Langevarje topib nüüd oma uudishimuliku nina, teatri võlumaailma ja lisaks näitlejatele lavastajatele, valgustajatele on seal igasuguseid olulisi tegelasi, üks nendest ilmselt iga etenduse juures olulisemaid tegelasi on meil täna stuudios. Tere tulemast linnateatri inspitsient Tiina kukli. Tere. No öelge, kes, kes on inspets, mis, mis töös on, mida inspitsient teeb, aga vaevalt, et palun, inimesed nüüd tingimata teavadki, kui öelda neile sõna inspitsient, nel kohe hakkavad tuled. Ei hakka põlema, see on niisugune töö, mis on. Tähendab, ma pean tagama selle, et õhtul toimub etendus ja ma vastutan absoluutselt kõige eest, et kui näiteks tund aega enne etenduse algust ma leian, et kusagilt laseb katus läbi, siis on minu asi leida kas koristaja või katuseparandaja või või juhtida inimesed sellest kohast nii mööda, et nad ei märka ka, et seal on ämber all. Või asetades ämber niimoodi, et näitlejad mahuvad sellest mööda. Siis enne etendust on proov võt, inspitsient töö jaguneb nagu kahte asja perioodi, et üks on see prooviperiood ja teine on siis etendus ise. Hästi nagu veidi vastuolulised asjad. Et prooviperioodil siis on prioriteet, on lavastaja kõik, mis lavastaja tahab, noh, tal on vaja kruusi vett või pliiatsit või, või siis taskurätikut, et siis see kõik oleks tal olemas, et oleks näitlejad kõik kohal ja et proovi saaks teha ja siis, kui tuleb etendus, siis on nagu näitleja see prioriteet, et siis on tema soovid on nagu esimesel kohal ja on olnud etendusi, kus peab hoidma, et lavastaja ei tuleks enne etendust näitlejatega rääkima. Et näitlejad ei saaks teada, et lavastaja parajasti on saalis. Aga omamoodi nagu korrapidaja seal ja, ja nagu korrapidaja ja siis kasvatajatädi, kes kätt hoiab ja sest lohutumad, et mitte ainult näitlejaid või lavastajaid valgustajat ja helitehnikud, sest ka nendel võivad käed väriseda, midagi valesti teha. Ja siis on inspitsient veel see inimene, kes on alati kõiges süüdi. Ta on süüdi selles, kui publiku kraanikausid on umbes, sest ma ei märganud seda õigel ajal ja tänu sellele, et publik ei pääsenud oma käsi pesema või see vesiselt voolab etenduse alguses veidi pidada, võib ka vaheaeg pikemaks minna. Ja siis ei pääse keegi oma bussi peale mis peaks minema mingil täitsa kindlal ajal, jättel bänd. Absoluutselt kõigest ei saa ometi süüdi olla, teie seal kindlasti vaadata ja ei nähta selles, kui saalid on tühjad või publikule etendus ei meeldi. Või siiski see tahvel ei mõelnud, aga ma olen alati mõelnud, nagu see minu asi, et ei oleks niimoodi välja, et ta meeldiks inimestele. Aga kuidas teie seda saate teha, kuidas see, kui me räägime näiteks ühe etenduse algusest sellest prooviperioodi algusest, kas te istute koos näitlejate ja lavastajaga koos proovisaalis? Igas proovis teete mingeid märkmeid ja arendada nii-öelda oma töörolli? Ei, see on väga erinev on, meil oli üks saksa lavast, tema tahtis, et ma istuksin proovi algust esimesest proovist peale, istuksin, proovis ja kirjutaksin absoluutselt kõik ülesse, kõik, mis tema räägib, kõik, mis näitlejad räägivad ja kui hakati juba tõusti laua äärest püsti, hakati juba stseene läbi tegema, siis ma pidin üles kirjutama ka selle puhu punkti, näitleja, millise lausega jõudis. Millist lauset ta kuskil millise emotsiooniga ütles. Ja proovide ajal oli minu kohustus näitlejatele seda meelde tuletada, see on juba nagu tantsuetendus ja just täpselt, et ütlen Marko Matverele, et kuule, et selle lause juures sa pead pea vasakule keerama. Tulevad seda nagu meelde, aga kui me nüüd mõtleme teie niisugust tavalist tööpäeva, ütleme, et seal