Silmaga ja tervist head raadiokuulajad. Eetris on 19. mai helikajasaade, milles tuleb juttu järgmistel teemadel. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder valiti EBU euroraadio muusikagrupi liikmeks. Esmaspäeval, 21. mail toimub Eesti teatri- ja muusika Muuseumis muuseumi õhtu kaunimad laulud pühendan sull, mis on pühendatud Roman Toi 90.-le sünnipäevale. Mitmed muusikakollektiivid peavad sel kevadel sünnipäevi. Tallinna kammerkoor tähistab oma 40 viiendat sünnipäeva kontserdiga. Lähemalt räägivad Kuno areng ja Aivar Lestzynski, keda intervjueeris Marge-Ly Rookäär. Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakoolinoorteosakond tähistab oma 20 viiendat sünnipäeva. Kuidas sellest räägib Hedvig Lätile kooli direktor Kadri Leivategija. Sel kevadel tähistab üks Eesti tuntumaid barokkansambleid Corelli konsort oma viieteistkümnendat sünnipäeva. Kuulete Kersti Inno intervjuud mail sildasiga. Eesti filharmoonia kammerkoor esitles möödunud nädalal oma uut peadirigenti Taaniel Royce'i. Dirigent intervjueeris Kersti Inno. Tartu Ülikooli kammerkoor ja Soome tunnustatud kammerkoor kantaabile esinevad laupäeval Tartu Ülikooli aulas. Kontserdikava ja Soome koori tutvustab Tartu Ülikooli kammerkoorilaulja Indrek Mustimets. Teda küsitles Hedvig Lätt. Toimuvad kontserdid, romantiline Prantsusmaa, kes seal esineb. Mida kuulda saab, sellest räägib Hedvig Priimägi ja teda küsitles Maire nairis. Esimesel juulil esietendub rahvusooperis Estonia Erkki-Sven Tüüri Vallenberg. Praegu toimuvad Estonias proovid ja Age Raa küsitles kunstnik Ene-Liis Semper hittsaate lõpus Priit Kuuse muusika uudised maailmast. Mina olen toimetaja Karin kopra ja soovin teile kena kuulamist. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder valiti EBU euroraadio muusikagrupi liikmeks, milles Töö täpselt seisneb euroraadio ei ole mingi raadiojaam, vaid see on Euroopa raadiojaamade ühise koostööprojekt niimoodi, nagu me teame, et on olemas Eurovisioon mis tegelikult ei korralda ainult ühte lauluvõistlust, vaid ka muid ühiseid tegevusi. Aga euroraadiol on ühiseid tegevusi väga palju, sellepärast et muusika on üks rahvusvahelise koos kõige lihtsamaid vorme, seda on lihtne vahetada. Muusika keel on universaalne ja seda mõistetakse igal pool maailmas ühtemoodi. Ja euroraadio muusikagrupp. Ta töötab välja selle ühise koostööstrateegia, viib seal ellu, mõtleb välja projektid, koordineerib neid. Ja ühesõnaga korraldab seda raadiojaamade ühistegevusest. EPO-sse kuulub ju ligi 40 raadiojaama üle euroop. Ja ühistegevust on väga palju, selle maht on suur ja see kasvab kogu aeg, tegelikult 2006. aastal. Euroraadio raames vahetasid raadiot omavahel üle 3000 erinevat kontserdi, salvestust ja muud muusikaprojekti. Ja mida siis see muusikagrupp täpsemalt tegeleb, see on üheksaliikmeline ja erinevatest riikidest on siis seal liikmed, jälgitakse ka teatavat poliitilist tasakaalu, geograafilist tasakaalu ja muusikagrupitööd juhib juba viiendat aastat BBC produtsent Kreiem Dixon. Muusikagrupp Ta kutsub siis ellu ühised kontserdisarjad, mida ühiselt kokku pannakse, korraldab suurte klassikute juubelit, tähistamist, organiseerib muusikute konkursse ja muid siis eriprojekte nagu nüüdismuusikast, folkmuusikast või siis jõulumuusikast. Jõulumuusikapäev on ju üks projekt, mida ka meie kuulajad teavad. Ja tegelikult on euroraadiotöö tulemus aga nähtav ka meie enda programmis, meil on nädalas vähemalt 10 kontserti välismaalt, mida me oma kuulajatele vahendame. Ja oleme usinad osa võtnud ka näiteks noorte interpreetide konkurssidest, nüüd koorimuusika konkurss sellele, et piiblisse hing läheb meil esinema lausa kolm koori sellel sügisel. Ja ma arvan, et euroraadio muusikavahetus on väga kasulik eesti muusika levitamiseks ja loomulikult ka meie programmi muu maailma muusika saamiseks. Millega sina täpsemalt selles grupis tegeled? Noh, hetkel mulle on selja taga päris mahukas töös ostakovitši 100. juubeli tähistamisega, kus me komplekteerisime erinevatest riikidest kui tema 15 sümfooniat ja 15 kvartetti. Ja mina olin see, kes selle koordineerimise eest vastutas ja selle programmi kokku panin. Hetkel on mul töös väga põnev projekt, mille nimi on meie rahvusklassika favoriidid, kui see nüüd eesti keelde tõlkida, see kõlab natuke kentsakalt. Ka mõte on selles, et kõik riigid pakuvad välja oma kõige kõige armastatumaid klassikapalad, mida me mängime iga päev oma eetris ja me teeme sellise suure muusikapanga, mida siis vahetame omavahel, et meie programmid saavad heakõlalist kuulajate poolt väga armastatud muusikat, vahet. Ja siis mul on tulemas kontserdisari armastus muusikas, mida ma praegu planeerin, see läheb eetrisse 2009. aasta alguses. Ja veel on muid tegemisi. Ma olen töötanud kahes noorte interpreetide konkursi žüriis ja mul on ka väike ülesanne hoida sidemeid vene keelt rääkivate raadiojaamadega, nii et seda kõike ma püüan. Juttu sellest, mis tulemas, kuid ütlemata jäi, et täna algasid ja kestavad ööseks laastavat Nürnbergis üles. Loodus imeline vaade. Muinasjutust välja võetud sülgaja. Esmaspäeval, 21. mail toimub Eesti teatri muusikamuuseumis muuseumi õhtu, mis on pühendatud koori dirigendi, helilooja organisti ja muusikapedagoogi Roman Toi 90.