Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari eesmärgiks on tutvustada BSA nõndanimetatud uuringut. Kui kasulik on tarkvara piraatluse vähendamine BSA Business software Lions olgu selgitatud kuulajatele, kes ei tea sellest tarkvara suurfirmade konsortsiumi midagi, siis PSA näol on tegemist peamiselt USA tarkvaraettevõtete poolt rahastatud organisatsiooniga, millel paljudes Euroopa riikides puudub ametlik staatus. Erinevalt Eestist. BSA õilis tarkvara varastamise vastase võitluse eesmärk on saanud aastate jooksul ebameeldivaid varjundeid tänu agressiivsusele süüb resolutsioonile erinevalt tavast süütab tõestama ning PSA valikulisest ja demonstratiivselt Est rünnakutest väikeettevõtete vastu söndamata tegeleda mide eelmisemalt probleemsete individuaalsete kodanike masside ja suurfirmade ning riigiasutustega. Ilmselt on PSA kriitika sundinud organisatsiooni oma taktikat pehmendama ja selle vilju näeme televiisoris jooksva piraadi sketsina. Kuid sellele kõigele lisandus eelmisel nädalal nõndanimetatud uuring, mis lubab, et kui Eestis langeks piraatlus tänaselt 55-lt protsendilt 10 protsendi osa võrra allapoole siis kasvaks nii Eesti majandus kui IT-ettevõtete heaolu. Täpsemalt saaks kümneprotsendilise piraatluse vähendamisega Eesti tänast sisemajanduse koguprodukti arvestades aastal 2009 lisatulu ligi miljard krooni. IT-sektoris tekiks juurde 330 uut töökohta ja IT-firmade käive kasvaks enam kui pool miljardit krooni. Eesti BSA osutab, et need on nii head tulemused, et oleks patt, kui toll ja politsei hakkaks piraatlusega rohkem tegelema. Enne aga, kui politsei narkomaanide juurest ära kutsuda, soovitaks siiski natukene arvutada, kas või legaalse taskuarvutiga. Tunnistan üles, et tegelen siin intellektuaalse omandi vargusega. Õieti pole see vargus, sest laen on siin vaid mõtet, mida tervaitsisteri lugeja samalaadse Suurbritanniat käsitleva uuringu kontekstis avaldas. Laenates ja siin raadio vahendusel paljundades tema mõtet ei jää ju algupärane autor sugugi vaesemaks ega medalt mõtet röövi. Tema arvutuse loogika oleks siis järgmine, et kui 10 protsendi võrra piraatluse vähendamine on nii tulus nagu PSA arvutused väidavad, siis miks mitte loobuda kogu piraatlusest ühe hooga. Nii kasvaks aastaks 2009 eesti rahvuslik koguprodukt viis miljardit krooni. Sellele lisanduks veel miljard maksutulusid. Võrdlusandmetena olgu näiteks haridus, mis kulutab umbes neli miljardit aastas. IT sektorisse tuleks tänasele umbes 1400-le juurde 1800 uut töökohta. Haridusministeeriumil oleks siin, mida ilmsemad põhjust korrigeerida IT-tudengite riiklikku tellimust viimase, kuid mitte väetima uudisena kasvaks IT-sektori käive ligi 3,2 miljardit krooni. Kõrvutades seda aasta taguse Eesti päritolu tarkvara tootjate, umbes 20 miljonilise käibega või valmistarkvara müügi 140 miljoniga tekib pähe raske tunne. Täpsemalt süüdlase tunne. See ju kõik tähendab, et tänased Eesti kodanikud röövivad tarkvara otseses ja kaudses väärtuses, mis ületab kõige metsikumadki unenägusid. Aga vahest ongi tegemist unenäoga. Kas teile ei tundu, et PSA elab läbimärga fantaasiat?