Tere, head klassikaraadio kuulajad algamas on üheksanda veebruari heliga ja tänases saates tuleb juttu järgmistel teemadel. Lõppemas on 19. barokkmuusika festival, külalisi intervjueeris vanamuusikaspetsialist Roberts staak. Algab muusika festival täiuslik vaikus ja seda tutvustab helilooja Erkki-Sven Tüür. Vanemuise teatri suures majas esietendub Verdi ooper truba tuur Risto Joosti dirigeerimisel. Kõlavad 14. veebruaril Rootsis Pervalt Hollandis Rahmaninovi Vespreid. Pärnus on lõppemas talve universiteet. Rahvusooper Estonia alustab festivali Eesti teater Estonias. Saias diplomaatiliselt noodid. Esinevad ungari muusikud. Zoltan Mihhei Corelli muusika, Mäetaguse mõisamuusikafestivali Toompea muusikasalongi kontserti tutvustab mail sildas eesti lauljal. Rajal valmistus firmaga harmoonia mundi album, kus kõlavad Rahmaninovi, Šostakovitši, laulud ja briikuvuse vahendusel. Kuulate Erki Pehki kontserdist Ukrainas ning muusikauudiseid mujalt maailmast. Head kuulamist. Barokkfestivalil viibinud ansamblitega Trio Media vàlja Klementšikk konsort vestles Roberts. Trio Me Tiiveli repertuaari võib jagada kolmeks. Sinna kuulub vanamuusika, Norra vanade ballaadide töötlused ja spetsiaalselt nendele kirjutatud kaasaegsete heliloojate muusika. Kui nad saavad ise valida. Kui kontserdikorraldaja ei taha näiteks ainult vanamuusikakava, siis ehitavad nad oma kavade üles ikka kõigest kolmest kokku. Küsisin Trio ühelt liikmelt Anna-Maria friimanilt kuidas jõudis ansambel uue muusika juurde. Kaasaegse muusikaga ei alustanud, kohe olime umbes aasta aega koos laulnud, kui meile kirjutati teos. See oli suurepärane ja nii me hakkasimegi ka kaasaegset muusikat laulma. Me oleme olnud väga väga õnnelikud. Heliloojad on kirjutanud meie jaoks muusikat ning nad on ise ilmutanud soovi seda teha. Kui me räägime vanamuusikast, siis see mõiste sisaldab väga palju erinevat muusikat. Ja kaasaegsete heliloojatega on täpselt sama lugu. Kui ütelda kaasaegne muusika, siis võib see tähendada tohutut hulka erinevat muusikat. See kaasaegne muusika, mida meie oleme esitanud, on väga meloodiline. Enamus heliloojaid, kes meile on kirjutanud, kuulnud meie helide maailma. Kui me esitame keskaja muusikat. Nad on loonud midagi, mis ei ole tingimata inspireeritud keskaja muusikast kuid see on tõenäoliselt inspireeritud meie kosmositseerimisest. Enamus meile kirjutatud kaasaegsest muusikast kasutab keskaegseid tekste ja enamus nendest on religioossed. Anna-Maria friiman kirjutab jooki ülikoolis doktoriväitekirja teemal keskaja muusika kaasaegne interpretatsioon. Palusin tal sellest lähemalt rääkida. Ma olen uurinud, mismoodi interpreedid on lähenenud keskaja muusikale viimase 60 aasta jooksul. Ja kuidas vanamuusika liikumine ja vanamuusika taassünd on mõjutanud nii iseennast kui ka peavoolumuusikat. Või mismoodi on ta mõjutanud seda, kuidas inimesed kuulavad muusikat või teevad oma kuulamisvalikuid. Vanamuusika taasloomine on tegelikult suures osas moeasi. Ma arvan, et kui me taasloome midagi keskajast minevikust siis teeme seda nii, et see sobiks kokku sellega, mis meile tänapäeval meeldib. Mõnede interpreetide eesmärgiks on rohkem ajalooliselt informeeritud esitus. Mõned lähenevad materjalile, kaasaegsemalt on erinevad võimalused ja just see ongi huvitav. Et on võimalik kuulda nii erinevaid lähenemisi. Küsisin veel Anna-Maria friimanilt, kas ta arutleb vahel selle üle, mismoodi keskajal lauldi kuidas see võis kõlada? Ei ole võimalik saada teada, mismoodi laulmine tol ajal kõlas. Kuid me ei tohiks unustada, et meil on täna samasugune hääleaparaat. Keha, häälepaelad, lihased ja kõik, mis on seotud hääle tekitamisega, on täpselt sama. Ja muidugi, kui me jätame kõik ära, mida me kaasaegse tehnika kohta teame, mida me nimetame lääne laulutehnikaks või pelganto stiiliks, siis on võimatu määratleda, mis täpselt järele jääb. Kuid mõnedest inglise käsikirjadest ja samuti hispaania päritolu belglase käsikirjast võib polüfoonilise palade kõrval leida lauluharjutusi, mis on väga sarnaselt tänapäevastele harjutustele nagu heliredelid ja Tertsides liikumised, haridused intervallides. See kõik oli ka nende jaoks kindlasti oluline. On säilinud umbes poolteist 100 keskaegset käsikirja kus on vihjeid, millist kõlanud võisid taotleda. Kuid kui me ei tea, mis oli tavapärane, millisel kõlal see kõik põhines siis on ka võimatu seda täpselt mõista. Nad pidid väga kõvasti harjutama, kujutage ette, te tõusete kell neli hommikul ja laulate päeva kõige raskemat polüfoonilise repertuaari. Vaata kohe laulda keerulist muusikat, selleks on kindlasti vaja mingit tehnikat. Kuna on säilinud vanu käsikirju, milles on kirjutatud, kuidas peaks ilusasti laulma, kuidas saavutada lauldes ilusat kõla siis see pidi ka keskajal olema nende jaoks oluline. Mida me täna teha saame, on, et me läheneme materjalile, nii et me tunneme, et see on kooskõlas meie esituslaadiga. Me võime lähtuda ajaloolistest tõenditest ja võime kaasata ajalugu oma esitusse nii nagu meile sobib. Või me võime kaasata moodsatelu oma esitusse. Mõnikord on informatsiooni puudumine väga positiivne, sest siis võime me kasutada oma loovust. Ükskõik mida keegi tänapäeval ka ei teeks. Tagas taasloob midagi ajaloolisest minevikust või mitte. Selleks, et muusika mõjuks, peab muusika tegemise protsessi panustama rohkelt omapoolset loomingulisust. Kõrges registris laulmist sai barokkmuusikafestivalil kuulda veel neljapäeval Estonia kontserdisaalis. Seal esines trio paraco Diggle mänghits kontsert koosseisus radu, Marian sõpranist, Valeri alasiito suur ja viiul ning Reneglemenchitš