Vikerraadio läheb tantsupeole. Me tervitame kõiki raadiokuulajaid Tallinnast Kalevi staadionilt. Umbes kaks aastat on möödas sellest hetkest, kui sai selgeks, milline alge on 1000 vabandust 2019. aasta tantsupeol, millel nimi ei olnud siis veel üldse minu arm, siis oli teada hoopis vähe, aga nüüd on kõike, mida on võimalik kokku lükata, lükatud, kokku pandud, paika korra läbi proovitud ja me võime poole tunni, millest alustada siin Kalevi staadionil tantsupeo esimese kontserdiga, nagu öeldud, minu arm. Meie oleme siin, Tarmo Tiisler jalisete Welt ja loomulikult ei saa ju tantsida ilma muusikata ja enne kui me räägime juttu tänavuse tantsupeo pealavastaja ka on hea meel tervitada siin meie välisstuudios. Tänavuse 20. tantsupeo muusikajuhti Tonio Tamra tere tulemast. No öelge, kui Vaike Rajaste tuli teie juurde jutuga, et ta on võtnud sel korral repertuaariga väga palju vanu tantse, mida pole mõnda juba aastakümneid tantsitud. Milline väljakutse oli see ühele muusikajuhile? No see pidu üldse natuke teistmoodi kui varasemad teod, et enne, kui Vaike hakkas seda võistlustööde silla konkursile kirjutama juba siis ta tuli minu juurde, kas ma oleksin huvitatud kampalöömisest ja siis me istusime niimoodi ja vaatasin neid lugusid, mis võiks olla. Ja ma vaatasin selle pilguga, kas on võimalik seda ette kuidagi kanda või mitte, nii et sa vist esile pidu jah, kus muusikajuht on nii vara kampa võetud algusest peale teadsin, et mis tantsijatel plaanis on. Ma võin saladuskatte all öelda, et mina olin selles komisjonis, kes selle töö välja valis kaks aastat tagasi, nii et ma tean küll, mis teil seal kirjas oli. Aga Tonio, selle, selle peo muusika? Mina julgen öelda ei ole traditsiooniline tantsupeo muusika, et niimoodi kolm-neli ja hakkame siis aga minema. Et see helikeel on võib-olla natukene tavatu, eriti kontrastis sellega etendust, see on võetud hästi palju vanast ajast. Et miks sa läksid, kui me võime sina peal rääkida, aga ehk võime, miks sa läksid sellise helikeele peale, mida me varsti hakkame kuhugi? Natuke teistmoodi on ja kui tegemist on sellise ajaloolise ülevaatega, siis siin oli palju valida, et mis jätta täpselt samaks, nagu nad tookord võib-olla 50 aastat tagasi ette kanti mida muuta ja kuidas muuta. Ja noh, minu põhimõtteliselt olid nagu sellised, et need tantsud, reed, muusikasaated, mida on naguniikuinii kajastul eripoodi mängitud, muudetud, et et need siis viime ka nüüd aastal 2000, et 19 viime ka, ütleme, 21. sajandi vormi klassika teoseid, sümfooniaorkestrite asju, neid absoluutselt ei puutunud. Lepo Sumera asja, siin liidi auster, Diet jäikeks samaks. Aga kuna tegemist on elava ettekandega, siis paratamatult aga vana sellise seade uuesti esitamine toob juba teatud kõlalised muutused, nii et siis pigem kohandasime sellele koosseisule. Meil on 12 pillimängijat neli lauljat koori, et nad saaksid neid asju väga loomulikult ja nendele kohaselt ette kanda. Aa teil nüüd sellise ettepaneku, et Lisette jätkab tooniaga rääkimiste, lähen vaatan, kus on Vaike Rajaste, ehk siis ma nüüd panen, anname, annan mikrofoni. Lisette sinuga ette. Sul on nüüd kaks mikrofoni, saad niimoodi stereos küsida, palun, ma vaatan, kus on Vaike Rajaste. Lepime niimoodi kokku, tonium, minul on küsimus, kuidas kohendada seda muusikat niimoodi, et ta ei muutuks liiga ilusaks, et inimestel ei jääks tähelepanu ainult muusikale. Loomulikult on see tantsupidu ja peatähele palun tantsul. Aga kuidas seda niimoodi kohendada, kõigepealt on valisingi oma meeskonna välja, et kes sina realiseerisid seadsid? Ütleme, kui me räägime nimedest siin Arno Tamm, siis Rasmus puur, Tiit Kikas, ütleme kõik sellised, tõesti väga tugevad tegijad on siin seltskonnas olnud Martin Sildos sümfooniaorkestri asjadel. Nii et. Väga rasked küsimused enne pidu. Või siis küsin hoopis midagi lihtsamat, kuidas te end tunnete, siin nüüd, esimese päris etenduse eel. Tunnen ennast väga energilise, noh nagu need kaks eelmist kontrolli läbinud Poleks nagu mitte midagi ei olnud, nii et nüüd hakkab kõik uuesti pihta. Ja eks me iga etendusega teeme paremaks. Kui mõni väikapsin veel päeval sees oli siin, siis nüüd on seal likvideeritud, nii et tunnen hästi ja kogu orkestri tunneb ennast hästi, sest siiamaani väga hästi vastu võetud ja meie saame sellest ainult hindu. Loomulikult, kui me näeme sealt lavalt, see, mis emotsiooniga need tantsijad tantsivad siin. No siis see annab meile niisugust jõudu juurde võimujatega. Looda kõikide ilusti lähedal. No just nimelt läbi mängu oleme siin meiegi Tarmoga kahte juba näinud ja võime kinnitada, et tantsijad on väga heas vormis, kuidas on lauljate häältega ja pillimeeste sõrmedega? Nad on harjunud hästi palju päevas mängima, ütleme ja lauljad, noh, võib olla sama, kes siin peab Saaremaa valsi hästi kähise väelegaalu, ma loodan, et ta peab ka vastu veel, et vahepeal ütleme, Oyssessiga siukseid, ilusaid laulu lugusid laulda ja siis jälle väga karme lugusid. Me peame ilusti vastu, peaasi et nüüd jääd ilmaga veaks ka, et publik vastu peaks ja ja ma vaatan, et staadioni muru läheb järjest kollakamaks, et kuidas see vastu peab del tänasele homsele etendusele. Nojah, ühelt poolt nagu vihma ei tahaks ja teiselt poolt muru vist seda vägagi igatseb, aga tänane tantsupidu lõpeb loomulikult kui ka ja lõpetame meiegi oma intervjuu Tuljaku teemal. Tuljak on ka tänavusel tantsupeol täiesti uues kuues uues vormis klassikaraadios. Mõni aeg tagasi toimus selle Tuljaku esiettekanne. No mida te ütlete selliseks tee juhiseks? Raadiokuulajatele. Tuljaku seade tegi siis sümfooniaorkestrile Rasmus puur ja aga aluseks on vana Rein Bloomi puhkpilliorkestriseade. Kuna tuljak on tantsijate 10 sisse, siis me proovisime hümni väga selliselt pieteeditundega ja väga lugupidamisega kummardamisega teha. Ja paistab, et ist tuli välja end koore kammerkoor laulis selle sisse ka meile. Nii et et põhiasi, mis seal on, et kui vanast viljakuse tempo taganenud, kõikusid muutsed praegu me katsetasime tantsijate peal siin, et kuidas muutus tegelikult on, et aga tegelikult ei tahagi, et iga samm oleks erineva pikkusega, ikka tahetakse, tuleksid ühtlase pikkusega. Praegu me saime täpselt tantsu