Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari sissejuhatuseks esmalt paar Aporismi. Ükski edulugu ei teki ilma ebaeduta või siis versioon, et edukus on ebaõnnestumiste talumine. Sellised positiivsed pessimistliku noodiga on mõistlik sisse juhatada kaks verivärsket kommentaari küberruumist teemal internetitelefon Skype. Kummagi kommentaari autorid on silmapaistvad arvamusliidrid, omaalikon, kommunikatsioonitehnoloogiatele spetsialiseerunud ajakirjanik ja blogipidaja. Teine kommentaator andi häbrampson, keda võiks iseloomustada kui respekteeritud Skype'i vaatlejat ja tegelikult jätkub temagi tähelepanu laiemalt interneti protokolil põhinevale kõnetehnoloogiale vôib läbi blogi nimega voi Potše voipi vaatleja. Kummalgi mehel on meeleolu mõru seoses Skype'i viimase aja arengutega. Omaalik resoneerib mõnede teiste arvamusega, et eelmisel nädalal Windowsi kasutajatele kättesaadavaks tehtud Skype kaks punkt null rahva hulgas paremini tuntud kui videotelefoni Skype on murendamast kuvandit innovatiivsest ettevõttest. Nimelt on uus ja olgu tõe nimel rõhutatud, et tegemist on nõndanimetatud beetaversiooniga. Seega on maaliku arvates on uus versioon eelmisest kehvem. Loogiline oleks, et uus on aga vanast parem. Omaalik kardab, et videokõnede populaarsuse kasvuga jookseb internetti suunas väljuv sidekanal peagi umbe ja see maksab kätte sissetuleva palju laiema sidekanali andmevahetusele kaasa arvatud Skype enda helikvaliteedile. Nii saavad peagi pahaseks Skype'i kasutajad, aga veelgi mürgisemaks muutuvad ettevõtet, kus nende töötajad videokõnesid, võtavad. Teine pahe on seotud uue versiooniga kaasa tulevate funktsioonidega, mida seni lisasid arvukad Skype'i partnerid. Nii kardetakse, et iibe omandisse sattunud ettevõte röövib leiva paljudelt seni Skype'i toetanud arendajatelt. Viimane tähendab ettevõtte arendustöö isoleerumist oma seinade vahele, meenutades nii näiteks Microsofti, mida tuuakse eeskujuks, kui on vaja kedagi hirmutada korporatiivse innovatsiooni pärssimise tondiga. Kuid kõige hullemaks probleemiks peab omaalike asjaolu, et viimasel ajal ülipopulaarses internetitelefonivõidujooksus ei anta kellelegi võimalust köhimiseks. Aga see, mis Skype'iga seoses täna toimub, sunnib teda raja ääres peatuma. Isegi kui tegemist peaks olema ajutise probleemiga, nõuab liidripositsiooni taastamine motivatsiooni, et kõvasti pingutada. Motivatsioonist jõuamegi andi häbrampsoni vaipu, otsi arvamuse juurde. Skype'i hiilgavalt müügist emaile marssisid kõige suurema rahapataka minema Niklas senstram ja Jaanus friis. Omal ajal raha laenanud riskikapitalistide ühtekokku jagus vaid 13 protsenti tuludest ning viidates ühele pahasele riskikapitalisti ülestunnistusele said Eestist pärit programmeerijad, nagu Andy kirjutab väga vähe. Kuigi Eesti ja Ameerika mõisted väga vähest võivad erineda, vahendab andi. Kuuldused ebavõrdse koogi jagamise tõttu on Skype'i tegelik arendajate motivatsiooni oluliselt haavatud. Siia lisandub Skype'i juhtimise osaline siirdumine ameerikalikku ja korporatiivse kultuuriga iibe kätte, mis lõhestab seni ühtset ettevõtet veelgi. Kogu seni väljapoole paistnud vaba ja vallatu Skype'i kuvand hakkab kasutajate meeles kustuma vabastades ruumi uutele ideaalidele ja kõik see ei ole hea. Ehk nagu arvab andi, pole Skype enam see, mis ta oli ning lisab. Võib-olla peamegi tulevikus rääkima vaid minevikust. Optimist siiski rõõmustaks, sest siis vabaneb väga suur hulk häid programmeerijaid kelledest kodumaine innovatsioon kõvasti puudust tunneb.