positiivorel klavessiin. Kui Anna-Maria friiman triame Tiivelist kirjutab doktoriväitekirja keskaja muusika interpretatsiooni muutumisest viimase 60 aasta jooksul siis Reneglemenchits on ise need viimased 60 aastat laval olnud. Vanahärra tähistab selle kuu lõpus oma kaheksakümnendat juubelit. Küsisin, mis oli teistmoodi eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel, kui tema oma muusikuteed alustas. Saab. Instrument Systi nagu poodi. Ja siis hoidis näiteks, mis puudutab vanu pille 50 aastat tagasi. Mitte kellelgi, peaaegu mitte ühelgi muusikal ei olnud vanu pille, isegi barokkviiulit mitte. Et moodustada vanamuusika ansambel, pidin ma ise ostma kõik pillid. Isa aitas mind veidi rahaga. Kui olin ostnud pilli, siis oli selle mängukõlblikuks muutmine probleem. Ei olnud meistreid, ei olnud traditsioone. Tänapäeval on kõik palju, palju kergem. Mina ostsin pea terve orkestri täie vanu pille. Täna on teisiti. Ma vajan ainult seda pilli, mida ise mängin, teised olen kõik ära müünud. Renecle Münchenis on ääretult mitmekülgne muusik, on helilooja, dirigent mängib mitmeid erinevaid flööti. Klahvpille on kirjutanud muusikateoreetilisi raamatuid ja artikleid. Selle mitmekesisuse juures on tähelepanu väärne, tema keskendumine võiks öelda maailma ühele vaiksema kõlaga pillile ja seepärast äärmiselt intervärdsele instrumendina klavikordile. Küsisin maestrot, kas ta on kogu aeg. Olen seda alati veidi oma lõbuks mänginud. Viimase 15 aasta jooksul on see olnud mu lemmikpill. Tal on nii intiimne ja õrn, kõlas, et see sunnib esitajat ja publikut tõeliselt muusikasse süüvima. Ta kõla on nii õrn, et kui sa ise ei vaiki täielikult siis sa ei kuule ega tunneta seda. Üldjuhul see mõjuka publikule. Mul on valminud 21. soolokava klavikordil ja see on Andrea Gabrieli muusika kast. Reneklev matšil on veel ka doktorikraad filosoofia alal Viini ülikoolist. Küsisin, kuidas see on teda kui muusikut. Music. Asus Seing intele, eks ma ei ole kunagi tahtnud ainult muusikat õppida. Tahtsin õppida ka midagi oma intellekti jaoks. Nii otsustasin õppida filosoofiat, et see aitaks mul muusikat üldisemalt tunnetada, et mu vaatenurk muusikuna ja heliloojana ei oleks liiga ahtake. Filosoofia on mind aidanud võib-olla mitte alati otseselt, kuid vanamuusika esitamispraktika probleemide lahendamisel on olnud abifilosoofiaõpingutest. Ma olen saanud lahendada probleeme, mis on olnud valesti püstitatud. Sageli probleeme ei olegi, kui ta teisel viisil püstitada. Musitseerimine oli igapäevase elu osa, see oli keskajal ja renessansi ajal muusikute jaoks nii loomulik. Et nad isegi ei mõelnud selle üle. Nad lihtsalt musitseerisime, nagu me ei arutle, kui räägime oma emakeelt paljusid asju ei kirjutatud üles ja see põhjustab arusaamatusi, siis teoreetiline lähenemine praktilistele asjadele ei vii sageli kuhugi. Igapäevaelust saab intellektuaalsete deklaratsioonide intellektuaalse arhitektuuri uhke süsteem. Mida igapäevaelu aga üldse mitte ei ole. Isegi kui muusik praktik kirjutab teoreetilise töö saab temast teine inimene. Ta siseneb teooriasfääri, tahab olla teoreetiliselt väga selge ja see on väga kena paberil kuid ei pruugi vastata elu reaalsusele. Barokkmuusikafestivali lõppkontserdist on klassikaraadio eetris otseülekanne laupäeva õhtul kell 19. Klassikaraadio stuudios on helilooja Erkki-Sven Tüür. Sinu muusika on väga palju ilmunud IGM plaadimärgi all. See on üks põhjuseid, miks sa oled ka nüüd lähemalt seotud. 13. veebruaril algava muusika festivaliga. Täiuslik vaikus. Mida siis korraldavad Tallinna filharmoonia Isseni plaadikompanii? Jah, selge see, et miks ma ei oleks võinud siis olla üheks ühenduslüliks nende ja issi Emmy inimeste vahel ja mõned omapoolsed soovitused kava koostamiseks. Kindlasti see, et mul on mantheriga heal loominguline suhe on täiesti loogiline põhjendus selleks. Kelle poolt see idee siiski tulijat pühendatakse, festival issi EMI plaadikompanii all ilmumatel artistidele. Eks seal oli ilmselt mitmet sorti koostööd Paul Pihlak, kes on issi-emme Eesti esindaja Jüri Leiten. Eks nad selle asja nagu välja mõtlesid ja mulle sellest ideest kõnelesid ja enda hulka kutsusid ja minu nagu mõte oli, oli selles, et, et, et see on niisugune pisikene festivali, et seda ei hakkagi paisutama millekski väga suureks. Aga et see oleks nagu niisugune üks üks tore inimeste kokkusaamise koht kus vast tulevikus ja nendest niisugustest kohtumistest võiks uusi viljastavaid siirdeid sündida uuteks koostööprojektideks ja nii edasi. Ja teine mõte oli see ja nagu püüaks ikkagi peegeldada ka selle loomingulise projektis Jemm, nagu mina armastan seda kutsuda, sellepärast et see on pigem see just nimelt kui lihtsalt mingile müügiedule orienteeritud plaadifirma. Ta on just nimelt selline loominguline ühendus teda nagu mingil moel ka peegeldaks neid suundumusi, mis seal on olnud aktuaalsed. Ehk siis et meil oleks esindatud nii läbikomponeeritud muusika ja improvisatoorne muusika ja samas nende nagu omavahelised lõikumispunktid. Sellest tulenevalt ka nüüd see nelja kontserdiline festivali ikene on siis just niisugune, nagu ta on. Ja räägime siis ka kavast lähemalt. Avakontserdil astub üles nüüd ansambel. Ütleme nii, et selle kontserdikava on nüüd Olari koostatud ilmselt ja samas ma ka ei saa jätta ütlemata, et soovitasin tal kuulata mõningaid saate ja sealt üht-teist leida ja ta leidiski üht-teist, just seal on niisuguse väga kammerliku suunitlusega keelpillikvarteti keskne on see õhtu ja mulle tundub, et need on Eesti esiettekanded, seal on erinevate autoriplaatidel on need teosed kõik