Vikerraadio ja klassikaraadio Mine kallista. Kohe on seitse. Tere õhtust. Tere õhtust, siin Tallinna Lauluväljak. Tere õhtust, head kuulajad, klassikaraadio ja vikerraadio lainel. Me oleme nüüd sellises situatsioonis, et algamas on suur pidu. Me oleme seda pidu oodanud kaua me kõik oleme pingutanud selle peo õnnestumise nimel ja nüüd on viimased koorid rongkäigu saba lõpukene jõudnud. Lauluväljakule ilmunud kuldne ilm on imeline. Inimesed on heas tujus. Inimesi on hästi palju ja see kõik on meie pidu. Ja täna on meil oodata väga mitmetunnist pidu, mis on pühendatud jutud mis on pühendatud õpetajale. Õpetaja on iga inimese elus väga tähtsal kohal, on mitmeid kordi rääkinud kõik need, kes on seotud olnud nii laulu kui tantsupeoga. Õpetaja roll inimese kasvamise ajal lisaks emale, isale ja perekonnale on väga suur. Ja täna on õpetajale pühendatud muusika muusikaline tänu. Muusikaline kummardus. Ka täna on rongkäigu ajal mitmeid kordi räägitud, et mikspärast. Meil kõlab just sellist muusikat või mikspärast. Me kuuleme just selliseid teoseid. Siis see on väga peenelt välja mõeldud, see kava. Ja siit leiab ühenduslülisid rohkem kui esimesel pealevaatamisel üldse märgata jõuabki. Mina olen Marge-Ly Rookäär ja mul on väga hea meel, et nüüd kolm minutit pärast seda, kui meil algas saade jõudis kohale ka Tarmo Tiisler. Tere. Tere, tere. Nüüd on mikrofon sisse lülitatud. Nonii tegelikult nii ilus päev on olnud, et kuidagi ajataju on täitsa ära kadunud ja selline pinge on väga koondatud, et koorid kogunevad peale juba 29 minutit. Ametlik peale minek ongi umbes pool tundi, aga siin on näha veel, et inimesi tuleb aina juurde ja mahub. Headest kõik ei ole veel jõudnud kohale rongkäigust. No rongkäik oli, oli pikem ja mahlakam ja tüünem, kui osati ennustada. Kui kõik rekordid olid tabelites laiaks löödud, siis tegelikkuses selgus eile õhtul, et see on ikkagi suurem ja hoomamatu kuid tundub, et taevaisa on õnnistanud siia tulemist ja üsna kärmel sammul saadi tuldud ja üsna kärmelt on täitunud ka plats, nii et mõne tunni jooksul ei ole siin rohelisest murukamarat küll mitte midagi enam järgi jäänud, vaid kõik on täidetud ilusate rõõmsate inimestega. Ja see hirm, mis meil oli, ma arvan nädala algusest alates, et et ei tea, kuidas see ilma pois siis täna on ja homme ka ja tantsupidude kontsertidele ka. Meid on hoitud, sellepärast et see ilm täna rongkäigu jaoks oli ilmselt parim, mis üldse võib-olla oli päikest, oli pilvi elust aega oli selline, kõige parem rongkäigu temperatuur, mis tähendab, et ei olnud liiga palav ja samas ei pidanud, et peale hoidma ja peale panema vihmakeepi ei pidanud peale panema, joped, rahvariided said olla kogu oma ilus jälgijate ja vaatajate ees ja nüüd tõepoolest võib öelda, et kõik see vägi on. Nüüd võib öelda, et kõik see vägi on kohal, sest kui saabub siia laulukaare ette ka Tallinna tehnikaülikooli meeskoor, siis nemad on ja nad on kohal, hanereas tulevad, nagu nad vist terve rongkäigu käisid siis pärast neid ei tule enam midagi või pärast neid tuleb tegelikult viimane mees, kes kannab punast laternat, et mis siis on, ütleme, laulupeovaru tuli igaks juhuks. Üks ja tehnikaülikooli akadeemiline mees, koor on siis see kollektiiv, kellele tehti ettepanek, et kas te võtate tule tulemise, teekonna korraldamise ja tehnilise läbiviimise enda peale ja geeniuste kamp, nagu nad on, ütlesid, et meil pole kombeks ei öelda ja nuputasid välja siis igasuguseid lahendusi sugusteks ilmaoludeks ja ometigi me teame, et siingi oli viperusi, nii et kui ikka läbi ei proovi, siis ei tea näiteks seal mingis tohutus vihma valingus olevat mingit puiduliistud, kuskil üles pundunud tuld ei saadud, latern ost kätte, aga kõik asjad olid mitte ainult et plaan B, vaid ka plaan C ja isegi plaan t oli olemas ja tuli on praeguse hetkeni kogu aeg tuubeldatud, läheb siin nagu päkapikupisikeses punases laterna sind rahulikul sammul üle lauluväljaga, täiesti nagu nonsens, nagu muinasjutt, kõik see, mitu 1000 inimest ja siis üks väike latern 33 päeva ilu ja rõõmupisaraid ja emotsioone. Ja tuli on kohal muidugi selle tänase õhtu kõige kõige ilusam, kõige kirglikum hetk ongi siis see, kui süttib see kaunis laulupeotuli, kuid sinna on meil veel. Siin on meil veel aega. Ja kui tuletulemise teel või kui üldse mingil teel midagi ei juhtuks, siis ei oleks ju millestki rääkida. Sest ike, kui kasvõi on pärast kokkusaamised ja mahaistumised ja asja arutamisel, et kuidas seekord oli, siis ikka räägitakse ju nendest asjadest, mis juhtus, sest kaua sa ikka räägid sellest, kui midagi ei juhtu, siis oleks ka nagu natuke igav. Oluline on see, et kõik on päral ja tuli on ka. Ja juba laulupeolained hakkavad peale kuulata ise, ega siin eestlane on väga kirglik ja ja väljendab oma rõõmu kohe siin laulukaare all. Esimesed õhu pallidki on juba lasknud lendu ja hakkab see pidumeeleolu kohe esimesest minutist peale. Viimased lauljad kutsutakse mahtude mahtuga, nüüd ruttu, ütleb. Ütleb kooride liigutaja. Kes seda kunsti valdab, see ei ole ka lihtsalt niisama, et hakkame peale minema ja seisame nüüd niimoodi, pigem see sõna, et astume veel samm üles poole ja laseme veel ühe rea enda astme peale ja võtame veel inimesi vahele, see käib selle töö ja ameti juurde. Aga seda kõike on tehtud väga maitsekalt, väga sümpaatselt. Ja see kõik toimib. Ja toimib, see on aastaid sisse harjutatud, need inimesed, kes kooride liikumisi korraldavad, need on, see on täppisteadus ja nad on tõesti aastaid seda teinud ja need massid, mida on vaja liigutada kiire aja jooksul, see ei olegi üldse nii kerge töö ja mis kõige tähtsam, et Ta ei kaotaks tuju kellelegi tervise rikneks. Siin täna rongkäiku jälginud inimeste hulgas päris mitu inimest vajasid kiirabi siinsamas raadiotorni juureski, mõned inimesed, et ei pidanud pingele vastu ja see on ju kõige tähtsam, et pidu õnnestuks kõigile ja et kuskil keegi ei saaks kannatada ja selles mõttes on hästi delikaatne ja maitsekas ka seepeale minek ja, ja selline hoolimine teineteise suhtes paistab silma. Aga laulupeol üldse kuidagi hoolitakse üksteisest rohkem kui võib-olla tavaelus, et seda mina olen küll kogenud, et, et laupäeval on laupäeval laulupeol on ju inimesi palju ja, ja tihe on ja ikka keegi tahab läbi saada ja ikka kellelegi võib olla kiire täiesti lubatavali aktsepteeritaval põhjusel ja, ja siis kuidagi kõik see toimib kuidagi mina ka, kui läksin siit lava eest korra lava taha, sinnapoole, kust saab suppi, siis oli seal juba koorida, kogunemine ja inimeste vahel läbi saada ei olnud üldse nii keeruline, kui alguses tundus, et võiks olla. Ja aga see ongi niimoodi, Hirvo Surva kunagi ütles, et kui mõelda selle peale, et mismoodi inimesed üldse lauluväljakul käituvad, et enne enne laulupidu toimuvad ju mitu päevaproovid ja kõik inimesed ka tegelikult täiesti võõrad inimesed, olles lihtsalt koorilauljad, teretavad teineteist. Ja Hirvo Surva ükskord rääkis klassikaraadiole, tema mõtleb, et mõtle, kui tore oleks Eestis elada, kui me kõik elaks niimoodi, nagu me elaks lauluväljakul, kõik on sõbralikud, hoolivad, lahked ja teretavad. Praegu on siin selline Nad tahavad arsti. Arsti hakkab peale. Arstid jooksevad, arstid on muide inimeste vahel ka, et ega siis sellest katsu sa siit läbi ronida, et arstid on ka inimeste vahel, et päris sellise esimese vaatuse siis on spetsialist, kes on lähimas reas. Küllap saavad kõik abi, aga koore tuleb aina juurde. Ja sest nüüd tulevad ju ettepoole alles lastekoorid, kes tulevad ühendkooridega laval, et kõigepealt tuli oodata, et need väravad, raadiotorni värav, kus koorid tuleks, siis tulevad sisse, et need saaksid vabaks nendest, kes tulid alles käigus ja siis hakati peale laskma ka lastekoore, kes praegu liiguvadki just lavale. Ja meil on oodata ühendkooride kogunemist ja selle kogumiskogunemise lõppedes siis ühendkoori esituses traditsiooniline Mihkel Lüdigi Koit Friedrich kuul Parsi tekstile kirjutatud natuke naljaga pooleks kirjutatud laul. Nimelt Viljandi kultuuriselts Koit sai 35 aastaseks ja Friedrich pool pars kirjutas neile 10 minuti jooksul luuletuse. Aga toona 24 aastane Mihkel Lüdig arvas, et ega siis ma ka kehvem poiss ei ole, kirjutas seitsmehäälse meeskoorilaulu, sellepärast et Viljandi meestele ei kõlvanud vähem. Nii et seitsme häälemeeskoorilaul valmis veerand tunni jooksul. Ja tegelikult Mihkel Lüdig on nimetanud muusika kirjutamist kõrval harrastuseks oli selline tagasihoidlik, tema määratlus ja teoste arv ei ole tal suur, tal on üks poolsada koorilaulu ja nendest tuntum ongi siis naljaga pooleks kirjutatud Koit. See kõlas esimest korda 1923. aasta laulupeol ja siis laulu viimaste sõnade ja taevasse tõusku melootuse loit. Selle ajal süttib siis peotuli ja see tuli põleb seal kuni peo lõpuni. See oli vist lausa niimoodi, et Mihkel Lüdig ise juhatas koitu, kui see oli esimest korda. Laulupeol on mul justkui kuskilt meelde jäänud, aga Viljandis on sellel majal küll tänavat enam ei mäleta, aga sellel majal on täiesti korralik ja ametlik tahvel. Et siin majas siin majas valmis loodi, kirjutati, mõeldi välja. Koit ja täna juhatab koitu Ants Soots. Ants Soots on, on Eesti koorijuhtimise üks üks noh, juhtivaid tegelasi väga tugev, nii pedagoog, Mänd, tor kui uuendaja ja, ja tal on väga-väga ägedad õpilased, näiteks Jaan-Eik Tulve, Heli Jürgenson, Jüri-Ruut, Kangur, siis tuleb meelde Mihkel Kütson. Ja ta on olnud paljude kooride dirigent ja signatuur ütleb meile, et hakkame. Tame kogunemist lõpetamata. Aga vaata seda pilti, mis tuleb praegu sisse raadiotornist ja tuletorni. Väravatest lastekoorid ka praktiliselt ükski laps lastekoorilaulja lavaastmete peale ei mahu. Nad on praegu juba dirigendipuldist, julgen öelda 10 meetrit tagapool ja ega neid sinna kokku pakkida ja me ei saa ja