-le sünnipäevale. Õhtu kannab nime kaunimad laulud, pühendan sul. Meil on nüüd telefonil Eesti teatri- ja muusikamuuseumist Alo Põldmäe, mis sellel õhtul toimub? Nagu juba öeldud, on pühendatud õhtu nii väga mitmekülgsele muusikule kes on tegutsenud nii siinpool kui sealpool ookeani ja Roman Toi on ju selline parane inimene, kelle kohta öeldakse Kanada eestlaste hulgas, et kodueestlastel on oma Ernesaks, siis meil on oma toi, sellega pannakse tema roll ja tema tähendus paika. Ta on väga oluline inimene sidemete, looja ja hoidjani ka eestlaste ja Ameerika Ühendriikide eestlaste, teiste väliseestlastega kodumaa vahel. Ta on olnud laulupidudega seotud inimene ja kõike seda on Roman Toi ise oma raamatus, mille nimi on ka kaunimad laulud, pühendan sull. Hoian seda oma raamatust kajastanud ja väga elavalt ja väga põhjalikult. Nii et meie muuseumi õhtul toimub selle raamatu esitlus. Kohal on maestro Roman Toi ise. Katkendeid sellest raamatust loeb age. Roman Toi kolleegid Eestist koorijuhid ja tuntud muusikategelased nagu Kuno areng René ees, tere, Ants Üleoja, Vello Oja ja veel mitmed teised vestlusringis koos maestro paiga räägivad eesti muusikute sidemetest Kanada eestlastega, nende visiitidest, kontsertreisidest Kanadasse. On juttu väliseesti ESTO laulupidudest ja veel väga paljudest muudest asjadest. Ja on võimalik näha videosid. Üks on Toronto segakoori Estonia esinemisest Tallinnas. Samuti videolt saab näha Kanadas tegutseva eesti laulja Paavo kitaski esituses Roman Toi laule. On ka kas ettekandes muusikat seekord saab muuseumi õhtul kuulda Roman Toi kammermuusikat. Seda esitavad Tallinna keelpillikvartett, Tallinna muusikakeskkooli noor pianist Alexandra kaamenskaja. Samast koolist tšellist Theodor Sink, keda saadab klaveril marki raide. Roman Toi elu on niivõrd põnev. Tema elulugu siinkohal on võimalik ümber hakata rääkima. Olge head ja külastage siis teatri- ja muusikamuuseumis. See on 21. mail kell 16 toimub Roman Toila pühendatud muuseumi õhtu kaunimad laulud. Pühendan sulle. Tallinna kammerkoor tähistab sünnipäeva 1962. aastal loodud kollektiivi ees seisis professor Kuno areng. Mis oludel see koor loo? No see koor tekkis huvitaval kombel nimelt siis oli ju eesti muusikas niuksed uued tuuled, tekkisid uued heliloojad nagu Veljo Tormis eesotsas ja marguste ja paljud teised, kes hakkasid nagu muusikas leidma uusi väljendusvahendeid, eirasid traditsioonilist eesti Uus koorijuhtide niisugune põlvkond nagu Arvo Ratassepp ja Ants Üleoja ja paljud teised veel, et hakkame ka koorimuusikat natuke teistmoodi, miks peavad olema suured koorid ja, ja miks nad laulavad ikka traditsioonilisel õppel paari, ma tean, et konservatooriumi klassides käiv eriklass ja kuulased tulge kokku, et katsume midagi uutmoodi teha. Seal alguse juures olidki Uno Naissoo ja Lembit Veevo. Tuldi kokku ja hakati midagi tegema. See põhiliselt just püüti alternatiivset muusikat teistmoodi teha. See alguses ei olnudki küllaltki kerge otsida ja džässimuusikat prooviti, see hajutas tähelepanu ja kui seal läks mööda juba aasta siis hakati koorest juba rääkima, et mis seltskond see niisugune on. Meie kooli eeskuju tekkis ka Riias Ave Sol näiteks, mis ka tänapäevane viskel tegutseb ja samuti Moskvas, sest mitmed Moskva koolid nagu paljanski, koor praegu seal ja miini Moskva kammerkoor, tekkisid Tallinna kammerkoorieskordi ja ka meie filharmoonia kammerkoor. Algselt olid seal ju põhiliselt konservatooriumi koorijuhtimise tudengid, nendega oli võimalik kiiremini teoseid ära õppida ja kui mäletame, siis algselt nimetati teda eksperimentaalkooriks. Tol ajal oli ju niimoodi, et kui heliloojad, et midagi kirjutasid, siis olid heliloojate liidu koosolekul, kuulati neid üle neid teoseid ja et milleks neid klaveril mängida koorimuusikat, et las siis Olav neid ette siis on palju parem ettekujutus nendest asjadest, et alguses oli see funktsioon, aga seepärast nagu tüütas täna, sest me pidime neid võrdlemisi kiiresti ära õppima ja jäid viimistlemata, need asjad. Võtsime nimeks kammerkoor, Tallinna kammerkoor ja siis pöörasime pilgud kõigepealt vanamuusika pooleli. Üritasin midagi teha, ei teadnud üldse mingit kontakti olnud, tundmatus kohas vette hüppamine, küll meid väga palju aitas Hugo Lepnurm, kuidas seda laulda ja mismoodi hiljem tekkis siis teine poolus, oli see kaasaegne muusika ja sinna vahele juba hiljem tekkis siis väga palju igasugust muud, nii et ta oli kõigesööja koor. Kui me vaatame tänast Tallinna kammerkoori, kas te näete seal mingisugust niiti või mingisugust hõngu veel sellest tollasest koorist? Igal juhul on ta ei ole enam see koor, muidugi ajaga ju muutub, saab uue värvingu ja uued eesmärgid. Tänane koor on mulle meeldib selles mõttes, et ta on küllalt elujõuline. Seal töötavad praegu Salvo Ratasepa viimased koorijuhtimise eriala lõpetajaid. Aivar sinski ja väga andekas noor Tarja bastushenko, mõlemad väga võimekad inimesed ja nad teevad head tööd seal. Ma hindan seda, et koor on säilitanud oma nime ja oma tegevussuuna ja oma nihukese tahtmise 45 aasta jooksul. See ei olegi nii väga, väga mitte tähelepanu, väärne fakt. Stuudios on koori dirigent Aivar Lewinsky, kuivõrd suurt osa Tallinna kammerkoori tänasest repertuaarist võtab endale. Muusik paratamatult jälle ühel ja teisel põhjusel me oleme ikka pöördunud nii Ester Mägi kui Mart Saare loomingu poole. Eesti muusika selles mõttes vajab kogu aeg ka meie endi lauljate jaoks meeldetuletamist või siis hoopis päris noorte lauljate jaoks esimest kokkupuudet ja õppimist ja tutvumist. Ja