salvestatud ja siin on, Me leiame siin kurtagi, Bent Sörensen, kes on üks väga huvitav Taani helilooja ja Toomas Larcheri keelpillikvartetti. Larcher, kes on ka väga pianist, on teisalt äärmiselt huvitav helilooja. Ja me leiame sealt kavast ka Eliot kaarteri, sonaadi, flöödi, loboele, tselluloos, klavessiivile, karter, muide kui talle antakse veel elupäevi, siis saab see aastasaja aastaseks ja on siiamaani loominguliselt väga viljakas, täiesti müstiline nähtus. Aga samas kahjuks tšehhi barokkhelilooja Jan disZelenka triosonaat viiulile, poele ja passontiinule. Et ütleme siis see kontsert esindab seda Issemmnjoussyries, rida nii-ütelda. Ja järgmiseks, mis meil siis on, järgmiseks järgmiseks on selline kava pealkirjaga nostalgia, song, fotot, kovski ja selle ühenduse süda on siis Francois Guthrie prantsuse pianist, kes mängib ka muide koos Anvar plahemiga ja Guthrie on inspireeritud Tarkovski filmidest, vaadanud neid pärast Andrei rubljovi esmanägemist korduvalt ja korduvalt just nendes filmides, peituvatest, rütmidest, erilisest suhtest, suhtest vaimsusega, kõige sügavamas ja laiemas mõttes saanud sellist ilmutuslaadset inspiratsiooni, nagu ta ise ütleb, et Tarkovski filmid on nagu pikad poeemid, hüpnootilised oma oma aegluses ja küllastatud erilisest vaimsusest. Ja see muusika siis ei ole sõnade kohaselt mitte illustratsioon Tarkovski filmidele või ümberjutustus aga nendest filmidest hoobova emotsionaalse skaala eri lõikude muusikalised peegeldused, ehk siis teisisõnu ka kummardus Tarkovski elutööle ja muusikaliselt need on kõik kultuuri e-kompositsioonid, välja arvatud paar lõiku, mis on täiesti ühisimprovisatsiooni, aga ka need kompositsioonid on siukse avatud vormiga ja nad on nagu improvisatsiooni või nad tukuvad. Või on inspireeritud teemadest, mis pärit Bachi, Matteus, passioonist ja Bergoleezis tabat maatorist ja kas Nitke sonaadi tšellole ja klaverile. Kusjuures need autorid, just eriti Berguleesi ja Bach on olnud Tarkovski jaoks väga olulised heliloojat on kasutanud oma filmides ka nende muusikat väga olulistes kohtades. Selles mõttes nüüd selles kavas, nagu ulatavad teineteisele käesugune improvisatsioon ja Euroopa klassikalise muusikapärand. Seal on selline koossessis klaver, tšello, mida mängib Anja lehmer, kes on ka väga hea kammermuusika mängib Rosa munde kvartetis, aga, aga samas ta on siukene improvisaator ka erinevates projektides astub üles improviseerida ja siis on seal Shan mark Lašee sopransaksofon-il. Ja jõuamegi Sanoarbreieni juurde, et klassikaraadio nii tegijate kui kuulajate seas väga armastatud muusik mida ta toob Eestisse ja kellega koos ta musitseerib. Mängib koos sellesama kuidagi, ega, ja seal tuis madin ka, nii et, et see on siis väga omapärane kombinatsioon ood, klaver ja akordion. Ja see trio on saanud küllaltki selliseid markantseid, hinnanguid ja võrdlusi, nagu et näiteks vinteczkitaar kriitik kirjutab et Bryan nikuid, Jimi Hendrix, uudil ja muusika loob osad Põhja-Aafrika suitsuse sucafvee, osalt Pariisi, džäss, kabaree, atmosfääri, selles muusikas segunevad või peegelduvad nii satii kui flamenko Ko ja isegi Balkani traditsioonilisest muusikast pärit meloodika ja loomulikult siis araabia klassikalise muusikapärand. Et selline delikaatne ja peenetundeline sulam sellistest traditsioonidest. Ja siis lõpetab selle festivali nik Pärtškanud. Ronin. Nick Pärts on väga huvitav Šveitsi pianist, kes väga suure osa oma ajast ka Jaapanis ja on, on seotud ida võitluskunstide ja tsen filosoofiaga ja ka tema bändi nimi tähendab niisugust samuraid, kes ei ole seotud ühegi klanniga ja, ja kes on selline sõltumatu võitleja tähendab ta muidugi nik Pärtsi jaoks niisugust teatud kontsentreeritud vaimset distsipliini kajastub ka selles muusikas miskitmoodi, ta nagu võiks olla sarnane ameerika minimalismi-le pisut aga samas ta on palju tumedamate kõladega, need kordusprintsiibid on süvenemisel. Kui me hakkame seda kuulama, seda muusikat on, on tegelikult täiesti teistsugused. Et osad kriitikud on leidnud sarnasust transi ja ambient muusikaga, aga, aga jällegi, seal ei ole niisugust passiivse chillimist, aga väga aktiivne hoiak ja väga aktiivsed rütmid, et et nüüd, kui me vaatame seda kava tervikuna, siis üldiselt sellisele väga kammerlikule alatoonile siin kontrastiks on midagi hoopis jõulisemat. Sellepärast ka see kontsert leiab aset rock Cafes. Vanemuise teatris esietendub Giuseppe Verdi ooper truba tuur, mille lavastab Carmelo, on jälle Prantsusmaalt. Lavastuse muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi, kellele see on debüüt Vanemuises. Ooperidirigendina. Ooper toob lavale mitme riigi soliste. Leonorat laulab Liisi Gazenam Saksamaalt või heliVeskus rahvusooperist asud seinad, Valentiina, kreemen või Merle silmata Soome rahvusooperis Mandreikot Christian Benedict. Leedust võiks Chang Hiinast Krafti lõunat Taavi Tambovi, Atlan Karp. Lavastuses osalevad Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ning Tartu noortekoor. Ooperimuusikajuht. Paul Mägile on see esimene ooperilavastus Vanemuise teatris. Meil väikseid kokkupuuteid on juba siin mõned aastad varem olnud, olen teinud kontserte Vanemuise orkestri, koori ja solistidega. Paavo Nõgene pöördus minu poole, kas ma saaksin Tru paduri juhatada ja ma nõustusin hea meelega? Ruba tuur on Verdi üks kaunimaid muusikalises mõttes 1853 Roomas kanti esimest korda ette, ta kuulub ju Kolme suure Verdi ooperi Rita Rigolettot Ruba tuurja Travjaata. Nagu ma aru saan, on need oopereid, kõika Vanemuise kavas, mis on väga tore jaht Ruba tuuriga on mul enne olnud ka kokkupuuteid. Ma