tegelikult ega ei tohi ka, sest peab olema ka hingamisruumi. Aga esimene laine läks, esimene laine, mis tuli ülevalt laulukaare kõige üleval tipust alla ja läks publikusse. No no veel ei saanud nad vist aru pidama, mida, mida me siin tahame, kõik, milleks me siia tulime, kõik, aga lained hakkavad käima juba, mitte ainult siin kahe torni vahel vait, nagu see kõige ägedam on ikka nõlva peale üles välja. Jah, kui lainekultuur Eestisse jõudis, siis alguses oli ta ikkagi laululaval, hakkas siis ühelt poolt tulema ja läks teise poole välja. Aga see on nüüd ütleme viimase umbes 10 aasta ilus. Tavajuba, et see laine hakkab mingil hetkel aga just nende mesipuuaegadel liikuma ka kaare poolt nõlva poole ja läheb praegu ka ja täitsa. Vaatame, kus mani läheb ja läheb peaaegu et üles, vaatame, kas läheb täitsa ülesse. No natukene jäle. Läks üles, aga siit annab veel juurde panna Nad küll kogu laulukaare alune. Sinimustvalgete lipukeste ka palistatud ja kui see laine üles liikus ja seal üleval oli, siis seda tervitas laulukaare esine sile sinimustvalge lippude merega ikka väga-väga võimsad. See lippudega laulukaare alla tulemine, see on ka üks kümmekond aastat tagasi, aga rohkem selline suur armastus trikoloori vastu siin lauljate käes, see on väga ilus sümbol. Aga lisaks koidule on meil ära kuulata baasiuse Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Eesti vabariigi hümni, mida dirigeerib Alari. Siin vahepeal juhin tähelepanu, teine. Laine liigub altpoolt ülespoole ja võib-olla hoog sellele ei olnud nii vägev, kui oli esimesel korral, aga see teine laine läheb igal juhul lõpuni välja. Ja on mäenõlval kohal, nüüd. Ja kolmas laul kuulame on Gustav Ernesaksa, Betti Alveri tekstile kirjutatud kuulajale. Hirvo Surva dirigeerib seda. Aga me vist oleme nüüd olukorras. Laulukaare alt takse korraldused laine tulla ülevalt alla tagasi nõlva pidi ja tulebki. Keegi nii esimene laine tuleb tagasi. Nonii, vaatame, kus mani ta tuleb ja tuleb. See tuleb, on jõudnud praegu siia pealtvaatajate esimestes ridades ja nüüd läheb, läheb kaart mööda. Tegelikult üles ja vaatab ta tippu välja. Jale. No kirjeldamatu ja nüüd kõik lipud lehvivad tõest, erakordne, erakordne tunne, mis valdab kõiki, kes siinolijaid ja ka teid head kuulajad. Juba enne, kui me oleme kontserdiga alustanud Aga mulle tundub, et nüüd on vähemalt siit raadiotorni väravast jõudnud kõik kohale, selle pooltel tuleb natuke, sealt tuleb vahelauljate ja pealtvaatajate vahel noh ütleme on 20 meetrit umbes. Rahvaluuletekstile. Valminud aastal 1930 Heli Jürgenson. Mart Saar oli Peterburi konservatooriumis luinhamiiliuse ja Nikolai Rimski Konsakovi Anatoli Ljadov klassides ja temast endast sai ka superõpetaja Tallinna kontserdil tooriumis näiteks Jaan Rääts restor Kaljo torm, Valter Ojakäär on tema Villazarlaste päranduse loomisest nõnda. Ja lõpuks viimane laul laulis, isa laulis poega mis on liivlaste viisin üles kirjutatud. Ma seadsin need laulud nimme niisugusesse järjekorda, et nad algaksid kõige vanematest ja siis muutuksid stiililt järjest uuemaks. Kuni lõpuks sulandub see rahvas läti rahva sekka. Kostab veel vaid lava tagant selle laulu viis õhku jääb ainult tardunud foon rippuma, nagu mälestus sellest rahvast. Veljo Tormis liivi rahvalaule laulis, isa laulis poega solissis Mehis Tiits, juhatab Hirvo Surva. Ja liivlaste pärandus omakorda on esimene osa tormise kuue osaliselt tippteosest unustatud rahvad, mis on läänemeresoome-ugri vanemal rahvalaulul põhinev teos. Helilooja ise on nimetanud seda katkematuks kulgemiseks Hirvo Surva. Liivlaste pärandus. See on nüüd siin raadiotorni poole, seal tuletorni pool on see vahe igal juhul väiksem ja kas sealt tõesti tuleb veel inimesi vist enam mitte? Nii katsume ära mahutada, öeldakse. No kus me siis saame neid mahutada, no küllap saame. Aga nagu öeldud, tänane kontsert, kummardus õpetajale ja muusika. Solist Lehis juhatas Hirvo Surva. Tormis õppis eri esialgu orelit ja koorijuhtimist, aga kui Jüri varistaja ütles talle, et koorijuhtimine pole talle just kõige paslikum, siis hakkas ta heliloominguga. Järgmisena kuuleme kahte erinevat teost kahelt erinevalt suurmehele keda ühendab aja ülene teineteise mõistmine. Justkui õpetaja, õpilase inspireeriv suhene, kõlavad Tõnu Kõrvitsa kreegi vihiku esimene osa. Nüüd ole Jeesus kiidetud ja Cyrillus Kreegi Sanctust reekviem-ist juhatab Tõnu Kaljuste. Cat on tõesti midagi. Tõnu Kõrvits on enim esitatud nüüdishelilooja sel kevadel oma esimese juubeli seljatanud. Sure muusikud suguvõsa liige on erakordselt poeetilise ja hingestatud käekirjaga tema nüüd ole Jeesus kiidetud esimene osa teosest kreegi vihik eesti vaimuliku rahvaviisi põhjal. Valiknaiskoor Tõnu Kaljuste päris tavapärase laulupeo repertuaari hulgast mainitud kolm on küll laulupeo laulud aga siin on meil Jaanitiimse üks läti rahvalauluseade, siis meil on ballett ooperist Mlada Nikolai Rimski korsakovi sulest vürstide saabumine Neeme Järvi dirigeerimisel. Eduard ja. Aga see kõik on ka, ütleme, mingil kujul ikkagi olnud, aga minu meelest on tähelepanu väärne see, et Ain Anger ja soololaul vaat see on see, mida laulupeole enne olnud ei ole. Või on. Ja võime sinna võime sinna alla liigitada ka selle, et enneolematu on seegi, et suurel koorilaulu traditsiooni-il on täna selline esindused. Soololauluseade meeskoorile tuleb. Ja see oli saanud Cyrillus kreegi reekviemi valikühendkoorid. Tõnu Kaljuste juhatas Tõnu laiule ettekandele, nii et täna on siin sellist kraami, mida tasuks kuulata, kõrvad kikkis, sest päris mitut asja pole enne siin olnud. Lisaks on laulukaar nii ilus. Kõik on nii värske, kõik on värvitud. Kivivahed on puhastatud ja väga ilus. Dirigendipulti. Kirglik rahvalaulude koguja kreek Karl Ustav Kreek kelle pere Vormsil elades õigeusku salviti, sai venepärase nime Kirill, millest omakorda Inimesele on see kunstniku nimi, leidis oma õpetaja Heino Elleri nootide hulgast ühe nimeta klaveripala mille ta riskis hiljem kodumaiseks viisiks. Oleme harjunud seda teost kuulma keelpilliorkestri esituses. Täna saavad siin kokku keelpillid teose algallika klaveriga. Heino Elleri kodumaine viis. Eesti riiklik sümfooniaorkester klaveril Age Juurikas juhatab Risto Joost. Ta õpetaja ja õpilase liini, nimelt kui Heino Eller oli Tartu reaal kooliõpilane, oli seal muusikaõpetaja Rudolf Tobias. Kodumaine viis, Heino Ellerilt. Eesti riiklik sümfooniaorkester soleerib Age Juurikas ja Risto Joost dirigeerib paistab kõrgele ja kaugele ja meenutab sellist laululuike kuninglikus ja ja valges olekus. Viimased koorid veel. Ja ja paluti veel ikkagi lastekooridel siit lava eest astuda sammu neli lava poole vahekooride ja publiku vahel on läinud meie voolzin raadiotorni pool natukene suuremaks, aga tõepoolest teiselt poolt tuleb veel. Klaveril Age Juurikas kirg leeki ja, ja selline sugestiivse esituslaadiga soolo Risto Joost, Age Juurikas esitas praegu siis Heino Elleri kodumaist viisi koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga. Dirigeeris Risto Joost. Evald Aav on kirjutanud. Kerge on komponeerida keeruliselt raske aga katsuge seda teha nii lihtsalt, kui võimalik. Siis alles nähakse, kui raske see on. Ning kui õige see on. Ei valda on osav. Me oleme põhjamaa lapsed, orkestri sissejuhatus ja seade, Rasmus kuuldi, juhatab Triin kohv juurde. Ja on tegelikult ju ka räägitud sellest, et on mingisugused piirid ka laulukaarel ja ma arvan, et me kuidagi nagu kompame natukene näidet, kus maani me võime siis nagu. Ja samal ajal kui lauluväljakul kõlab imekaunis muusika on siin ka liikumist ja laululavakäikudest. Neid on. Kasutusel neli tulevad välja noored lauljad. Küünaldega liiguvad mäenõlva pidi, üles on jõutud juba mõru muru. Räni. Ja sealt minnakse edasi, sest tasapisi hakkabki läve lähenema. Laulupeo esimese päeva. Publikut on jäänud ikkagi veel palju. Tõsi küll, viimaste lugude ajal on näha olnud ka lahkujaid. Aga praegu jätkuvalt tulevad lauljad inimeste keskele, Igalühel käes päike, küünal, laululava ümbruses on hämardunud, päike on vaid mäenõlva kõige ülemise ääre peal. Aga kõik ülejäänud laululava on juba varjus ja valgust annab veel ka. Laulu peota. Teha neid asju, et oleks ohutu, et oleks turvaline. Et kui laulu laulupeoga on alati võrreldud ka tantsupidu, siis tantsupeole on tõmmatud väga julmad reegleid, lihtsalt nii palju inimesi mahub ja kõik siis lauluväljakule me ikka venitame seda kummikutega ja kõik tahavad sellest peost osa saada. Ja nüüdseks on kõik lauljad tulnud laululava sisemusest? Jah, on jõudnud juba nii, et esimesest reast lava poole ei ole ühtegi lauljat. Ja kõik on pööranud näoga lava poole jätkuvalt küünlad käes. Küünlad on ka lastekooride lauljate käes, kes on laululaval lauljate, äärmistel kohtadele. Aga me oleme ikka väga piiri lähedal, oleme väga piiri lähedal ja, ja mingil hetkel see võib muutuda ikkagi ka ohtlikuks. See on ju see näiteks, miks laulupeol ikkagi müüakse pileteid ja et, et siia ei saa tulla igaüks igal hetkel niisama väravast sisse, olla. See oli ilus, see oli imeline ja kõike seda muusikalis kilu toetas värvide mäng vist praegu lauluväljakul on. Päikese kiirte peegeldus pilvede vahelt. Seda on siin näha. Nüüd on küll huvitav lugu, ei ole ausalt öeldes enne näinudki kedagi lauluväljakult ära viiakse, aga seal on keegi tegelane, keda kaks turvameest on tulnud. Ära. Ma sain aru, et naine otsib oma last, sest aga sellisel moel ma ei kujuta ette, võib-olla oli mingisuguses joobes. Kes küll järsku täiesti arusaamatu olukord jah, kaklasele korra? Või midagi? Sellist asja pole küll näinud. Ma arvan, et mitte. Keegi meist ehk naisterahvas on kahe turvamehe ära lohistada kaalu väljakul enne pidu, kontserdi finaal aga korrata ja Tuuli Koch jällegi dirigendipuldis. Vabandust, Triin Koch ikka, Triin