järgida uuesti kõik meetrumi tempot paika ja ja mulle ta meeldib ja paistab, et tantsijatele ka meeldib. Suur tänu Tonio Tamra ja ilusat pidu. Aitäh, ja kõigile, kes kuulavad pidu, ilusat kuulamist ja tulge vaatama, kui kuskilt saate tuttava kaudu pileti. Niimoodi, et Vaike Rajaste, et mul leida ei õnnestunud, rahvas räägib, et ta olla läinud peaministrile väravasse vastu küll, aga ma leidsin Kalev Järvela, kes siin peol juhendab pererühmi pererühmade liigijuht on ersi esimees ehk siis Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi esimees ja teab asjast palju. Kalev. Sa nägid peaproovi. Kas. Ja pidu on valmis, pidu võib täiesti vabalt vaatama tulla. Ja ma ei oskagi öelda, et mingeid siukseid, suuri apsakaid meil ei ole, kõik jookseb mõnusalt. Need tantsupeod on ju ka sellised, et mõned on looga peod ja mõned on sellised noh, niimoodi hakkame tasapisi minema ja ei ole sellist lugu, et laps kasvab suureks või et läheme ja jõuame koju uue tagasi ja niimoodi, et kuidas sulle tundub, see pidu on nüüd see, see mitte loo ilma loota, pidu, et on ta selline inimesele lihtsalt loetav pidu. Ta on ikkagi, tal on oma lugu olemas küll, aga võib-olla ta ei ole nii selgelt välja joonistatud, aga kõik asjad võib-olla ei peagi nii väga selgelt välja joonistuma ja tantsukeel on natukese siukse natuke abstraktsem. Ja räägime erinevatest Eesti maadest Eestimaa nurkadest. Me räägime siin natukese meie ajaloost. Natukese vaatame võib-olla tulevikku. Ja kuidagimoodi need emotsioonid, mis tantsust vallanduvad need peaks nagu inimesi puudutama, me oleme sellisest mätast nagu. Lähtunud sinu esimene tantsupidu, kui ma õigesti tean ja mäletan, oli kuskil seal, 70.-te lõpul või tantsijana ja kui palju see pidu on muutunud ja mis suunast on muutunud. Ma ei oskagi öelda, kas ta on muutunud, loomulikult muutunud, aga. Ma ei ole niisugust asja, pole kunagi mõelnudki võib-olla võib-olla muusika koha pealt muusika, ka töö on muutunud professionaalsemaks täiuslikuma. Ma küsin sellise kandi pealt, et olles ka vaadanud vanu tantsupeosalvestisi, see siis noh võrdluses ka näiteks filmikeelega filmikeel on läinud igatpidi tihedamaks kogu aeg tänapäeval, et kas tantsupeo nii-öelda keel on ka läinud järjest tihedamaks, et mingisuguseid pikki kandvaid pause ei ole, et kui üks rühm lahkub, et siis siis on nagu pool minutit hooletu ja siis tuleb uus, et niimoodi üksteise otsas on, need testib tihe oleks, sest ei kannata ju vaadata niimoodi pikka ja venivat asja. Ega üleminekud ühelt tantsud teisele olid ka siis hästi täpseks lavastatud. Nadolid nobedalt läksid, ega tantsupeol ei ole siukest vahepause pikki mitte kunagi olnud. See on üks meie tantsupeo etenduste stiile kogu aeg olnud ja kui nüüd muusikate koha pealt lugude koha pealt rääkida, siis tegelikult kõik tantsupeod On olnud omas kaasajas, nad on alati päevakohased olnud, et Lähen võrdne ikkagi muusika juurde. Et ka siis tehti dance uusi korragraafiaid, loodi just nimelt sellel ajaperioodi olnud popmuusika peale populaarsete muusikate peale Estraadilka. Kas see on tegelikult niimoodi ka, et, et sellisel kujul tantsupidu nagu meie siin vaatame, ehk siis tehakse jooniseid ja pompöösselt staadionil tantsitakse hästi organiseeritud, et see on ikkagi meile tulnud kuidagi kogemata nõukogude ajast, et enne sõda ju niimoodi ei vist ei tantsitud ja kui ei oleks tulnud Nõukogude Liidu aega, siis me võib-olla ei tantsiks. Ma ei suuda seda vastu sellele vastata, sest tegelikult tantsupidude algus on ikkagi enne Nõukogude Liidu aega ja sealt see seeme on nagu 34.-st aastast nagu maasse külvatud ja nad siis juba püüdsid teha jooniseid. Ikka püüdsid ja püüdsid, püüdsid ja eks siis noh, võib-olla algelisemalt küll Nõukogude liidu ajal areneda, sest teist paralleelsed arenguliin ei olnud kuskilt võtta. Et me ei tea seda. Nii, aga head pidu sulle, kus sa seda pidu vaatad ja mida sa vaatad, kui on esimene etendus? Ma vaatan arvatavasti siin pealoosi kõrvalt. Meie. Lavastusgrupi 10 ruutmeetrises konkurss, kus me oleme viiekümnekesi hea koht vaatamiseks, said pileti sinna, see on tore, aitäh sulle, aitäh. Nii. Ja nüüd me siis teeme väikese muutuse, selles mõttes on muidugi tore olukord, et millegipärast kui räägitakse rahvatantsus, siis, siis kipuvad rääkima ainult naisterahvad väga sageli meie siin aga laseme, laseme edasi ja Rauno subKo-s neli rühmaliigijuht on meil nüüd siin mikrofoni juures kuule, sulanud kaamerad ja mikrofon, miks sind jälitavad kaamerad ja mikrofon? Kusjuures ma ise ei ole veel täpselt aru saanud, see on juba teine päev, kus nad mind jälitavad. Aga ei, mul pole selle vastu midagi. Äkki sa oled kuulus või saad vähemalt nüüd äkki ma saan kuulsaks, mine tea. Sina nõukogude aja tantsupidusid, ei mäleta, ma pakun teades sinu vanus. Kui ma olin kolmeaastane, lõppesse aeg ära, nii et ei mäleta küll jah. Aga kas sinu, ütleme huvitantsuga tegelemise vastu tuli tantsupidudest või see oli alguses selline paratamatu kaaslane, et, et tahaks nagu äge tänavatantsija olla, aga näe, aetakse ka mingit rahvavärki tegema. See oli naljakas lugu, ma olin üpris pisike põnn, kui ema töötas õhtustes vahetustes ja ma ei näinud ema väga tihti, siis ma mõtlesin ma salaja ootanud ära, muidu hommikul koju jõuab ja siis näidati ands, tahe lõpetab seenioritele seltskonnatantse ja ma olin seda vaadanud siis üksinda teleka ees ja kui ema koju jõudis, siis ma olin palunud ta tantsule tantsinud rumba, ruudu ja valsisammude kõik asjad ära ja siis ma sain aru, et siin muud lahendust ei ole, kui see võistleb tantsuringi panna, annetica ei peida, ei veeda, ei peida ööbida ja siis oligi 97 oli minu esimene noortepidu siis kus ma osalesin, ja siis Kalev Järvela, kes just lõpetas, oli liigijuht. Kuule, aga nüüd tuleb äge pidu, on ju, väga äge pidu tuleb ja miks ta tuleb äge, sest ma ei ole ennem noh, mitte et mul väga palju kogemust oleks, aga 2011 2007 2014 2017 ma ei ole nii motiveeritud tantsijat veel peol näinud kui praegu. Et selles mõttes tantsijate ees müts maha tõsise kirega, teevad oma tööd, kui proovid lõpevad, siis väljakki lähe tühjaks. Kõik hakkavad harjutama veel lisaks, et see minu jaoks täiesti uskumatu energia, mida nad