kontserdiga maades eriti just väljapoole Eestit jälle sõites on niisugune klassika tutvustas väga asjakohane ja ta on alati tekitanud kuulajatesse huvi ja imetlust ja ja tähelepanu, kui 62. aastal koosnesse koor ikkagi peaasjalikult professionaalsetest muusikutest, siis kas heliloojatest, koorijuhtidest, õpetajatest või ka muusikatudengitest, siis tänane Tallinna kammerkoor koosneb ikkagi amatöörlauljatest ja seetõttu on ka meie funktsioon ja natuke töö eesmärgid teised, aga ma usun, anname siiski osakest seda vana Tallinna kammerkoori vaimu siis, mis tuleb aastast 1962. Täna on teie ainukene sünnipäeva kontsert just ja see toimub Mustpeade majas täna kell 17, me pakume niisugust kava, mis on tegelikult läbilõige selle hooaja peamistest ja kõige olulisematest, võib-olla kontsert rammidest, noh, kõigepealt kõige olulisem tähis, meil oli sel hooajal Mart Saare ja Ester Mägi loomingule pühendatud kontsert laule sellest kavast. Kindlasti on seal meil teoseid, mis kuulusid Tallinna rahvusvahelise koorikonkursi trammi- ja siis nii-öelda ka oma hinge rõõmuga südamelustiks õpitud lood tulevad sinna kava sellele kontserdile saavad kõik huvilised ja muusikalembesed inimesed tulevad Mustpeade majja võib-olla siis pisut varem kui kell viis ja saavad sealt eestlaste kohe pileti ja ongi kontserdil. Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakoolinoorteosakond tähistab sellel kevadel oma 20 viiendat sünnipäeva, kuidas sellest räägib kooli direktor Kadri Leivategija? Jah, tõesti. Aastal 1981 sai alguse Heino Elleri nimelise Tartu muusikakoolis noorteosakond, mida siiski nimetati algastmeks ja ta oli alguses töötas koos Tallinna muusikakeskkooliga, mis nüüdseks on sellest kuuest kaheksast õpilasest kujunenud 180 noore muusikuga kooliks ja kui meil alguses oli eelkõige ta nagu keelpillidele orienteeritud õppeasutus, siis nüüdseks on siin tõesti peale viiuli tšello eriala. Klaveri eriala on flöödid, ongi erinevad, puhkpillid on akordion, kitarr, kõik need akadeemilised instrumendid, mille me õppimine on väga vajalik juba varasemast suurusest ja tänavuses testi kevadel alustamine noorteosakonna 25. sünnipäeva tähistamise kontsertidega. Et seda jätkata siis ka veel sügisel, sest aastal 2007 jätkub ja kevadel on neil plaanis kaks kontserti, kõigepealt 21. mail asuvate publiku ette Tartu Ülikooli aulas meie noored muusikud, noored interpreedid, kes on juba kontserdilaval päris palju käinud ja neid aitab käega Eller sümfonietta, et nad saaksid mängida ka uhkeid instrumentaalkontserte ja 25. mail, teine pidulikku suure kevadkontserti, kus ühte pidime ka, saadame lapsed oma suvepuhkusele ja kuulan meie erinevate erialade osakondade õpilasi ja seal on ka mitmeid väga huvitavaid ansambli koosseisus neid, sest näiteks on meie noorteosakonnast välja kasvanud, et praegult juba hästi tunnustatud Ellerino nendel kontserditel, mis nüüd osakonna 25. sünnipäeva puhul tulevad. Need kontserdid on kindlasti just eelkõige meie väikeste interpreetide jaoks, seal esinevad lapsed esimesest kuni üheksanda klassini ja seetõttu on need kontserdid ääretult värvikad, sest lapsed on ju niivõrd niivõrd avatud ja niivõrd vahetud ja niivõrd hoolsad oma pilliõpingutes. Ma väga loodan sellest nendest sünnipäeva, pidustustest ja sünnipäevakontsertidest toredat elamust kogu meie kooliperele ja Tartu publikule ja lapsevanematele ja kõikidele külalistele, kes saavad nendel kenadelt kevadpäevadel 21. ja 25. mail kell kuus Tartu Ülikooli aulasse tulla, osa saama. Ma olen täiesti kindel, et lapsed on väga muusika ja pillimänguhuvilised. Kindlasti on laste aeg täpselt samuti väga hõivatud, nii nagu meil kõigil tänapäeval ja see, et nad hästi palju seda aega pühendaksite pillimängu õppimisele. Selleks meie õpetajatena peame leidma palju huvitavat muusikat ja huvipakkuvad, mis tõmbab. Neid seda keerulist ja väga sageli kodus ka võib-olla rutiinset tööd tegema, et näolt pillimängu juurte jääks. Mina näen siin meie koolis liikumas küll väga palju, väga muusikat armastavat noort inimest. Suur aitäh, Kadri Leivategija. Intervjuu eest ja soovime Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakoolinoorteosakonnale palju õnne, kes 21. ja 25. mail tähistab oma 20 viiendat sünnipäeva ja toimuvad kontserdid Tartu Ülikooli aulas. Juubeliaasta jätkub neil aga juba sügishooajal. Barokkansambel Corelli kontsert on saanud 15 aastaseks. Palju õnne, ansambli juht Mailsildas ja suur tänu teile ja sünnipäevakontserdid ongi täna-homme. Just need oleme teinud sihukese läbilõike oma kavadest, mida me oleme hästi palju mänginud ja nüüd täna õhtul, siis mängime Vihterpalu mõisas, mis on üks hästi ilus kontserdikoht meil kujunenud. Ja homme kell kuus oleme Mustpeade majas. See on nüüd niisugune huvitav nimega kontsertitel, tegelikult Corelli muusikasalong, nimetame teda ja miks niimoodi? Kuna meie populaarne Toompea muusikasalong on ju käinud põhiliselt rüütelkonna hoones ja ma lihtsalt kardan, et inimesed lihtsalt ei mahu ära sinna ja seepärast me kolisime linna suurematesse ruumidesse. Mustpeade maja, valge saal on ju ka haruldane kontserdikoht. Aga salongi idee seal homme on täpselt sama ikka lauset öelda ka küünlad põlevad laudade peal, inimesed saavad meikida, veini, kohvi, teed, natukene suupisteid kuulata muusikat ja salongi. Idee on minu meelest hästi vahva, sest et nagu liidab inimesi, nad saavad vahepeal vahel lugude