Nädala vanaplaadina mängime sel nädalal esmaspäevast reedeni ansamblit Justament, justamendi vundament, Jaan Elgula, keda tuttavad teavad lihtsalt kui südamlikult kutsutav Jansa. Tere päevast. Terono Koidula. Ansamblil täitub tänavu 25 aastat, teil on tulemast kontsert 25 aastat vastu pidanud, soovin õnne. See on väga-väga vahva ja väga tore ja aitäh. Ja see 25 aastat on jah, tegelikult kui hakkad mõtlema, siis on sa kuradi pikk aeg. On ju, ongi veerand sajandit. Mina olin väga väike poiss, kui ma kuulsin esimest korda raadiost ansamblit, kellel oli üsnagi Ma ütleksin pentsik Nimlentsik, räägime põgusamalt, palun Jaan, sellest nimest, kus kohas justament siis õigupoolest tekkis. Kas mul on õiguse, et see väljend justament praegu erituseda tarvitata tähendab sama, mis just aga tähenda toda tabloidajakirja. Ja esimese Eesti vabariigi ajal oli ta nagu rohkem vist rahvases käibel. Siiamaani tegelikult öeldakse justament, see asi. Ja see on selline naljakas nimed, kuigi noh, siis kui me selle nime peale nagu mõtlesime, et paneme bändile selle nime nagu selle peale mõelnud, aga ta on küllaltki rahvusvaheline. Isegi inglased ja jänkid saavad aru mis mõte seal taga on selles mõttes selline elujaatav ja ja niisugune optimistlik, noh et ameeriklastel ei ole vaja selgeks teha, et justament sedasama, mis okei ja just täpselt nii ja muuseas prantslased väga kullid hääldavad seda nime moonud mond. Et on ka prantslastele mängitud 1980 alustasite ja kui kooli ansambel tähendab, me ei olnud nagu ühest koolist, me olime nagu Tartu linna erinevatest koolidest, aga Me nagu kuulusime ühe sellise toreda klubi nagu Alo klubi, ehk siis anda luu osaleda. Väga naljakas nimi. Alo klubi alla. Me oleme erikoolides, tulime kokku ja me olime veel lõpuklassi või nii-öelda noored. Ja siis mõtlesime, teeme pundi väga Papani teha, punt alati igav, igal ajal olnud punti teha ansamblit ja kuna keegi pilli mängida ei osanud, mõtlesin, teeme sellise kantri hundi. Ja võtsime siis minu pillid kokku, kõik mul oli hästi palju pille igasuguseid võtsid oma pillid kokku ja tegimegi pundi ja siis oli tal sellel ansamblil nimi, miks jutita? Veel üks naljakas nimi, jah, just, see on tegelikult noh, seda on teisedki kasutanud, nimelt pannakse kokku eesnime esitähtedest noh, maailmaklassikasse on selliseid bände näha olnud. Kollektiivi tegelaste eesnime esitähtedest pannakse bändi nimi kokku ja siis ta tuli seal. Meil oli seal kuus liiget, jutita Jaan, Urmas, Toomas, Ivo, Tiit, Andres, fantastiline. Te alustasite, kui puhas klassikaline kantriansambel pigem rohkem isegi hilbilly kantriorkester on senini jäänud paljusid on, see on muidugi väga ilusti seal öeldud, et kantriansambel noh ma, ma nagu seda muusikat, mis me tegime eriti kantrixi, pea tal selline noh, nii palju nagu Moskasime. Noh, meil see stiil, kui selline meeldis, aga sellepärast nagu sealt šnitti, võtsime me kunagi näpuga pole järge ajanud. Et me võtame täpselt üks ühele maha mingisuguse kantriloo, et ikkagi nii nagu oskasime. Ometigi olite te Eesti üks esimesi, ütleme, kantrilaadset muusikat ja soovid sellega rohkem nõus olla. Viljelev ansambel ja ajapikku on teie saundi aina rohkem ka muid elemente tulnud poppi, aga eelkõige just rokki. Ja noh, tegelikult siiamaani võib ju teie saudi nimetada ikkagi kantriroki just. Kas see, mul selline muusika on ka sulle endale kõige rohkem südamelähedane küll? On küll ma hea meelega kuulan seda muusikat ja ma olen saanud teha raadio kahest, kunagi tegin kantrisaadet ja kui tujule kehvi oli vaja tulla saadet tegema, siis panin klapid pähe ja, ja panin need saated, hakkasin tegema, siis tuju läks kohe heaks, seda, seda stiili on