Täpselt kell on saanud kuus ja Päevakaja teeb kokkuvõtte 26.-st maist. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Riik võtab 10-ks aastaks 10 miljardit eurot laenu, samas on valitsusliidus, palju sa seda Euroopa Liidu abiraha küsimuses. Peaminister Jüri Ratas toetab Saksamaa ja Prantsusmaa plaani laenata rahaturgudelt 500 miljardit eurot. EKRE on sellele selgelt vastu. Toetame seda, et kui MFFi-le tuleb lisaraha, et see ei läheks ainult laenudega, vaid teda laenude ja toetuste Peaminister teeb valitsusele ettepaneku loobuda 50 inimese piirangust kinodes ja teatrites. Viroloogia professor Irja Lutsar manitseb pidudest hoiduma ja ütleb, et ka suvised reisiplaanid tuleks tõsiselt läbi mõelda. Üldteada on see, et nakatumine on jäänud endiseks, et ega me ju keegi ei arvanud ega ei oodanud, et see nakatumine kiiresti ära kaob. Eesti plaanib saata Hormuzi väina rahvusvahelise merejulgeolek kooperatsioonile Sentinel kuni viis kaitseväelast. Rahvastikuregistrile aadressilahtrisse võib hõlpsasti kirjutada valeandmeid, siseministeerium kaalub, kas reegleid peaks rangemaks muutma. Kultuuriministeerium soovib muuta raamatukogu seadust korrastades rahvaraamatukogude võrku ja annaks rahvusraamatukogule järelevalveülesanded. Loodusturismiettevõtjad soovivad valitsuselt reisipiirang cute leevendamise ajakava. Just see regioon on see, kes saab päris palju turismi endale. Kogu sellest segadusest. Kihnu, Vormsi ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidele otsib maanteeamet otselepingu konkursiga vedajat. Ilm on vähese pilvisusega, öösel langeb õhutemperatuur kohati kolme kraadini, homme tõuseb taas 23-ni ja homme võib mõnel pool tulla ka vihma. Nüüd kõigest lähemalt juunist võivad uksed lahti teha neil kinod, kuiva teatrid, küll aga peavad nad endiselt järgima kaks pluss kaks reeglit ja tohivad saali müüa kuni 50 protsenti kohtadest. Arvestama peab veel, et üle 50 inimese saali lubada ei tohi. Teatrite juhid on öelnud, selliste piirangutega pole võimalik majanduslikult tasuvaid etendusi teha. Peaminister Jüri Ratas ütles aga täna, teatrijuhtidele tullakse ilmselt leevendustega vastu. Neljapäeval teeb ratas nimelt valitsusele ettepaneku, et etendusasutused ja kinod saaksid loobuda numbrilisest nõudest. Vaatamata paarile päevale, kust nakatav no nüüd on tulnud juurde kümmekond on kahe nädala keskmine nakatumine püsinud sama. Valitsuse Covid 19. Teadusnõukoja juht, viroloogia professor Irja Lutsar paneb pendelrändajatele südamele, et mõistlik oleks kodus olles pidudest loobuda. Samuti tasub suvised reisiplaanid tõsiselt läbi paluda. Irja Lutsari küsitles Reene Leas. Selle 14 päeva Kinskimine 100000 kohta, siis see on nagu pisut tõusnud, aga, aga noh, see on tõesti pisut tõusnud. Pigem on ikkagi üldteave, on see, et nakatumine on jäänud endiseks, et ega me ju keegi ei arvanud ega ei oodanud, et see nakatumine kiiresti ära kaob, et see on niisugune teistes riikides pika sabaga olnud haigus, nii et brid ilmselt niisugusi üksikuid nakatumisi siit ja sealt tuleb, nii et jällegi, ma ei tea nüüd täpselt, mis ja kes need tänased nakatumised on. Laupäevane 14, et seal väga suurt rolli mängis, siis Lihula hooldekodu. Kaks pluss kaks reegel ja selle nõudmine on endiselt õigustatud. Teie hinnang. Ja ma arvan küll, et see on endiselt õigustatud massiürituste vältimine, suurte sünnipäevade vältimine. See kõik on väga endiselt õigustatud, et me käime nüüd rohkem tööl. See ei tähenda, et me rohkem pidu peaksime pidama. Seoses töörände avamisega Soome vahel, et