vahel arutada, üht-teist saavad võib-olla tund aega varem näiteks kohale tulla, saavad istuda ja rääkida lihtsalt juttu. Ja samas siis järgneb niisugune ilus kontserdile. Ansambel Corelli konsort alustab oma sünnipäeva kontserti Corelli muusikaga. Ja sellest me ei pääse üle ega ümber. Tegelikult ju, miks meil selline nimi üldse on? See oligi aasta 92 üks 91 92 õieti külmad talved, kui, nagu võib-olla inimesed mäletavad korterite kõle, külm ja midagi nagu õieti teha ei saanudki. Ja siis laualambivalgel oli väga hea kirjutada nooti näiteks. Ja kuna Corelli Concerto krossadega õieti alustasime ja kuna neid nagu eriti üldse Eestis ette kantud, millegipärast haruldaselt kaunis muusika ja kirjutasin neid noote seal ümber ja nii tuligi esimene kontsert 92 juunis. Ja sealt läks asi nagu muudkui edasi, siis tulid juurde triazanaadid. Corelli pärand ongi ju põhiliselt viiuli muusikastiga säilinud, temalt rohkem mitte midagi ei olegi. Neli Opust tria sõnatu, üks oopus, viiulisõnad ja üks oopus Concerto kassasid. Mina rohkem ei tea, et tal oleks üldse muusikat, nii et ta viiulimuusika üks kuldkujusid ajaloo vältel olnud ja sellest autorist. Kuna möni Coreliidi palju mängisime, siis tuli sellest neil ka nimi Corelli Consorti. Ja nüüd selles kavas, kui me kuulata kolm erinevat Riias on alati hästi erineva karakteriga ja kaks neist on meie kavades olnud juba pikka aega, aga iksonid täitsa uus ja see on nüüd üllatuskontserdipublikule. Et sellest siis räägime siis, kui kontsert juba käimas on. Aga lisaks Corelli triazanaatidele mängime veel ühe põnevad Riiasanaadi, mis need ka parastatame, kavades olnud. Ja see on Telemannid riiesanalt viiulile, Jaak Joala lambale. Tõnu Jõesaar on seekord meil kaasas jumala ta kamba solistina. Ja see on ka üks hästi vahva lugu, sest et ega sellist koosseisu viiuli Viola da gamba sellist leiab ka väga harva. Ja kuna nüüd Eestis on selliseid mängijad olemas, siis mõtlesime, miks mitte, seda on hästi rõõmus lugu. Ta sobib väga hästi sellele sünnipäeva kontserdile, teil on kaastegev ka seal kontserdil vokaalsolist. Risto Joost. Jah, vist on nüüd kontratenorina küll hästi tuntud ja meiega on ta hästi palju teinud ka juba ja kuna kontori tenorile ehk siis aldile on nüüd läbi aegade kirjutatud tegelikult vist kõige kaunimat ja kõige südantliigutavat muusikapalad üldse siis sellest valikust me kanname Telemanni soologantaadi, aga samuti on kavas ka praegu selle aasta juubilari pukse Huude yks soolokantaat, seal on ka näiteks kamba soolo sees. Ja siis muidugi erilise maiuspalana pakume ka kahte brüsseli laulukontserdi Norile, mis on noh, lihtsalt niivõrd kaunid, et ma ei suutnud neid kavast välja jätta, siis õhtul Hinn ja Music Forewalm, mis on täiesti vaieldamatult minu üks lemmiklugusid läbi aegade ja üks huvitav detail veel, Imbi Tarum on klavessiinimängijana meil seekord kaasas ja tema on välja andmas oma heliplaati, see kohe-kohe peaks jõudma välja kontserdiks ta küll vist päris valmis ei jõua, aga sellelt plaadilt Ta mängib ka ühe loo prantsuse helilooja Rojee skiitide Marsi, nii et me oleme kava pannudki kokku niimoodi et oleks Corelliga sort, aga et saaksid ka soleerida inimesed, noh kõik muusikat, neil praktiliselt solistid, nii väike ansambel, siis ei ole nii siukest asja teistes orkestri selg vastu seljatuge ja mängid oma pala ära ja lähed koju. Kõik solistid ja kõik annavad nagu oma panusega nendesse kontserdisse. Millises koosseisus mängib ansambel Corelli Concerto oma 15. sünnipäeva kontserdil? Ja meil on nagu ikka siis kaks riiulit, üks neist olen mina ise ja teine on meelisorg, kes on meil juba aastast 2000 mängib kaasa ja kes praegu õpib muide, Siberis akadeemias Helsingis Draghi olidki, et temast saab üks väheseid kõrgelt koolitatud profiili mängijaid Eestis. Siis on kaasas Tõnu Jõesaar, Viola da gamba, nagu ma mainisin, juba tšellopartiid, mingi pillu, veherme noori, väga tore muusik ja klassinil Imbi Tarum ja siis meie solist Kristjan last, kantsleri Janar. Ja sünnipäevakontserdid on siis täna õhtul kell kuus Vihterpalu mõisas ja homme pühapäeval kell kuus Tallinna Mustpeade majas, kelle Tallinna kontserti klassikaraadio salvestab ja annab hiljem eetris. Eesti filharmoonia kammerkoor esitles neljapäeval oma uut peadirigenti ja kunstilist juhti Taaniel Royce'i, kes asub sel ametipostil tööle 2008. aasta sügisest. Daniel-Royce'i on aastaid olnud Hollandi duma kammerkoori capella amsterdami juht. Viimased kolm hooaega oli ta Berliini Riias kammerkoori peadirigent. Ta on juhatanud mitmeid koore ja orkestreid Euroopas, sealhulgas kontsert kabao kammerorkestrit Concerto Köln, eestšuenbergi ansamblit Collegium Vocale Genti. Veebruaris 2007 debüteeris Royce edukalt inglise rahvusooperis, tuues lavale Händeli ooperi Akrid piina ning juhatades üheksat etendust. Ta on salvestanud harmoonia mundile mitmeid nimekaid auhindu pälvinud plaate. Eesti filharmoonia kammerkoor kohtus hollandi dirigendi ka esmakordselt eelmisel aastal Oslos tänavu märtsis. Tas raisk kooriga terve nädala. Nende ühistöö tulemust sai kuulata Ta Nigulistes toimunud kontserdil. Sellele järgnes sky pakkumine tulla peadirigendiks. Daniel Royce ütleb, et on selle kutse üle väga õnnelik, kuna tegemist on kogu maailmas tuntud kuulsa kooriga, kellel on palju häid salvestusi ja arvustusi. Koor on esitanud palju Eesti ja Balti muusikat, uus peadirigent tahab seda suunda