hea kuulata. Popmuusikas need moed ja voolud tulevad, ujuvad, vajuvad. Te olete kõik need 25 aastat tegelikult printsipiaalselt mänginud oma soundi, just sellist soundi, mida tahate. Jaan Elken, kas te olete siiski nende kümnendite jooksul teatud mõttes ka järele andnud moe vooludele ja vaadanud, et ütleme niimoodi, et aastal 1995 siis 10 aastat tagasi? Ahah, selline asi on praegu moes. Teine paneme natukene sellist heli juurde? Ei, ei, mitte mingil juhul. Seda ei ole küll kunagi jälginud, võib-olla võib-olla mingil hetkel oli see, et hästi populaarne oli, kui soolotrummil oli selline suur kaja. Et siis me püüdsime ka nagu linnahallis see kaks stuudiot oli Eestis, oli raadios ja linnahallis, raadios ei olnud võimalik teha ka linnahallis, siis olid seal 80. tuli uus tehnika head aparaadid ja et siis paneksime ka trummile sellise kajade taha. Siis oleks sisanud nagu kihvt, aga vaatasin, et ei, ta ikka ei sobi ja kujuteldav ballaad mingisugune siis on. Lööb soolotrummi ka ühe matsu trummimees ja siis seal kajab hästi kaugele. Siis see hetk oli hästi populaarne, nagu võtaksime selles nutikas otsesemalt leida tulla välja panemegi ei tule välja, lihtsalt justament on 25 aastat vana eesti ansambli kohta on päris pikk aeg, kui mitte isegi väga pikk aeg. Justament on algselt Tartu linna bänd. Mul tuleb praegu siiamaani väga hea ansambel Fix, väidetavalt kõige vanem ja vist endiselt siiani tegutsev ansambel on lõppemas, ära juba lõpetasid ära ja siis on teil võimalus oma Tartu kolleegid üle lüüa, sest ma tahtsingi tegelikult küsida, kas just nimelt see Tartu vaim on toomis, annab bändidel pikka iga? Ei, ei ütleks, et tartu võimsanud vaata see Tartu on ka selline asi, et kõik teda hirmsasti jäävad taga, keegi pole teda üles leidnud. Sellepärast et mul hetkel on praegu hea öelda, et me oleme Eestis vanuselt kolmas, pidevalt tegutseb ansambel. Esimene on Kukerpillid, nagu me teame, eks ju, teine Ansambel rock Hotell sisuline justament. Me oleme kogu aeg olnud olemas. Me pole pausi pidanud kogu aeg mänginud ja isegi kui ta ei ole plaadistanud, te olete väljastanud ühe vinüülplaadi ja neli CDd. Kaks neist on stuudioalbumit ja kaks on kogumikku ning nende kogumike pealt me kogu selle nädala siin saates pleier justamendi muusikat koos Jaanelgula mälestustega kuulamegi. Täna õhtul on tei kodulinnas Tartus hubases sadamateatris just 25. sünnipäeva kontsert. See ei ole isegi kontsert, son pidu, vaata Koidunu. Vaata, teema on see, et kui tullakse sünnipäeval, eks ju siis seal peab süüa saama, eks sa ainult istun saalis ja kuula, eks ju. Tool ei ole. Kes tahab, tantsib, kes istub nagu vanasti koolipeol eksid, servades on toolid ja fuajees kaetud laud. Oih. Niukene asi fuajees on lauda toolid, toolid, aga bänd ka kuhugi mahukas lava on, lava on ja bänd on lava peal ja meil on hästi palju toredaid sõpru kontserdile või teil on aastate jooksul väga palju toredaid sõpru selge ja, ja sellepärast oleme õnnelikud, et sõbrad ei ole meieealised, sõbrad on nooremad, otsime kontserdi, väike sulgudes alapealkirjad, justament, teised 20 viiesed. Koos oma fännidega, hall sa veel ei ole, nii vanasega pole habe. Jah, seda küll. Aga oma fännidega koos vananenud Alt pole juurde tulnud, on teil noori austajaid ka, on küll, vähemalt netikommentaaridest saab küll aru sellest et siiamaani on need, kes avastavad ja niuke point ongi olemas. See teeb rõõmu 25 aastat, muuhulgas ka pidevat lavapraktikat, sest te olete üks tihedamini esinevad ansamblid Eestis, endiselt annab tõenäoliselt sellise vabaduse, julguse ja mängurõõmu täna õhtuks sadamateatrisse. Mida esitate, kellega esitate? No meil on nüüd selline Justament ja teised 20 