Ojja on hetki elus, mis võivad määrata inimese edasise tuleviku ja üks nendest hetkedest oli kindlasti meie tänase intervjueeritava Anna-Liisa Õispuu jaoks hetked, kui nukuteatri direktor Meelis Pai otsustas, et soojamaa reisi asemel läheb nukuteater sel aastal mägedesse suusatama. Tere hommikust, Anna-Liisa. Tere hommikust. Ja muidugi minu kaastuna teele. Kas võib öelda, et nukuteatris tegutseb niisugune ebanormaalne õhkkond, et kõik on spordisõbrad ja kõik tahavad hirmsasti, ma ei tea mingisuguste, ma ei tea, imelike ekstreemsustega tegeleda. Kõik on nii, et see on isegi Üsna hulluks läinud oli viimastel aastatel, kui nukuteater siin saab, varsti 55 aastaseks, ütleme nii, et seal on üle poole sajandi juba kestnud selline õhkkond kus kõik ühised väljasõidud võrduvad sportlik üritus, kaardi sai karbi seespool. No teame-teame õnneks meie raadio kahes sellist probleemi ei ole, esiteks muidugi kutsuks kohe meile tööle, selles mõttes, et kui nukuteatris ei meeldi, tuleb alati sihuke ebasportlikum, kuigi tegelikult, mis siin salata, ka raadio kahe töötajaskond on väga sportlik, aga ma kujutan ette, et teie klubil võib-olla Apiiliga väljaspool nukuteatri, kuidas saab Anonüümsete Anti sportlaste klubi liikmeks? Noh, see on muidugi sisemine tunne, et nüüd sa oled selleks valmis, et just sina et sa ei pea enam vastu, et see kõik on, ütleme nii, üle pea kasvanud juba see, et sa no ütlen, et ühe näite, et kui me ütlesime näiteks sõrme üsna endast väljas, et need, siis on see suusareis et me ikkagi ei tule ja siis sõbralik kolleeg ütles, et ahhaa hakkame, toome teile noolemängu, et te võite ju noolemängutoas mängitud, ei peagi mäele tulema. Et noh, see on juba viimane piir, et see oli selline viimane tõuge No ja mis me salanud, mis siin salata, ega noolemäng on ju samamoodi sport nagu iga teine seal on umbes sama hea, kui öelda, et mõni narkootikum ei ole nagu ohtlik, samal ajal, kui teised on, eks ole. Vaat siit tulebki, et aga me, me oleme jõudnud ka järeldusele, et ega neil spordiarmastajatele on ka üsna raske meid mõista, et ütleme, meil on nüüd küll see klubi, aga, aga võitlus käib edasi, et ega ei ole neil neist ka nagu sellist mõistmist palju, et see on meil ka noh, ütleme, et ega sellega kerge meil. No me püüame siiski ka ise aidata siin raadios sellele probleemi teadvustamisel kaasa, noh, on selge, et, et sport võib olla väga ohtlik, noh igal aastal me kuuleme lugusid selles kohas, näiteks mõni inimene läheb mägedesse ronima, kukub ennast surnuks. Tahes-tahtmata tekib kohe, eks ole pähe selline mõte, et miks te sinna mägedesse ronis, eks ole? No mis ta läheb kell kuus jooksma, kui on miinus 20 habe jääs. Siit tekivadki need küsimused ka. Kas kas teie olete nii-öelda põhimõtteliselt ilma mingite eranditeta spordi vastu või äkki siiski mingil kujul nii-öelda noh, ütleme näiteks, kui käid korra aastas metsas suuskadega ühe tiiru või, või sõidad korra mäest alla, kas, kas tolereeritud? Ei, no meil on, meil on oma põhikirja, seal ütleb punkt kolm, neli, et noh, niikaua kui sa rõõmu ja naudingut ei tunne, olete selle klubi liige. Et ühesõnaga, kui sa niimoodi vastu tahtmist teinekord. Me andsime, abikaasa on või, või elukaaslane tõesti siin, no lähed jooksma, ütleb, et noh, see on piir, kui sa kaasa ei tule, on kõik, et noh, et siis sa lähed ikkagi peale see üks laupäeva hommik. Selge, nagu ma aru saan, on teiega vastasrind olemas, ehk siis ekstreemspordisõbrad nukuteatrist. Nojah, et eks see võis arvata, et see nii läheb, et A-le tuleb vastu siis see, mis te nüüd nimetasite, ei tahagi ütelda seda välja. Aga, aga meil on ikka nii tublid ja meid on üle. Varsti hakkab üle ühe neljandiku nukuteatri kollektiivist Jonaalased. Et ma arvan, et paar käputäis neid, et ega noh, las nad olla noh, igasuguseid on siin maailmas, et selles mõttes võime rahulikud olla, et ega suurt hullu ei tule. Minu arust on huvitav, et see on SL õhtulehes on sama lehekülje peal teie uudis teie klubist, mille nimi olgem ausad, annab kokku siis anonüümsete anti sportlaste klubi Aak annab kokku Andrei saagi nime, kes nüüd õige, pean laskma ennast opereerida. Angeelika kokkusattumust. Näiteks Karl Madis, eks ole, noh, kas, kas Karl Madisega on teil mingi seos või näiteks sellega, et ma vaatan samal leheküljel eluküljel on SL õhtulehes uudiseid, Soome lauljatar kikka suri une pealt. Kas oli äkki tema surma taga liigne sportimine? Ütleme nii, et meie klubi on, ütleme see A on üks ka sõna anonüümne, et meil on kärn anonüümsus klubis, et ma ei või kahjuks avaldada, et kas nad olid meie klubi liikmed. Kui me küsime otse, siis Eestis on teadupärast praegu kolm suurt nii-öelda salaorganisatsiooni, üks on siis homoseksualismi id, teine on vabamüürlased ja kolmas on Tartus tegutsev viinaklubi. Kas A klubi on niisugune uus tundmatu, veel senitundmatu jõud, nii-öelda salaühingute maastikud? Siinkohal tahaksin öelda, et paraku küll on teil õigused, pürgime küll sinnapoole. Selge, nii, et varsti tuleb sauna tänaval Anonüümsete andi sportlaste klubi. Kas teil on ka oma seal põhikirjas ettenähtud neile, kes nüüd te avastate tabate teolt, et nad teevad sporti ja tunnevad sellest rõõmu, mis, mis te teete nende liikmetega viskate väljumist. Rahalised trahvid? Alguses me ikkagi püüame nautida libastumist ühises ringis kollektiivis ringis, istume ikkagi, püüame arutleda, analüüsida ja kui tõesti on nagunii väljapääsmatu olukord, me tõesti võime minna piketeerima sinna jõusaali ette ta ümber veenda mitte astumast seda sammu. Et me võime minna üsnagi äärmustesse, et seda ma võin küll öelda. Selge, ma kujutan ette, kuidas kapo tüübid praegu hõõruvad niimoodi rusikaid ja praegu juba mõtlevad, kuidas täpsemalt jälgima hakata. No igal juhul loodame, et üritus leiab laiemat kõlapinda. Anonüümsete anti sportlaste klubi on olemas, mis on teie klubi põhiloosung?