etenduse päev. Etendus algab orienteeruvalt kell seitse kuusseitse ütlemegi, kellad räägime kella seitsmes kell seitse hakkab etendus, siis, mis kell teie tööpäev algab? Minu tööpäev hakkab kell kuus, sellisel juhul. Tund aega varem, tund aega teete nii-öelda tiiru teatrile peale, vaatate, kas kraanid, katus, pea, Põhiliselt ma teen tiiru peale lavale ja vaatan, kas lava on õigesti üles pandud ja raputan kõik dekoratsioonid läbi, eriti need, kuhu peale näitlejad ronivad. Nii et kui näitleja peab mööda köit üles ronima, sinna riputan ennast teeotsa, nii et kui mingisugune dekoratsioon näiteks laval olen ise näinud, kui vahesein kukub laval pikali, selles on sisenen, mina fitsenud, sest ma ei katsunud ennem järele. Mitte lavapoiss, jah, sest on olnud ka niisugune etendus, kus ma olen viimased 20 minutit hoidnud pysti seda dekoratsiooni. Ja see on puhas minu süü, miks ma enne etenduse algust ei vaadanud, kas kõik kruvid on sees, kuule linnuke, naine, kuidas loovuda teda lava püsti hoida, et noh niimoodi on. Selgituseks veel kuulame vahepeal lavapoiss on siis tööline, kes lava paneb dekoratsioonid üles, tõenäoliselt taob neid veel kuskil haamri ja naelaga maagia. Ette nähtud, et ta peab näiteks panema mingisuguse posti kolme kruviga kinni, aga ükspäev ta paneb kahe kruviga, seisab väga hästi ja paneb ühe kruviga seisab ka väga hästi. Aga üks päev väsib, üks kruvi ära ja vot ma pean märkama seda hetke. No ma ei tea, kuidas linnateatris on, ma ei ole tõtt-öelda linnateatris inspitsient tööga tuttav, tema õigemini tema töönurgaga linnateatris on palju erinevaid, üsna ebatraditsioonilisi saale. Aga kui nüüd võtta niisugune traditsiooniline teater, nagu on ma tea, draama ja teater Vanemuine, Estonia, seal on kõik igasugused pöördlava ja, ja, ja valgussillad, mis sõidavad ja pööravad ja, ja kõike seda tööd tegelikult Peab koordineerima inspitsient. Täna Draamateatris ma mäletan, kuidas praegu ka aastakümneid tagasi, kui ma seal lap näitlejana kaasa statistina siis oli seal suisa nagu eraldi niisugune pultaly kohe inspetsiendil lähe kõrvale on ja kohalikelt mikrofon puult mingid nupud otse garderoobides rääkida sealt nii-öelda näitlejatega. Ideaaljuhul päris teatris, aga meil on natuke teistsugune teater, meil on üsna tihti kolm etendust ja publik ja näitlejad läbivad üht ja sedasama teed selleks, et põrgusse minna ülevalt, taevast või sealt näitlejate garderoobist. Mõnikord näitlejad peavad minema üle taevalava enne publikut või siis üle väikese saali enne publikut. Nii et seal on see koordineerimine hästi suur. Mõnikord. Et te olete nagu lennujuht, põhimõtteliselt? Ja just täpselt, kustkaudu nad läbi pääsevad, seekord, ja vaheajad ju ei kattu, et kas ta nüüd jookseb, see näitleja jookseb nüüd publikule sisse või ei jookse, et siis peab välja mõtlema, et kustkaudu ta saaks seekord. No aga te ometi, kui on mitut korraga ei koordineeri mõlemad etendusi korraga. Aga me oleme omavahel ühenduses. Ikkagi praktiliselt ma tean, kõik kõigist kolmest pean teadma, ma pean teadma, millal kuskil vaheaega on ja millal tohib minuni ütle sealt minna. Aga kui nüüd tulen tagasi sellesama selle puldi juurde, teil ikkagi on ju oma oma pult, kus kõike seda koordineerida, väike mikrofon ja, ja on küll, aga sellega on ka niisugused asjad, et ma pean väga jälgima, kuhu minu sõnum läheb. Üsna tihti kattuvad need tsoonid, kus on publik ja kus näitlejad ahah, ahah, siis ma pean olema väga ettevaatlik, et kui ma räägin näitlejatega, et ma keeran need nupud niimoodi, et nüüd ei ole publikul võimalik kuulda. On teil mõnikord juhtunud