jätkata võib-olla mitte ise, aga kindlasti külalistele klientidega nagu Kaljuste või hiljer. Ise soovib ta samuti juhatada ka eesti muusikat, kuid samas püüab repertuaari laiendada Euroopa muusika, sealhulgas saksa romantilise muusika suunas nagu esimesel kontserdil, aga ka Euroopa kaasaegse muusika suunas. Plaanide tegemine käib, mõttes on esitada ka üks suur endale oratoorium nii Eestis kui välismaal ja tellida kaasaegsetelt eesti heliloojatelt uusi teoseid koorile. Daniel-Royce'i leping algab 2008. aasta sügisest. Päri sind direktriss Annely hundilt, kuidas saab koor hakkama ka tuleval hooajal ilma pea dirigendita? Saab hakkama täitsa kenasti, sest et põhjus, miks uus dirigent alustab alles aasta pärast. On ju lihtsalt see, et muusikamaailmas planeeritakse tööd pikalt ette. Kui otsus tema valimise kohta tihti praegu aprillis, siis me ei saa enam selle aasta septembrist või oktoobrist rääkida, sest et dirigendile on plaanid tehtud ja ka meil on plaanid tehtud. Nii et meie järgmine hooaeg on täis erinevaid külalisdirigente, me näeme seal. Paul Hillier, Tõnu Kaljuste, Olari Eltsi, Friider Berniust, Peeter Tikstrat. Ma arvan, et neid on kokku seitse v8, kes sellel nii-öelda üleminekuhooajal kammerkoori ees seisavad ja ühine hooaeg koos uue peadirigendi ka on praegu planeerimisel? Jah, oleme täna juba teinud päris tõsist tööd, nii et esimese hooaja 2008 2009 kondikava on täiesti koos valmis. Ootame seda suure huviga ja ma usun, et Tanja Rossil on päris palju põnevat eesti publikule pakkuda. Eesti filharmoonia kammerkoori viimased kontserdid pool hili Eriku peadirigendina toimusid kuu alguses Inglismaal, muuhulgas esitati ka kreegi reekviem. Täna sõidab koorega koos Tõnu Kaljuste ja Tallinna kammerorkestriga Itaaliasse 44. Arturo Benedeti Michelangelo nimelisele rahvusvahelisele muusikafestivalile ning esitab seal kava Arvo Pärdi muusikast. Mida eile tulp sai meie publik Nigulistes kuulata. Klassikaraadiost saab seda kontserti kuulata kolmanda juuni õhtul kell seitse. Täna laupäeval kell 12 esineb Tartu Ülikooli aulas Soome tippkammerkoor kantaabile ja Tartu Ülikooli kammerkoor. Kuidas tekkisid kontaktid soome koori ja Tartu ülikooli kammerkoori vahel, sellest räägib koorilaulja Indrek Mustimets. Katoopile koori avastasime Tartu Ülikooli kammerkoori jaoks Me ei Bergenis, kui me käisime sealsel esimesel kreegi nimelisel koorifestivalil ja kartulil kammerkoor jäi kantaabile koorile Soomest kõrvu ja meie esinemine seal oli nende jaoks väga selline üllatav ja ootamatu, et Eestis on selline koor olemas, kes laulab samu laule ja laulab samas mõttes tõsi võtmes on nagu soome korgantaabile seda soomes esitas, läks natuke aega mööda ja kateedrid segakoor, siis otsis meid üles ja soovis meiega koos kontserti Tartus, niiet. Selline ootamatu kohtumine, aga samas ka meie poolt tõesti oodatud ja hästi selline ammu soovitud kontakt meie naaberriigikooriga tegemist. Tipp. Jah, segakoori mõttes on, on ta kindlasti tippkoor ja kooris laulavad ka muusikaharidusega inimesed ja, ja ka mitte muusikaharidusega inimesed, aga selle kõik vormib ühtseks kooriks ja selliseks väga heakskooriks ja loominguliseks kollektiiviks dirigent Pasi sööki, kes on noh, võiks öelda, et Soome noorema põlvkonna ja ka üldse dirigentide põlvkonna üks nimekamad ja lootusandvamaid nimesid praegu Soomes, nii et sellist dirigenti koos oma kooriga Eesti esinemas ei näe eriti harva ja, ja ainuke kontsert, mille testis annavad, ongi Tartus ja Tartu Ülikooli aulas täna kell 12. Nad on üsna põneva ka välja pakkunud sõnana soome heliloojate teoseid, aga kuuleme seal ka Euroopa ja ka näiteks kriigi koorimuusikat ja ma arvan, et selle kontserdi teeb ka hästi huvitavaks see, et üle pika aja kuuleb kontserdil täies mahus Veljo Tormise sügismaastikke, mida just Eestis iga koor laulma ei kipu just selle teose tehniliste eripärasuste tõttu. Kuid seesama sügismaastikud on tegelikult üks eesti ilusaima ja värvikamalt kooriteosed, mida mida üldse nimetada võib. Samuti on kavas ka Cyrillus Kreegi teoseid. Kava on hästi värvikas, hästi põnev, nii et pakub kindlasti huvi kõikvõimalikele koorimuusikasõpradele. Kontserdil astub üles ka Tartu Ülikooli kammerkoor. Tartu Kammerkoor ei lase seda võimalust käest, et sellise kooriga koos musitseerida ja Meie kavaski on üks teos, mida laulab ka seesama kantaabile koor tollel kontserdil, nii et meil, meie kontserdikülastajad võiksid kuulata kaht erinevat tõlgendust erinevate käsitluste ühest samast laulust ja väga loodame, et ka see on selle kontserdiks selline väga põnev hetk. Soome tippsega koorigantaabile ja Tartu ülikooli kammerkoori kontsert täna Tartu ülikooli aulas algusega kell 12. 18.