju nagu sisulises mõistes nagu sa hukka välja tõid, et noh, alkoholiaktsiisi langetamine, pensionisamba siis vabaks laskmine ja ja noh, mõned sellised asjad said nagu ära tehtud, aga, aga noh, kokkuvõttes on ikkagi see küsimus, et ma ei tea, selline näitleja või lavastaja küsimus, et mis see pealisülesannet, milleks, mille nimel midagi tehakse, on ju, et selle valitsuse pealisülesanne on, seda ei ole suudetud ära ikkagi no minu meelest nagu adekvaatselt sõnastada lisaks sellele, et see on selline poliitkombinatoorikad, valitsus, mis oligi ainuvõimalik selliselt, et Jüri Ratas saaks jätkata peaministrina ja et Reformierakond suudetakse välja jätta. Aga ikkagi, et kas see, et Reformierakond on välja jäetud, saab olla nagu eesmärk omaette, et ei saa ju peab ikkagi olema mingisugune eesmärke, mida tahetakse Eestis saavutada, mida paremaks teha. Ja noh, kui ma õigesti aru saan, siis eks Keskerakonna mingisugune kalkulatsioon sealjuures oli ka see, et, et EKRE valitsusse toomine vähendab nende noh, kas toetust, aga nende sellist poliitretoorikat, mida, mida nad opositsioonis olles said väga kõvasti kasutada ja mida nad, et siis ka aegamisi loodetavasti nii nagu Keskerakond tol hetkel lootis, peavad vähendama seda mingil määral on ka ju aja jooksul tehti. Aga no tegelikult tegelikult, kelle hääli praegu EKRE sööb, valitsuses on see mulle tundub ikkagi pigem Keskerakonna enda valijate hääli ja et kas Keskerakond sellest ka võidab, on nagu iseküsimus, et et noh, selles mõttes ilmselt Jüri Ratas kuigi ta siinsamas stuudios siis sel nädalal peaministritunnis ütles, et ta on selle moodustatud valitsusega rahul, siis ilmselt eks ta on ikka mõelnud selle aja jooksul ka, et kas see sõnum valimiste ööl, et Mart helmele magad või oli mõistlik või mitte? No vot, ma ei tea, sellepärast et kui me nüüd räägime valitsuse eesmärgist, siis tegelikult mina ütleksin, et mis eesmärk oli Jüri Ratas eelmisel valitsusel või mis eesmärk oli? Ma ei tea Taavi Rõivase valitsustele, et noh, võib samamoodi küsida, aga, ja, ja pigem on siinkohal võimalik ka natuke vastata, et et selle valitsuse eesmärk on mingisuguseid Eestis kehtinud reegleid või tõdesid ümber pöörata ja neid just nagu muuta. Ma ei tea, kas need muutmise pärast või vähemalt sellepärast, et inimestele, kes on võib-olla vähem rahul sellega, kuidas ühiskond on siin arenenud öelda, et jah, et teie rahulolematust on märgatud ja me oleme asunud sellele nüüd nii-öelda vastu astuma või siis seda parandama kuidagi. Kas aga nüüd reaalselt kellelegi elu-olu parandab, see on omaette küsimus. Eriti nüüd need koroona olukorra tõttu, noh, mis on meil kõik need asjad üldse ringi või segi paisanud. Aga, aga jah, et EKRE on kindlasti rahunenud, nüüd ta on ka muutunud, võib olla riigiaparaadi. Noh, ma ei tea siis teadlikumaks sellest, kuidas riik tegelikult toimib, ehk siis et mis asjad on reaalselt tehtavad, mis asjad on lihtsalt võimatud. Kuidas, kuidas see asi meil täpsemalt toimib? Ja noh, võimalik, et, et jah, et ekre natuke sööb Keskerakonna häältesaaki, aga samas ta sööb ka isamaad päris jõuliselt. Et ma ei kujuta ette Nii nagu mina olen aru saanud, ega ka EKRE valijate seas, need, kes on olnud nende tulihingelised toetajad, on ikkagi juba terve hulka pettunuid ja, ja ütleme, et kui nad ikkagi olid selline