loovad. Aga aitäh, aura sulle, kust sina pidu, vaatad sealt sama värvi kõrvalt kalevi kõrvalt väga hea. Aga aitäh vaatamast, mine seal pidi vähe kohti olema, et just, et mine võta oma koht ära ja siis saad esimesse ritta. Aitäh. Rauno tuleb ka. Aga et me ei jääks väga selliseks meeste jutuks, mida ju kõik ülekanded igasugustel staadionitel tavaliselt on, siis anna meilis etele ka sõna, kes on üllatus-üllatus, liikunud viie meesterahva vahele. Halloo, Tarmo, kas ma olen kuuldel? Sa oled suurepärane. Suurepärane, mina olen leidnud siin tõesti meesterahvad kuubedega otse Valgast kellega on tegemist. Rukkilillsoo. Millal te siia Tallinnasse juba saabusite lõunaks päevad on olnud pikad, kuidas teil vorm nüüd esimeseks päris etenduseks on? Nagu minu poolt võib näha, siis vorm on päris priske. Oma 150 kilo aga hüppab hästi. Mis tantse teile esimene on, millega te täna publiku ees olete oma õnne sepad. Kas olete oma õnne sepad ja loomulikult. No rääkige, oli teil keeruline siia tantsupeole pääseda või oli see teie jaoks köki-möki köki-möki olnud? Hirm oli, nahas? Ei saagi, kuigi alati oleme saanud, aga saime ka, seekord tõestasime ennast veel kord. Ja millised on selle nädala kõige vägevamad elamused ja sündmused teie jaoks? Ikka need treeningut ja treeningut ja pärast treeningut ja lõdvestused ja ilus ilm. Väga hea on see, selline tuulekene, nagu praegu on, teeb tantsumeestele head, ainult kasuks meile väga hea ilm, ideaalne tantsu ilu. On teil kodus, et ka täna siin tantsuväljakul või vaatavad nad Valgas televiisorit? Homme õhtul mees kodus Andrus Nabla ja Anneli Nabla, kes jäid meie rühmast välja ühe väikese viperused, kuna Andrusel oli põlvevigastus ja Me saadame siinkohal Andrusele palavad tervitused Valga meeste poolt. Pühendame selle kontserdi veidrused ja Annelile omalt poolt. Selle tantsupeolugu on sellest, kuidas, Ka muljetavaldav on see meestevägi, kes on praegu Kalevi staadionil kükid, nagu öeldud, enamus on mustades kuubedes. Samal ajal, kui mehed veel kükitavad staadionil on tulnud kellatorni väravast staadionile, et siis siis S1 segarühmade 240 tantsijat mehed lahti, kuvad laval ja Lisette, sa pead olema minuga nõus, et see on ikka võimas, kui eesti mees hakkab tantsima. See oli väga vägev ja selle tantsuga on varem vihm ka välja võlutud. Õnneks täna seda ei juhtunud, mine tea, võib-olla mõnel etendusel see juhtub. Aganüüd külva ja tantsu autor Helmi Tohvelmani lavastaja Helena-Mariana Reimann. Ja nagu Tarmo ütles, tantsivad naised iga naisterahva käes on külimid. Ja selline külvamise. Armastame oma maad. Öelge, mida teie selle Eestimaa juures kõige enam armastate? Looduse ilu, silmiku loomulikult. Minu armasta sood. Nii see oli, tan, külvajad ja lõpp juba paistab, lõppu. Baitmisest annab märku see, et tantsija Nad valmistuvad finaaliks. Meil on kaks tantsu veel. Valmistamine tähendab seda, et kogunetakse juba treppide Otete ja nii. Väravatest on juba. Ning igatsen Eestit. Mis homsetes sünnib? Mu arm. Sa hoiad ja hoolid. On kodu kõige armsamaks. Oma kodu on ikka kodu ja mets ja karjamaa. Aitäh teile ja vägevat etendust. Tuletan meelde, et kest ei jääkski. Ta tõuseb, Me tegudes süttib mees, südameis haarab nii hinged, Moorm. Me astume kuu. Meil on mõte ja tahe ning oskus siin olla. Väsite vahel, kuid lootmast ei lakka, et homsed on meile mor. Nad sammuvad sinna. Uus koidikus hakkab. Seal ikka on Eesti. Hester Guntu poolt lausutud teksti ajal tuleb staadion esialgu veel mitte täiesti täis aga peaaegu pooltäis selle tantsu lõpuks tants on maa ning selle tantsu lõpuks staadionil veidi vähem kui 7000. Tegemist on Triinu Tauli lauluga ja ta ise ka seda esitab ja tegemist on meloodiaga, mis jääb kindlasti kummitama. Praegu annan sõna tagasi Tarmole. Ja, ja mina võtan sõna vastu, võib olla paari sõnaga, ma kirjeldan seda, kus me täpselt oleme ja tegelikult, et mida me siis siin teha üritame. Kuna mõnda aega raadiost kunagi töötanud inimesena tean, et raadios öeldakse ka kella, siis ma ütlen ka kella vahelduseks. Kell on 18 ja 48 ja meie andmetel. Ning ma viima. Raba. Ta vaatama. Metsa. Kontsert pihta täpselt kell 19, tõsi, et tegemist on esimese etendusega, siis ei hakka. Ligemale 7000 tantsijat Kalevi staadionil seisab, käsi südamel. Pool staadionit on pöördunud viie läänetribüüni poole pool idatribüüni poole vahepeal, ehkki lainetus koguneti väljaku keskele kokku ja lained olid seestpoolt väljapoole diisel pihta. Vasakult paremale ja uuesti tagasi, aga me valmistume võimsaks lõbuks kell 19 täpselt kontsert ja, ja ei hakata kohe tantsima, vaid siis on siin ka selline väike pidulik algus isegi üks kõne. Ja veel selle loo tantsu lõpus kogu maa hingas ja seda oli näha siin tantsuväljakul ja loodetavasti tundaga kodus raadiote taga. Ja see on imeline, kui Eesti rahvarõivavalge varrukas kerkib ja langeb. See pilt on selline, et kui ei ole näinud, vist ei saaks arugi, aga kui oled näinud siis ja ja tead millest jutt ja tahaks seda pilti veel näha. Aga meil on täpselt üks tants veel. Ja samal ajal toimub väike tegevus pillimeeste laval, oled seal, mulle tundub Hermardooljaga, Estonia Tamra. Midagi arutlesid igal juhul staadioni. Jooksurajad on või nende tantsijad, jooksuradadel on pööratud vastupäeva liikumise suunda mis tähendab seda, et hakkame tegema ja nüüdse tule viimane rantantsupeol Tuljak räägitavat. Et tuleb aga staadionist siis ka siis ette, kui sa lubad. Ma kaks sõna räägin Kalevi staadion, kust tantsupeod tegelikult algasid kunagi ammu-ammu. Kalevi staadion on. Kes ei tea, mida ta tähendab, tuljaku tõsted? Kõik, kes on kunagi tantsupeol olnud, teab, teavad, mis asi on Tuljakud, õde, kõik, kes kunagi on tantsinud, teavad nissan tuljaku tantsutõste kõik see 10000 ja natuke rohkem. Tantsijad on hetkel Kalevi staadion vuntsitud ikkagi paremaks ja uhkemaks. Kui see oli kaks aastat tagasi, on vahetatud ära. Pingid. Meil osad staadionimurul, osad jooksuradade osad treppidel ja kindlasti pingega on siinjuures palju, palju rohkemgi veel. Ja tegemist oli tantsuga, mis on olnud eesti tantsubüroodel nende aegade alguses ja ikka veel kõlab ta nõnda värske ja vägevale. Ja nagu enne oli ka juttu, et tegemist oli täiesti uue