juhatasin seda Soomes aastaid tagasi. Hea meelega juhatan seda ka nüüd. Proovid lähevad väga hästi. Ma olen väga õnnelik aktiivse ja erksaorkester ministri üle ja samuti solistidega on koostöö väga tore olnud ja kokkupuuted lavastajaga samuti, nii et see trupp, kes seda ooperit toob, on siiamaani väga hästi omavahel läbi saanud. Milliseks tõotab tulla see ooperilavastus? No lavastus kindlasti on hea siin praegu, kui me seda intervjuud teeme, on monitorist näha juba lavakujundust natukene. Lavastajaga ei ole olnud juttu, et millised on tema ideed ja mõtted ja millised teie. Jutt on ikka olnud jah, ka põhimõtteliselt oleme kokku leppinud ja ta tutvustas oma kontseptsiooni, nii et ma arvan, et siin koostöö saab hea olema. Ooperilavastaja Carmelo on Jelle on Pariisi Ülikooli muusikateaduse doktor õppejõud ja lavastaja. Ta on lavastanud kümmekond ooperit Prantsusmaal ja Itaalias. Hall on varem pidanud loenguid ka Tartu Ülikoolis. See on tema esimene ooperilavastus Eestis. Lavastaja Carmeloniello. Kas tegemist on ooperi klassikalise versiooniga või kaasaegsed versiooniga? Miskit? Sellist küsimust ei tekigi selle ooperi puhul, et ooper on niivõrd juba kaasaegseks kirjutatud, et lavastajad ei ole sugugi vaja selle kallal tööd teha, et see ooper nüüd tuua kaasaega. Kui näiteks võtta ooperit, mis olid kirjutatud enam-vähem koos trubaduuriks Travjaataja Rigolettot, et siis juba kirjutamiseni seal oli see ooper juba moderne ja väljunud sellisest romantilisest kontseptsioonist, mida lavastada. Ta tahab Eesti publikule öelda oma ooperi lavastusega. Suitsupuu. Lavastaja arvab, et see on suurepärane ooper ja kui teater selle ooperi valis, siis teater teadis, et publikule on väga tähtis just selle ooperiga tutvuda. Et tuleb ka natukene sellisest klišeelikult mõtteviisist eemalduda, kuna tavaliselt kõik ütlevad, et see on hästi keeruline ooper kastide keeruliselt lavastatud ning koosneb sellistest nagu tükkidest sel ajal, kui see on absoluutselt ühtne ja suur peateos. Giuseppe Verdi truba tuur esietendub täna õhtul Vanemuise teatri suures majas ja ooperit esitatakse itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega. Sülgaja. 14. veebruaril on klassikaraadio eetris otseülekanne Stockholmist juba tuntud kontserdipaigast pervelt Hallen kus nii mõnedki eesti muusikud, orkestrid, dirigendid on oma kontserte andnud. Küsin koha Risto sinu käest, et kas sinu kui dirigendi jaoks on see debüüt esineda päraldi Hallenis Rootsi raadio kooriga või on sul nendega juba miskisugune varasem kontakt? Mul on nendega kontakt juba eelmisest hooajast, kui ma käisin põgusalt külastamas Eerik Ericssoni konkursi ja siis mul õnnestus neid seal ka juhatada ja tekkis väga meeldiv koostöö. Hannes siis välja üks ettevalmistusprojekt Tõnu kaljustele, nimelt VKM ja Bortnjanski Berežovski, koorikontsertide ja väiksemad teosed. Ja siis sellest tekkis neil huvi kutsuda mind ka järgmiseks hooajaks midagi tegema, aga aga tekkis võimalus ka ja iseseisev kontsert, nii et nüüd tegelikult langes kaks asja kokku, et ma valmistun nendega, et Rahmaninovi kellad, mida pärast siis juhatab raadio orkestriga Jukka-Pekka sääraste. Ja seal on veel mõned rahvalaulud orkestriseades ning siis A capella kontsert, Rahmaninovi vestlemine siis naisa juhatada. Tegelikult tuli see teos minule lihtsalt nii-öelda langes sülle. Kuna kontserte pidi enne juhatama Tõnu Kaljuste ja mingil põhjusel ta seda ei saanud teha, siis pakuti seda kohe minule, kuna mul oli võimalus nendega vene muusikat teha ja neil oli juba enne hoo planeeritud. Need kaks asja langesid kokku aga kuna ma olin just mõni aeg teinud, käisin otsimas igavese kammerkooriga, siis oli see harukordne võimalus jätkata. Räägi natukene rahmoonia vestritest ka, et mida sa teos sinu jaoks tähendab, ma arvan, et sa nüüd juba natuke oled pidanud selle partituuri kõlama. No seda mul on õnnestunud seda juba kontsertidega juhatada, aga see teos iseenesest on minu arvates üks läbi ajalookooril literatuuri kõige silmapaistvamaid teoseid, väga vähe teoseid, mida saaks üldse sinna kõrvale panna, loomulikult on romantiline vene kirikulaulupõhine muusika, mis on seetõttu on veidikene eraldiseisev ja võib-olla mitte nii kergesti kättesaadav laulmise ja lauldavuse mõttes Lääne-Euroopa kooridele. Aga muusikalise tekstuuri ja kompositsiooni poole pealt on ta üks kõige orgaanilisemaid ja ilusamaid teoseid, ma arvan kooriliteratuuris siin juba selgelt orkestrile lased sümfonismi jooned seesamaliinide poolest kaks kolmandikku selle teose osadest põhinevad siis vene liturgilise lühelsel laulul, mis on läbiv meloodia nii-öelda paralleel siin eesti rahvalauluga, mis erinevate heliloojate poolt ütleme, Cyrillus Kreegi poolt ja siis siis seal on see samasugune alge olemas ja ka originaalkompositsioonid ehk siis originaalosad, mis on loodud ainult Rahmaninovi poolte enda meloodiale nii-öelda siis need lähtuvad, sest vene õigeusu, nagu nad ise kutsuvad sõnamen ras brief ehk siis need kirja pandud heliliste märkidega. Snamjad ja, ja selle eest on see kujunenud see erilisem mis viisi tõttu ka ka see nimi ja koos on minu arvates Eestis kordades on muidugi raske laulda, samamoodi nagu vajutaks laulda pahimatite järjest tund aega, ütleme üks just neid raskemaid, et seal on vokaalset koormust düüni just pikkade liinide poole pealt, aga ka harmoonilise tekstuuri koha pealt, kuna suhteliselt mitte klassikalises stiilis neljahäälne lugu vaid jaguneb väga paljudeks hääldaks ja on selline tõesti orgestaalne kõla ja seetõttu on see, see on minu jaoks väga-väga eriline teos. Nii et mul on kuidagi eriline õnn saada see võimalus. Ja kõik see jõuab siis tänu õnnelike juhuste kokkulangemisel ka mitte ainult rootsi publikuni, vaid klassikalise muusika austajate nii üle maailma euroraadio vahendusel ja kaasa arvatud, siis teeme ka meie siin klassikaraadio otse üle kanda, nii et palju edusele kontserdiks. Suur tänu. Ka ja Pärnu raekojast on sel nädalal kostnud ebatavaliselt palju klaverihelisid või tegelikult polegi see ehk nii ebatavaline, sest homme lõppev talve universiteedi nime kandev professor Arbo Valdma meistrikursus on arvult juba kolmas ning koos 2002.