kunagi tööõnnetusel, te olete midagi rääkinud? Ja ikka on juhtunud, see ei olegi kõige suurem, mõned, mis kõige suurem õnnetus on. Kõige suurem õnnetus, on see, kui sa ei suuda Te välja mõelda, et mis siis saab, kui läheb niimoodi, et meil oli kunagi üks etendus, Scang poomiad näha. Ja see oli hästi tore ja lõbus ja lõppes siis sellega, et need tegelased lavategelased olid pidžamades laval ja tantsides tants, tantsu nimi oli kimine, niisugune veider tants oli. Ja kui nad hakkasid seda tegema, siis saalist tõusis püsti üks noh, kas õpetaja või vanem inimene ja hakkas neid korrale kutsuma. Ja siis need pronokjad, need tegelased toppisid selle õpetaja prügikasti toppisid ta prügikasti kaas kinni ja kohe lavalt minema, mina avasin, kaaned, saaks sealt välja tulla, sest prügikastis on hirmus olla, kuigi nendelt puhtad prügikastid. Aga üks etendus oli niimoodi, et saalis istus terve klassitäis pidžaama desvaatajaid. Ja kui läks ja kui läks lahti Pranokkimiseks siis tuli see õpetaja või vanem daam keelama neid Pranokjaid ja siis tõusid need Vitšamades õpilased püsti ja jooksid talle järele. Ja nüüd oli niisugune hirmus momente, kas nüüd näitlejad jõuavad enne prügikasti panna või jõuavad need saalist kohale ja hakkavad ise teda toppima, sest nad tulid lavale pronokkima, nad võisid ju selle prügikasti siis kõrvale keerata või pikali visata, võin lava oli neid täis. Et seal oli niisugune kiiruse küsimus ja, ja veidi õudne oli ka, sest ei või iial teada, mis sa välja kutsud selle etendusega. Et noh, niisugune reaktsioon hiljem pärast oli juba selge juba teadsime, et ta peab suts varem tulema ja et kui juhtub, et siis kas esimene kord, Ta oli härmas ma teie üks ülesandeid on ka näitlejaid kantseldada, kutsuda neid lavale, kontrollida, kas nad on enne etendust kõik õigeaegselt kohale, siis nad on grimmi läbi teinud. Ja kas nad on kained, vähemalt nüüd tänapäeval on tänapäeval käimisega, on kõik? Jah, ma usun, et tänapäeval Ennevanasti oli küll, niimoodi tuli sul näitleja kohale ja ta ei olnud üldse adekvaatne ja nüüd tuli otsustada, et kas etenduse päravetens toimub. Ja siis protsent oli see, kes pidi langetama selle niukse inglisotsusega. Nojah, ja mõnele aitas see igasugust massaaživõtted on olemas ja mõne sai kohe täitsa ärksaks, aga mõnega oli niimoodi, et pidi andma talle ühte jooki, aga see jokk lõhnas pahast ja selle joogiga, oli see paha lugu, et pärast üks kolme tunni pärast, no inimesel oli väga paha. See tähendas seda, et kui sa suutsid talle selle sisse jooda, ta tegi etenduse kiirabi kohale kutsuma et maoloputust ja muud niisugused asjad mürgitus ikkagi. Et aga nüüd niisugust asja ei ole. No aga näitlejad on igasuguseid, ka kõige paremates teatritesse on selliseid näitlejaid, kes ikka kipuvad nagu vahel hiljaks jääma. Et kuidas, kuidas, kuidas te tulete, etendus käib ja, ja peab tulema näitleja lavale ja Teie korduvate kutsete peale ei ole ta ikka kohale ilmunud, mis te, mis te teete Noklevate kallale? Lähete garderoobi garderoobi järele ja edendus seni lava peal seisab või ei, siis need teised näitlejad peavad midagi tegema, improviseerima improviseerida ei ole ette tulnud, et olude sunnil ise lavalasest inimesel. Ta on olnud niisuguseid asju ka. Aga see Te põhimõtteliselt teate, te olete ju proovis, istute põhimõtteliselt teate tekstiraamat on teil ikka ka sellelgi te jälgite etendust jälgida? Peas on ikka selge, sõnadel on peast põhimõtteliselt, kui isegi on mingi väiksem osa, mingi tegelane peab esimest korda lavale tulema, ta hädapärast suudate selle, te olete ise ka osalenud, kui see