muusikaseadega Rasmus. Tänavusel peol uue seade, kus oli kasutatud ka keelpille Rüütlid on esimene kontsert, toimunud esimene kontsert, Anu on alati kuidagi eriline, seda on oodata, et selleks on nähtud vaeva. Tantsud jaoks on laeva peaaegu kaks aastat on rekord kurvastatud, teine kardaan lihaseid ära tõmmatud. Teinekord ja mitte üldse harva on tuntud seda, et mitte midagi ei tule välja, et võib-olla vanus on oskuslik juba üle, aga lõpuks, kui oled kohal tihti, on imeline ja kordumatu tunne. Ja ka kõik inimesed siin Kalevi staadionil publiku tribüünidel on tõusnud püsti ja mitte selleks, et lahkuda, vaid selleks, et näidata oma rõõmu. Ja elama. Ja nüüd olite osa tantsupeost, mida nimetatakse ära pargiks Meil on tegelikult siin ei olegi pinke, vaid on juba toolid, see on üks selline noh, julgen öelda, põhimõtteline. Hea märk on see, et ainult pead mardikad ja kui on tegemist lühikese ära paadiga Vilsandile meie kontserdi puhul ja täna see tähendab, et ära ei mardita, vaid ikkagi neid kontakte nii maratoni väravate kui ka kellatorni väravate, kuigi praegu vaadata, et ei ole veel keegi lahkunud ja ja pigem tantsijatel meloodia saatel teevad staadionil riike, nüüd tõsi küll, maratoni väravate hakkab mingisugune liitumine tekkima ja sinna hakati ära minema, aga hetkel lähevad välja alles need välimise rühma, aga needki Kiisleri haid rühmade tantsijad, nemad dial peibutavad käsi, julgen öelda veel oma 10 nimi. Tarmo sina ilmselt oskad kirjeldada seda tunnet, mis on välja marssida, kui sa oled tennise mitu etendust päevas andnud, kõik need proovid üle elanud. Vabanemine ainult üks suur vabanemine, sa tead, et ta teeki saada üldiselt ka teadlaste on korda läinud. Et sa oled teinud midagi, mis on liigutanud sind ja sa usud ja meie toetame seda usku, et sa oled teinud midagi, telliti liigutanud neid, kes seda vaatavad ja, ja Milton, liigutage, neid käib, ta on, tantsijaid muutus, kõik muu suuresti on sama, kui me siit lääne tribüünilt vaatame nüüd sinna idatribüüni poole ja ütleme siis, et läänetribüün on see, mis on nii-öelda peatribüün, meie vastased idatribüün ja sinna taha võrreldes eelmise peoga on kerkinud kolm. Tantsude valmistamisel toetanud vanemad, kes toetavad kapsli, vedanud neid tantsutrennidest, kui need trennid on kodust kaugemal abikaasat, kes on oodanud oma teiselt poolt koju, kui toon tantsutrenni hoopis mitte oma naise või oma mehega, aga ikka ootab eesti naine oma meest aju ja vastupidi ka kõik, kes on lattu peaga seotud olnud. Kui see praegu toimubki Toivo, ära Marty tunnevad, et on olnud osakene sellest peod ja, ja see on vägev tunne. No igal juhul muusikud laval ei ole üldsegi mitte veel lõpetama dirigente Edmar tuul, kes on muuseas niimoodi ametlikult ajaloo esimene dirigent tantsupeol tema juhatab veel lisalugudeks täna juba kõlanud lugusid ja kutsub rahvad kaasa plaksutama. Ja, ja see on ka üks tantsupidude tava ette ära, Marg toimub üldiselt nende lugude saatel on need anti peale olnud, ma küll ei, ei, ei tea, kuidas ma nüüd liiga tõesti kõik lood tehaste läbi, mida ma hästi ei usu, siis nii on. Päris mitu lugu oligi selline, et mina ei kujuta ette ja mardi kasutatakse, aga võivad sellised reipama ja ja, ja sellised noh rohkem ja lihtsamini kantitavad lood on selleks ära märgitud, tuli muundad, põletiin ju edasi, tuli kuhugi ära, nii ei lähe, homme on ju veel kaks kontserti ja tiidam tantsupidu läbi ja nyyd. On ju käigupäev laupäeval ja. Ja laulupeo laupäeva õhtul ja pühapäeval. Aga nüüd tuleks öelda, aga, ja sinna otsa tee lauseosa, et sellega lõpetame ja täname. Nüüd ära me tõesti kõiki kuulajaid selle tantsupeo vahendasid teie juurde kodudesse raadio vahendusel helirežissöör Teet keelman ja heliinseneri Virgo Mäe ja Andres olema jutule. Ketrasin velsker, Tarmo Tiisler, meil oli teiega tore, me loodame, et ei meiega ka igal juhul. Tantsupeo esimene kontsert õnnestus täielikult. Viimast kontserti reede õhtust kontserti näitab otseülekandena ka ETV, nii et vaadake siis saate oma silmaga näha akna, ikka rääkisime kõike, nii nagu tegelikult ka siin väljakul oli. Aga nüüd on läbida väga kõrged kortermaja ja seal idatribüünil on ka lisatribüünid. Ja, ja kui, kui me neid ülekandeid teeme, siis, siis me kindlasti kasutame. Olnud kõik lahkuvad, tuled kustutatakse peale tantsupeo tule, nii et aitäh teile kõigile, olge tublid ja piirdume nüüd muusikajärjega metodisti, kirikute käivad täiesti. Kontsert võib öelda öine kontsertkannel, te öö ja Margeli Roone jätkab vikerraadio ja klassikaraadio ühisprogrammiga ja veel kord aitäh teile s6ita mõni maratoni värav ja kellatorn kellatorn on meist paremal pool, seal on ka muusikute ja pillimeeste lava ja meist vasakul on maratonivärav ja need olulised punktid, sellepärast et nende pealt tullakse maha ja, ja minnakse peale ja see, mis tähendab lavaletulekut ja lavalt minema. Niisiis ette sinu kord. Minu mina pean ütlema, et ma olen väga tänulik, Tarmo minule ka kõik need terminid siin nende päevade jooksul selgeks õpetanud ja täna saab siin loomulikult süütatud ka tantsupeo tuli nimelt tuli, mis on juba 33 päeva mööda Eestit olen rännanud ja täna hommikul Toompeal pikali Hermanni torni jalamil võtsid selle üle tänavuse peo kunstilised juhid. Nii, aga me saame jällegi tere öelda ja meil on vähemalt minul on ja ma loodan, et Lisetel ka suur rõõm, et meiega on liitunud Ülo Luht, tere, Ülo, sina oled kauaaegne rahvakunstiansambel kuljus. Juhendaja, nüüd sa oled üks kahest tantsupeomuuseumivedajad. Ühesõnaga saad head asjad kõike, aga tere kõigepealt tere. Millal sinu esimene tantsupidu oli, paneme selle ajatelje paik, et me teaks, millest räägime ja et see oli see, kus sa olid ja see on see, mille sa arvad, et sa tead, seda seal ei olnud. 