-st aastast alates toimuva University Ediga saab klaverimängutunde veelgi rohkem. Käimasolevas talve universiteedis harjutab professori käe all klaverimängu kunsti üle tosina noore pianisti vanuses 10 kuni 20 aastat. Esmakordselt jõudis osa kontserte Pärnu linna koolidesse teadvustada popmuusika kõrval ka tõsisema olemasolu. Nii kõlas Pärnu sütevaka humanitaargümnaasiumi klaver eilsel kooli kontserdil 11 aastase Viinist pärit imelapse Viktor Janukovitši käe all. Noormees on klaverit tõsiselt harjutanud juba seitse aastat, professor Valdma meistrikursusel osaleb ta ka esimest korda ning lubab, et see jääb viimaseks. Patrjošenkoviljukkamis Jörgen Viktor ütles, et ta õppis nende päevadega palju ning kiitis professor Valdma, et kui suurepärast ja fantaasiarikast õpetajat, kel igasse tundi on alati midagi uut kaasa võtta. Küsimusele, kas ta tuleb siia veel, järgnes kiire vastus. Muidugi. TalveUniversity korraldab sel aastal esimest korda Maarja Talts, kellelt uurisingi, kuidas nädal sujunud on ning mis mahub kahte viimasesse universiteedi päeva. Tunnid on toimunud hommikust õhtuni, mõni hommik isegi juba poole üheksast alates kella viieni praktiliselt järjest mõni päev 10-st kella kaheksani, nii kuidas vastavad vajadus on, kuidas õpilastel võimalus tulla ja kõik paistavad väga innukalt harjutama, vaat ja järjest tullakse veidikene ebaleva näoga tundi lahkutakse ele, vaja värske näoga, nii et tõeline rõõm on vaadata, kuidas inimesed tegelevad tõsise asjaga ja saavad uut innustust õpetaja käest. Üks kontsert on juba toimunud, selja taga on ka kolm koolikontsert. Kuidas koolilapsed vastu võtsid, kontserdid? Täitsa tublid olid, sellepärast et koori kontsertidel ei tea kunagi, kuidas täpselt juhtuma hakkab, kuna lapsed võivad ära väsida või ikkagi on vanamuusika selline suht võõras muusika nende jaoks, aga me just selle ideega koolidesse läksimegi, et tutvustada seda ja kui ka paar õpilast kuulasid seda täiesti põnevil ja tundus, et neid oli ikka rohkem, siis sellest on palju kasu ja võib-olla me võitsime mõne edaspidise kontserdikülastaja. Ma mõtlen ka, et kui laval klaverit mängimas nende oma hea kaaslane või võib-olla paljudest kuulajatest varemgi, kui me räägime näiteks hektarist. Et kuidas seevastu võeti? Ma usun, et see paneb nii mõnegi mõtlema, et miks mina midagi ei oska või miks mina millegagi ei tegele. See on väga hea eeskuju. Kui sai välja ta 11 aastane Viktor on seisab, kas nad juba õppinud klaverit, siis see ei ole lihtsalt andekuse, vaid et ta on tõsiselt tööd teinud, see seitse aastat oma isaga rajal ja õpetajate käe all, nii et andekuse töö käivad käsikäes. Kui me räägiks lähemalt ka Nendest kahest järelejäänud kontserdist, mida seal kuulda saab ja kes seal esinevad, kas seal näeb kõiki neid õpilasi, kes professor Valdma klaveriklassis tasa võtsid? Nüüd laupäevane kontsert saabki olema samasugune, nagu me nüüd kooli kontserditel esitasime bloksoidi ansambel Ellerina kolm kursuslased, kes esitavad kõik Shan Philip Rammo kuningliku kontserti kõige noorem neist Pärnu tüdruk Elizabeth on alles kümneaastane, esitab ühe osa siis Viinist pärit poiss, Victor esitab kaks osa paljudele teada-tuntud Pärnu tüdruk Kerli, kätman, kes praegu õpib muusikaakadeemias ja saab siis ka juhendamist praegu Valdma käär esitab siis tervikuna seda teose kolm osa, pühapäevane lõppkontsert seal ilmselt esinevad enamus kursuslasi oma kavaga. Nii tänane kui homne kontsert Pärnu raekojas algab kell seitse õhtul helikojale Pärnust Ülle Hallik. Kaja. Algamas on Rahvusooper Estonia festival eesti teater Estonias, mille avaakordiks on 13. veebruaril Estonia kontserdisaalis toimuv rahvusooperi orkestri kontsert, soleerivasse heli Veskus ja pianist Ralf Taal. Kontserti tutvustas lähemalt peadirigent Arvo Volmer. Arvo Volmer, see on rahvusooperi sümfooniaorkestrile üks väga tore traditsioon anda hooaja jooksul vähemalt üks kui mitte kaks sümfooniakontserti. Sedapuhku on see siiski eriline. Eesti vabariigi 90. aastapäeva puhul on Estonia teater võtnud nõuks teha ühe eestikeskse muusikanädala ja sellel nädalal siis toimub ka sümfooniakontsert. Ja nagu te juba mainisite, sümfooniakontserdid on üks pikale ajaline traditsioon. Rahvusooperi orkestri ajaloos. Mäletan ka ise väikse poisina Estonia teatri orkestri kontsert ei saanud ilmaski vahele jätta, kuna seal oli midagi teistmoodi kui sümfooniaorkestri sümfooniakontserdil. Igatahes on rahvusooperi sümfooniaorkestri kontserdid alati on teatud määral eriline muusikasündmus ja mängida sellist repertuaari, mida meil tavalist seesama igapäevatöös ooperiteatris. See on suur lust. Kavas on Eduard Tubina pidulik prelüüd, materjalid seal on neil, mis on minu nägemust möödaks eestipärasemaid, samas üldistava modi jõulisemaid, eesti lühikesi avamängustiilis teoseid kirjutatud 1940. aastal meenutab oma temaatiliselt algelt mõneti Tubina legendaarse sümfooniateemasid ja käsitleb nagu sarnaseid materjale. Vägeva roilise teemaga me siis kasvab nagu kutsed mingisugusele võitlusele