justkui just tegemist noore mehega, eks ole, siis põhimõtteliselt te saate. Siis jah, asendatakse keegi, tuleb ja teeb, aga seda kohutavalt harva ja see niuke ebameeldiv on see. Meil oli üks lasteetendus, oli kolm põrsakest ja etendus hakkas kell 11, selle asemel, et kell 11 12 hakata ja näitleja teadsid kell 12 hakata tuli tund aega hiljem. Kuna ta pidi teises vaatuses lavale tulema, siis me tegime hästi pikk ka vähe ja siis ta ikkagi tuld ja siis olid mul tema riided juba seljas. Aga see lõppes õnnelikult, ta ikkagi jõudis. No selline asi nagu näitlejatel, inspiratsioonipuhang, teie olete harjunud, eks ole kuulma seda tekstiteate, neid märk märgusõnu, millal üks või teine näitleja peab lavale sööstma või millal valgus muutuma või või eesriie kinni minema. Aga siis kõike näitlejal tuleb inspiratsioonipuhang peale ja ta kuidagi selle märksõnani ei jõua. Mis, mismoodi ta siis selle olukorraga toime tulete, sellega peab laval näitlejale hakkama saama, partnerid peavad hakkama saama, seal, ei seal midagi parata, teie lihtsalt jalg üle põlve istute ja ootate ja täpselt sinna ei ole midagi, tehke või tina, aga märksa tulema. Nojah, sinna ei ole midagi parata või kui näiteks ei tule ja selle märku sõna peale peab tulema muusika ja valgus, siis on see teatrivärk, siis saab ju niimoodi muusika vaikselt sisse panna ja ja viia ta siis nii valjuks, et nad saavad aru juba, et nad peaksid lavalt ära. Ma olen kuulnud, et mõnikord väga harva on tulnudki hätter, tõsi küll, põhiliselt komöödiaetendustes seda, et mingi näitleja teeb mingisuguse nalja, kapsu ette nähtud, tõstis, aga see laps on, on, on nii palju groteskne, et see muudab kogu ülejäänud etenduse käiku. Et näitlejad justkui hakkavad nagu selle apsu pinnalt tihe improviseerima ja etendus läheb hoopis hoopis teist rada, seal on mingi naine kadunud ja see oli minu meelest, kas oli, äkki saate vigavest draama tatusele kunagi niisugune. Ning Ungari autori autoritükk oli päris päris tore etendus, kus Eino Baskin, Ita Ever mängisid ja Urmas Kibuspuu kadunud vaatasite, põhimõtteliselt sellest inimesed vaatasid televiisorit. Ja seal oli Ita Ever jah, mingisuguse mingisuguse sõna asemel öelnud kogemata mingi teise sõna ja sellest hetkest oli etendus nagu täiesti kuhugi kuhugi, kuhugi teise lavale nad, võib-olla see on mingi legend, aga, aga niisugust juttu ma olen kuulnud teie kogemustest, mitme teie teie nii-öelda inspetsendi karjääri jooksul midagi nii drastilist. Ei ole olnud, et keegi ütleb jäneseprae asemel kapsapraadi, siis pärast seda peab lavale tulemagi. Niisugust asja ei ole olnud. Mis siis saab, kui näitleja tormab lava peale meelde segaduses liiga vara? Kas ta siis kutsutada ära või ei, ei, kõik, mis laval toimub, siis see mina saan teha ainult seda, mis toimub lava taga. Et helitehnik kõikidele õigel ajal kohale ja siis siis ma lähen tema pulti ja siis panen selle asja mängima, seda ma saan teha, saan muusika panna, ma saan teha seda, et prožektor kõrvaltoas põleb ära läbi ja valgustaja nüüd. Et üldse etendus toimuda saaks, sealt peab valgus tulema ja nüüd on kaks võimalust, kas mina võtan nüüd selle selle lambi ja lähen keeran sisse või siis istun pulk? Tiia, ta näitab mulle, millise sõna peal, kui kaugele ma pean seda heeblit tooma. Ja, ja siis istungi seal puldis ja siis teengi seda nende lausete ja sõnade peale niisuguseid asju. Kuidas teil vabandust julgeolekuteenistusega teatris on, seda ilmselt ka väga tihti ette ei tule, aga ikkagi te peate, ilmselt olen selleks valmis, et et mingisugune teatrikülastaja on nalja joobruda, mida iganes tuleb