kas nakatumiste tuvastamise meetmed on piisavad, et Soome laevalt tulijad saavad teha küll testi, aga see on vabatahtlik, et kas see peaks olema kohustuslik? No kui vaadata nüüd soome haigestumist, siis jah, ta on natukene kõrgem kui Eesti umbes poole kõrgem kui Eestis praegu, aga, aga see ei ole ka väga traagiliselt kõrgem. Meie arvame ja et praegu on need meetmed piisavad. Küll tahaks panna südamele neile inimestele, kellel on see tööränne, et see on pigem just see kodutöö tüüpi ränne, kus ma siis ka siin Eestimaal olles olen oma kodus ja olen oma perega, teen oma koduseid töid ja tegemisi. Puhkuste aeg on kohe-kohe käes, kindlasti on inimesi, kes riietavad lootust sõita puhkuse ajal ikkagi kaugemale kui Läti, Leedu ja kes teab, võib-olla piirid avanevad. Teie soovitus suvel välismaale reisimise kohta. Noh, me peame vaatama, mis seal välismaal toimub, et, et kui sealse see nakatumine on umbes sama nagu meil siin Eestis, siis mingeid probleeme ei ole, aga kui mina isiklikult ei tee, ma mulle ka väga meeldib, soe ilm ja jah, mulle ei meeldi eestisohist, seda teavad kõik sõbrad. Ka mina ei planeeri enda puhkust sellel aastal kuhugi väljamaale. Võtab 10-ks aastaks miljardi eurot laenu. Valitsuse võlakirjad plaanitakse noteerida Iiri börsil. Rahandusministeerium on institutsionaalsete investorite leidmiseks andnud mandaadi CITY grupile Nordea Easotseedeežener all pankadele. Peale planeeritud kümneaastase tähtajaga võlakirjade emissiooni plaanib riik lähiaastatel korraldada veel ühe või kaks samasugust võlakirjaemissiooni. Peaminister Jüri Ratas avaldas toetust Saksa kantsleri Angela Merkeli ja prantsuse presidendi Emmanuel Macroni plaanile laenata Euroopa liidu nimel rahaturgudelt 500 miljardit eurot. Sellega toetaks ühendus koroonakriisist enim kannatada saanud piirkondi ja valdkondi. Valitsusliitu kuuluv EKRE on aga eriarvamusel Indrek Kiisler tee puhkenud vaidlusest üleval. Merkeli Macroni ettepanek, kui detailid pole veel teada, kuid põhimõtteliselt loendakse euroliit rahaturgudelt enda nimel 500 miljardit eurot. See raha makstakse tagasi euroliidu eelarvest ehk siis tagasimaksmises osalevad kõik liikmesriigid. Raha saaks kasutada ka enim koroonakriisis kannatada saanud riikide toetamiseks. Paljud neist riikidest on elanud suuresti just võlaraha toel. Rahandusminister Martin Helme ütles, et Eesti säärast ühisraha laenamist ei vaja sest me saame ise lihtsamalt ja odavamalt raha vajadusel laenata. Peaminister Jüri Ratasega rõhutas, et Eesti toetab Merkeli Macroni ettepanekut kui see on euroliidu tulevase eelarveperioodi ehk MMF-i osa. No ütleme seda, et kui MFF i-le tuleb lisaraha ja kindlasti 500 miljardit on MFF i-ga võrreldes väga suur summa, mis tuleb juurde, et see ei läheks ainult laenudeks Vaitsena laenuseks ja toetust, nii nagu on tegelikult teinud ka Saksa, Prantsusmaa, nii palju kui meil sellest ettepanekust teame. Tõsi on see, et on olemas Taani, Rootsi, Austria ja Holland, kes näevad, et see peab minema ainult ja ainult laenudeks. Sellega Eesti kindlasti nõustuda ei saa. Ratase avaldus ärritas EKRE saadikut europarlamendis Jaak Madisoni. Et aastal 2012 on riigikohus teinud lahendi, mis puudutas Eesti liitumist Euroopa stabiilsusmehhanismiga, kus Eestile langes samuti üle miljardi eurone kohustus ja riigikohus leidis juba kaheksa aastat tagasi et see võib olla viimane piire Euroopa Liidu föderaliseerumise-s, kus Eesti pole mandaati ja see võib vajada uue mandaadi küsimist referendumit. Kas see tähendab seda, et tuleks selles küsimuses teha Eestis rahvahääletus? Kui me tahame järgida neid põhimõtteid mis on meile ette seatud põhiseaduses siis seda tuleks teha loomulikult. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles eile, et ka isamaa on kahtleval seisukohal. Tiigi ja Balti riigid on põllumajanduspoliitika osas palju nõrgemas positsioonis kui Lõuna-Euroopa riigid. Ja me pole aastatega, võib juba öelda, lausa aastakümnetega suutnud seda probleemi lahendada Euroopa Liidu eelarve sees. Nii et sel juhul tuleb lahti võtta ikkagi kogu eelarve ja vaadata, kus on need raskuspunktid. Rahvaliidu eelarve koostamise. Nii et ei ole õige võtta praegu välja üks probleem ja hakata seda lahendama teiste reeglite järgi, kus kõik võtavad ühise vastutuse, käendavad aga raha läheb ühe kitsa regiooni või, või teemaprobleemide lahendamiseks. Ülevaate tänastest olulisematest välissündmustest teeb Erle Loonurm. Venemaa president Vladimir Putin ütles, et riik korraldab koroonaviiruse pandeemiaga tõttu ära jäänud sõjaväe paraadi teises maailmasõjas saavutatud võidu 75. aastapäeva tähistamiseks 24. juunil. Venemaa tähistas üheksandal mail 75 aasta möödumist võidust natsi-Saksamaa üle teises maailmasõjas tagasihoidlikult, sest president otsustas koroona pandeemia tõttu ära jätta võiduparaadi Moskva punasel väljakul. President pidas 20 minuti pikkuse kõne Kremli müüriäärse sõjamemoriaali juures, selle asemel, et juhatada tuhandete sõdurite ja sõjatehnika paraadi. Hispaania välisminister ütles, et Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid jõudma ühise seisukohani piiride avamise suhtes taastamaks reisivabaduse Schengeni tsoonis. Samuti peaksid nad otsustama, millised riigid sellest väljaspool on ohutud, et sinna reisida ning sealt külalisi vastu võtta. Minister ütles, et Hispaania soovib väga tervitada turiste toetada riigi turismisektorit, mis moodustab 12 protsenti riigi SKT-st, kuid plaanib seda teha tervislikult jätkusuutlikult ja ohutult. Hongkong taastab oma lennujaamas järgmisest nädalast osaliselt transiiditeenused. Hongkongi lennujaam oli kriisieel üks maailma tihedama liiklusega lennujaamasid. Hongkong oli üks esimesi kohti ka, kus Covid 19 tuvastati pärast viiruse puhangu algust Mandri-Hiinas. Viiruse puhanguga on seal hästi toime tuldud. 7,5 miljoni elaniku hulgas on tuvastatud veidi enam kui 1000 koroonaviiruse nakkusjuhtumit ning neli koroonasurma. Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni valitsus tabas esimene protestimeelne tagasiastumine pärast vastuolulist skandaali, mille kohaselt reisis valitsusjuhi juhtiv nõunik Dominik Haminks koroonaviiruse karantiiniga kehtestatud liikumispiirangute ajale riigisiseselt. Oma tagasiastumisest teatas Šoti asjade aseminister Douglas Ross, kes kuulub šoti konserve motiivide ja Unianistide parteisse. Rossi tagasiastumine avaldab veelgi rohkem survet Gaming sile, kes on õigustanud oma abikaasa ja pojaga reisimisel Londonist 400 kilomeetri kaugusele taremisse Inglismaa kirdeosas koroonaviiruse pandeemia. Hetkel kamin oli juba enne koroona kriisi paljude brittide jaoks pinnuks silmas, kuna tal oli keskne roll 2016. aasta Brexit'i kampaanias. Kõigi erakondade esindajad on ühinenud teadusekspertide ja isegi mitmete vaimulikega taunides Gaminski käitumist. Kaitseministeerium saatis välis-justiits- ja rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõu kaitseväe kasutamise kohta rahvusvahelise merejulgeolekuoperatsioonil Sentinel Mall Mälberg küsis kaitseminister Jüri Luigel Sentineli kohta lähemalt. Alates läinud