ja siis see teema transformeerub vahepeal selliseks kurvaks teemaks. Sellega me avaksime selle kontserdi teise poole ja teises pooles, tavaliselt siis küsitakse peateos siis seal kõla pükssümfooniažanri kõigi aegade populaarsematest sümfooniast distantsis Beethoveni viies sümfoonia mille motoks teatavasti on läbi raskuste võidu poolelt nii-öelda mitu korda valgustatud. Olen eriti täpselt selle kontserdi konteksti. Kontserdi esimeses pooles on kavas kaks teost, esimene teos on niisugune väikene eelvaade üle 70 vastast. Vähe aega tuleb Estonias lavalaudadele maikuus taas Wagneri Tristani ja Isolde ja väitis eelviitena Sist. Mängime sellel kontserdil avamängu ja Isolde armusurma, kus siis soleerib meie juhtivsopranisolist Heli Veskus. Teise teosena kõlab kontserdi esimeses pooles Rahmaninovi rapsoodia paganiini teemal. See on hilisemasse loominguperioodi kuuluv teos, mis on kahtlemata üks klaarsemaid teoseid klaverile ja orkestrile üldse. Eestlasi, Rahmaninovi tuntumaid ja armastatumaid teoseid ja solisti rollis on rahvusooperipianist. Ralf Taal. Ralf Taal on üks Eesti noorema põlvkonna välja paistma Omaid pianistina. Rahvusooperil on surra veel presenteerida teda kui meie oma maja pianist. Tallinna filharmoonia kontserdisari diplomaatilised noodid on jõudnud Ungarini produtsent Heili aust ammu teab lähemalt rääkida, mis siis teoksil on. 14. veebruaril Tartu Jaani kirikus ja 15. Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus toome publiku ette kava pealkirjaga igaviku hääl. Sireen loovasse Zoltan, mis ei kahe laulja programm, mille kohta ja kehtivad märksõnad mütoloogiline, religioosne, ürgne Nad on ise oma kava kohta öeldnud, et naise hääl just on kui hääl, mis on võimeline tervendama naise hääl kui jõud ja meeshääl kui instrument, mis saadab seda bordoonina. Ja Ireen just ütles, et see mehe hääle niisugune vaikne ja monotoonne ümin või siis tema häälega natukene intonatsiooniliselt kaasa minemine, et see just nagu viib nendesse meditatiivsetesse sfääridesse. See on nagu mingi vibratsioon, mis tekitab erilise tunde sellel kontserdil. Nende kavas on kokku siis varajane muusika, kaasaegne muusika, rahvamuusika, kirikumuusika, gregooriuse laulud Katalooniast ja see kõik kokku igaviku muusika. Diplomaatilises nootide sarjas on tavaks, et me ei paku mitte ainult muusikat, vaid seome seda mingite muude kunsti või ka elunähtustega. Seekord siis võib-olla teadusega, sest Ungari 2003. aasta parimaks lauljaks nimetatud areen loovas on ka etnograafia. Doktor, tema rahvalauludel põhinev looming on niisiis rajatud tema väga intensiivsetele teadmistel, ajaloost, rahvakultuurist ja ta peab ise loenguid, teeb seminare, kirjutab teaduslik artikleid, nii et tema, ütleme niisugusele emotsionaalsel seisundil on väga tugev teaduslik põhi, mis on iseenesest päris haruldane ühe muusiku kohta. Ja mis kell kontserdid Tartus ja Tallinnas algavad mõlemal päeval kell seitse. Kontserdiagentuur Corelli muusik jätkab talvel kaunite kontsertidega mõisates. 15. 16. veebruaril on Mäetaguse mõisas muusika festival. Palusin stuudiosse Corelli muusiku kunstilise juhi May'l silduse. Kuna veebruar on meil teatavasti üks väga tähtis kuu Eesti riigi elus, siis kree on forelli, muusiku tervitus Eesti riigile, see muusika festival seal Mäetagusel ja teise sünnipäeva kingina. Me pakume veel Tallinna inimestele ka Toompea muusikasalongis. Mäetaguse mõis on üks selline väga huvitav koht on ääretult kenal sisearhitektuuriga ja seal on olnud ka juba aastaid väga kunstiteadlik vallavalitsus ja seal on suurepärane saal, väga ilus interjöör selle muusika mängimiseks. Me alustame siis reedel, 15. veebruaril kell kuus avakontsert, mis ongi kõige otsesemalt pühendatud Eesti riigi 90.-le sünnipäevale. Kogu selle festivali esinejad Nende hulgas mõlematel päevadel on kaasas Jüri Kuuskemaa meiega ta räägib loomulikult ka mõisa ajaloost ja arhitektuurist, aga ta räägib palju ka näiteks sõjaajaloost ja nii ka sellel avakontserdil, kus siis mängib Rahvusooper Estonia muusikutest koosnev ooper-kvartett. Ja nemad pakuvad sellise põneva kava, mis suures osas koosneb maailma erinevatest hümni idest. Siis kell kaheksa on siis ajaloole, filmide programm, hotelliment, takk restoranis, kõrvalhoones seal mõisa kõrval ja kell 10 e-kontsert küünlavalgel. Kontserdi pealkiri on tantsud klahvidega. Seal esineb Muusikaakadeemia doktorant Lembit Orgse. Et ta mängib Johann Sebastian Bachi inglise sõittidest osi, tutvustab seal ja mängib vaheldumisi kord klaveril karklaressiinil ja samuti ka klavikordil. Nagu me teame, Bachi asjad on ju kõik kirjeldatud esialgu Brassiinile, nii et sedasama Bachi muusikat saab kuulata siis kolmel erineval pillil. Nii, ja siis jõuame laupäeva, 16. veebruari, kus on mõeldud praegu, kas lõunakontsert, see on niisugune tasuta kontsert, kus peaks esinema jõhvi, muusikakooli, Mäetaguse kooli muusikaklassi õpilased ja festivali lõpetame. Kell viis laupäeval madin e-kontsert ja sellel esineb siis barokkansambel Corelli Consorti ajastu pillidel ja solistina teeb kaasa kontratenor Risto Joost ja selle kava Me oleme nimetanud barokiaja hitid. Äratundmisrõõmu peaks olema selle kontserdil hästi palju. Niisiis, Mäetaguse mõisamuusikafestival on kaks päeva ajalugu Jüri Kuuskemaa alt ja palju kaunist muusikat 15. ja 16. veebruaril Mäetaguse mõisa ballisaalis. Paari päeva eest ilmus harmoonia mundi plaadifirma egiidi all üks uus plaat, uuring metsosopran Iris Oja käest, mis plaat see niisugune on? Laat on minu esimene sooloplaat, loodetavasti mitte. Viimane plaadi nimi on Rašenzonks, seal kõlavad