jah, just. Sest siis seda kõike hallata on veel palju-palju raskem. No muidugi igasugune sellise suursündmuse ajal korra hoidmine ja turvalisuse tagamine, siin on ka väga suured meeskonnad, kes, kes hoiavad silma peal, et meil kõik õnnestuks. Aga eelkõige on ikkagi see lauljate rõõm, see tohutu aeg ja pühendumus, mis on tehtud poolteist aastat, et see nüüd saaks ühiselt ja kõige paremas vormis teostatud. Evald Aava Triin Evald Aava. Me oleme põhjamaa lapsed. Kordamisel meie juubelilaulupeol ja meil on jäänud veel vaid kolm laulu, tänasel päeval vaid kolm. Ka jätkuvalt võime öelda siit lauluväljakult. Rohelist maalappi naljalt näha ei ole, inimesi veidi hõredamalt on, kui all. Ja tõsised veidrad ja naljakad, ootamatud, pühendunud, mõistvad, igaühel isemoodi. Oleme koos otsinud seda miskit ja avastanud, et maailm on veel suurem, kui arvasime. Saanud igal kohtumisel targemaks. Me oleme neilt võtnud miskit mis nüüd on meie oma jätnud neile midagi, mis kunagi otsa ei saa. Need on meie õpetajad tänu kellele oleme need, kes oleme mitte üksi vaid koos. See ongi see kõige tähtsam. Mina ja sina mu õpetaja. Tauno Hints Urve pinnuri üksi pole keegi. Juhatab Peeter Perens. Eeslauljad. Lauri õunapuu ja valikkoor järel lauljad, terve lauluväljak, mina ja sina. Lained liiguvad nii, nagu ise tahavad. Osad lained toovad laineta. Meie ja teie Üksi pole keegi. Vilju. Ja vaade jaa? Jaa, tuul. Nii nüüd tuli publikust mingi väikene laine ja kassas lauljate seas päris suureks. Ja ka. Ja ka. Oo ei, ma armun, ta. Ka ka. Omapäi. Ja samal ajal paigutatakse tuletorni poolt poistekoore rohkem siia meie poole raadiotorni poole, see vahe on jällegi läinud lauljate ja pealtvaatajate vahel natukene väiksemaks, aga kui neil vanad silmad ei peta, siis juurde vistel siis tuletorni väravast lauljaid enam ei tule. Ehk siis kõik peaksin alal kohal olema. Me täname teid, Tauno Hints, Urve Timmeri solist, Lauri õunapuu, juhatas Peeter Perens. See oli väga imeline kogemus kuulata seda laulu lauluväljakul see heli, mis tuli lava poolt, see on ju laulupidudel võimendatud heli, ta tuli võimsamalt. Aga see, mis tuli lauluväljaku nõlva poolt, see oli vä väga palju õrnem. Aga igal juhul need, kes olid siin. Kas just kõik, aga väga paljud laulsid kaasa, mõned vaikselt väga paljud ümisesid kaasa, aga laululava ja. Lauluväljak said üheks ja seda laulu nõutakse veel. Ja nüüd lihtsalt paigutatakse natukene ümber, et oleks mingisugune loogika ja siin on ka osadel lauljatel on liikumiseks vaja ruumi, nii et siin on ka mõningad sellised elemendid, mis. Nüüd on täpselt see olukord, et et mis siis saab nii? BTW võtab Lauri õunapuu käest kinni ja on uuesti minek. See on nüüd siis teine laul, mis meil tuleb tänasel kontserdil kordamisele. Nii ongi nüüd Peeter Perens, Lauri õunapuu midagi arutasid. Ja vaar ja laadur ja tuule. Valva. Ja ka neel ja k. Oo ei, ma arvan ka Ka. Tead, ma ei. Ja ta ei. Alane ja kalmu. Lase ja ai. Vajavad eritähelepanu, et oleks rajad sees ja oleks trepid puhtad, et saaks liikuda. Kes seda korraldavad, noh, nii seda lavale minekut kui ka kõikvõimalikku ohutust ja meditsiiniinimesed, kes poolt on selle ala profid, teistpidi on selle sees juba kunagi korra olnud, ka siin hakatakse ikkagi sellisest õpipoisiametist pihta, et siis jõuda meist treeni välja. Lauluväljakul on tuledemeri nii laululaval kui ka kuulajate nõlval on tuhandeid mobiiltelefone, mis näitavad tasku lambikestega valgud. Seda ei olnud laulu esimesel ettekandel aga korduse ajal tulid need momentaalselt ja Tauno Ain läheb dirigendipulti. Ja laulukaare alla kuvatakse heledate joontega inimeste näopilte, kes on olnud meie õpetajad alates Mart Saarest, Gustav Ernesaksa, Mihkel Lüdigi, Artur Lenbani, Heino Elleri nii välja, kõik need, kelle muusikat me oleme täna siin selleni jõudnud. Siin kontserte kuulamas mida praktiseeritud laulukaare selle alaosa peale selle uuendatud laudise peale. Ja nüüd võib öelda, et tõepoolest on kõik koos ja võib öelda ka seda, et kui tänase päeva eel ehk oli kahtlusi, kas see kontsert ei ole mitte liiga tõsine ja äkki, et ei ole päris see, siis on ikka, see on väga-väga see. Ja lained, laulupeolained. Kõlab Karl August Hermanni puud, ma laulan hallidesse lauleldusest. Uku ja Vanemuine. Seade Raimo Kangro ja Kristo Matson juhatab Endrik Üksvärav. Endrik Üksvärav saab siis teha oma laulupeod ja püüdis Karl August Hermann on aga tõeline maa sool. Lisaks helilooja ja koorijuhi ametile kogus rahvaviise propageerida Neid usinasti ja on eesti keelde loonud hulga ilusaid sõnu, nagu tiib, klaver, heliredel sünnipäev, helilooja, laulik, avamäng. Kõne ja salakuulaja. 41 minutit läks koorile peale panemiseks laulukaare alla ja tundub, et nüüd on kõik kohal ja tundub, et me võime alustada. Pidu peaks nagu ikka, algama fantaaridega. Kuulame, kas siis. Juhatas Endrik Üksvärav. Palju õnne laulupeodebüüdi puhul. Karl August Hermann Friedrich kuulbars Kungla rahvas juhatab Raul Talmar. Sa siin ikka loetakse sõnad peale, ei, nalja ei tehta. Et seepärast jäätist ei saa, kes praegu laual rumalusi teeb, muuseas, aga kas sina tead, kus tuli praegu on? Ja aga me ei tohi öelda, selge? Hoia seda saladus ja, ja, ja ma tean tegelikult ka, mis seal üleval tuletornis on ju väga head. Juhatas Raul Talmar. Rahvas laulab ja see on tõsiasi, käisin jällegi laulu ajal kuulamas, missis õues toimub ja seal toimus võimas laulmine. Ja nüüd siis öeldakse, välja tuleb laul, mis ei ole ametlikus kavas on Raimond kulli kodumaa laul, mis on olnud. Oi, aga sealt nõutakse korrata, näed, tagasi. Ei, Neeme Järvi läheb Raimond kulli kodu. Ta läks vahepeal tagasi, sest need hakkasid nõudma, korrata ei saa midagi. Võimas võima võima ainult kulli kodumaa juhatas Neeme Järvi. See on meie juubelilaulupidu. See on meie juubelilaulupidu. Ja see on meie laulupeo esimene päev. Väga ilus päev on olnud erakordselt õnnestunud kontsert. Väga hästi kõlasid koorid ja väga ilus. Ta mängis orkester, Neeme Järvi teeb jälle nalja ja pannes käe kõrva juurde, saab olla ainult üks märk, et ega te ometi veel ei taha. Ja noh loomulikult. Aga Neeme Järvi pöördus ka publiku poole ja dirigeeris Publicat meili, oli ka au seda näha. On kõlanud päike on mere taha vajunud, et hommikul uuesti tõusta. Mingem siis meiegi puhkama, et homme uuesti koguneda, särada ja laulda. Kohtumiseni meie laulupeo teisel kontserdil, minu arm. Väga ilus, väga ilus, lõpp, väga väärikas, väga väärikas. Kutsudes üles rahulikkusele. Mõistlikkusele teineteisest hoolimisega. Tõsi küll, laululavalt lahkuvad, võib öelda, hetkel üksikud siiski hakatakse minema, hakkavad, hakkavad sõnakuulelikud inimesed. Just see oli meie laulupeo esimene päev. See on läbi saanud, see pakkus meile väga palju ehk isegi rohkemat, kui me arvata oskasime. Meil on ees veel teine päev. Aga meil on ees veel terve öö, et mõelda, mida me täna kuulsime, kuidas see muusika meile mõjus ja võib-olla nii mõnigi seid laulukaare all täna laulnud lapsest läheb muusikakoolis, nüüd teinekord solfedžotundi ja tunneb ära, et klassis on pildi peal Mart Saar või siis mõni, kes kuulas täna esimest korda noh, näiteks kas või Rudolf Tobiase muusikat, ei kohku selle nime eest tagasi, järgmine kord kontserdisaalis, mis oligi ju asja üks ilus eesmärk, tunnustada oma õpetajaid ja teha aukummardus oma muusikale, mis on meil nõnda rikkalik. Ja, ja tahtsin veel seda öelda, et Neeme Järvi pöördus publiku poole ja publik laulis rõkkavalt kaasa ja kui vägevad on ikkagi Neeme Järvi žestid kui rikas on Meie maa, et meil on sellised dirigendid. Laulupeotuli jääb põlema ja saadab meid hommikuni, aga tänase õhtusi lõpetame. Mõne minuti pärast on vikerraadios eetris Mirko Oja Kivisaatega Mulle meeldib, see muusikaklassikaraadios on kell 23 meditatsioon. Klassikaraadio helipuldis oli täna Kaur Karsnek Vikerraadios Kätlin Maasik aga helisid. Lauluväljakult tõid teieni helirežissöörid Kaspar Garner, Siim Mäesalu ja heliinsenerid, Anton Ventsel, Andres olema Rain koormus. Virgo mäe, Kaur Kenk. Platsi pealt tegid reportaaže Lisette Welt ja Taavi Libe. Tänase õhtu muusikajuht on Siim Sellis ja maakondlike eelproove viisid läbi dirigendid Aarne Saluveer, Andrus Siimon, Ants Soots, Elo Üleoja, Heli Jürgenson, Hirvo Surva, Ingrid Kõrvits, Ingrid Roose, Kuno Kerge, Maarja Soone, Mikk Üleoja, Olari Elts, Peeter Perens, Raul Talmar, Triin Koch, Veronika Portsmouthi kontserdil osales 175 valik koori kuue ja poole 1000 lauljaga ja orkestrid olid kaitseväe orkester, politsei ja piirivalve orkester, Eesti riiklik sümfooniaorkester. Tekstid oli kirjutanud Ott Kiluske, Kaili Viidas. Tekstide helirežissöör on Külli tüli, laulupeo lavastaja Kaili Viidas. Tekste lugesid Peeter Tammearu ja Karin Tammearu ja õhtujuht oli. Hoidkem seda tunnet, mida me täna siin saime ja kogemi kogesime. Ja teistpidi minge nüüd rahulikult magama ja kogugem energiat homseks, sest homme saab meil olema pikk, aga loodetavasti väga meeldejääv päev. Mina olen Marge-Ly Rookäär ja minu kõrval Tarmo Tiisler, ilusat õhtu jätku ja valged suveööd. Olge tublid. Tere tulemast juubelilaulupeole. Minu arm. Nii nagu meil on Kallid, meie ema ja isa on meile kallid, ka meie isamaa ja emakeel eesti laulupidu on sündinud armastusest meie maa ja keele vastu. Selle armastuse läbi sai maarahvast eesti rahvas ja maast sai Eesti riik. Pühitses laulupidu, pühitseme oma emakeelt ja isamaad. Et võiksime neid pärandada oma lastele ja kesta igaviku tuultes igavesti. Eesti, minu arm. Vajan õhku. Ja annan tagasi armastust. Vajan hoolt, et anda tagasi soojust. Vajan kirge, et täita see valgusega. Vajan silmi, et anda neile sära. Vajan käsi, mis mind hoiaks ja kannaks. Ja mina annan kätesse rammu. Minuga käib kaasas lootus ja rõõm käib kaasas see mis oli varem. Ja küllap seegi, mis tulevikus