suvest on Iraan hõivanud Hormuzi väina piirkonnas rahvusvahelistes vetes laevu ja olnud ka muul moel agressiivne. Sellega seoses loodi USA algatusel rahvusvaheline merejulgeoleku koalitsioon jälgimaks, et laevad saaksid turvaliselt liikuda. Koalitsioon omakorda käivitas väina piirkonnas operatsiooni Sentinel. USA tegi ka Eestile ettepaneku sellega liituda, ütles Jüri Luik. Tegu on olulise operatsiooni ka rahvusvahelise õiguse ja meresõiduvabaduse kaitseks. Tõenäoliselt meie meeskond, mis alguses koosneb ühest inimesest, lähebki juhtimiskeskusesse Bahreinis, nii et me taotleme riigikogult mandaati sellele operatsioonile minekuks kuni viie inimese saatmise võimalus. Meile on see iseenesest väga huvitav praktika, sest see oleks esimene kord, kus Eesti mereväe ohvitser saab Kui hull see julgeolekuolukord Hormuzi väinas praegu on või kuivõrd praeguseks muutunud kas Iraani alused takistavad endiselt teisi laevu? No meie praegustel andmetel ei ole sealt viimastel kuudel mingisuguseid intsidente toimunud ja eks see asjaolu, et USA ja tema liitlased panevad välja sellise rahvusvahelise sõjalise missiooni, on ka Iraani natukene põhjendanud. Loomulikult on tegu, arvestades kogu Lähis-Ida olukord niisuguse keeruka piirkonnaga eriti just selle kitsa orgusi väinaka, kus Iraanil on terve rida sõjalisi võimalusi lääne kaubalaevad ja kui nad riskivad, siis ka sõjalaevad kiusamiseks. Ma usun, et see operatsioon omab niisugust rahustavat ja stabiliseerivad mõju. Kas lähemal ajal tuleb kõne alla veel mõni kaitseväe missioon kuskil mujal? Me just äsja käivitasime operatsiooni Vahemere piirkonnas on Euroopa Liidu missioon, kuhu me samamoodi saadame alguses staapi ühe ohvitseri ja see on operatsioon, mis tegeleb relvaembargo jälgimisega rahvusvahelistes vetes liikleja läheduses. Loodusturismiettevõtjad on kaotanud koroonakriisi tõttu Ta juba kaks kolmandikku kuni kolmveerand oma aastasest käibest. Ei sise- ega lähiriikide turistide Lääne-Euroopa kliente nende sõnul ei asenda, kuid Saksamaa plaan kaotada juuni keskpaigast reisipiirangud on juba andnud esimese lootuskiire. Juhan Hepner lugu. Süvahuviliste loodusturism on nišikaup, kuid toob ettevõtja Bert Rähni hinnangul tänu Lääne-Euroopa turistidele Eesti majandusse aastas vähemalt üle 10 miljoni euro. Kohalike ja naaberriikide kliente on sektori püsimiseks liiga vähe ja ei nähta võimalust asendada Lääne-Euroopa turgu mõne teisega, jätkab turismiettevõtja pöörding. Haapsalu OÜ juhatuse liige Tarvo Valker. Et näiteks Suurbritannias on Briti kuninglikus linnukaitse ühingus kaks miljonit inimest Hollandis on 20000 linnuvaatlejat. Et seal on seda potentsiaali hästi palju ja seal on ka olemas maksa jõulisem klient, et kui me räägime saksa või inglise turistist, siis üks inimene päevas kulutab siin rohkem raha kui üks. Kümneliikmeline Eesti linnuvaatlusgrupp. Peale seda, kui Saksamaa teatas plaanist leevendada juuni keskpaigast reisipiiranguid on Bert Rähni saanud oma Saksa partneritelt rida lamisi kõnesid, kus uuritakse, milline on Eesti plaan. Tema sõnul on oluline, et valitsus otsustaks kiiresti reisipiirangute leevendamise esialgse ajakava sest Eesti kui viiruse kontrolli alla saanud maa atraktiivsus on praegu kõrge ja selles valdkonnas plaanitakse reisija pikalt ette, jätkab loodusturismiettevõtja Osaühingu natuurest juhatuse liige Bert Rähni. Ma olen siin oma partneritega pikkasid telefonikõnesid pidanud sel kevadel ja nad on hästi optimistlikud, ütlevad, et praegult eksootilised sihtkohad kaovad ära, noh, Lõuna-Euroopas