1970 olid esimest korda siin. Esimest korda, mida tantsijana? Esimese naisrühma Haapsalust ja olin kohe ka naisrühmade liigijuhi assistent. No ikka väga kõrge karjäär, tuleb tunnistada. Esimene hüpe kahe kõrge, just. Ma vaatan, et teil on üks väärikas autasu rinnas, mis täna anti vile presidendi roosiaias. Palju õnne kõigepealt. Ja öelge, palun, mis teile jäi kõlama sellest presidendi kõnest täna kõikidele laulu- ja tantsupeo protsessi eestvedajatele ja kandjatele ütles. Ta üllatas mind, ta nii soojalt suhtub lauljate tantsijatesse. Ta on ju ise koorilaulja ja. Vot seda ma veel ei teadnud, kes on jälle uudis, jälle, sain targemaks. Näevad selles vanuses ka veel, saad üht-teist tarka teada, see on nii tore. Aga muidu ma olen tegelikult tantsupeomuuseumi liikuv museaal ja saad töötab seal siis, kui inimesed maksavad raha ära, siis nad saavad tasuta sind või raha esind vaadata. Ja ja ma vahetevahel kallal nagu vahe, kui paigal, kui on vaja. Nii aga Ülo, tegelikult minu poolt ma pean sulle seda ütlema, et väga paljudega, kellega ma olen täna ja eile ja üleeile rääkinud räägivad, et aasta 2009 oli kõigi aegade tantsupidu selle 2009 tantsupeo merepeo lavastaja olid sina. Ära nüüd ole tagasihoidlikke, sa võid kinnitada või ümber lükata, minu väita, aga see polegi oluline. Ütle, mida sa mäletad 10 aasta tagusest teost, mida väga paljud ka täna tantsivad, inimesed mäletavad nii, et pisar tuleb kohe. Maal parandaks selle, et seda tegema minu meeskond, aga meeskonna valisin mina. Ja ma mäletan sellest peos piisavalt palju. Ma arvan, et miks inimesed seda mäletavad, sellepärast et oli nii lihtne. Kõik oli nii lihtsalt arusaadav. Räägiti ainult ühest asjast merest. Aga tegelikult räägiti armastusest. Et see armastus vist ikka läheb inimestele korda ja see Tuulevaiksel ööl ja läheb silm märjaks vanadel ja läheb nurka. Ja noh, see on tänu Jaan Tättele ja tegelikult tänu tiitikale, kes tegi sellest ukse väga hea seade ja tegelikult veel algusesse mõeldud keset etendust purjepööramiseks. Aga kuna lõpuosa ebaõnnestus, tõstsime selle lihtsalt sinna lõppu ja see oli väga õige valik, kuigi ma seda teadlikult ei teinud. Nagu ikka, kõik head asjad sünnivad läbi juhuse. Teeme nüüd niimoodi. Ülo, et näe, seal on kell Meil akna peal näed seda kella 53 50 teeme nii et sina, ütle palun, kuidas tead. Tegelikult ma ütlen sulle aitäh. Sellepärast et päästetuli siia ja Ülo, ma ütlen sulle veelkord, aitäh ikka kõigile ilusat pidu kõigile. Ilusat pidu, aitäh sulle, Vaike. Ei, sellest ei ole midagi. Kust sa tuled? Ütelda värava tagant, peaminister saabus, võtsid vastu, võtsin vastu, ütlesin tere, saadam. Lavastusmeeskonna liikmed saadavad ta nüüd oma tema kohale, kus tal on vaja siis mõned tervitussõnad öelda. Vaike sinu pidu algab viie ja poole minuti pärast. Oled sa väga närvis? Ei ole enam, nüüd on ärevus selles suhtes teistsugune. Me tegime peaproovi etenduse läbi ja ja no pisikesed asjad veel, mida natukene saab nagu, nagu veel timmida. Aga tantsijat said, said ka selles selles selgust, mis tal vaja timmida ja muusikud, kuidas see koostöö ja kõik, kõik sujub, mina usun. Meie kohtusime täna hommikul kuus 40 Toompeal kui Pika Hermanni tornis-heisati lipp ja tuli anti üle peo juhtidele. Mul on väga lihtne küsimus, kuidas te jaksate, kuidas te vastu peate? Noh, niisugust asja teha energia, jätkame tegelikult noh, see, see annab energiat juurde. Ma ei tea, lihtsalt, kas öösel üldse magama saate ja täna sai kolm tundi. No, ega sa üle ei pinguta, viimati ei, aga varsti puhkus tublisti kodus magada. Vaikese korra oled näinud seda pilti, mis nüüd hakkab uuel kujul ja noh, ütleme siis likult siin Kalevi staadionil pihta, sa vaatasid ära peaproov etenduse ja kui palju selles on nüüd veel seda millest sa alustasid. Päris palju, sest on külvajad, on pikseloits, on Targa rehealune, on omane sepad, sest ma teadsin, et selle 20. peoga minu soov on teha kummardus nendele, kes on käinud ees, kes on teinud eesti rahvatantsud väga ilusaid asju, et see tantsupidu üldse nii kaugele on jõudnud, et see traditsioon on kestnud ja et meil on eesti muusikat loonud väga paljud toredad inimesed, väga head muusikat on loodud ja meie Meie suurepärased koreograafid on teinud nii ilusaid tantse palju aastakümneid ja 20. pidu pea peab seda ka nagu, nagu uuesti väljakule tooma ja, ja on palju alles jäänud. Ja kuidas teile tundub, kuidas tantsijate vorm nüüd siin esimese etenduse eel on nüüd, kui on päriselt endas, kasvab iga etendusega. Väike, ma lasen sind nüüd kohustuste juurde, sul on kolm minutit jäänud veel aega, hakka ikka natuke närveerima ka, ma loodan. Ja peopesad, ma loodan, univa pigistab vee higised ma aga on ikka, muidugi on, just ma kallistan sind, kelle kaasa ole, ole hästi tubli ja siis pea vastu, need ei saa olema lihtsalt tunnid. Aga see kõik on väga ilus, meie usume sellesse. Nii meesis nüüd Leis etega, teeme saadet edasi, kuna külalised on meil läbi saanud. Külalisi meil tegelikult oleks siit veel võtta ju küll, sest 10000 inimest umbes vaatab seda pealt 10000 inimest umbes käiku kokku staadionilt, tantsijate ja võimlejatena läbi, aga ma arvan, et meil oleks ikkagi mõistlik natukene veel kuulajaid viia selle asja juurde, mida me siis teile, mida ma hakkame, me jõudsime kirjeldada ära, et staadioni ülesehitus on selline ja, ja tollene, et meile on elavad muusikud seekord ja et publik nagu ikka istub staadionikujundusest, palun räägi sina, sest maa visuaalis väga tugev ei ole. Ma annan oma parima raadiokuulajatele anda väikene ülevaade, mis siin toimub, inimesed veel muuseas otsivad siin oma kohti, mõned on kergelt eksinud näoga, teised lähevad kindlal sammul oma koha poole, aga paistab, et mitte ühtegi vaba kohta siin esimesel etendusel küll näha ei ole. Aga seal kellatorni suunas nagu Tarmo mulle terminid siin tantsuväljakul selgeks õpetas, on kaunis puidust lava. Ja selle mõlemal küljel on kenad rohelised aasad kaunite puudega ja seal on ka eraldi väikene ladvakene tantsupeo ja laulupeo ja rahvamuusikapeotulele, mis täna pidulikult siin süüdatakse homme päeval Vabaduse väljakul kui rahvamuusikapidu. Ja siis loomulikult, kui kõlab Koit, süttib, tuli ka Tallinna lauluväljakul tuletornis. See pidu, noh, ütleme laias laastus koosneb neljast osast, seal on, siin on neli teemat, aga see ei ole päris nii ütleme kontrastne oli siis kahe aasta tagune noorte pidu, kus on, meil oli siis kevad, suvi, sügis ja talv, meil on ka siin, osad on heinamaa, on rannamaa, on metsamaa ja on Soomaa ja siis lõpuosa on maa hind. Aga, aga see kõik ehk pildiliselt ei ole nii muutu. Seda ilmselt ei saa kirjeldada, et see