peidus. Vaadates mind vaatab vaataja enesesse. Minu saladus on nii lihtne et seda ei saa ära arvata. Ma olen tuli. Tuli on jõudnud tantsupeolt laulupeole. Tule kannavad laulukaare alla. Tantsupeo kunstiline toimkond. Tuli antakse tule tulemise akadeemilisele meeskonnale. Täname oma laulupidude auväärseid, dirigente, traditsiooni, hoidjaid ja kandjaid. Aitäh undel kokk. Aita Silvia Männik Aitäh Ene Üleoja. Aitäh Lennart Jõela. Aitäh Tiia-Ester Loitme. Aitäh Leho muldre. Aitäh Vaike Uibopuu. Aitäh Andres avaran. Aitäh. Merike Toro. Aitäh Olev Oja. Aitäh Anneli Mäeots. Aitäh Neeme Järvi. Aitäh Ants Üleoja. Täname ka siin Heino Rannap, Heldur Saade, Vello Loogna, Ants Soots, Alo Ritsing. Tuld hoides mõtleme ka neile, keda meie seas enam ei ole. Peotuli liigub edasi maakondade esindajatele, tänu kellele on korraldatud sajad proovid, leitud vastused tuhandetele küsimustele ja kes on kandnud tuld läbi Eestimaa. Aita Hiiu maakond. Põlva maakond. Valga maakond. Järva maakond. Jõgeva maakond. Saare maakond. Võru maakond. Rapla maakond. Viljandi maakond Ida-Viru maakond. Tartu maakond. Tallinn. Külaliskollektiivide ja Välis-Eesti esindajad. Peotuli antakse Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse juhi Aet Maatee ja Eesti kooriühingu esimehe Hirvo Surva kätte. Ja arsti hüütakse. Küllap saab arstigi kuulata ülekannet Tallinna lauluväljakult ja me oleme selles hetkes, kus tuli on hakanud liikuma. Siis Hirvo Surva käes, kes on Eesti kooriühingu uus esimees ja hakkab liikuma. Torni poole tuletorni poole arst läheb jooksuga, inimesed teevad teed. Teinegi arst läheb kahekesi, jooksevad trepist ülesse, aga Hirvo Surva on jõudnud. Tulega, kannavad torni Siimselist Ave sopp ja laulupeo kunstiline juht Peeter Perens. Ja antakse kallistustega, tuli üle ja läheb tuli teele, et jõuda esimesele rõdukorrusele. Me näeme tuld kindlasti, ma julgen arvata nendelt rõdudelt sees ja ei ole olnud ju laulupidu, kui tull tulega ei tervitatakse rahvast iga rõdu Beatreid redusid on üks, kaks, kolm, kuus. Siis on veidi pikem minemine siis fondi juba. Viimane minek ja tuletornile. Inimesed libisevad kaasa esimesel korrusel olid Mai Simson, Ingrid Kõrvits, Elo Üleoja ja Maarja Soone, kes tervitame lastekooride dirigente. Mai Simson Ingrid Kõrvits Elo Üleoja liigijuht Maarja Soone ja nemad jäävad Serva seisma, kuni jõuab, tuli ja juba jõuab teisele korrusele. Tervitame puhkpilliorkestrite dirigente peeteränilane Tarmo Kivisilla. Peetersaal. Liigijuht Bert Langeler Ja liigub kolmanda korruse poole juba kohe-kohe paistab see tuletõrvik. Ja seal ta on. Aga need, kes olid tulega madalamatel korrustel, need on rõdudele. Tervitame mudilaskooride dirigente. Jaanika Kuusik. Vilve Maide. Anneli Traks. Liigijuht Maret alangu. Ja jõuab, tuligi. Ka järgmisele korrusele, kus on siis naiskooride koorijuhid juba tervitamas ja tõrvik on nähtabile platsil. Koorimiseks sedasama tervitame naiskooride dirigente. Külli Kiivel. Ingrid Roose. Andrus Siimon Liigijuht Raul Talmar. Pooled korrused on juba läbitud ja tõrvik on järgmisel korrusel, kus taas orkestri dirigendid elavad, tervitavad ja iga tule välja tulemist tervitab aplaus omakorda. Tervitame sümfooniaorkestrite dirigente. Riivo Jõgi. Jüri-Ruut Kangur. Kaspar Mänd Liigijuht Hando Põldmäe. Veel kolm korrust on jäänud. Jälle on arsti vaja, aga tuli, liigub ja on järgmisel rõdul. Tervitame poistekooride dirigent. Lydia Rahula Kuldar. Indrek Viiar. Liigijuht Hirvo Surva. Vot ongi veel kaks koori liikiagaks korrust, meeskooride korrus on seitsmes ja kaheksandale lähevad segakooride dirigendid nüüd sisega VII korrus, kus tõrvik meid tervitab. Tervitame meeskooride dirigente Kuuno kergemini. Ülle Tuisk. Liigijuht Mikk Üleoja Ja see on nii kummaline, et tuli on 33 päeva olnud teel ja igal pool on olnud sellised peod ja simman, ide kontserdid ja tantsuõhtut ja nüüd kui see tuli liigub ülesse on kõik nii vaikselt jälgivad pingeliselt kuidas selle meie kohal paisub. Viimane rõdu korrus, segakoorid. Kaheksas korrus. Edasi on nüüd vaid päristo, tervitame segakooride dirigent. Heli Jürgenson. Liigijuht Triin Koch Ja samal ajal see tule tee nüüd päris tippu on hästi nähtav läbi klaasakende, mis on siia lauluväljaku poole. Julgen öelda, et kolm trepiosa on. Minna ja siis ongi tuli tipus ja samal ajal liigub ühendkoori ette uues dirigendipuldis Ants Soots kelle käte all siis kõlavad juubelilaulupeo esimesed helid. Nii et kohe-kohe on tuli üleval ja Ants Soots vaatab pintsel pilgul üles tuletorni. Millal võib laulu alustada? Selle laulu viimaste sõnade ajal süttib laulupeotuli. Nii nüüd tundub, et on jõutud kohale ja nii Ongi ja seda kõike. Saate isegi aru aplausi, see kõik on siin lauluväljakul näha. Aga tuli ei sütti, tuli ei sütti enne, kui see laulu õige koht on käes, need viimased sõnad. Tulijana üleval aga oodatakse märguannet, et võib alustada teda Lüdigi lauluga Koit. Friedrich kuul Parsi tekstile kirjutatud imeline laulupidude alguse. Mihkel Lüdigi Koit dirigent Soots juubelilaulupidu 2019. Just nende sõnade ajal, kui teistkordsel koor laulis taevasse, tõuskume lootuste loit, süttiski juubelilaulupeotuli. Ta põleb kõrgel. Ta põleb uhkelt. See on meie tuli tuletornis, süttis. 27. laulupeotuli kõlas. Mihkel Lüdigi Koit Friedrich kuulbarsi sõnadele ühendkoori juhatas Ants Soots. Tegelikult ei ole isamaa, mu õnn ja rõõm kõlas juba esimesel laulupeol 1869. aastal. Laul kõlab samamoodi nagu 150 aastat tagasi ilma tehnilise võimenduseta. Muusika Fredrik patsius, sõnad esimese laulupeo juht, Johann Voldemar Jannsen juhatab Alo Ritsing. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Meie hümn kõlab alati uhkelt, igas olukorras. Kõneleb Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaidi. Kallis eesti rahvas, 150 aastat tagasi toimus meie esimene laulupidu. Oleks tsaarivõim toona teadnud, mida laulupidu eesti rahvaga teeb, ei oleks seda pidu ilmselt kunagi toimunud. Laul teeb eestlase rõõmsaks. Laul teeb eestlase julgeks ja laul teeb eestlase vabaks. Ka siis, kui sumisesime rohkem nagu suletud suuga oli laulu- ja tantsupeol eestlane olemist ikkagi veidike rohkem kui hallis argipäevas. Mõte me peas oli kõigil ju üks, kui laulsime, oli õnn, oli rõõm, oli naer, oli nutt. Jah, okupatsiooniaja pidude näol olid ka armid võõrad laulud. Aga ikkagi oli Koit ja oli isamaa ja veeretati viru valssi ja viire takka loojus, päike, mõistsime ütlemata jäime alles. Las ta siis kumiseb meiega tänagi kaasa, see minevik, olevik ja muidugi tulevik. Laulupidude tulevik muide, sebib täna ja homme siin laulukaare esiridades kus nemad lähvad, põrand põrutab ikka nii nagu meie väsimatult tantsu õpetajati tahavad. Rõhk samm vastu maad. See on väikese eestlase tänane naeru lohkudega, maailm. Nemad, need väikesed eestlased, nad laulavad juba maast, mida armastavad, nad laulavad sellestki, et õnn ei tule pikutades. Kuidas tuleb? Pigem sabast sikutades on lapsed. Vot, just need ongi need eestlaste laulud, kild lootust, igas nukras hetkes ja väike valitsus ka igas rõõmsas päevas. Head eestlased on lauluaeg, olge meiega aia laulge julgesti meiega. Sest meie dirigendid on ka teie dirigendid. Sellel nädalavahetusel on kogu võim just nende käes. Head laulupidu. Vabariigi president Kersti Kaljulaidi lehvitab publikule, lehvitab lauljatele. Ja kuulete, millega vastab. See inimhulk siin lauluväljakul. Gustav Ernesaks Betti Alver kuulajale juhatab Hirvo Surva. Juhatas Hirvo Surva. Ja hirma viskab oma lillekimbu lauljate sekka üks ilusamaid. Settemeest dirigenti, kes sa istud ja kuulab, meid mäenõlval pöördutakse, pöörame oma pilgud sinu poole. Me täname sind, laulutaat, aitäh. Gustav Ernesaks meie laulupidude ülemlaulu Mu isamaa on minu arm looja Lydia Koidula tekstile selle laulu sünnile esines tänavu 95 aastat. Laulupidu on avatud aga. Ernesaksa teine on ka Eesti rahvusmeeskoor. Kas eeloleval sügisel tähistab oma 70 viiendat hooaega ja r? Ka laulukaare alla jäävad valikoori. Õige pea algab esimese päeva kontsert õpetajale. Nii koorid hakkavad liikuma ja saame lõpetada selle mõtte, et Ernesaksa 1973. aastal kirjutatud laul kuulajale Betti Alveri tekstile kõlas praegu, see on kirjutatud samal ajal kui kõige ilusam luule Juhan Liivi tekstile helin, vabandust kõige ilusam luule Anna Haava tekstile ja Helin Juhan Liivi tekstile 70.