-st kuni 21. maini kõlab kontserdi romantiline Prantsusmaa raames prantsuse muusika noorte prantsuse muusikute Nikolai kee ja Sawyebressi esituses. Kahe instrumendi flöödi ja klaveri ühises helines jõuavad kuulajani romantilised tunded. Meil on nüüd telefoniühendus Eesti noorte Francofiilide ühenduse esindaja ja kontsertide korraldaja Hedvig Prii Mägiga. Kohe alustuseks tahaks siis rohkem teada, mida kujutab endast Eesti noorte frangofiilide ühendus. Eesti Noorte Francofiilide ühendus on organisatsioon, mis jätkab kunagise fassaaviooni seltsi tegevust ja selle ühenduse eesmärgiks on siis korraldada suhteid eestlast ja prantslaste ja Eesti ja Prantsusmaa vahel ning edendada kõikvõimalikku kultuuritegevust koos prantslastega ja tutvustada prantsuse kultuuri Eestis ja vastupidi. Kontserdi nimi on romantiline Prantsusmaa ja seal esinevad siis kratist Nicola pike ja pianist Sawyyepressi, et kes nemad on sellised täiesti tundmatuid nimede, ilmselt eesti inimesele. Ta on kahe väga toreda noore inimesega bordoodinnast kahe noore muusikuga, kes on juba mõnda aega oma muusikukarjääri arendanud ja kellest loodetavasti tulevikus kuuleb kindlasti kogu maailm. Aga meie kontsertide eesmärki just nimelt tuli kutsuda selliseid noori inimesi külla ja kutsuda võimalikult palju noori inimesi, neid ka kuulama, et see on selline sõbralik kohtumine kahe kultuuri noorte inimeste vahel. Kellele siis kontsert on suunatud, te ootate sinna rohkem noori inimesi või kuidas te olete seda ise planeerinud? Me tegelikult ootame siin kõiki muusikahuvilisi inimesi ja selle kontserdi eesmärk on just nimelt lihtsalt mängida muusikat ning kutsuda inimesi vaba õhtut nautima muusika seltsis. Ja mis muusika on meil kavas, siis? Kavas on nagu kontserdi pealkiri ütleb põhiliselt prantsuse 19. sajandi heliloojate muusika ja vahele ka 20. sajandi heliloojate muusikat, mis võib-olla on Eestis natuke vähem tuntud. Ja kus kontserdid toimuvad ning millal Kontserdid toimuvad reedel, 18. mail kell seitse Tallinna vanalinna muusikamajas ning reedel järgneb kontserdile sealsamas vanalinna muusikamajas ka ühine teejoomine ning küpsisesöömine ning väike arutelu mõrvasid. Muusikud räägivad seal natuke äkki iseendast ja sellest, mis nad arvavad oma muusikast. Ja siis laupäeval on kell seitse kontsert Eesti teatri- ja Muusikaakadeemia kammersaalis ja see kontsert on tasuta. Ning pühapäeval kell kuus on kontsert Tartu Ülikooli aulas ja esmaspäeval kell seitse raekoja saalis. Kontserdi eesmärgiks on põhiliselt tekitada lihtsalt dialoog kahe kultuuri prantsuse ja eesti kultuuri vahel. Tutvustada üksteisele noori prantslasi, noori eestlasi ning loodetavasti areneb sellest väiksest kontserdiprojektist tulevikus välja midagi suuremat ning me saame arendada ühiseid koostööprojekte noorte prantsuse muusikutega ka edaspidi. Aga suur tänu Eesti noorte Franco failide ühenduse esindaja kontserdi romantiline Prantsusmaakorraldaja, Hedvig Priimägi. Esimesel juunil esietendub rahvusooperis Estonia Erkki-Sven Tüüri ooper Vallenberg. Lavastuse idee autoriks on maailmanimega tipplavastaja Moskva Helicon Opera asutaja Dmitri Bertmann. Lavastaja ideid aitab laval realiseerida Neeme kuningas, muusikaline juht on Arvo Volmer. Kunstnik-lavastaja Enelisse. Per kunstnikku küsitleb Agera. Pealkiri ütleb juba ära, et tegemist on ajaloolise persooniga ja nüüd tekib minul kui vaatajal, kes mai tea ooperist veel midagi. Küsimus, kuivõrd tõetruult, seda ajastut, mil Raul valemberg tegutses. Kunstnik-lavastaja kavatseb siis kujundada ja kujutada Ene-Liis Semper. Mina praegu tegelen sellega, et seda ajaloolist nagu päris dokumentaalset täpsust vältida, nii palju kui võimalik, sest et kokkuleppel lavastaja Dmitri Bertmaniga on meil tekkinud selline kujutlused, kõige mõjuvamad on need sündmused siis, kui need oleksid nagu verd on väga hästi ütles, et tagasivaates umbes nagu veel paarsada aastat edasi noh, elava inimese pilgu läbi, ehk siis umbes nagu 42. sajandi inimese pilgu läbi mis võimaldab meil, eks ole, et noh, juhul kui me lähtume sellest, et ta nagu tagasivaatlik või siis nagu tulevikuinimene, kes heidab pilgu üle õla siis need kõik, need nagu ajalooliselt täpsused, detailid on omavahel segunenud ja enam nagunii-öelda neid päris pisiasju ei pane keegi tähele. Meil siis on kostüümide stilistika, on küll täiesti ajastud, on kõik segamini löödud, et seal on, ütleme 1000 aastat tagasi riietusid juudid nii et tänapäeva inimesed riietuvad naa ja siis on seal mingi barokk elemente ja Rino liine ja plastikute lateksit ja nii edasi ja nii edasi, et selles mõttes, et osad on täiesti vanamoodsad ja osad on jälle väga-väga kaasaegse välimusega ja mulle endale hästi meeldib see idee, sellepärast et hakata eelmise sajandi kolmekümnendad neljakümnendad aastad väga täpselt nagu detailselt lavale tooma see muusika nii tõsine ja ta on nagunii mõnes mõttes keeruline, et ma mõtlen, et see, et see visuaal on nagu selline pisut unenäoline või heas mõttes eklektiline, et ma arvan, et see annab nagu sellele asjale nagu mingisuguse lisamõõtmete annab nagu natuke sihukest hingamisruumi juurde. Ilmselt olete te lavastaja põrkmanniga neid asju juba pikemat aega koos arutanud, näinud on see teie siinpoolne teatripoolne nägemus või tuli see idee Bertmanilt? Hea küll, võib-olla kujunduslikult vaadata natukene tuleviku suhtes tagasi aga kostüümide suhtes, et see selliseks Eplektikaks muuta. Selles mõttes, et see. Kellelgi seljas on siin ikkagi, kui minu asi välja mõelda, aga see ei tee, et võimalikult seda nagu dokumentaalselt, nagu täpselt näpuga reaajamist vältida. Sellele mõtlesime koos välja eelmisel aastal Moskvas, see oli väga tore koosolek, kus me mõtlesime üldse väga palju asju välja ja siis kuidagi hakkasime seal improviseerima, et kuidas võiks mingi asi olla, et võiks olla võimalikult fantaasiarohke, aga seda, et kogu seda kompositsiooni käsitleda umbes tagasivaatena, et see nüüd küll lavastaja kontseptsiooni Põhjendas ta ka seda, miks ta niisugust tulevikku inimese tagasivaatelise ust just eelistab. Miks ta ei taha näiteks ajastu tõetruult