on hea ja see on, see lihtsalt on täna nii ja mina soovitan küll vaadata ja kuulata hästi avatud meeltega, sest see on ilus, aga seda ma võin kinnitada. Ja tänase raadioülekande puhul tõesti tekib ka selline imeline võimalus, et kui te kuulate, võite te näha tantsu. Just me püüame seda kõike teile vahendada ja vahepeal kuulete ühte häält veel peale meie. Selle autor on ester. Ja Hester Guntu loeb Sulev Olli tekste. Ta loeb neid nendel hetkedel, kui meremaa muutub heinamaaks ja heinamaa soomaaks ja Sooma rannamaaks. Aga selles mõttes jah, et ei muutu, nendel hetkedel me räägime nüüd ette selle ära, et oleks kergem jälgida, ei muutu väga palju selles staadionipildis, ehk siis ei tule, et kui on nagu soomaa, siis ei lähe kuidagi lainetama asi ja kui on rannamaa, siis ei tule seal tuntavalt sinist värvi tüümidega juurde. Seda ärge palun oodake. Ja nagu meie eelnevates juttudes on seega ilmselt välja tulnud, siis tänavuse tantsupeo eriline osa on see täiesti uued tantsud on vahelduvad näiteks väga vanade tantsudega, mida on tantsitud siin lausa näiteks 1965. aastal ja on tulnud peole ka üks täiesti uus rühm. See on pererühm. See on pererühm, kelle siis liigijuht Kalev Järvela meil natukene juba tantsu juttu siin rääkimas käis, pererühmad moodustati siis maakohtades või ütleme kohtades, mis ei ole Tallinn ja Harjumaa ja kus on, võib-olla, jääb meil siin taheti meie väiksesse stuudiosse lindist üle, tol ajal me oleme nii popule laarset, tundub. Aga jah, rühmade juurde, et väiksemates kohtades on teinekord raske saada kokku kaheksa paarist rühma, milliseid ju siin noh, ütleme seal klassikaline eesti rahvatantsurühma koosseis kaheksa paari, kaheksa segapaari, aga et ikkagi rääkspeolt kõrvale need, kes tahavad sinna tulla, aga kus on võib-olla vähem mehi ja rohkem lapsi, siis moodustati pererühmad. Ja need, kui rääkida 20. tantsupeo Huvitavatest numbrites, siis pererühmad esitavad kõige pikema tantsu, see kestab kuus minutit, see on väikene popurrii, mille Estonian Voices esitab ja mis ma veel mäletan, on see, et tänavuse tantsupeo kõige eakam tantsija on 74 aastane meesterahvas. Ja kui ma veel õigesti mäletan, siis kõige populaarsem poisslapse nimi tänavuste tantsijate seas on Martin. Kas sina teadsid mõnda Martinit, kes tantsimas on? Ei, mina ühtegi martinit tegelikult tantsimas ei tea küll, aga ma vahepeal sel ajal, kui sa rääkisid, jõudsin naeratada jaapani fotograafile. Väliskülalisi on siin päris palju, üks tahtis teha minust pilti millegipärast minust ja mitte siin, kus mina siis väga viisakalt naeratasin selliste eesti mehe emotsionaalset naeratust, et jutud meie emotsionaalsetest meesteks leviksid ka kodust kaugemale. Aga nüüd tegelikult me oleme ju suhteliselt valmisolekus number üks, sest kellaaeg on juba üle kella seitsme. Ja tegelikult pidu peaks õige pea algama, aga öeldi juba staadionil ka. Natuke läheb veel aega, sest eesti inimene kipub tavaliselt natukene hiljaks jääma ja ei ole mõtet alustada siis, kui tribüünidel alles sebimine käib ja tegelikult ega noh, kui sa oled kohal, ega sul ju see väga suur probleem ei ole, kui alustad või hakkad vaatama, viis minutit hiljem. Jah, ma võin veel kirjeldada veidikene, Tarmo vist juba ütles ka, et meie seisame läänetribüünil ja meie kõrval on siin tõesti hulganisti fotograaf ja kaameraid ja need, kes on täna ära kuulanud tantsupeo, saavad seda vaadata homme. Eesti televisioonist. Aga muuseas, mis on veel siin, Kalevi staadionil ju väga tore, mida me eilse läbi mängu ajal eriti palju kogesime. Siin on väga edevad kajakad, kes muudkui lendavad siin staadionil ringi. Näiteks praegu on nad taandunud otse tantsuväljakule, mis veel natukene kolletab, sest vihma pole ammu olnud, aga loodame, et seda tänase õhtu jooksul ka siin muidugi ei tule. Eesti taevas on küllaltki pilvine, aga need on sellised kaunid pilved. Seda võime ka öelda, et tegelikult tantsijad, kes peavad Esimeses tantsus peale minema, ehk siis mehed, sest tantsupidu seekord algab meeste tantsuga. Nemad on tegelikult ammuilma valmis. Ja, ja tegelikult, et see kõik peale tulekud ja äraminekuid Need on ju harjutatud läbi ikka päris mitu korda. Et tantsijad alustasid oma peonädalaga juba viimasel pühapäeval. Lasterühmad küll liitusid alles esmaspäeval, pühapäeval alustati harjutusväljakutel ja tegelikult siis esimestel päevadel põhitöö tehaksegi ära harjutusväljakutel ja siis käiakse niimoodi jupiti tunniks-kaheks korra Kalevi staadionilt läbi, et proovida mingid kohad Veera kuidas peale tulla, kuidas maha minna. Kalevi staadioni märgistus on tegelikult ka natukene suurem, kui on harjutusväljakutel, mis tähendab, et kui ja märk on muuseas väga oluline termin rahvatantsumaailmas, liigu oma märgi peale, see on võib-olla kõige sagedamini kõlav lause üldse, mida tantsupeol proovides kuulda saab, aga see kõik harjutati läbi. Eile oli juba täistööpäev siin Tallinnas Kalevi staadionile ja täna siis hommikul läbimäng Veedis dialoog ja siis kontsert, mille esimene signatuur kõlab. Signatuur täiesti kõlab. Kui sa, Tarmo luba, et ma jagan ühte rõõmsat lugu, mis juhtus. Ka möödunud pühapäeval maalin. Kodus olin heitnud pikali ja sain teada, et minu kodu akende all toimuv tantsupeo proov ja seal harjutasid noorterühmad, noorte segarühmad ja sain kuulda mitu korda imekaunist lugu pihlapuu, mis on ka täna. Tul siin repertuaaris. Aga nüüd kolmas sigantuuri Kolm signatuuri on kõlanud ja see on ju tuttav teema ja sellega me saame kokku puutuda veel mitu korda ka laulupeol. Aga nüüd tulevad peale, seegi on üks tantsijate termin tulevad peale mehed, nende ees on naised ja mehed neid tule lavale kokku 1503 kuus tantsima. Tantsu, mille nimi on oma õnne sepad ja pean siinkohal tunnistama, et 29 aastat tagasi tantsisin mina tantsupeol siinsamas Kalevi staadionil toona oma esimese tantsupeotantsuna, samuti tantomaalne. Kas sina mäletad seda tunnet, mis oli, kui oli peale minek, et seda tantsida? Mäletan, peale minek on täiesti eriline tunne, et on hoopis teine tunne, kui, kui tantsida ja, ja eriti tähelepanu väärne ja uhke on viis. Kui peale minek toimub meeste tantsud. Et siis vägi tuleb väljakule? Poolteist 1000 meest on juba kohal ja liikide juhid on nende keskel. Ütleme siis kirjelduse järgi piki staadionit näoga on kõik siinpoolsed tantsijad pööranud meie poole ehk läänetribüüni poole ja teine pool on pöördunud idatribüüni idupoole, aga nüüd me oleme valmis. Et meile öeldakse tere ja õige pea. Algab tantsupeo tuletseremoonia. Alguueljangul tervitavad tantsupeo minu arm, lavastusmeeskond. Lavastusmeeskond ongi need, kes on välja 536. 