-te esimesest poolest. Nüüd siis aga kogu see mass ühendkooride näol hakkab liikuma väga sujuvalt, aga väga kiirelt ja laulupeol tekib väikene nihe, kus osad kooriliigid tänaseks lahkuvad ja lavale jäävad siis valikkoorid. Aga meil peaks olema ka esimene mõte juba platsilt pilguga lavale ja anname sõna Lisetele. Tere kõikidele klassikaraadio ja vikerraadiokuulajatele otse lauluväljaku ees, kus minu ees seisab üks selle juubelipeo väga oluline mees. Tema on rahvamuusikapeo loominguline juht, Juhanud pin, ilusat pidu. Ilusat pidu kõigile õppida. Millised tunded valdavad pärast sellist vägevat algust, millega on pandud ilus, avab ka sellele tänavusele juubelipeole. Väga ilus oli, läks hinge, sai kaasa laulda ja eks seda on raske kirjeldada, mida igaüks siin tunneb. Ja täna on ilmataat olnud. Ülihelde on paistnud päike ja on olnud mõõdukalt tuult. Eile oli rahvamuusikapidu, mis millel oli äikest ja päikest. Kuidas rahvamuusikute muljed pärast seda kõike olid. Muljed on väga head, saime küll ja vilet, erinevaid ilmastikunähtusi, aga ma arvan, et ega see ilmnes küll ei ole see, mis seda asja meenutama jääb. Olenemata väiksest vihmast vahepeal. Kõik pilliliigid kandsid ennast väärikalt välja. Täitsid kõik nii-öelda võetud eesmärgid, said väga hästi laval hakkama, kõike kavad toimisid, kõik lood õnnestusid, ikka oli superäge kuulata seda tervikut vahepeal lihtsalt natukene tibutas. Ütle, kui ma eksin, aga kas mitte ka meie rahvamuusikat pole alati kandnud ilmast kui nähtused? Eks ikka, et hilinenud tegelikult määrab, kas saab mängida või ei saa, olgu see katus pea kohal või mitte, aga aga jah, ma eile ütlesin ka mitu korda, et kui lauljad ja tantsijad võivad ju riided ära kuivatada, selle väikse nohu või köha ravib ka välja, siis kui pill saab liiga palju vett, siis ka selle pilliga enam midagi teha ei ole. Et pill pillimängijad hoolitsevad kahe kahe eest. Aga võiks ju kohe unepealgi veeretada mõne viisi, mis on seotud sellega, kas sajab. Või paistab päike või meil on väga ägedaid vihma nii välja kui minema laulmise, loitse. Juhen millist siniasid tänavuselt laulupeolt nüüd kõige enam ootad? Ma ei tea, ootame tervet laulupidu, et nüüd saaks kaks päeva nautida seda pidu ilma siis ise närveerima oma teo pärast, et loomulikult viimaseid hetki ka, aga seda ei tasu oodata nii väga kõike seda muud tasub palju rohkem oodata ja nautida, kui seda ühte viimast lugu. Aitäh Juhan upinile. Niimoodi kõneles vabariigi pillimees ja annan sõna tagasi Marge Liilejat armule. Jah, mina olen ka väga. Et midagi väga suurelt oodata ei olegi vaja, naudime seda, mis meil on antud Aid, Nongime seda hetke, mis meil on käes ja see, mis meil on praegu käes imelisemalt, et hetke ilmselt on ka keeruline välja mõelda ja ka ette kujutada. Mind hämmastab alati laulupidudel see, kuidas inimesed teavad, kuidas olla ühe või teise laulu ajal. Et see hümni ajal tõuta, tõustakse püsti, on justkui iseenesest mõistetav, aga see, et laulupeo esimese laulu ajal tõustakse püsti koidu ajal et ega seda ju kuskil kirjas ei ole, seda ju ei õpetata kuskil, seda ju ei ole kooliõpikutes või laulikutes kirjas, et on Lüdigi Koit ja siis sulgudes, et tõuseme kõik püsti. Samas kõik teavad, see on nüüd see. See on ka äkki pärimus, mis kaldkandub põlvest põlve edasi. Mingisugused kirjutamata reeglid, mingisuguseid kirjutamata käitumisnormid, mida ühel või teisel puhul tehakse ja et kui on koit ära lauldud, siis kõik ju teadsid siin väljakule, et istuda ei ole vaja, et kohe pärast koitu tuleb hümn. Ja ma arvan küll, et see teadmine ei tulnud mitte laulupeo teatmik, kust kus oli kaks laulu järjest kirja pannud, vaid sellest, et kõik lihtsalt niimoodi teadsid ja kes võib-olla juba põlvest natukene nõksatus läbi tegid, et nüüd siis istume jälle. Nad said ju aru, et kõrval on hoopis teistsugune tegevus ja, ja kõik jäid püsti. Laulupidu, millest me täna tähistame pooleteistsajandi möödumist, sündis tegelikult Tartus ja Tartus toimus ka mõni nädal tagasi laulupeo selline väiksem vennakene siis Tartu laulupidu, millega tähistati tõesti samadel päevadel toimunut kolme päevalist pidu, mis siis 150 aastat tagasi Tartus meeste lauljate ja pasunakooride esitamisel ka korda läks ja seal peol tuli ettekandele 27 laulu, kõik nad olid, et eesti keeles ja laulsid ainult meeskoorid, aga midagi selles oli siis ikkagi nii kirgast ja, ja nii ülendavat, et et sellest sündis traditsioon, millest on omakorda kasvanud välja meie enda rahvusriik. Meie enda hümn sai valitud sellel samal laulupeol, sest kui mehed siis pärast kolmepäevast pidu hobuvankritega kodu poole sõitsid, ega siis ei olnud elektroonilisi tõukerattaid ega moodsaid rongi Võrunaid, vaid siis olidki ainult hobuvankrid ja omaenda jalakesed. Siis peatuti kõrtsides ja kõrtsides, siis räägiti, mida seal Tartus kuuldi, mida nähti ja kolm laulu jäid ka meestele meelde. Ja nende 300. üks oli siis seesama Mu isamaa on minu arm, millest siis on kujunenud Eesti vabariigi hümn. Jah, 150 aastat tagasi oli ju kõik hoopis teistmoodi ja kui praegu on ka Facebook on umbes juba kõikidest laulupeoga seotud piltidest, siis toona kõigepealt ei kogunetud ju esimesele üldlaulupeole, siis numbriga üks koguneti laulupeole koguneti kokkusaamisele, millest ma arvan, ühelgi kui tulijal ei olnud õiget aimu, et mis asi see on, kuhu siis kokku tuldi. Kõigepealt see, et see vägi sai laulud selgeks, on juba omaette nähtus ja omaette ime siis, et seda koos lauldi ja siis mis on võib-olla isegi veel olulisem, et kuidas teave sellest levima hakanud, kas Jahi Hansenil oli oma ajaleht ja sai seda ju edasi anda, aga ikkagi, et kuidas inimesteni jõudis selle sündmuse olulisus, kui nad ei olnud seda saanud ise kogeda? Vaat see on minu jaoks müstika. Aga sellel peol on omakorda mingisugune Sillakene tänase peoga, sest mõelda vaid tol korral 150 aastat tagasi lauldi need ligi 30 laulu ja nendest kõigest kaks olid ju meie enda heliloojate kirjutatud teosed. Kaks laulu olid Aleksander kuni leiult. Jaa, jaa. Ülejäänud muusika oli tookordne nüüdismuusika ehk siis praegu ju palju on räägitud selle tänase laulupäeva eel, et kui palju on uut muusikat ja kaasaegset muusikat, siis miks seda peab olema? Nõndaviisi oli ka 150 aastat tagasi. Uut muusikat lauldi, imeasi on muidugi see, kui me leiame, kas tookord kõlanud muusika meid ka täna kõnetab, väga suuresti ei kõneta, aga meie silmad seda ei näe, kuidas see, mida me täna laulame ja kas see kõnetab järgmise 150 aasta pärast? Minu väga hea ja armas rahvatantsuõpetaja Kristjan Torop, kes on nüüd juba kaua-kaua seal kõrgel Meil ülevalt alla vaatavas, ütles pärimustantsude kohta, et need, mida meie praegu tantsime rahvatantsude nime all ja mitte siis lavarahvatantsuna, vaid just pärimustantsu, need, need olid kunagi ikkagi poptantsud, need olid need, mis olid nii-öelda kuumad Too tollel ajal kas siis 19. sajandi lõpus või 20. alguses, tegelikult muusikaga oli ju samamoodi, et see, mida kirjutas kunagi Karl August Hermann, see noh, ei olnud ju selline natukene vanamoodne juba siis ta oli ikka väga-väga kaasaegne. Võib-olla mõned ütlevad, et oli natuke saksapärane, natuke liiga ilutseb, aga, aga Taalex või siis see laul sellisel kujul läks toona korda ja seda sellel hetkel oli vaja. Eks see baasiuse laul tuli ka meie juurde väga suurte ringidega ja baasius ise rootsipäraselt. Fredrik baasius on sündinud 1809. aastal sootuks Hamburgis ja läks ta elama, Stockholm oli seal mõned aastad ja aastast 1834 elas Soomes ja teda on kutsutud ka Soome muusik ka isaks, tal on lisaks sellele imelisele müstilisele laulule ka kolm ooperit, muide sümfooniat ja viiulikontsert. Aga tema viisistas siis ruune Bergi luuletuse, millest hiljem on saanud Soome omale hümni maaamme. Ja meil on siis mu isamaa, mu õnn ja rõõm ja ruune. Berg omakorda oli soomerootsi kirjanik, kelle rootsikeelne kirjandus, looming oli erakordselt Isamaalise pitseriga ja ruune. Bergi veetakse ka Soome üheks rahvuspoeediks, nii et nõndaviisi see see laul jõudis ringiga siis esimesele üldlaulupeole. Ja 19. sajandi teisel poolel oli see väga populaarne ja tsaariajal. 1913. aastal oli see laul keelatud, aga kui Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati välja Eesti vabariik, siis täiesti spontaanselt kohale tulnud inimesed esitasid selle laulu ka Nõukogude liidus olemise ajal oli selle laulu avalik esitamine täiesti mõeldamatu, rääkimata lubamatu. Aga kui 1990 kas Eesti vabariik välja kuulutati, siis võeti kasutusele ka see, kui riigihümni, et selline lugu on baasiuse lauluga Mu isamaa, mu õnn ja Ja see ongi laulu saatus, et tegelikult baasiuse istunud ju nagu laua taha maha ei võtnud ette noodipaber ja ei hakanud kirjutama hümni, et panin pealkirjaks hümni hakkan ka kirjutama, et tema kirjutas ühte laulu, mis alguses oli ikka selline noh, nagu lihtsakoeline oma meestelaul, et mitte öelda veel niimodi kaks vinti peale käredamalt ja, ja tegelikult noh, samamoodi on ju täiesti ootamatult lennanud taevasse Peep särapiku Ta lendab mesipuu poole, mida ju ka Pepe sarapik ei kirjutanud, noh, laulupidude eel viimaseks lauluks ta kirjutas selle lihtsalt sellepärast, et tal oli midagi südame peal. Juhan Liivi tekst Talle meeldis, tal oli vaja üht-teist oma muusikaliste vahenditega öelda ja ta kirjutas ühe laulu, mida siis ERKI Kammerkoor hakkas laulma ja mis su k sarapik eluajal ei saanud sellist tähendust ta sai küll väga armastatuks kooride hulgas, aga minu meelest Peep Sarapik eluajal ei olnud mesipuu veel see laul, milleks ta on saanud viimase 10 aasta jooksul, kus ta on ikka täiesti tõusnud ülesse ja see oli 2011 noorte pidu. Võim seda mesipuud ei olnud kavas ja siis kui kõik oli lauldud, kas rahvas ennekõike nõudma just nimelt mesipuud, nii et nii see laululoome on, aga tegelikult see vist on iga asjaga, et keegi ei kirjuta. Ma nüüd kirjutan rahvusliku suurromaani, istud maha aknaga kirjutama, et keegi ei tea, mis, mis lõpuks välja tuleb. No ei oska seda öelda, võib-olla mõni ikka teab ka, mida ta tahab. Meie esimene number kontserdist õpetajale on Friedrich August Seebelmani kaunimad laulud Peeter Ruubelil tekstile kirjutatud teos. See pillmann oli Carl Robert Jakobsoni poolt siis saanud, et nime kuni leidis, omakorda tulenes tuleneb sõnadest otsi, kuni leiad, niiet et tema oli üks isamaaliste koorilaulude kirjutaja ja sind surmani ja Mu isamaa on minu arm, on need laulud, mis on tõesti esimesest laulupeost saati olnud kuni tänase päevani esitatavad ja väga tundma tundeline laul. Kaunimad laulud on üks, mida on ka mitmeid kordi Aranseeritud ja väga mitmeti esitatud, nii et väga paindlik materjal ja väga hea ja populaarne mõnus laulu. Ja vaata, mis sellest laulust sai, kui Alo Mattiisen selle ette võttis imesid, mis näitab, et sellel laulul on midagi sees, mille puhul võib-olla noh, vaated 100 aastat ei saadud aru noh, natukene vähem, aga ikkagi peaaegu 100 aastat ei saadud aru, mis seal sees kõik on ja, ja siis järsku selgus, et, et on nii palju. Ja tundub, et Meil on nüüd lava vahepeal lavaesine puhtaks saanud, kõik lauljad on nüüd ühendkoorist lahkunud ja ja antakse viimased korraldused valikkooridele ja me jätkame siis kontserti ja lavale tuleb terrigeerima. Aarne Saluveersaluveer