viiesed projekti raames astuvad üles igasugused huvitavad külalised. Nagu näiteks Priit Võigemast, kes sai? Ma ei tea, kaks päeva enne, kui Justament 20 viieseks, Liisi Koikson, kes ei olegi veel 20 viiene, kes on noorem kui Justament. Siis näiteks Tallinnas rock Cafes oli väga tore esineda koos Vaiko Epliku, aga Vaiko teeb homme hommikul raadio kahe hommikuprogrammi. Ta ütles, et, et sorry, poisid, ma ei saa ikka tulla, mõtlesin loomulikult. Aga näete, mis laulu Vaiko laulu laul Vaiko laulis, ilm on hukas väga veenvalt ja väga uhkelt. Ja need kõik 20 viiesed laulavad meie laule ja näiteks üks on niisugune, ma tean esinejatega muide, mida ta laulab, ta vähemalt keeldub seda ütlema soliis ja ta ütles, et ta teeb ühe meie loo, aga ta ei ütle, mis lugu see on, et see on väike üllatus. Mida te ise täna õhtul esitate, Meli esitama oma lugude paremikku ja laseme nii-öelda Meie sünnipäeva, külalistel laseme ka valida, et mida me laulame, noh, et selles mõttes noh, et näidata, et me suudame laulda kõike, mis me oleme kunagi laulnud. Ahaa, see tuleb teatud mõttes nagu soovikontserti. Soovijaid on siis publiku hulgas saalist. Kui palun, mina sooviksin, kui näiteks istuksin seal, ma ei saa kahjuks tulla, ma olen ju töölisena kahju. Et palun laulge, mulle on Rõudegen, siis ma kuulen absoluutselt absoluutselt täiesti lugu, kuigi me oleme jah nagu ise ise tegelikult tahame rohkem nagu eesti keeles ja oma lugusid, aga no näiteks me saanud rock Cafe ees ei saanud üle ega ümber pidime laulma. Hannes ongi sellepärast, et inimesed tahtsid kuulata seda, me laulsime seda et selline variant on ka ikkagi võimalik. Jaan Elgula, nimeta palun kolm kõige tähtsamat pidepunkti, mida sa ansambli justament 25 aastase karjääri jooksul oled õppinud? Oled hindama hakanud, oled armastama hakanud? Ju võib öelda ka, mida ma vihkan. Palun. No esiteks, mida ma vihkan, ma vihkan seda, kui kontserdi või ürituse korraldajad panevad ansambli samale tasemele, kus on ka nii-öelda kuulajad, tantsijad ehk noh, meil on suur saal, tuletasin sorri nurka, paneme oma kola püsti ja läheb lahti, eks ju. Peaks olema kasvõi 10 sentimeetri kõrgune lava 10 senti ja juba on see psühholoogiline piir sinu ja, ja nii-öelda kuulaja vahel, et keegi ei tule sulle õla peale patsutama luuajal. Kusjuures inimesed on millegipärast sellised. Nad tahavad kohe suga rääkida, aga ma ei saa aru, et sa ju laulab praegu hetkel seda laulu, ilm on hukas, eksju ma tuleb, räägib sinuga niimoodi kõrvalt ja aga siis see väikene kõrgendus oleks väga hea. Nii et ma vihkan, kui lavatasapind on sama, mis on tantsijatega. Aga no mida ma hindan, ma hindan seda, et, et see muusika ikka läheb inimestele korda, sellepärast korda ei läheks, siis me ei teeks seda ju see, see teeb rõõmu, see teeb südame soojaks ja ja kui inimesed laulavad kaasa ja kui me tunneme, et me teeme seda noh, mida on inimesel vaja sellel kuulajal, kes on meie tarbija, ega sa ei teeks ka raadiosaadet, kui sa teaksid sind, mitte keegi ei kuula, eks ju kaua sa ikka seal lobised omaette noh, on nagu muid muid alasid ka tänapäeva Eestis on muuhulgas tulu toovad, ütleme nii, et noh, ma tean mis, mis siis v kolmas, mis oleks? Ei oskagi öelda, mul mulle meeldib, et me mõtleme kõik ühtemoodi, see kamp, kes meid seal lava peal on, see on noh, kuigi algkoosseisust olen mina ja toomas ainult eks järgi jäänud ja see pundi tagapõhi on muutunud, aga Ma võin praegu kätt südamele pannes öelda, et hetkel see koosseis, kes seal sadamateatris näiteks yles astub see on nagu justamedi kõige parem koosseis. Ehk siis basstrumm, kitarrist kõik on, kõik on super, kõik on väga head ja mõtlevad ühtemoodi, see on väga tähtis.