10 kui on hoolde, et teha kummardus ja tantsupidude traditsiooni. Nad on valmis, et möödakäijate jalajälgi astuda. Tantsumurule. Meil on rõõm tervitada tantsupidude au juurde. Olge tervitatud, ilma Adamson. Ja sel ajal, kui hüütakse tantsujuhi nimi, tuleb tantsujuht just nimelt kellatorni väravas staadionile. Ja teda. Tuur ning tänast kontserti teenekad tantsujuhid jälgivad neile spetsiaalselt valmistatud tribüünilt pillimeeste lava kõrval. Urve Kiik. Urve Kilk olnud kauaaegne võimlejate ju tantsupidudel, aga esimesena staadionile kutsutud ilma Adamson hullu. Toomi õpilane Ülo Luht ja Ullo Toomi pani siis tänapäevasele tantsupeole sellisel. Kujul alusenüütis Ülo Luht, 10 aasta taguse tantsupeo pealavastaja. Kõik, kes on Ülo Luviga luhaga kokku puutunud, teavad, kuidas Ülo Luht Samamoodi tegi Ülo Luht kummargusega täna Eestis kraapptu niimoodi, et oli isepulksirge ja jalg käis täisnurga all kõrvale. Ilmar Mossi siia staadionile ei. Eile laulu ja tantsu. Võidude vedaja kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel Liia Palmse Tiivel, Els Roode ja nüüd Henn Tiivel, Tartu Ülikooli ansambli ka kauaaegne juht Helju Mikkeli õpilane juurvilju juures. Seekord on selle poolest väga oluline inimene, et ta oli väga kaua tantsupidude nii-öelda taas. Aujuhi alla ja kes teadis täpselt, kust midagi on? Hele Jakobson. Mulle tundub, et meie ümber on päris palju kõlekese tantsijaid, kes hüüti välja Ene Jakobson siilides, nemad tegid suur ja Maie Orav hüüdudest. Ene Jakobson on kauaaegne telekas. Maie Orav aastakümneid juhendanud, Rakvere anda või kelti tarand ja Maie Orav on ka kohal. Kõik nad siis. Ja meie hool ja armastus on meie rahvatantsu ja tantsupidusid hoidnud ja kannatanud. Aitäh teile. Juba õige pea jõuab meie juurde ka tantsupeotuli mis süüdati esimene juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva muuseumi pargis. 33 päeva on peotuli, on rännanud mööda Eestimaad, maakonnast maakonda, linna linna, külast-külla käest kätte ja südamest südamesse. Aitäh teile laulu ja tantsupeo kuraatori, lauljate, tantsijate ja tulehoidmise ees. Välis-Eesti rühmade kuraator Heili Heinaste. Nüüd kutsutakse staadioni kuraator kuraator on selline tore. Nimi kõlab, võib olla hirmutav märgatavalt, aga aga nende töö on siis omad maakonnad, Helle-Mare kõmmus, Hiiumaa juhendada kõike seda tegevust, mida koorid ja rahvatantsurühmad teevad vihma Läänemaa ja kuulame need nimed ka ilusasti ära. Heli Liik Raplamaal. Alli Põrk Jaan Kristel err Pärnumaalt. Anneli Kundla, Viljandimaa. Eha Mandel Valgamaal Aigi Pall Võrva. Kati Taal Põlvamaa. Rull, Jüri Salu ja Merike Allik Harjumaa. Ja Tallinna Riin Kivinurm ja Elmar tuul kes on ka tantsupeo muusikute dirigent. Kuna Edmar tuul on juba laval, siis tema praegu staadioni Talved lähiajaloo kolm siin Kalevi staadion Ja nende helide saatel liiguvad. Liikide juhid, kes olid staadioni keskel, liiguvad meie asukohast vaadates ütleme siis kella nelja peale tuletorni suunda ja nende kõigi käest käib laulu ja tantsupeo tuli täna siin läbi. Tegemist on siis fragmendiga Pärt Uusbergi kantaadist, mis kirjutatud tänavusele laulupeole ja mis tuleb esiettekandele ühendkooride esituses laulupeol. Laulu ja tantsupeo tule urn on sellise väikese jalami peal ja, ja neli üldjuhti said ka tõusta treppide peale, teised on staadioni ütleme siis jooksuraja peal, kuna neid on päris ilus pikk rivi, siis viimased ei olegi veel kohale jõudnud. Tegelikult me ei ole seda veel öelnud, aga seda vist ei ole ka vaja öelda, et tantsupeol lavastusmeeskond kui ka mõistagi kõik tantsijad on ilusates väga korrektsetes. Rahvarõivastes. Ja nagu tõesti öeldud, siis 33 päeva on tuli olnud teel. Ta on läbi käinud kõik Eesti maakonnad väga palju erilisi paiku on sõitnud paadiga suuskadega ja ja see on ööbinud nii kirikutes kui ka näiteks taevaskojas tähise taeva all. Ja nüüd on ta siin Kalevi staadionil. Nüüd antakse tasapisi märku ja üllatus-üllatus. Kellatorni väravas juubelipeole laulu ja tantsupeo tuli. Pillimeeste lava all taadionile auto tuld saadavad tema teel tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori. Ja need mehed olid tulega tõesti kõikide kuu aega koos, sellepärast et nad ütlesid, et neile sellised väljakutsed meeldivad ja nad ei lasknud tulel kordagi kustuda. Nüüd on tulega auto jõudnud umbes sinna kohta, kus noh, kui võtta aluseks 400 meetri jooks saab täis 150 meetrit, ehk siis me olime tagasirge keskel lumm. Ja kõikides maakondades tähistati seda tule tulemist ka väga eriliselt toimusid kontserdid ja suured peod, nii et sellele tulele on kaasa antud kindlasti väga palju ilusaid soove. Kui sügisel juures, kui tantsupeod alguse said, siis esimesed peod olid ikkagi sõjaeelsel ajal ja need olid, ütleme siit paar tantsu toonast Eesti mängude raames. Siis olid tantsupeod ikkagi osa laulupeost ja nende nimi oli rahvakunstiõhtu, nad ei olnud eraldi tantsupeod, aga 60.