on üks tohutu laulupeo selline käilakuju või laulupidude uuendaja uue elu sisse puhu ja tuleme ju kõik nende pidude juurde tagasi mõttes, kus laulupeod said endale suured ilusad nimed. Ilmapuu tuleb kohe meelde aastast 2000, see 10. noorte laulupidu. Ja tema oli siis selle kunstiline juht, laulupidude liigijuht ja dirigent on Aarne Saluveer olnud aastast 1993 väga-väga põhjalik ja väga pühendunud, et mees, kes jõuab nüüd ka Viljandi folgipäevil oma juubelisünnipäevani saluveer oli Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli direktor ja sealt Ta lahkus suure pahandusega, kuigi ega need, kes kõrvalt vaatasid, õieti aru ei saanudki, mis pahandus siis õieti oli, aga Eesti koorimuusikale Aarne Saluveer läbi oma kooride tegevuse väga kaugetes riikides toonud ainult kuulsust ja au ja tema käe all on ka Eesti televisiooni tütarlastekoor, lastekoor, mudilaskoor. Neid on kolm koori seal Eesti televisiooni juures laulustuudios. Vahepeal ma natuke kuulajatele seletan ka, et ma siin üritan Margelile kergelt sülle pugeda ja põhjus on see, et minu No peale peegeldab päike, nii et mina küljeaknast praktiliselt välja ei näe, ma pean ümber nurga vaatama ja ümber nurga, nii umbes seal. Minu näo kõrgus just ebaväga imelikult. Et mesi ajame siin nagu omavahelist asja ka, aga see on siis põhjus, aga põhimõtteliselt Need on kõik valmis ja ma tahtsin veel, Aarne Salu, kui sa nüüd siia siitpoolt vaatad, siis näed jätkuvalt mitte midagi. Ja Aarne Saluveer oli 12 aastat Eesti kooriühingu esimees, ärgem unustagem, see oli keeruline aeg ja Aarne puhus eesti kooridele väga suures osas tuule tiibadesse. Laulud. Gustav Ernesaks on kirjutanud ühes oma kirjandis Üheteistkümne aastase poisikesena järgmiselt. Ma arvan, et ma tahan saada õpetajaks et siis lapsi õpetada ja sellega Eesti rahvale head teha. Kui ma selle kuuli läbi teen, siis lähen sinna, kus kooli õpetajaks valmistatakse. Ja kui ma juba kooliõpetaja olen kirjutanud ka mõne raamatu Head laulupeolised isad ja emad kingivad meile elu. Õpetajad annavad meile midagi, millega see täita. Tarkuse läte armastab küll noori, aga ei põlga ära ka vanun, kes temast aeg-ajalt kosutavat lonksu rüübata tahavad. Sellepärast kallid sõbrad, austame ja armastame oma õpetajaid. Näitame, et nende töö on kandnud vilja. Meie tänane kontsert kannab pealkirja õpetajale. See on tänuavaldus kõikidele, kes on seisnud meie rahvahariduse eest. Kaunimad laulud muusika Friedrich August Tseebelmann sõnad Peeter Ruubel. Juhatab Aarne Saluveer. Hingame sisse, hingame välja ajamas, seljad sirgu ja pühitsema. Juhatas Aarne Saluveer. Nii ja see oli siis Friedrich August Saebelmann'i Voldemar Jansen on kirjutanud Eesti Postimehes 1869. aastal. Küsib nüüdki, kelle abiga meie pidu laul nõnda hästi kurna läks, siis on meie kohus seda tunnistada. See oli võimalik tänu meie tublidele köstritele kihelkonna koolmeistritele, kes suuremalt osalt Valga seminaris oma osava direktori, lätlase Simm poolt on ette valmistatud. Seal on meie laulupidude taimelava. Segakoori esituses kõlab vendade Seebelmannide õpetaja Jaanissimise seade läti rahvalaulust Riiga timmin juhatab Kaspars puding. Niisiis, Friedrich August Tseebelmanni kaunimad laulud olid ja tema vend on siis Aleksander Sebelmann kulinaid nüüdisnüüd, aga jätkame läti rahvalauluga. Riiga tinud Kaspar sputnik. Kaspars Budnins dirigeeris Kaspar son hooajast 2014 15 Eesti filharmoonia kammerkoori peadirigendiks. Aga ta on olnud ka Läti Raadio koori dirigent on Eesti laulupeodebüüdi puhul. Ja palju õnne, Kaspars gootnens, kõlas läti rahvalaul. Reiga tingimus. Aga kui vennad Seebelmanid olid mõlemad Janist siinse õpilased, siis ka Aleksander Läte oli siinse õpilane kuulsast siinses seminaris. Jaa, jaa, lätte lauludest tuleb ettekandele kuldrannake lätte üks nostalgilise maid ja üks imelisemaid meeskoorilaule, mis on väga populaarne. Läte ise sündis kõrtsmiku perre ja maast madalast oli rahvapillimängu sees ja temast sai pärast Valga seminari lõpetamist kooliõpetaja Puhjas ja nõos ja mõlemas kohas asutas ka koori ja orkestri, oli üks neljanda üldlaulupeo üldjuhtidest. Kuldrannakest laulavad valikmeeskoorid, mis tähendab ette teised koorid tulid sealt lava keskelt ära, Nad tulid lava äärtesse ja osad isegi istusid maha. Tegelikult kõik teed, kes ei laula, neli, on praeguseks juba istunud. Kui läte läks aastal 1900 Tartusse elama, siis tehti talle ettepanek teha sümfooniaorkester ja seda ta ka tegi. Ja muide, Aleksander Läte oli ka muusikakriitik, tegi kaastööd ajalehele Postimees. Kantaadid. Soololaulud on tema loomingus aga eelkõige ikkagi paarsada koorilaulu, millest mitmedki on meile teada. Ado Reinvald tekstile kirjutatud kuldrannake aga on üks meeskoorid lemmiklugusid ja ka üks nendest lauludest, mida oleks homsel peol tahtnud laulda kõik meeskoorid. Ja tegelikult nii kummaline kui see ka ei ole, kuldrannake on olnud vaid kahe laulupeol. Mul on küll tunne, et seda on lauldud igal laulupeol, aga vaid aastatel 1933 ja 2009 on laulult lauldud. Laulupeol. Kuldrannake ja täna juhatab siis kuldrannakest Mik Üleoja Eesti rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent hooajast 2011 2012 2015. aastal omistati rammile ja Mikk Üleojale riikliku kultuuripreemia avalikkuse ette jõudnud väljapaistvate loominguliste tööde eest ja ramm, nagu juba jõudsin ennist mainida, saab sügisel 75 aastaseks selle loomisega ka on meie helilooja dirigent Gustav Ernesaks. Ja esialgu ju pidi ramm laulma ainult a cappella teoseid, aga tänaseks on tegemist täiesti unikaalse meeskooriga, kellel on nii-öelda tagataskust vähemalt 25 suurvormi kahe prooviga välja panna ja on meie rahvusmeeskoor koorimuusika kategoorias saanud ka Eesti esimese Grammy aastal 2004 seda Sibeliuse kantaatide salvestuse eest. Aga valminud on kolm CD-plaati, nendest Galina Grigorjeva autoriplaat In paradiis on pälvis 2015. aastal Eesti muusikaauhindade galal parima klassikaalbumi tiitli ja koostöös klassikaraadioga on salvestatud väga huvitav materjal, mis ootab nüüd omakorda väljaandmist. Seal on siis uut muusikat Giovanni bonaatolt ja Giovanni Gabrieli aegumatud teosed, samuti. Aknast välja vaadates tundub, et kooride ümberpaigutamine on praeguseks jõudnud peaaegu lõppjärku, mitte küll päris lõppu, aga ollakse. Valmis keegi harjutab klaverit, kogu aeg. See klaver peaks olema laval, järgmisena ongi, ongi laval, aga mis peab lavalduses minema harjuda? Aleksander Läte teol Ado Reinvald sõnadele kuldrannake juhatab Mikk Üleoja. Väga ilus esitus juhatas Mikk Üleoja. Aleksander lähete kuldrannake, kõlas, valis meeskooride esituses kuulase seminari järel. Paljud eestlastest muusikud oma hariduse Peterburi konservatooriumis. Nende peamiseks õpetajaks oli seal mereväe ohvitser, helilooja, harmoonia, õpikute autor, legendaarne Nikolai Rimski korsaco. Tema õpilane Artur Lemba meenutab tol ajal vaatamata selle peale, et ta oli juba natuke haige ja silmad olid nõrgad. Siiski töötas meiega väga fanaatiliselt ja meie ei märganud seda aega, kui temal väga huvitavad tunnid olid kestnud mõnikord neli tundi järgemööda. Kaitseväe orkestri ning politsei ja piirivalve orkestri ühendorkester esitab teile Nikolai Rimski korsakovi vürstide saabumine. Ooper balletist Mlada juhatab Neeme Järvi. Neeme Järvi suure dünastia võimas pea üks hinnatumaid eesti dirigente maailmas juhatab maailma tipporkestreid. Neeme Järvi juhatas Neeme Järvi Neeme Järvi oli laulupeo dirigendipuldis juba 50 aastat tagasi, mina olin napilt sündinud ja Margeli ei olnud. Isegi veel sündinud tänan komplimendi eest, Tarmo, aga Rimski korsakov oli 40 aastat Peterburi konservatooriumis ja esimesed Eesti Peterburi konservatooriumis. Puhkpillimuusikat õppinud Eduard Tammest kujunes Lõuna-Eesti üks silmapaistvamaid muusika edendajaid. Teda jagus kõikjale laulu õpetamisest kuni sümfooniaorkestri juhatamiseni. Eduard Tamm lõbusad, vastad Peterburis, juhatab Aavo Ots. Aga lisaks Eduard Tammele seal Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig ja Artur Lemba. See oli Eduard Tamme lõbusad Vahlak Peterburi. Juhatas Aavo Ots. Eduard Tamm oli teie tänu kaitseväeorkestrile Politsei ja piirivalveorkestrile palume lavale Eesti riikliku sümfooniaorkestri. Ja kuni tuleb ERSO peale, siis olgu öeldud veel Eduard Tamme kohta, et ta lõpetas kuldmedaliga Peterburi konservatooriumi metsasarve erialal. Ta oli Narvas sündinud Kingissepa poeg ja Eduard tammest kujunes meie puhkpillimuusikasse üks rohkem panustanud mehi ja ta oli alates 1923.-st aastast kuni oma elu lõpuni 1941 Võru linna muusikaelu. Selline elav telg ja südametunnistus kirjutanud üle 80 heliteose ja neist suurem osa ongi just puhkpilliorkestrile, aga on ka soololaule, koorilaule ja muusikat sõnalavastustele. Aga nüüd on siin liikumist. Ja liikumist on siin päris palju. Liikumine tähendab seda, et kõigepealt tuli puhkpilliorkester, tuli pillimeeste lavalt ära ja sinna võtab kohad sisse. Nüüd ERSO samal ajal meeskooril valikmeeskoorid, kes olid enne lava keskel laskusid allapoole, et teha ruumi jällegi valik segakooridele, kes olid liikunud vasakusse kui paremasse vardasse valikmeeskooride laulu ajal. Nemad lähevad nüüd jällegi keskele kokku. Klaveripraktikant jätkab. Harjuta harjuta, võib-olla homseks saab selgeks, võibolla keerulisemad ülesanded homseks kantud kolmkõlad. Võib-olla lahku kokku mängimine, aga meil on järgmine muusikaline number, enne kui me saame teada, kas Taavi Libe on kusagil väljakul. Olgu meil ette öeldud, et meie järgmine muusikaline number on Rudolf Tobiase sulest, see on otsekui hirv, üks ilusamaid tõesti selliseid mastaapsemaid, vaimulikke teoseid, eesti muusikaloos. Ja seda dirigeerib Kaspar Mänd, kes on tegelikult Rahvusooper Estonia. Dirigent ja tema käe all on jõudnud Estonia lavale näiteks muusika Karlsson katuselt, aga ka ballett, tramm nimega iha ja ka ooper, mis valmis Eesti vabariigi 100.