on ka ikkagi see olukord nagu see koroonaviirus tunduvalt intensiivsem, et nad ennustavad, et just see Põhja-Euroopa regioon on see, kes saab päris palju turismi endale, kogu sellest segadusest. Tarvo Walkeri sõnul on mõistetav, et reisipiirangute leevendamisega kaasneb klausel, et olukorra halvenedes tuleb need uuesti kehtestada, kuid ajakava tuleks vähemalt paika panna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Läänemaa. Tallinna tehnikakõrgkooli rektorina jätkab Enno Lend, kes on juhtinud seda kooli viimased 10 aastat. Rektori valis seitsmeliikmeline valimiskogu, kuhu kuulusid kaks haridusministeeriumi esindajat, kaks esindajat kõrgkoolist ja kooli nõunike kogust ning üks valdkonna tööandjate esindaja. Rektori uus ametiaeg algab esimesel augustil ja kestab viis aastat. Kultuuriministeerium töötab seadusemuudatuste kallal, mis korrastaksid Eesti rahvaraamatukogude võrku, parandaks maakonna raamatukogude juhtimiskvaliteeti ja annaks rahvusraamatukogule arendustegevuste koordineerimise ning järelevalve tegemise ülesanded. Reene Leas räägib lähemalt. Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm ütleb, et kuna haldusterritoriaalselt on viimastel aastatel muutused olnud suured, peab ka raamatukogude võrk kohanema. See ei tähenda kindlasti seda, et maaraamatukogud kaoksid, kinnitab talihärm. Muudatusi on vaja pigem seal, kus elanike arv on viimastel aastatel tublisti kasvanud. Tänaseks ei ole mõistlik enam nii-öelda kehtiva korralduse alusel luua nii tihedat raamatukogude võrgustiku, näiteks Viimsi vallas, kus elanike asustustihedus on väga suured, ei ole mõistlik luua seal kümneid raamatukogusid juurde, nii et me peame optimeerima ja muutma neid raamatuid, võrgustiku loomise põhimõtteid. Muudatustega soovitakse panna täpsemalt paika standardid, millele raamatukogu vastama peab. Tänavune koroonakriis näitas Ülle Tali Härmi sõnul selgelt ära, kui oluline kvaliteetne raamatukogu teenus tegelikult on. Oluline on seegi, et raamatukogud ei töötaks paralleelselt välja kalleid eraldiseisvaid platvorme ning teenuseid. Tulevikus võiks Rahvusraamatukogu hakata koordineerima üle-eestilisi arendusi ning tegema rahvaraamatukogude üle järelevalvet. Ühest küljest jah, järelevalve tegija, aga ennekõike ikkagi partner, kellega ühiselt viiakse läbi tehnoloogilisi arendusi, arendatakse e-teenuseid. Rahvusraamatukogu juht Janne Andresoo ütleb, et Rahvusraamatukogu on selliseks rolliks valmis. Eesti Rahvusraamatukogu on tõepoolest täitnud aastaid vastavalt oma seadusele siis kompetentsiarenduskeskuse ülesandeid ja selle rolli lisandumine, mis nüüd puudutab haldusjärelevalvet kui ka siin väljatöötamiskavatsusest toodud, et ülesannet olla infotehnoloogia vallas Eesti raamatukogu võrgule nii-öelda selline tark tellija ja siis me oleme selleks kõigeks valmis. Ja ilmselt see on väga-väga mõtekas ja mõistlik. Veel üks kavandatav muudatus puudutab juhtimiskvaliteedi tõstmist maakonna raamatukogudes. Selle saavutamiseks võiks Kultuuriministeeriumi arvates eelkõige maakonna raamatukogudes viia juhtide töölepingute tähtajaliseks. Praegu on Kultuuriministeeriumi andmetel 15-st maakonnaraamatukogudirektorist tähtajaline tööleping ühel. Need teenused ja tegevused, mida maakonnaraamatukogu koha peal teeb, et need oleks rohkem eesmärgipärased ja töötajate nii-öelda juhtide kvalifikatsioon oleks maksimaalselt kõrge, et seal on konkursid ja et nende maakonnaraamatut juhtide valimisel võib-olla osaleksid ka maakonnast, teised omavalitsused. Kihnu, Vormsi ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel otsib maanteeamet otselepingu konkursiga vedajat konkureerima son Vjatšeslav Leedo-le kuulunud tuule liinid, mis nüüd on Tõnis riski omanduses. Tuule liinid jäid aga võlgu sadamaid haldavale riigi äriühingule saarte liinid ja viimane nõuab riigilt lisagarantiid. Ester Vilgatsi lugu. Tänan, kõiki DS laevade ja tuule liinid, esindajad munalaiu sadamas, reisiparvlaeva Kihnu virve pardal, et laevaga tutvust teha, aga ka Vormsi ja Sõru-Triigi liinil sõidavad sama tüüpi laeva toormsaja Soela ja see ongi põhjus, miks kolmele liinile otsitakse ühte vedajat. Praegu opereerib neil liinidel Kihnu veeteed, maanteeameti ühistransport, spordiosakonna juhtivekspert miga, Männik. Tõsi on see, et Eestis on kolm sellist ettevõtet, kes tahaksid ja on võimelised sellist teenust osutama. Oleme ka uurinud, kas suured tegijad nagu Tallink v kõrrelainsada sooviksid teha, tuli välja, et nad ei tunne selle vastu huvi, nii et kutsutud on kõik, kes siis praegu on võimelised ja tahavad seda teha. Uus tegija, keda te silmas peate, on tuule liinid osaühing, mis on välja kasvanud siis ühest teisest kontserdist ja nemad on osalevad samamoodi meie hinnaettepaneku esitamisel. Kuna tuule liinid on eelmise omaniku ajast saarte liinidele sadamatasu eest võlgu, nõuab firma täiendavat garantiid. Saarte Liinide juht Villuvatsweld. Tuulte liinid on kuni viimase ajani olnud seotud sellise ühendusega, mille nimi on tuure grupp, kuhu kuuluvad ka Saaremaa laevakompanii Väinamere liinid ja palju teisi firmasid. Need ettevõtted on meiega koostöö lõpetanud, aga maha jätnud suure hulga võlgasid tuuleliinide võtmesid. Kanis risk on olnud ka see mees, kes on allkirjastanud kõik võlglaste lepingud, kokkulepped andnud suulisi lubadusi. Kahjuks ükski neist saarte Liinide poolt vaadatuna ei ole pidanud. Tuule Liinide omanik Tõnissaar IFK. Tribüünidel ei ole võlgu, tule piinidel, onud, omanik jällegi etteheide, mida tehakse, et niikuinii oli varjatud tehing on ju, no ei ole, ei ole, sabasid, ei ole sarvu, ei ole kõrvu, lihtsalt ühel mehel sai jaks otsa, ta arvas, et tema nimi ja nägu võib-olla hakkab segama progressi arengut. Mul ei olnud muud võimalust, kas loobuda üldse visata nurka oma 28 aastane kogemus on ju, laevandusettevõttes on jätkata. Kihnu Veeteede juhataja Andres Laasma on samuti tuule Liinide hankel osalemise suhtes kriitiline. Minu hinnangul peaksid riigihangetel osalema ettevõtted, kes on kõik oma kohustused nii riigi kui partnerite ees korrektselt täitnud ja arved makstud. Ester Vilgats, Pärnu. Tänane päev oli päikeseline ja soe, rannikul võis aga meretuulega olla veidi ka jahedam. Kas nüüd soe ilm jääb püsima, sellest räägib taimi paljak. Õhurõhk jätkab aeglast tõusu ja meelitab kõrgrõhuharja sellega Eesti kohale. Eelolevaks ööks taevas selgineb, tuul on nõrk ja valdavalt läänekaarest. Õhk jahtub kiiresti ja päikesetõusu ajal näitavad madalaimad temperatuurinäidud õhus vaid kaks, kolm kraadi. Maapinna lähedal võib aga null kraadi lähedast kargust olla. Meremõjuga rannikul jäävad temperatuurid 10 piirile. Homme päeval läheneb merelt madalrõhulohk, aga paksem pilvekiht veel ei jõua ja kena kevadsuvine ilm pakub nii päikest kui pilve rünki. Pole siiski välistatud, et mõni üksik neist pärastlõunal vihma rabina võib anda. Tuul puhub läänekaarest kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb 18 kuni 23 kraadini. Meretuulega rannikul jääb piiriks 14 kraadi. Aitäh selline oligi 26. mai Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.