laval, hakkab, hakkab märatsema või, või tuleb etendust segama või kuidas need olukorrad lahenevad. Sellist asja on olnud, väikeses saalis on olnud, siis ma lihtsalt läksin etenduse ajal sinna alla saali, võtsin tal käest kinni, ütlesin, keegi tahab temaga rääkida, et tal on telefon. Tuli taltsutus teiega kaasa. Ehmatusest või sellest ootamatust tuleb kaasa, pärast oli küll ebamagan, natuke, temaga ta ikka ära ei tahtnud minna, kutsuda poldud olla. Niisama saime niisama. Ka seda ei ole juhtunud, et keegi tuleb lavale ja hakkab, hakkab midagi taguma. Teda ei ole olnud, aga on olnud seda, et lihtsalt hakkab rääkima näitemängule vahele näitlejale vahele ja hakkab õiendama ja seletavad lasteetendustel, see on niisugune tavaline, sellega arvestatakse täiskasvanud etendusele on seda kaunis ebameeldib, aga see on jälle näitleja asi. Üks laseb endale vahele rääkida ja noh, ei tee sellest nagu välja. Mõni katkestab ja ütleb, et minge minema või et ärge rääkige. Siinkohal ma tahaksin rääkida ühe toreda loo, ma saan aru, see albadžina teatavasti väga kuulus näitleja, nad teevad ka kõik ju aeg-ajalt teatrit, nii albar, siin olid teinud ühte teatritükki. See oli üsna hiljuti, võib oleks aasta aega tagasi ja esireas mingil daamil oli hakanud kotist mobiiltelefon helisema, daam oli kole kole hädas, sellega ta ei leidnud sealt seda telefoni üles. Lõpuks ta leidis üles selle ja China oli lavalt alla tuleb selle telefon ei vastanud hallo tervist. Halba. Chino, ma üritan siin etendust teha, palun helistage natukese aja pärast või mida iganes. Nii et ka niimoodi on võimalik saada. See on võimalik. Jah, no palju teie üldse saalist etendusi näete, te näete kõik etendused sealt kuskilt kardinate vahelt ära oma inspitsient puldist. Kas te üldse teate, mismoodi teie juhitav etendus paistab? Tean küll, ma püüan alati viimastes ku peaproovides mingisuguses peaproovis istuda saali ja jätta kõik see, mis seal taga on. Kuigi ausalt öeldes nii ongi, et kui tullakse proovisaalist juba lavale, siis ma olen praktiliselt kogu aeg saalis. Ja ma saan teada, mis seal lava taga toimub, alles no enne kontrolletendust või ühesõnaga nagu aimamisi, mis seal lava taga on või mis seal teha on vaja. Ja siis on üsna tihti niimoodi, et siis selgub, et näitlejad ei pääsegi sealt tagant läbi, sellepärast et seal on mingisugune, kas tees, võit, seal ei ole neid helendavat teipi, et nad ei näe, kus see nurk on, kuhu ennast ära võib lüüa, et et siis nagu kiire või. Nii et tegelikult näen kõiki etendusi, no igaedendus on jälle järjekordselt uuestisünd ja palju-palju ühe etenduse. Ma ei tea, mis, mis need mängukorrad võivad olla, 25 50. Katkestused on olnud, keskmine on, noh, jah, 100 korra ringis, 70 80. Palju palju võib juhtuda laval ja, ja palju võib selliseid asju juhtuda, mida tegelikult rahvas saalis üldse aru ei saa. Mis on mis, mis näiteks konkreetselt teid võib täiesti endast välja ajada või, või, või pööraselt naerma ajada? Väga palju võib juhtuda ja etendused ei, absoluutselt ei ole korduvad, need on nii erinevad, et meil praegu jookseb pianola juba kümnendat aastat, meil on varsti 200 etendust juba tehtud. Nad on kõik erinevad olnud ja te vaadake ikka sealt kõrvalt vaadata neid asju täiesti huviga. Iga kord on niimoodi, et ma tegelikult ju kuulan enamikku etendusi. Ja kui läheb teistmoodi või läheb põnevaks, siis ma üsna tihti lähen saali. Ja, ja on põnev vaadata. Mingit raamatu lugemist või lugemist endale lubada ei saa. Etenduse ajal. Ei vat mingisugust käsitööd saab teha, midagi nikerdada saab. Aga raamatut lugeda ei saa. Sest on