-ks sünnipäevaks lastemuusikal Buratino. Tarmo Mänd on ju alates lõppenud hooajast ka Pärnu linnaorkestri peadirigent. Ja nii, et üks hooaeg on selja taga ja väga-väga ägedad kontserdid on olnud palju huvitavaid soliste ja mõnusat mõnusat muusikat, aga nüüd me saime teada, et Taavi Libe on kusagil platsil ja Taavi sinu päratu näitaja. Ja ma tõesti kusagil platsil, ehk siis ma olen tulnud publiku sekka istuma, olen nad põhimõtteliselt täitsa keskel laululavasuhtes ehk siis kuskil võib-olla viis-kuus meetrit veel paremale ja siis oleks täpselt pikkupidi kohakuti selle, selle dirigendi puldiga. Siin kutsutakse jällegi inimesi üles laineid tegema ja publik ka hea meelega tegelikult siin natukene liigutab, eriti nüüd, kui on ootamist, aga ma olen tulnud siia istuma ühe toreda mehe kõrvale. Tore mees, soomlane Villebeca, tere. Tere. Sa enne küll hoiatasid, et võib-olla sa eesti keelest väga osav ei ole, aga seni ei ole küll mingeid probleeme olnud, kuidas sa oled sattunud Eesti laulupeole? Mind väga huvitab eesti keel ja kultuur, et ma olen tutvunud eestlastega akadeemiliste organisatsioonide kaudu ja siis ma olen läinud Soomes eesti keele kursustele ja enam-vähem oskan keeld. Ja täitsa enda huvist oled õppinud ära eesti keele ja niimoodi nüüd olete tulnud vaatama, mis sellest eesti keelest veel annab muusika abil välja välja võidelda? Jah, et Eesti sõpradega on ka tore eesti keeles suhelda, et selle tõttu lihtsalt, kuidas on sul tekkinud eesti sõbrad. Täpselt sealt akadeemiliste organisatsioonide sõprussuhete kaudu, et minu Soome akadeemiline organisatsioon ehk Savolaineni osakonda Helsingi ülikooli juures on juba aastast 1930 olnd sõber Fraternitas Estica ja korporatsioon hindlaga. No aga tegelikult, kui eesti keel on nii hea, siis miks mitte ka laulukaare alla üritada minna? Ma olen natukene ebakindel selle oma lauluoskuse suhtes aga muidu miks mitte keeleoskusega saaks hakkama, lauluoskus jätab natukene veel soovida ja, ja osa esimene laulupiduvaatajana viis aastat tagasi olin esimest korda ehk teinekord on praegu. Kas mõni laul on selline ka, et tuleb pisar silma. Näita meie ühine hümn näiteks. Ma kujutan ette ja siin Villebeca kõrval on kohe Malle. Malle on täitsa eesti proua, eks ju, olen küll. Mina ei ole jutuvestja, no natuke ikka räägib teile tundub, et niipalju, et päris esimene laulupidu vist ei ole? Ei ole. Esimene oli 47. aastal seitsmenda klassi plika 47. aastal 72 aastat tagasi. Ma pean küsima, kui vanade proosisvatelt olete, 80 86. Millal viimati lauljana? Aitäh. Ei mäletagi, kas ma mõtlen. Kas oli kuusk küll? Jah, 60 60. Pärast seda ei ole lauljana enam, polnudki. Vahetasin töökohta Tallinnasse ja Tallinnas mul ei olnud tuttavat koori, kus laulda Jani, ma siis olen vaataja osas 59 aastat vaataja olnud, äkki otsite vanaprouade, toreda koori ja proovite veel erilise korra laulupeole saada vä? Ei ma Külli, laulan ka saia mõnda teist tuttavat laul on niimoodi ümisen ja Mu isamaa on minu arm laulate ka kaasa ikka kaid kaika, kus ilma selleta ei saa, ju siis on juba täitsa hästi, ei peagi hakkama, kooriminevad valla ilusat laulupidude, aitäh teile ka head tööd ja mina annan sõna vargelile ja Tarmole tagasi. See on tegelikult täiesti huvitav fenomen, kuidas selgitada laulupeo olemust nendele, kes ei ole eestlased ja kes ei ole seda siin kogenud, sa võid saata YouTube'i lingi rääkida, et laulupidu ja 100000 kuulab ja 25000 laulab, aga, aga ikkagi. Ega seda ei selletagi, seda ühekordse vaatamisega võib-olla aru ka ei saa. Aga õpilane on kontserdil õpetajale nüüd teinud. Ahhaa hakkavad just võetakse lauluviisi üles. Vaat see on praegu senaator täiesti ja tegelikult õpetaja õpilasele ju kõigepealt annabki sellised harjutused. Niisiis, pidu läheb täiesti omasoodu ja seda on väga huvitav jätkuvalt kogeda. Nõndaviisi siis lauljad ise hoiavad oma pinget kõrgel sellel ajal, kui orkestri teel. Köetakse out autor oligi sealsamas kusagil. Väga tore, meie lauljad on väga leidlikud ja väga loomingulised. Nõndaviisi hoitakse aega kokku, energiat kokku ja tehakse oma olemine laulukaare all lõpmata mõnusaks. Aga midagi oodatakse sellepärast, et tegelikult kõik on valmis, koorid on paigas ja, ja kõik justkui oleks praegu valmis selleks, et laulda Rudolf Tobiase otseselt. Mina arvan, et see võib olla mingi tehniline probleem, võib-olla on mingisugune juhe kuskil? Eesti üks tähtsamaid sümfoonilise muusika loojaid Rudolf Tobias on kirjeldanud kirikumuusikat nii. Vaimulik muusika on juba kur tulemas. Ta on võimas tegur, millega iga tõsine muusik peab arvestama, tahab ta seda või mitte. Saladuslikud miilid ühendavad nägematult helikunsti jõusu ilma kulgevad üliinimlikkuse ja müstika vahel. Rudolf Tobias psalm 42 otsekui hirv esitavad segakoorid ja Eesti riiklik sümfooniaorkester, juhatab Kaspar Mänd. See teos on sündinud tõenäoliselt aastal 1904, Rudolf Tobias otsekui. See, kui hirve Tobiase muusikalised ideaalid oli Bachi, Beethoveni listil, tema muusika on monumentaalne, juhatas Kaspar Mäll. Ja Tobiase mõjutused eesti kunstmuusikale on üüratud. Enne teda oligi kapell Türnpu härmas tuli tobias ja tegid kõike hoopis muud lembo. Kuulas oma õpilasi eemalt akna juurest. Ta ei katkestanud peaaegu kunagi õpilase mängu. Kui just midagi erakordset ei juhtunud. Väikestele viperustele ei reageerinud ta isegi kulmu kortsutusega. Nii on Artur Lemba meenutanud, tema õpilased kõlab Artur Lemba armastuse poeeme. Seade keelpilliorkestrile. Ülo Krigul viiulil, Robert Traksmann juhatab Paul Mägi. Lemba armastuse poeem on pühendatud tema esimesele abikaasale Sophia Lembale ja on kirjutatud aastal 1916. Lemba oli koos oma vennaga üks meie esimesi tähtsaid kontsertpianist ja nüüd siis armastuse poel. Solist Robert Traksmann juhatas Paul Mägi. Eduard Tubina juhatas muusika juurde tema isa kes andis Tubinale armastuse muusika vastu. Professionaalse muusikuteed alustas ta ka Heino Elleri õpilasena. Tartu kõrgemas muusikakoolis. Balletist kratt tuleb esitusele õitsiliste koor, muusika Eduard Tubin, sõnad Erika Tubin, laulavad. Naiskoorid juhatab Kristiina postaga. Ja seesama Eduard Tubina ballett kratt. Ta jõuti ju esitada Tallinnas loetud korrad, sest üheksandal märtsil 1009 44 jäi etendus pooleli, sest Tallinnat tabas pommitamine. Inimesed ei saanud isegi aru, kas see on etenduse osa õitseliste koor. Eduard Tubina balletist kratt. Tekst Erika Tubin. Juhatas Kristiina Poska on palju õnne laulupeodebüüdi puhul. Kristiina on Eesti üks imelisemaid dirigente naisdirigente, kes on kaks aastat tagasi klassikalise muusika sündmuste andmebaasi pahtrack põhjal kõige hõivatum naisdirigent maailmas. Mulle tundub, et klaveriharjutused lähevad järjest keerulisemaks, et kuhu me siin küll õhtu lõppedes välja jõuame, ei oskagi kohe öelda ka, võib-olla. Õpilasest saab õpetaja ja täitsa siledaks juba lähevad. Aga aga, aga seda tänast kontserti kuulates, minul on küll tekkinud see mõte, mis mulle tundub, et äkki on isegi väikse tõepõhjaga, et äkki on see paljude Eesti inimeste jaoks selline kord aastas või kord kahe aasta tagant kokkupuude eesti klassikalise muusikaga, millega võib-olla tänapäeva maailmas inimesed ülemäära sageli kokku ei puutugi, et ta on niisugune heas mõttes haridusprogramm, mis meil siin täna õhtul on. Eesti inimesed saavad tuttavaks oma kuulsate ja heade rahvuskaaslastega, kuulata elus ilusate eesti muusikat ja ei ole minu meelest üldse vähe tähtis saada teada, et klassikaline muusika ei ole selline väga niimoodi riidepuu sees kuulamise muusika ja et ei pea alati lipsus kuulama ja ülipidulik olema, et niimoodi mäenõlval kuulata. Klassikalist muusikat on ju tegelikult väga ilus. Ja ma pean tunnistama, et valikkoorid kõlavad ka väga, väga kenasti, tõesti, seesama tobias oli väga ilus ja praegu naiskooride esituses Tubin väga ilus. Ja mida veel tuleb ka öelda, et kui laulupidude puhul sageli on räägitud, et laulude ajal inimesed ikkagi käivad pinkide vahel ja teede peal ringi, siis siis minu meelest siin kontserdi esimese osa ajal küll ei ole väga suurt käimist toimunud, kui on sellised pikemad üleminekud, nagu on ka praegu eksis koorile ümberpaigutamine, siis tõepoolest inimesed tõusevad püsti ja liiguvad kas midagi ostma või liiguvad kempsu poole, aga laulude ajal ikkagi suuremat saali, mis ei toimu, mis näitab, et meie muusika kuulamise kultuur Ja see nivoo on kõrge ega, ega asjatult siin siin selle kava koostamisel on ikkagi silmas peetud seda, et et see ei ole lihtne kuulata, seda vajab tähelepanu, aga see ei ole ka asjata, sest tõesti see muusika on ilus ja hästi esitatud. Ja nagu sa ütlesid, siis publik kuulab ja kuulab hoolega. Lennart Eino lihtsalt kogu aeg, Sammerdade isher ristmike kas te tõesti ei suuda oma eludega midagi mõistlikku peale hakata? Ma ei taha mõeldagi, mis, aa oi jaa. Umbes sedamoodi võis kuulda kärkimas ühte või teist õpetajat Tallinna kümnendas keskkoolis, kui seal õppisid ühes klassis tulevane president Lennart Meri akadeemik Endel Lippmaa ja helilooja Eino Tamberg. Eino Tamberg on kirjutanud palju lavamuusikat. Ühistöös Jaan Krossiga loodud ooperis Syranoode perserakk tuleb esitusele kadettide koor. Laulavad meeskoorid, solist Raiko, raalik, juhatab Anu Tali. No see ooper on jutustus hulljulgest uhkest poeebist mõõgakangelasest Syranoos ja sellest ooperist on veel üks tuntud koht armastuslaulu rõdu see nüüd siis aga. Solism Raitheraalik juhatas Anu Tali. Palume lavale lastekoorid. Lastekoorid hakkavad tulema ja Anu Tali laskus ka alla ilusast valgest dirigendi puldist, mis siis selle peo üks ilusamaid tähti siin lauluväljakul kindlasti pilku uudistavad ju kõik seda uut ja selleks peoks tellitud ja üles