lavastada, seda? Tähendab selles mõttes ma olen temaga täiesti nõus, et see minu meelest pisendaks seda probleemi või noh, see on lihtsalt kui minna nagu väga dokumentaal, ehk siis tegelikult see mõjub nagu mingi üksikjuhtumi käsitlus on, aga kui me võtame seda nagunii suure distantsi pealt nagu pehme praeguse tahab võtta, siis minu mõttelised asjad raag nagu kasvab, vaid see muutub nagu selliseks päris nagu heas mõttes suureks üldistuseks. Sest tegelikult ei ole ju vahet, milline totaalne pesime ühe või teisel hetkel kehtib, eks ole, et mis, mille välja vahetab see probleem tegelikult samaksesse üksikisiku tragöödia seal sees jääb samaks ja mul on väga hea meel, et ta just sellise tee valis, et see on mulle palju huvitavam, kui oleks olnud see traditsiooniline ajastutäpne lähenemine. Kas see annab teile ka võimaluse mööda käia tolle ajastus kastikest igatpidi. Ja loomulikult ei mingit svastikad, kuidas me välistame igasuguses vastika kohe algusest peale, mingit statistikat meil ei ole, nagu selles mõttes selliseid otseseid militaarseid või ajaloost tuttavaid nagu märke üritame hakkama saada teistsuguste kujunditega, et me nagu selliseid näpuga näitamise ei tahaks põrki teha. Ene-Liis Semper kaste oma lavastuste kujundusi tehes näiteks antud kontekstis siis Vallenbergi kujundusi tehes mingil määral ka muusikast lähtute, kuivõrd palju muusika Teicu kunstnikku aitab? Erkki-Sveni muusika on keeruline. Aga ma kuulasin alguses päris palju ja üritasin endale ette kujutada, kuidas mingil hetkel mingi asi toimub lavastuses aga ütleme nii, et praegu on töö olnud selles, kus ma pean väga konkreetselt erinevate tekstiilide ja muude materjalidega nii deklaratsioonis kostüümis nagu iga päev tegelema, et et ma nagu nüüd olen jätnud siis lavastajale selle võimaluse nüüd kõik asjad paika panna selles mõttes, et ma ei muretse praegu eriti sellepärast, et kuidas mingi kujunduse element konkreetselt muusikaga haakub, sellepärast et tegelikult siis ta ütleb, et seda on võimalik nii teha, võtame selle, niisiis ma tegelikult pean teda usaldama, et see on võimalik nii teha. Et ehk siis lavalised lahendused kujunduses muusikasse sobitada ongi tegelikult lavastaja ülesanne. Kuivõrd piinlik on teie lavakujundus üsna tinglik selles mõttes, et fooni maali seal ei ole ja jälle nüüd seesama, et kuna koor on väga suur, meil on 60 inimest kooris lisaks solistid, siis parima tahtmise juures ei oleks võimalik seda lava nagu mingit nii-öelda kola täis toppida, mis on tavaliselt ei armasta nagu eriti palju, mingid väiksed ja nipsasju laval. Eks ta on selles mõttes üsna tinglik, et meil on nagu selline suur puhas pind, kus pildid lahti hargnevad, aga samal ajal muidugi vastavalt sellele, kuidas tegevuskoht vahetub, siis lisandub sinna mingeid täpsustavaid detaile. Olete te ka varem niisuguseid kaasaegseid oopereid pidanud kujundama, lavastama ei ole, vaat selles mõttes ongi mulle hästi huvitav, et ma olen üks kord elus teinud enne ooperit Vanemuise teatris, aga ma olen teinud muusikali päris mitu korda. Aga kaasaegseid oopereid pole ma kunagi teinud, sest et see ainuke nii-öelda klassikaline ooper, mis ma enne olen teinud, oli Vanemuises hoopis Mozart. Hästi huvitav on ma tegelikult Raivo, mõtlesin, et võiks muidugi sellise asjaga nagu katsetada, ma olen väga palju draamateatris teinud erinevaid kujundusi, aga kui oleks tulevikus veel võimalus kaasaegse muusikaga ooperit kujundada, ma oleks nagu väga hea meelega nõus, see on väga inspireeriv. No ma loodan, et see juhus tuleb teil jumala organisega, aitäh täna. Kuulust festival Praha kevade alustab oma teist nädalat, aga festival ise on juba 60. tore, et avanädala pea külalisi. Raadio sümfooniaorkester peadirigent Sageri Oramo käe all sopran onu Kamsi ja viiuldaja Alina pagostkina kahes erinevas kavas solistideks. Rahalased said kuulda kolmapäeval Sibeliuse viiulikontserti Sibeliuse konkursi 2005. aasta võitja Alina pagostkina esituses. Üleeile algas ka festivali ooperiprogramm Putšiini mano, olles koos lavastusega riigi päris siis ja eile kõrvuti esinemas Academy of maatingindrafiils Marri Peraiaga ning tissa valli Essbeeri on 21 täna juba Praha kammerfilharmoonia solistiks kuulus naistrambetist Alisson palsam. Põnevaim Penderetski kaheksas konjak kaduvuse laulud poole dirigendi tädi Strugela käe all, kes oli siin ka dirigentide konkursi žüriis. Tuleva neljapäeval esinemas San Francisco sümfooniaorkester peadirigent Maikel tildsanud Toomasse juhatusel ning Svjatoslav Richteri mälestussarja avaõhtu. Nädala keskel selgusid ka dirigentide konkursi võitjad. Esimese teemiasayksistoff urbanski poolest teine preemia, samuti poolasse Marsena diakunile. Kolmanda preemia diplomid Jaapanis, Tšehhi ja USA-s. Metsasarvekonkursi võitis Kristo s, Saksamaalt ja dirigentide. Žürii esimees oli Jorma palula. Saksamaa suurim klassikalise muusika raadiofestival sünnib igal kevadel Svetzingenis Edela-Saksa Ringhäälingu korraldada tänavu 50 kuuendat korda uhkem pidustuste buklets 100 leheküljeline neljanda nädala tippsündmusteks trombonist Christian Linberi soole ja austria helilooja Bernhard Langi uus ooperi Al defomberge. Maailma esiettekande. Üleeile uuel teisipäeval esinevad Põhjamaade sarjas meilgi käinud Stuttgarti kammerorkester koos Edela-Saksa Raadio vokaalansambliga Friider Merniuse juhatusel. Kavas Mozarti Penderetski, Peters, väsksjoopustega, oleme ka Arvo