Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Alustaks sõnumiga, et lihtsate leiutamist aeg ei ole möödas. Üha sagedamini väidetakse, et tänapäeval pole asjaarmastajalik leiutamine enam võimalik, sest kõik lihtsad asjad on ära leiutatud. Uut saavat vaid korporatiivse lähenemisega, kus on kasutada palju raha ning masinaid ja loomulikult rohkem kui üks aju. Aga nagu öeldud, ärge laske pessimistidele ennast uinutada. Värske New York Times vahendab motiveeriva loo lihtsast ja efektiivsest leiutisest, mis võib mulistada kogu ühiskonda. Lugu ise sai alguse keevitamisest, täpsemalt kõrgsageduslikku skeevitamisest, kus keevitusvoolu sagedus on vahemikust 10000 kuni 500000 hertsi. Numbrid näitavad, mitu võngete elektrivool teeb sekundis. Kõrgsageduslikku keevitust kasutatakse näiteks torude valmistamisel. Paarkümmend aastat tagasi, kui Londonist pärit 12 aastane haaval stepitan, külastas isaga vabrikut, ei suutnud ta viibida ruumis, milles mehed kasutasid kõrgsageduslikke keevitusseadmeid. Tema jaoks oli keevitusseadmete tekitatud heliväljakannatamatult ebameeldiv. Nüüd olles 39 aastane, meenus Howardile lapsepõlve mälestus. Kuid selle asemel, et selles õrnas mälestuses toituvas meeleolus viibida otsese sauard reeta oma ja teiste elu kevade ei hakkaks pikemalt vanade ja noorteklassi võitlusel peatuma, aga ühest hetkest alates muutuvad kõik noored noorust, mitte mõistvateks. Ühel juhuslikul õhtutunnil, kui haual Stepeton möödus kaubamaja ukse eest järjekordselt lärmakalt aega veetmast noortekambast tärkas temas idee, kuidas noorelt tema teelt eemale peletada. Howardile meenus oma keevitajate külastuse mälestus ning ta järeldas, et ju siis kuulevad lapsed kõrgeid helisid, mida toonased töömehed millekski pidanud. Ja nagu kurgu-nina-kõrvaarst seletas, kuulevad alla kahekümnesed sagedusi, mida praktiliselt ükski üle kolmekümnene ei taju. Pärast lühikest katsetamise perioodi valmis Howardile seadeldis nimega moskiito eesmärgiga luua tüütav heliruum, mis oleks valikuline ehk üle kolmekümnesed. Need kaaluka ellusuhtumisega isendid võivad häirimatult viibida ruumis, kus alla kahekümnestel pea kõrgsageduslikku mürast valutama hakkab. Esimene moskiito paigaldati ühe-Lõuna-Walesi kaubamaja ette ning õige pea oli platsial aega veetvatest noortest prii. Moskiito pole läbinud teiste kuulmisekspertide valvsa silma ja kõrval, aga sellest hoolimata võib öelda, et tegemist on, mida ilmisemalt eduka tootega. Seadmest oli artikkel Suurbritannia jaekaupmeeste erialaajakirjas ja betoonist on kujunenud poodnike seas omaette kuulsus. Näiteks loodavad vargustest tüdinenud poodnikud moskiitod abi saada, sest kui kommivargal on näpud kõrvades, on raske kuritegu sooritada. Või kujutage ette kohvikus lauda kinni hoidvaid tühja veeklaasi taga istuvaid tüdrukuid, võtate taskust moskiito ja lokaali, tekib hulk vabu laudu ning teie ees avaneb alla 20-st jõude jutust vaba heliruum. Või kui asetaks moskiitod kõikjale väljaspool kooli, kodu ja raamatukogu. Kujutage vaid ette leiutise mõju kogu ühiskonna arengule. Kas pole geniaalne? Silmade ette tekib pilt vanematest kaubamaja külastajatest uhke irve näol ja seljas T-särk kirjaga empajast vaiks back ehk impeerium annab tagasilöögi.