ehitatud ilusat pulti. Aga meil peaks olema nüüd lauluväljakul Lisette ja palun just nii, ma olen täiesti dirigendipuldi all ja kas pole mitte märgiline, et minu ees seisab Ants Soots, kes oli see dirigent? Kes mingis mõttes avas selle uue dirigendipuldi öelge, kuidas uus dirigendipult on. See on täiesti uus asi. Nii palju, kui minu mälu võtab ja kõik pildid ja filmid ja mis on nähtud. Meid assotsieerub see. Üks sedasama pult ongi kogu elu olnud ja nüüd järsku on üks teine asi see tähendab, et mingi mingi teine, teine aeg hakkab. Midagi teistmoodi. Mitte halvas mõttes. Peakorter tan, uus asi. See on hea kindral, lahe olla. Äkki tuleb kasuks. Aga Mihkel Lüdigi Koit, ta kõlab ka mingis mõttes alati ühtemoodi, tuli alati seal tuletornis, süttib. Aga mis on see, mis on selles igas korras erilist? Vaata ega ma ei tea ju, mis 25000 inimese sees on, temas tekib mingi emotsioon. Kindlasti seal midagi ju viie aasta ja midagi on. Tallab mingi teise tundega sinna. Tal on mingid teised mälestused. Võib-olla ka teine ootus on need üks ja sama asi võib inimeste jaoks väljendada. See, et kas ta oli 25000 inimesega kokku, kas ta kõlab kuidagi teistmoodi. Äkki meis kõigis on natu juurde tekkinud ütlemisjulgust ma arvan, kuidagi nii. Ütlemiskindlust. Jah. Poorid on hästi-hästi õppinud seda tunda. Nüüd. Ja laulukaare alla ka lastekoorid ja kõlama hakkab Arvo Pärdi kuulus kantaat Öelge Ants Soots, kas teie olete ka seda? Kui nad ei mina laulan, ei ole. Laulnud, ei ole Valga kuumutada ja. Hästi vahva. Selline tõeline Arvo Pärdi siirus, omaltajas. Loha võlu. Nende mõõdi täiesti on ilusat pidu, Ants Soots. Ja mina annan sõna tagasi Margelileja Tarmole. Ja aitüma ja tõepoolest, Arvo Pärt on järgmine helilooja, kelle tohutus loomingust on tänaseks esimene osa. Tsüklist meie aed, seen, laste kantaat, Miina härma on 1939. aastal unistanud. Minu õnnelikem hetk on see kui mu ees on valge puhas paber käes pliiats ja võin kõnelda oma keelt nootides, tähendada üles oma mõtteid. Noodikirja. Ma olen rõõmus, et sellele tööle, mida alustasin Eestis kunagi üksinda on nüüd kasvanud sadu edasiviijaid. Veljo Tormis, kes töötas Tallinna muusikakooli teoreetiliste ainete õpetajana, on meenunud tanud. Arvo Pärt õppis minu juures muusikakoolis ainult ühe aasta. Temaga oli niimoodi, et mina olin siis heliloojate liidu konsultant. Kui sinna ilmus üks sõduripluusis poiss, lokkis juustega ja mängisin midagi ette. Ma ütlesin, et tuleb kohe tulla muusikakooli. Et siin noortesektsioonis ei ole veel midagi teha. Esinevad lastekoori esimene osa kantaadis meie aeg muusinga Arvo pärmer sõnana Eno, Rauno juhatab Olari Elts. See lastekantaat jutustab kooli lasteaskelduste kooli kapsaaias ja seda kontakti on esitatud laulupeolt. Ja tegelikult Arvo Pärt on ka töötanud laulupeol Eesti raadio helirežissöörina aastal. Juhatas Olari Elts. Olari Elts ja lennutab kaugele oma lillekimbu siit dirigendipuldis toona Reinsalu lastekooril. Olari õpetaja on olnud Kuno areng. Edasi õppis Paul Mägi ja Eri Klasi juhendamisel orkestridirigeerimist. Arvo Pärdi laste kantaat vist oli esimene osa kantaat kannab nime meie aeg ja nagu öeldud, on see olnud laulupidude kavas. Ja esiettekanne toimus 1959. aastal Eno Raua. Tekstile kirjutatud teos. On pühendatud koorijuht Heino kaljustele ja 10-st 1000-st lapsest koosneva lastekoori esituses kõlas segalaulukaare alla aasta oli siis 1967. See oli teine noorte pidu. Praegu on kell 21 ja 22, kaks minutit, kuulete ülekannet Tallinna lauluväljakult. Käimas on laulupeo, minu arm, esimene kontsert õpetajale ja täna kõlavad heliloojate teosed, kelle looming meie kunstmuusikasse ja koorilaulu. Kultuuri on üüratu suur. Praegu toimub siin väike vahetus ja järgmine muusikaline number on kapi sulest. Ja laulupeolained natukene sellises kirjuse kylevas vormis püüavad ennast laulukaare all üles tõsta ja tundub, et seega õnnestub. Eugen Kapp on siis järgmine helilooja, kelle sulest on mõõkade tagumine balletis Kalevipoeg. Kapp oli suurvormide looja kuus oopereid, kaks balletti ja Ja Kalevipoeg on valminud 1947. aastal ja on muusikateatrite repertuaaris olnud lavastamisel mitmel korral. Selles mõttes on ka huvitav olukord, et ei ole väga sageli neid juhtumeid, kui nii laulu kui tantsupeol on samast teosest. Kas siis üks teos või mitu teost, aga Kalevipoeg, Eugen Kapp ja tantsupeol oli ka. Mõõkade tants. Eugen Kapp Villem Kapp, Artur Kapp. Kolm kapeemi, kolm erinevat isiksust. Kolm heliloojate kolm Eesti muusika suurkuju ju igaüks omanäoline ja kordumatu. Sümfooniaorkestri esituses kõlab Eugen Kapi mõõkade tagumine balletis Kalevipoeg, juhatab ta Toomas kapten. Mõõkade tagamine balletis Kalevipoeg, Eugen Kapi sule juhatas Toomas kapten. Toomas kapten on olnud ka Kuuno arenguõpilane ja õppinud ka orkestrijuhtimist. Roman Maksovi klassis. Ise on ta olnud aga õpetaja Anu talile liian Kaivile ja Juha Kerde sõnadele kõlab Villem Kapi. Kui lõpeb suvepäeva viimne vile, esitab Ain Anger klaveril Siim Sellis. Villem Kapp on siis Artur Kapi vennapoeg, olgu selge pilt, kui täna juba vendade-õdedega Simeka segadus, mul tekkis aga Villem Piheligelampaatuslik ja kergelt rahvusromantiline. Ja siis siin seris on täna alanud laulu üks ideekavandi autoritest ja laulab Ain Anger. Vas Helgi. Ja stikus. Ja ta ei lähe laari. Remini last kui. Ta on käes. Imeline pehme Ain Anger praegu Tallinna lauluväljakul Villem Kapi Juhan Sütiste tekstile komisjonis. Kui lõpeb suvepäeva viimne vine ja Villem Kapp, on eelkõige teada, kui väga andekas meloodiameister ja tema poeem Ranni koletu nurm, Artur Kapi õpilane meenutab. Cap ei sundinud kellelegi peale enda stiili. Tagantjärele tundub, et see vabadus oli tema pedagoogitöö üks väärtuslikumaid jooni. Meie kapi õpilased, oleme hiljem arutanud, et heliloojad täna on kõik kapi kasvandikud omaette isiksused. Neis pole väikesi kappe isegi ta oma pojas. Euginismite. Meeskoori esituses kõlab Artur Kapi, sa oled mu südames huvi. Sõnad Karl Eduard Sööt ja Eduard vöörmann juhatab Ants Soots. Artur kapsis muusikute dünastia võimsaim esindaja, kes õppis Peterburi konservatooriumis Lui homilius ja Nikolai Rimski korsakovi juures. Sa oled mu südamesuvi, dirigeerib Ants Soots. Juhatas Ants Soots. Artur Kapi, sa oled mu südames suvi. Artur Kapi. Pille Mägi ka Gustav Erne iseloomustanud oma õpetajaks olemist järgmiselt. Minut on parem tihti küsitud et mispärast on nii vähe loovaid naisi. See oli siis, kui neid oli tõesti vähe. Ma ütlesin alati, et pange tähele, neid tuleb varsti hästi palju. Minu ennustus on täide läinud. Ester Mägi, Vladimir Beekman üks hetk. Esitavad naiskoorid, juhatab Veroonika portsmot. Veronika väga populaarne dirigent kohe dirigendipuldis aga helilooja Ester Mägi, Mart Saare õpilane. Lisaks õppis ta konservatooriumis klaverimängu Artur Lemba juures, kelle armastuse poeem täna ka kontserdil kõlas. Nüüd siis aga Vladimir Beekmanni tekstile kirjutatud üks hetk, valik naiskoorid. Veronika portsnut. Ester Mägi üks hetk kõlas Vladimir Beekmanni teksti täna meil siin. Ester Mägi juhatas Veronika Portsmouthi. Ester Mägi loomingus on esikohal kammermuusika ja koorilaulud. Ja tema laule armastavad meie koorid. Väga-väga see äsjakuuldu laul on kirjutatud aastal 1979. Ja nüüd toimub siin taas väike harjutus kõigepealt klaveri peal, vaatame, kui kaugele meie noor pianist on jõudnud. Ja siis meil peaks mingil ajal olema platsil ka Lisette, aga. Aga seniks räägin mina seda, mida mina kuulsin ja nägin väljakul siis, kui laulis Ain Anger. No mida, võib-olla ma tahtsin seda näha, aga võib-olla see oligi nii, et kui Ain Anger laulis, siis kuidagi eriti tähelepanelikult jälgiti seda, mis laval toimub, sest see tundus olevat päris uus. See tundus olevat päris ootamatu, selleks ei oldud valmis. Aga Ain Anger peaks vist olema praegulisetega, kas see on Niilised? Mul on suur rõõm rääkida juttu Ainangeriga ilusat pidu, kuidas teie jaoks pidu on alanud? Pidu algas sellega nagu kõigile, kes tulid täna kas laulma või kuulama, ikkagi ikkagi Koit ja, ja sellest ajast, kui ma veel kooris laulsin ja laulupeol olin, on sõnad siiamaani peas ja, ja väga paljude teiste laulude sõnadki, niiet naudin täie rinnaga ja täna sellel aastal jah, natuke teistmoodi, et, et see, see tunne, laul. Ma olen väga sellist ei ole veel veel kogenud. Teie laul kõlab maailma suurimatel ooperilavadel. Öelge, kas te mõnikord igatsete ka sellises ühendkooris laulmist? Ma arvan, see tunne, kuidas laulda kooris, see on hoopis teine seal ühes hingamine, see on midagi muud kui üksis laulmine ja see, mis on laulupidu ja mis on selles suures võimsas, see on nagu üks suur suur suur kehanismis hingab korraga ja, ja laulab korraga ja tunneb samasugust emotsiooni ja kui üks inimene, mis emotsioon, kui tugev see võib olla ka, mida see tähendab, kui on 24000 inimest samal samal ajal seda teevad see, see on võrratu tunne. Öelge, kas te teate, kas te olete esid? Laulja, kes on soololaul laulupeol üles astunud, nii palju, kui ma nüüd olen kuulnud, siis jah, see on esimene selline katsetus ja läheme ka edasi vaid sellepärast, et ooperilauljana on, kui ta sellised on kõrvale jäetud natukene, kui sellise sellisest toredast peost. Et jah, loomulikult on ikkagi koorikooride pidu, aga miks mitte ka selliseid asju sinna vahele vahele veel lükkide, et võib-olla annab, annab ka värvi juurde. Ain Anger Ma tänan teid südamest ja soovin ilusat laulu, noore veljo veeritäge kõigile kõigile ekstra rõõmus ja, ja segakoor ja hoidke juhatab Heli Jürgenson. Niisiis, Mart Saare noore veljo veeritäge rahvaluuletekstile valik segakoorid praegu Tallinna lauluväljakul ja ülipopulaarne Heli Jürgenson on puldis Mart Saare noore veljo veeritäge. Oi, milline jõud on siin taga valikega koorid Super Marta, noore veljo veeritäge.