olemas veel ka osa näitlejaid, kes tahavad, et sa loed teksti, ka salvestus tuleks raamatust on ja vanasti olid sukknöörid. Kas enam ei ole? Vincenzo flöörigi? Jah, jah. Te olete sahistada ette või etenduse ajal näiteks saad näete, näitlejana äras, tal ei tule meelde rida õikate talle lava kõrvaldada. Mul ei ole seda võimalust, aga meil on olnud niisuguseid etendusi sihukese hullumeelseid, kus ma olen seisnud kardinate taga jätterinud teksti. See oli juba ette nagu programmeeritud või te olete lihtsalt läinud. Ei, see oli ette programmeeritud, et ta lihtsalt ei tea seda, tekstid on esimest korda, teeb seda osa, et siis kasvõi ja siis teised, kes seal taga ja ütled, et mina olen kokku puutunud ühe, ühe väga keerulise etendusega, kus kus näitlejatel oli raskusi aru saada, mis stseen käib, sest seal kogu aeg kordas, aga kordas nüanssidega ja, ja vot sel sel juhul oli küll inspitsiendil konkreetselt see roll, et ta pidi selgeks lükkama lavale õigel ajal ja õiges kohas selgeks, mis, mis, mis, mis, mis lahendusega seekord, sest meil oli niisugune etendus, oli Irma rippi saladus oli, seal oli kaks näitlejana ja nad mängisid väga lühikesed stseenid, olid seeneoli kas 17 või 18 või kummaski vaatuses. Ja nad pidid vahepeal siis riietuma ümber kahe lause vahel tegi ta ennast kas meheks või naiseks ja see kõik toimus seal lava taga. Nii et lava taga väikses saalis oli riiet Ta ja siis oli grimmeerija ja siis inspitsient ja kaks näitlejannat laval, nii et ta tuli lavalt ära ja ta pidi tagasi minema kas mehena või naisena, nii et tal pandi parukas pähe, võeti vuntsid eest ära või pandi põllekesega. Ja siis oli seal niisugust asja väga, väga tihti, et ma pidin ütlema, mis sõnadega ta nüüd lavale läheb Melile kirjutatud stseenide järjekorrad ja siis oli mõnikord, kui ei pidanud ennast ümber riietama, siis ta harjumusest tuli ja tõmbas vuntsid. Mina lükkasin käega, vuntsid tagasi, lükkasin lavale. Öeldes need sõnad, mis ta ütlema peab, läks, ütles need sõnad ja siis läks, nendesse on juba edasi. Kas selline asi nõuab ka? Üks asi on, et teil on ette kirjutatud, aga, aga te peate väga kiire taibu ja reaktsiooniga olema, et kas see nõuab kuidagi, kas inspitsient peavad olema mingeid erieeldused, te olete ise näitleja, sellepärast et mul on kergem, on selle tõttu kergemini küll, jah, ma tean, mida nad teevad ja ma tean, kui kui ebameeldiv ja ebamugav võib aeg-ajalt laval olla. Aga mul on niisugune see väikene riti külje siin sees on siis kruvikeeraja ja haaknõelad ja kustutuskumm ja pliiats ja kamm ja hambaork ja ma ei tea, mis kõik seal veel on. Et neid võib kohe ja silmapilkselt vaja minna, siis ta tuleb ja et ta tuleb lavalt ära ja tal on katki, siis endal vaja siia plaastrit peale panna ja kui tal on seelik rebenenud, siis seisab kardina juures ja ma panen selle haaknõelaga. Kinni no ma usun, et sellest dispetšeritööst on võimalik rääkida tunde järjest huvitavamalt järjest huvitavamalt, aga, aga samas on ka see hirm, et mida rohkem teatrikülastaja nendest nii-öelda lavatagustest asjadest teab, seda, seda väiksemaks ja teatriime tema jaoks ka muutub, et minu ettepanek on nüüd siinkohal jätta natukene ruumiga vaataja fantaasiale. Väike viimane küsimus. Millal inspitsient tööd hakkavad teatris asendama arvutid on see üldse mõeldav? Ei ole. Mõeldav, on väga tore. Jalad peavad alla. No näed siis, kui näitlejad hakkavad arvutid asendama, siis näitemäng toimubki arvuti ja siis on võimalik aitäh teile, tina, kukli tulemast. Me kuulame nüüd siia jutu lõpetuseks muusikat, mis teile ehk meeldib, see on. ATM läbi ei viida.