Rahmaninovi Šostakovitši laulud. Arvestasime selle koos inglise pianisti Roger Winjolesiga plaadistas firma harmoonia mundile möödunud aasta novembris Londonis. Ja ma ei ole seda veel tegelikult väga põhjalikult jõudnud uurida, aga meil oli nende salvestajatega usin materjali vahetus, nii et ma tegelikult tean, mis seal plaadi peal kõlab. Aga loomulikult, kui mul on käes plaat koos kujundusega koos bukletiga kogu infoga, siis loomulikult see kõlab hoopis teistmoodi, kohe. Harmoonia mundi kodulehel on juba radi info üleval, ma arvan, et sealt saab kindlasti vaadata, et millal see siis müüki tuleb. Plaadi peal kõleb Šostakovitši, Rahmainav. Kas vene muusika on üldse üks sinule hingelähedane teema? Vene muusika oli esimene, millega ma ennast laval esinedes tundsin piisavalt vabalt, et ma suudaksin edasi anda osakesegi sellest, mida ma oleks tahtnud väljendada. Ja siis ma lihtsalt nende vene laulude najal hakkasin ennast rohkem avama ja rohkem arendama, just ka fraasiliselt ja sisuliselt. Aga ma arvan, et vene muusikat sobivad üldse eestlased suurepäraselt esitama eelkõige Lääne maitse kohaselt või niimoodi, et seda Ranele müüa. Kas läänes esitada või Lääne jaoks plaati teha, meie juures on ju kokku sulanud nii vene kui lääne tuur, me ei ole sellised tohutud emotsioneerijad nagu venelased aga teisest küljest me ei saanud see juba emapiimaga sisse imetud. Kuidas esitada vene muusikat? Eelkõige on see hääldus, mida me suudame siiski üldjuhul suhteliselt kvaliteetselt esitada, et ikkagi läänekooride jaoks on see kõige suurem komistuskivi. Jääme siis ootama selle ilusa plaadi ilmumist ka meie plaadilettidele aga hetkel kuuleme üht numbrit sellelt plaadilt, Rahmaninovi Kakmine poisina ehk kuidas mu hing valutab, Iris Oja ja Rod Järvin joonest esituses. Sülgaja. Eelmisel pühapäeval dirigeeris Erki Pehk Ukraina rahvusliku kammerorkestrit Kievskaja Kameraata kavas üleni eesti muusika põhikavas koguni seitse teost ning lisapalaks Elleri kodumaine viis. Tahame siit, Arvo Pärdi kantus Jafraatris siis Ester Mägi, Vesperi, Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile, Lepo Sumera muusika kammerorkestrile Erkki-Sven Tüüri Kinsuladeserta ja Tõnu kõrvitsa kauem kui 1000 suve, kus solistiks Monika Mattiisen. Flöödid. Erki Pehk oli suure tähelepanu all Andres rea intervjuusid raadiole, televisioonile, ajakirjandusele, vabariigi tähtpäeva aasta vääriliselt. Kust niisugune tore Eesti projekt Kiievis alguse sai ja veel Kiievlaste, nii armastatud kuulsas oreli ja kammersaalis. Seda peetakse üheks paremaks kammersaaliks, mis neil on, et see on sellises gooti stiilis tegelikult sellest nagu see projekt alguse sai, et ukraina muusikud tundsid huvi läbi Eesti saatkonna just nimelt eesti muusika vastu, Eesti on seal kuidagi nagu väga heas hinnas ja Eesti heliloojate Pärt eelkõige on ju seal ikkagi tuntud mardi autoriõhtuid toimunud. Kaamerad on tõsiselt hea orkester, Nadal, rahvuslik kammerorkester nimetavad ennast isegi solistid, ansamblid, saun ja samas koosmäng, mis sealt nagu vastu tuleb, see on tõsiselt nauditav. Kas mõni Eesti teos hakkas ka uutmoodi kõlama? Oli ekspressiivsust, mida on eesti muusikas ka päris palju, Jaali väga ilusat ja läbi töötatud nüanssidega saundi, mida nad kasutasid Tõnu kõrvitsateoses, neis ei tekitanud mingisuguseid küsimusi kaasaegse noodipildi interpreteerimine Tõnu kõrvitsa kauem kui 1000 suve esimesel läbi mängu jooksul. Ta kõlas täpselt niiviisi, nagu ta võiks nagu ideaalis kõlada, nii me saime tegeleda ainult detailidega. Põhjus on väga lihtne. Orkester mängibki valdavalt kaasaegset muusikat. Nad teevad meeletult palju koostööd just Ukraina endi heliloojatele. Väga meeldis, kuidas nad mängisid Ester Mägi resprit, kuna see lugu on minu jaoks vähemalt sellise õigeusuinstallatsioonidega. See teos sai minu meelest küll sellise ilusa hinguse ratsakammerorkestri kontsert, see oli nende jaoks muidugi tõeliselt efektne number, mida nad esitasid täiesti briljantsed, mille üle nad nagu eriti suurt rõõmu tundsid, oli Sumera muusika kammerorkestrile. See teos võib-olla isegi pakkus nagu kõige rohkem nii mängijatele kui publikule tüüri teos insulates Herta, see oli siis võib-olla nagu kõige suurem pähkel seal orkestri jaoks. Publik reageeris erakordselt hästi. Ausalt öeldes isegi olin nagu natuke üllatanud, mõtlesin, et kirik ja kiriku akustika eriti, ma ütlen kuskil seal tagumistes ridades kindlasti ei olnud see soundi täpsus võib-olla enam nii hea. Viimase loona mängisime Pärdi fraatriast, siis noh, peab tunnistama, et pärast ei olnud mitte ainult publiku seas naisterahvastel silmad märjad vaika viimase puldi viia. Nii et see teos mõjus küll minu arust vahetult ja meelitas kohale ka palju kuulsaid Ukraina muusikategelasi. Jevgeni Stankovis tuli lausa pärast isiklikult ja tahtis kohe pikalt juttu rääkida ja, ja näiteks muusikatudengid, heliloojad istusid mida esimesest proovist saati ja jälgisid, kuidas eesti muusika sünnib. Läinud kolmapäev ja neljapäev olid tähenduslikud päevad kogu eesti muusikale Pariisis üldse ja kuulsas play eli saalis kõlas esmakordselt Eduard Tubina sümfoonia Neeme Järvi baasorkester Tepparii ees sümfoonia number viis. Järvi tõi selle sinna vabariigi juubeliaasta puhul. Kavalustas kal Nissani sviit Alediin Tubina viies üksi teises pooles. Veebruari viimastel päevadel viib Järvi Tubina viienda esmakordselt ka Münchenisse, kus seda mängib Baieri raadio sümfooniaorkester. Eelmisel laupäeval oli suur päev kindlasti ka meie tuntuma fagotisolistiks Martin Kuuskmannil. Ta kutsuti esinema New Yorgi Lincolni keskusse New