protestipartei varasemalt ka valimistele minnes, siis natukene see ilmselt kombinatoorikad mõttes jällegi muudab seda, seda, see hajub laiali, et need mitte rahul olevat. Siis lähevad ka teiste erakondade taha ja nii edasi. Vaata aga, meil on üks üks aasta meil olnud, eks ole, kui meil seal valitsuses kolm aastat veel edasi kestma mille kohta ma ei oska keegi midagi hinnata, eks ole, et selleks hetkeks EKRE on ju ometigi, kui ta peaks olema selle ajani võimul siis osa võimul olevast parteist, osa eliidist, et nii lihtsalt on. Et kriis on andnud võimaluse nendele tegelikult ennast kokku töötada, et nad töötavad praegu selle kriisiolukorras meeskonnana kindlasti parema paremini kui eelnevatel eelneval, ma ei tea 30. aastal kokku, et, et selles mõttes ma olen seda ka varem väljendanud, et et taoline kriis on iga poliitik, unistused, kus sa saad olla sõjaminister, peaminister Winston Churchill, pahvida sigaretti ja võtta vastu riskantseid, otsuseid, mida kõik hiljem ajaloos mäletavad ja kiidavad, et et selles mõttes on kindlasti iga poliitiku unistus, see praegune olukord päästa rahvast, et kes ei tahaks seda seda teha. Aga kui, kui sa ütled, et mis on selle selle valitsuse nagu suur plaan või suur suur nägemus, siis siis Ardo Hansson on öelnud seda, et, et see praegune valitsus selles kriisiolukorras seisab Andrus Ansipi valitsuse õlgadel ja mul on tegelikult sama tunnet, et sa hukka tõid väga täpselt välja, et mis oli, mis oli Taavi Rõivase valitsuse eesmärk või mis oli Jüri Ratase eelmise valitsuse eesmärk, noh, tõsi ma olen ka, kehitan õlgu, on samas samas paadis, aga aga samas ma, ma vaatan meie praegust valitsust ja siis ma ei tea, kas nende õlgadele saab järgmist kriisi panna, et nagu olemas see hea kogemus sellest, kuidas on olnud valitsus Andrus Ansipi juhtimisel, kes, keda me tookord ka nahutasime, igatpidi, aga samas ajalooline tõde selgub alati hiljem ja peame möönma, et, et tõesti, et need tolle valitsuse õlgadel saame praegu selles kriisis nagu olla tugevamad. Noh, sa viitad siin sellele, et meil on võimalik selle kriisi nii-öelda vastumeetmetena rakendada suuremahulist, et raha suunamist erinevatesse ühiskonnagruppidesse, kus seda raha vaja on, selle tõttu, et meie riigivõlg on madal meie rahandus on korras, kas me oleme usaldusväärsed reservid ja me oleme usaldusväärne partner, eks ole ja mis võib-olla noh, suuresti siis Andrus Ansipi teine, eks ole, aga noh, lõpuks Andrus Ansip oli ka oma sellistes valikutes piiratud. Ega Andrus Ansip võib-olla oleks tahtnud ka kõiki neid asju läbi viia ka olukorrast. Kroon veel toob, et olukorras, kus krooni suhtes olid maailma ära rahaturud arvamusele Ta niikuinii devalveerite seda ja meil ei ole võimalik teile niikuinii laenu anda ja ta ei suuda seda niikuinii-le teenindada ja kus me olime parasjagu teel euro ülevõtmise peale, milleks meil olid väga selged piirangud. Et noh, ega sellised ajaloolised ninali Oligi aga piiratud valikud. Tõenäoline on, et CW valitsus tõesti veel kestab ja kestab ja, ja kaevikud Riigikogus kaevatakse veel sügavamaks opositsiooniga, aga sellega rahva teenreid. Tänaseks lõpetavad Heidit Kaio, Huko aaspõllu ja Taavi Eilat tänavad teid nädala pärast on siin Mirko ojakivi. Sulev Vedler. Krister Paris. Minge nautige laupäeva ilusat ilma ja kuulmiseni.