Pärdi magnificat. Kohe nende järelfestivali pealaval Svetzinghani rokokoo teatris Freiburgi barokkorkester koos Andres täieriga klaveril Sibeliuse viiega. Mälestusaasta puhul tuuakse traditsioonilisele pikale kontserdile rokokoo teatrisse arvuti esinema noored Saksa ja Soome muusikud. Saarima festival Norrisse mosaiik toob homme välja Aulis sallineni ooperikuller. Siinse esmalavastuse Lübecki järel on see teine lavastus Saksamaal. Sel nädalal tantsis seal põrkeni riigiteatisega Peters, Šoffessi, balletitrupp, Jaapanist, muuseas fussi enda balleti länguid, Olvlav Marleen tiitrichist juudiga Allandist ja Edit peafist. Juuni alguses nädalal tuleb kavadesse ka Erkki-Sven Tüüri Arvo Pärdi teoseid ning haagi resident Di orkestrit juhatama, Neeme Järvi. Põhjamaadel endil on aga pidupäevad tipplauljatari tšintšilja. Vot oli kontsertide pärast, need on tema väga menuka plaadi ooperepraiivita kavad. Eile Stockholmis, uuel nädalal Helsingis ja Soomes on ta tõepoolest esimest korda. Saksamaal olevat temas seda, 2005. aastal ilmunud CDd müüdud juba kuldnumber enam kui 100000 plaati. Angla häinburni Ooperifestivali avapäev-Inglismaal. Festivali ooperitrupp alustas teetsenist juba 1934. aastal. See on suurejoonelisi ooperipidu Bay rutist läände. Sünnib mõnda aastat juba ka uues festivali majas igihaljas klassikaline repertuaar mille esimesteks õhtuteks tänavu Verdi Mc bet ja Mozarti Cosi fan. Hiljem Vellossini Tuhkatriinu, Wagneri Tristan ja Isolde ning Bachi. Ja kui see passiooni lavastus, etendused kuni 26. augustini, kui Mc peti esietendus täna, siis kosi oma teisipäeval lugesin, et Verdi Mc peti etendatakse kuni juuli keskeni veel 15 õhtul, et juba märtsis alustati selle tutvustamist Londonis, see on Richard, on lavastus dirigeerib ju kogu festivali puru, noor kunstiline juht Vladimir rovski mängib Londoni Filharmoonikute orkestrile. Georovski juhatab ka Tuhkatriinut ja sean bitterhooli lavastus. Põnevad on hetkel ka ooperipäevad naabruses Wraithi festivalil pool lavaline Pösselli Tiidoja eenias 1700, mis tähendab London, konsod tõi välja ooperi 1700. aasta lavastuse rekonstruktsiooni. Seejärel laval Brüsseli kuningas, tur aga hoopiski trupilt armoonika konsod ja neilt eile ka Mozarti võluflööt mõlemad präittoni kuninglikus teatris. Ja siis eestitki võlunud multipianisti Joanna Gregori poolt praegu juhitud muusika festival pääs siis mis alanud eile omal ajal oli festivali võtmeisikuid maestro Yehudi Menuhin Joanna on festivali eesotsas alles teist aastat. Harmooniku kontsert tuleb kuningas Arturiga, kas siia Emma köök, Piia, Joan Rose'i äärs, veel mitmed džässiprogrammid kõrvuti Marivoine ja Kimmo Boffjoneniga? See on Johanna McGregori kokku pandud erakordselt põnev ja mitmekülgne festivali programm, kus tal ka endal kaks sooloõhtut lõpetades festivali, mis jaanikahekümne pilguga Jeesuslapsele ja andes enne sõnaga tša ninguse bigbändile. Muidugi peame koos Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkestriga Tõnu Kaljuste käe all mõttes kaasa minema Itaaliasse Peneedeeti Michelangelo festivalile. Täna Verga moodonitseti teatrisse ja homme pressija teatrograndesse kus Arvo Pärdi autorikava Kaksama esitust kuue teosega. Ja nädala pärast kooriga koos Põhjamaade kuulsaimale Bergeni festivalile. Dirigeerib Paul Hillier. Veel rõõmustav teade Soomest, et seal dirigeerimist õppinud Mikk Murdvee on, valid Helsingi Üliõpilaskonna Ansoitajad uueks dirigendiks ja alustab tööd sügisel. Nädal tagasi dirigeeris ta juba Estonias. Sulfiidi on tegev mitmes Soome orkestri külalisdirigendina. Oli assistendiks Arne Miku lavastatud aidas Tampere päris Olerields juhatas raadio sümfooniaorkestri ees Erkki-Sven Tüüri viienda sümfoonia, Soome esiettekannet Paul Mägi Estonia opereti Lõbusa lese nelja etendust Tampere talus Joonsturgords Pärdi Bachi mesilassilla pikk kammerorkestri ees ja seal oli solistiks ka viiuldaja Lasse Joamets ning audirigent Eri Klas taaseile Tampere filharmoonias, kus kavas Sibeliuse öine ratsasõit ja päikesetõus Rahmaninovi ning Uno Kelami Kalevala süüt. Muuseas, maikuu keskel On kaalukatel välisreisidel koguni kolm Soome orkestrit Helsingi linnaorkester Viinis ja Saksamaal petadesseile Dresdenis, gabaibas kriide viiulisolistiks, Kuopio linnas. Linnaorkester oli Hiinas kaasas kas Sibeliuse teine sümfoonia ning Raadio Sümfooniaorkester Praha kevadel. Saksamaal tegutsev Tarmo vask on valitud augustikuust preemiani, riigiooperidirigendiks ja kooli direktoriks. Viiendal mail oli talle hüvastijätukontsert Sweebiski renti filharmoonia orkestriga. Kui kavas oli Weber Rosauru respiegi, Rahmaninovi koori direktori tööd Heidelbergi linnateatrisse, jätkub tal pidevalt viimati Paul linke ooperid Brauluna ja Britteni kadunud poeglastekooriga valmistas ta The Philip van Tree neile spetsiaalselt kirjutatud ooperit issi song mille maailma esiettekanne on teatri pealaval homme. Kristjan Järvi on olnud mais kuus viini toon künsterite ja Robilakatoshi ansambli ühist kontserti mustlasviisidest music veräänis, vaadenis ja sank tõltenis. Kolmapäeval sankkpelteni festivali majas veel üks väga põnev koos Norra trompetisti Edward taandantseni ja tema džäss popansambliga mitme norra teema ja norra helilooja teosega. Helikaja saatele tegid kaastööd Marge-Ly Rookäär, Hedvig Lätt, Kersti Inno maile nairis Age Raa ja Priit Kuusk. Helioperaator oli Katrin maadik. Toimetas Karin kopra.