Yorgi filharmoonia orkestri korraldatud Luciano peeriu päevale, kus ta arvatavalt ainsa välissolistina väljaspoolorkestrit esitas Speerivassekventsa number 12 soolo fagotile ja üks väga tunnustavad arvustust, üks neist isegi New York Timesis. Kuuskmann kirjutas New Yorgist, et selle esinemisega sõrmustav tihe kontakt kuulsa orkestriga ja pärast esitust käis teda isiklikult elamas lutsianobeerival lesk. Veel on Martin Kuuskmann põnevust oodata homseni. Kas ettekandes Grammyle nomineeritud David žeski kontsert fagotiorkestrile pääseb Los Angeleses ihaldatud auhinnale kaasaegse klassikalise teose kategoorias. Kristjan Järvi juhatas üle Eilevini music Ferannist on Günther orkestriga kava Tuneesia öö, kus helilooja ja solistina Kaastegev trafeeriuszeff. Laupäevast esmaspäevani oli tal kolm kontsert diviinis ja sang Põltanis, kus kava kavas Arvo Pärdi kolmas sümfoonia. Tulevast reedest viib Christian toon küntslerid 11 kontserdiga reisile Inglismaale, alustades suurepärasemast ja moodsast Symphony hoolist minghamis ning kasiino viiel õhtul kavas Pärdi kolmas sümfoonia. Tõeliselt suure Arvo Pärdi festivali, kuigi vaid kolmel päeval korraldab tulevast reedest alates Dublinis Iiri rahvuslik Raadio ja televisioon kõlab ühtekokku 23 Arvo Pärdi teost. Avakontserti rahvussümfooniaorkestri ja rahvusfilharmoonia koori ees, juhatab Tõnu Kaljuste. Ja see Pärdile on iirlaste kuulus Living Music festival, kus ka meie riigi juubelit sellega silmas peetakse. Avaõhtul reedel rahvuslikus kontserdimajas ja see ettekandel lamentaate solistiks võrratult Anna MacGregor, siis Berliini missa ja kreedo. Täpselt nädala pärast alustab tähtpäeva esinemisi Islandil Eesti filharmoonia kammerkoor, dirigendiks Daniel Ross. On ilmused vaheldumisi Cyrillus Kreegi, Arvo Pärdi, Mart Saare ning Tõnu Kõrvitsa uusteose kolm Islandi laulu maailma esiettekandega. Kolmapäevast eilseni olid Paavo Järvi kontserdid Frankfurdi raadio orkestriga Frankfurdis preemenis Pjotr Anders Tsevskishimonovskilt neljanda sümfoonia klaverisolistiks Stravinski Kaardimängija alludes lärski orkestri kontsert. Pühapäeval oli päeval kuues viimane kontsert Londoni filharmoonia, ka Inglismaa reisilt Leicesteri stiibenissarist Vošeke tšellokontserdi solistiks mussowski ja Sibeliuse teine sümfoonia. Eri Klas juhatab homme Moskvale loba jooperast tonitseti armujoogid teist esietendust alu talitajale taas tonitseti. Anna poleenat kontsertkorras Mannheimi rahvusteatris saksa Paul Mägi-üleeile oma Uppsala kammerorkestri ees uks salauhiuues kontserdimajas. Kavas Trans värvaldi esimene sümfoonia rubiini reekviem meeskooriga Orphaid rängar. Berliinis tegutsev Kristiina Poska juhatas taas Humboldti Ülikooli capella akadeemik ka kaht kontserti. Viimane pühapäeval koguni Berliini kontsert Houssis. Kavas Brahmsi kaksikkontsert üsna tuntud solistidega Barbara ja Andreas Vaikla viiulile ja tšellole ning Prokofjevi Romeo ja Julia sviidid. Tuleval neljapäeval sünnib aga Mikk Murdvee dirigendidebüüt Londonis South Bank Symphony Aga vaaterlus sanktsiooni kirikus. Ilusas kavas Tšaikovski rokokoo variatsioon, konid, solistide Stefan Hačjev hindemetit Rover music ja Haydni Londoni sümfoonia number 104. Ja siinsamas Londonis kuninglikus ooperis teeb esimese eesti lauljana velgi Traviatas floora osas kaasa noor eesti metso Monika-Evelin Liiv. Täna juba tal 11. etendus eile laulistasamas Mozarti võluflöödi teise daami osas veebruaris veel viis õhtul. Annely Peebo on praegu Viini folkse ooperis samuti kahes etenduses. Rubiin ola Figaro pulmas maestro Leopold Hageri juhatusel, tuleva kolmapäeval, järgmisel päeval aga Hoibergeri ooperipallis ooperist veel laviivis oli eile õhtul gruusia juurtega helilooja Jossif Pardena šviili ooperiteekond. Millenniumi lõpp puumaailma esiettekanne. Oomery Nizzani lavastust dirigeerib Assert siis nagu Estonias taas Eino Tambergile. Teder Särak on ka Milano-le skaalast tänasest jälle laval Franco Alphan ooper Syranoodedel, Särak, Frankeskaldusambello lavastus New Yorgi Meti Londoni kuningliku ooperi ühisprojektina lini osas laulmas plassida Domingo suursündmus nüüdismuusikast heanis lõpetuseks esmakordne muusika viiva festival Baieri raadio toetusel 25.-st mõrvarist tänasest veel nädala õendust muusika viiva on pikka aega vedanud helilooja Uudot Zimmermann. Nüüdki pidas ta avakontserdil ergulist saalis kõnekava pühendatud Karl Hans Stock Houstoni mälestusele. Lukasz viis tirikundi puldis, muuseas kõlasid Saksa esiettekandes kaks versiooni Stocouseni teosest mikstuur 2003. Festivali lõpule antakse kätte muusika viiva BMW kompositsiooni preemiad. Esiettekandele tulnud autorite hulgas on Ervin tahe, sai Marvin Adriana Felski laisa lim Jerharstee plärberhartlang esinemas nii Baieri raadio, Stuttgardi raadio kõlli ja Keni raadiote orkestrid dirigentidega Emily opomaariku Silvan kambrile, Christoph popen. Nimetagem siis ka üht suurejoonelisemat maailma esiettekannet, eile õhtust Müncheni mufat Halles ka BMW preemia žüriisse kuuluva Adriana ana Helski lavalist kontsertpala kaunstoun kontradenorile kaheksale Alpi sarvele, neljale trompeti-le, neljale tromboonile, neljale kontsert klaverile ja kaheksale löökpillimängijale verd boa tekstidel ja festivali tuleb lõpetama asjanssintos seltsi teos ning Karl Amadeus Hartmanni sümfoonia Lõõnr Saksa esiettekanne. Soovime meiegi uuele festivalile head käekäiku. Tänasele heligajale tegid kaastööd Robert staak, Hedvig Lätt, Ülle Hallik, Age raam, Tiina kuningas Kärske hinna Kadri-Ann ära ja Priit Kuusk saate mändis kokku. Operaator Katrin maadik ja Saadet toimetas Milli Mändla.