Tere eetris on portaal tehnolooga. Kommentaar esitab Kristjan Port. Detsembrikuu üheks kuumaks teemaks arvukates küberruumi vestlustes on kujunenud avalikult kokkupandava entsüklopeedia Vikipeedia kvaliteet. Küsimuseks on kas teadmistekogu, kuhu igaüks võib oma tõe kirjutada. On usutav. Oleme taolise ühise tarkuse või nagu üks meie rahvaesindaja vihjas kemmergu seina fenomeni sisukust kogenud kõikides avalikes jututubades. Traditsiooniliselt vaid väheste entsüklopeedia kasutajate tausta mõtetes küdenud küsimus muutus hetkega aktuaalseks pärast seda, kui 38 aastane Bryan Cheis otsustas naljaviluks täiendada USA presidendi John F Kennedy elulugu kandega, milles väidetakse nõndanimetatud entsüklopeedia autoriteediga, et presidendi abid Jon seigentaaler on tegelikult tema mõrva organiseerija. Lisaks olevat sama mees, kes on USA-s tuntud kui inimõiguste eest seisev valjuhäälne ajakirjanik, osalenud ka presidendi venna Robert Kennedy eluküünla kustutamise aktsioonis. John seigentaallar kuulist taolisest laimust alles pärast seda, kui uudis tema osalusest Kennedy mõrvas oli levinud üle maailma. See esitas kaebuse kohalikule tripile, kelle kohustuseks jäi Vikipeedia sissekandekirjutaja IP aadressi alusel süüdlane kohtusse tuua. Kuigi seigentaler oleks võinud teda puudutavad read ka ise kirjatükist eemaldada valistaskandaalsema lahendeid. Lugu lõppes süüdlase ülestunnistuse vabandamise ja töölt lahkumisega ühelt poolt ning Seegentaaleri poole pealt vabanduse vastuvõtmisega ning avaliku kirjaga, kus ta muu hulgas palub mees oma endisele kohale taastada ja kõigile antud juhtumist õppust võtta. Vikipeedia loomise üheks oodatavaks tugevuseks traditsiooniliste suletud ringis sündivate entsüklopeediatega võrreldes on pidev avalik kontrollija editeerimine ning pidevalt täieneb ja täpsustub olemus. Igapäevase umbes kahe ja poole miljardi külastajaga Vikipeedias on neli miljonit artiklit, milledest enamus artikleid on teeninud arvukalt kiitust. Kahjuks kehtib ka küberruumis vanasõna kõike rikkuvast tõrvatilgast meepotis. Vikipeedia loojat Jimmy voilis pidi seetõttu äsjases Businessweeki intervjuus tunnistama, et ta ei saa soovitada Vikipeedia kasutamist tsiteerimise allikana. Nagu seda on korrektne teha kõikide nõndanimetatud teadmiste algallikatega kooli referaatidest kuni teaduslike artikliteni. Tähelepanu väärne on aga see sinivoelis, võttis tilga tõrva ja viskas selle kõige arheotüüpsema ja vanima ingliskeelse entsüklopeedia aastast 1768 koostatud Britannica meepotti. Kemi voilise ei soovitanud sedagi. Entsüklopeediat ei saa tsiteerida tänu vigade rohkusele. Viimase peale reageeris teine arhetüüpne tõe allikas 1869.-st aastast trükitav teadusajakiri Nature. Ajakirja toimetus palus ekspertidel analüüsida mõlema entsüklopeedia kvaliteeti 42 juhusliku artikli baasil ja jõudis järeldusele. Vikipeedias oli 42 artikli kohta 162 faktiviga puudust. Valesti tõlgendatavad sissekannet. Britanikas oli neid 123. Nüüd tuleb valida, kumma mütsi pähe paneme, pessimist lausuks, et ühed mustad mõlemad. Samas kui optimistile jaks võimalust lohutada, et paremini ilmselt pole võimalik. Jättes kõrvale tõsised faktivead, mida oli siiski suhteliselt vähe, alla 10 ja need jagunesid võrdselt, siis päris palju kirja pandud tõest kannatab tõlgendamise probleemi all vaidlevad teadlased pidevalt iga vähemagi avastuse ümber ja sama visioon jätkub ka nõndanimetatud klassikaliste seisukohtade puhul. Kui väga tahta, võib presidendi nõunikud John seigentaalerit Kennedy surmas ikkagi süüdistada, sest presidendi surm eraldi on fakt ja fakt on seegi, et ükski nõunik polnud tasemel, lastes presidendil sellisel moel surma minna. Tänase entsüklopeedia teadmiste kommentaari lõpetaks hoiatava mälestusega ühest Hillar metsa karikatuuris auklikuks lastud raamatukoguhoidjast, milles suitseva kuulipilduja omanik konstanteeris lühidalt. Ta teadis liiga palju.