-test alates on olnud tantsupidu eraldi laulupeost mõistagi nädalavahetusel. Erand oli aasta 81, kui laulu või siis olümpiamängude tõttu ümmargusele aastal 80. aastal p, tee vaid laulupidu, aga mitte tantsupidu, mis oli aasta hiljem 81. aastal. Ja nüüd on auto, mis kannab nime nobe, jõudnud siia läänetribüüni ette ja tõrvik on niimoodi kenasti läbi lahtise katuse. Olulisi tehnilisi parameetreid veel auto. Ja autol on kolm ratast, mis on eriti huvitav, fakt on ees ja üks taga ei ole üldse out modemeed, kuigi Ott Tänaku talendi suur austaja, aga noh, sellise autoga väga rallit ei sõida paaduledoomidelt igati, sobib nüüd on tuli 10 meetri kauguselt finishijoone, ületab kergejõustikufinišijoone, nüüd. Ja on veel umbes 30 meetri kaugusel tule uurimist. Ja autos istub kolm meest, need on siis Tallinna tehnikaülikooli meeskoorimehed. Nii nüüd on vähemalt kaks neist autost välja tulnud. Ja nüüd on ka tuli autost välja võetud ja see tuli antakse edasi. Lavastusmeeskonnaliikmete käest kätte autot tuleb, teine tuli veel välja. See on tagavara. Tulime kogu aeg absoluutselt ja neid tagavere tulesideni sellel teekonnal veel igaks petteks. Mitu jõmmid. Tagavara tuli, viiakse kohe-kohe kaugele ära, viiakse peris tuletorni alla ja tuld ei ole veel. Seda suurt tõrvikut ei ole veel käest kätte ostma. Õla happeritudeks saab peaminister Jüri Ratas. Kalli tantsupeolised, head eestimaalased siin ja kaugemal. Käsi südant, sa oh muuda külmaks, hell, kui talve jää. Kostab ta, ei elades ma seda jõua iialgi. Armastus mu ülemvara jõudu, rõõmu annab ta elades Mill valus tröösti, sureks armastuseta. See kaunis kuulutus ilmus 1867. aastal samas luulekogus, kus pärineb 27. laulu ning 20. tantsupeo juhtmõte. Kogumik oli Lydia Koidula luule märg Emajõe ööbik mis nägi ilmavalgust kaks aastat enne esimest üldlaulupidu. Oli siis vaid tosin aastat vana aga siin maarahvas oli ärkamas ja haritlaskond tärkamas. See aeg oli täis tulist lootus määratud igatsus nii kõikumatult usku, et meie isamaa emakeel ja kaunis skulptuur kestavad üle inimpõlvede. Mööda näeme, et nii see oli, on ikka veel. Ja jää, Needsamad, usaldus, ootus ja hõllandus sünnitasid meile 150 aasta eest laulupeo ning korraldasid 85 aastat tagasi esimese tantsupeo mõne nädala eest meie laulupeo hällis Tartus. Täna siin ja tervel sel nädalavahetusel üle Eesti näeme, et laulu- ja tantsupidu väljendab nii loob omakorda uuesti seda isamaa armastust, milles ta on alguse saanud. Sedasama armastus, milles laulis meie Emajõe ööbik, meie tantsupartnerid ja laulukaaslased, Lastehelisev naer, vanemate hool, kaasade õrn kallistus, õpetajate tarkused, avaga rabavaikus, merekohin, puudega ahi, heina sani, lume krudil, liiva rudi ja pastel padi, veel ka kordi loetud raamatud pähe kulunud filmid, vanasõnad, mõtteterad, lisaks tuttavad ja tuttarlikud viisid ja must või? See kõik ongi seesama Isamaa arm. Me üle vara. Seda rääkis meile peaminister Jüri Ratas, tema kõne toimus just nimelt selles Traadita tribüünile antakse iga üldtantsupeol üle Anna Raudkats nimeline preemia. See auhind antakse silmapaistval rahvatantsualase tegevuse eest. Tänavune preemia saaja on mõjutanud oma töö ja kirega eesti kultuuri püsimajäämist ning selle tutvustamist maailmale. Ta on Tallinna huvikeskus Kullo tantsuansambli sõleke looja ja ligi pool sajandit on ta seda juhti olnud koreograaf, tantsuõpetaja ja hinnatud rahvatantsumentor. Ligi 10-l korral on ta olnud tantsupeo lavastusmeeskonna liige. Ta on täiendanud Eesti tantsuvaramut pea 200 tantsuga ja neist kahtekümmend nelja on tantsitud siin Kalevi staadionil. Tantsupeo muru, taia selgi peol tantsivad tema õpilased, õpilaste õpilased ja nende õpilased. Anna Raudkats i preemia laureaat on Ene Jakobson. Ja tundub, et viia. Meie koht, kus me oma raadioülekannet teeme, on ümbritsetud endistest jaga praegustest õlekese tantsijatest, mistõttu tunnustuse kiljatus oli väga tore. Ene Jakobson. Saab nüüd. Tänatud pärjatud Anna Raudkats preemiaga. Ja see on rahvatantsumaailma üks suuremaid tunnust. Sidemete laulvaid. Mul on hea meel, et minu aastakümneid kestnud tegevus rahvatantsu valdkonnas on andnud tantsuoskust ja rõõmu paljudele. Olen tänulik oma vanematele, kes mind tantsutee juurde viisid ja tänan kõiki oma õpetajaid ja toetajaid. Samuti väga suur tänu kõikide sellekese tantsijatele läbi aegade. Annar. Anna Raudkats lõi tantsu Tuljak. Esimese Eesti mängudel esitati see tants esmakordselt ja nüüd kuni tänapäevani. Igal üldtantsupeol tantsitakse Tuljakut. See on eesti rahvatantsu kullavara. Ma palun tantsupeo tule süüdata. Pealavastaja on Vaike Rajaste koos oma tantsupeo meeskonnaga. Nii ja nüüd hakkab tuli liikuma. Liikmete vahel kõik liit, juhiliigijuhtide, kõik kolm assistenti saavad tõrvikut edasi anda ja siis tõrvik liigubki selle suure tuleurni poole. Mõelda vaid kuiver. Palju ilusaid soove on, see tuli sellel rännakul kaasa saanud kõik see veidi rohkem kui kuu aega ja tõesti, mis seal salata, iga kord, kui selle tulega kokku puutuda on väga pidulik ja püha tunne. Et ma pean siinkohal parandama ära ühe vea, millele juhtis tähelepanu tähelepanelik raadiovaataja, Kadri nimelt ütlesin, et Urve Kilk, kui on kauaaegne võimlejate juhendaja mis ei ole tõsi, võtan süü pea omaks. Urve Kilk on tantsujuht kauaaegne teenekas tantsujuht Virumaalt, aga nüüd on tulel no veel umbes 10 inimese jagu ja siis hakkab tõusma mööda treppi. Ja ta endiselt kuulajate fragmenti Pärt Uusbergi kontaadist, mis ilmselt saab tänavuse tantsupeo üheks oluliseks. Aga nüüd on jõudnud kätte väga oluline hetk. Tantsupeotuju on minu abikaasa käes. Ja Vaike Rajaste kõrvaldada Tonio Tamra muusikajuht selle aasta tantsupeol. Õieti põleb maalingud, tantsupidu Kalevi staadionil. Kolm kontserti on meil ees ja tuli põleb, tuli põleb siin kuni viimase kontserdi lõpuni. Ma võin eksida, aga aga minu meelest on see esimene tantsupidu, kus etenduste eel kõlab hümn. Ja seda ütles meile Kema pealavastaja Vaike Rajaste. Aga nüüd siis lahkub lavastusmeeskond ja liikide juhid sealt tule juurest. Mõtteliselt oleme me ju nüüd valmis? Inimene tahab oma õnne sepad. Tantsu autor Mait Agu lavastaja Vaike Rajaste. Ja ja, ja ükskord prahvatab vimm, mis kogunenud la ja, ja, ja või saad tööle. Tulevad meil ja. Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja ja siia escort patcapim, mis kogunenud salaja. Mehmed ma. Me ei ole suur Orjaorjaorja. Nii ta oli oma õnne sepad mässajate laul, filmist viimne reliikvia ja need olid 1536 meest, kes selle ette kandsid mnjaa päeva olema ajanud ja põldude põline paini on rannaoma mändide müha ja vetikavahune laine. Meie mure on tallermaa taplus ja hiiema hääbuvad hääled. On ta taluma taganenud tarkus ja Isamaa rohtunud ääred. Me julgus on soomaade soonid. Rabade raugevat rajad on kõrvema, kõrbesid künkad ning laanima lauludega ja minu noorus on heinamaa, helid ja maarjamaa magusad Mikid on muru kastmiseks, varbad ja õhtuma villased tekid. Lootus on õnnemaa õrnus ning noorusmaa suudlus. Sära on oma maahoidjat hoole ning lahkesti avatud plära. Nagu öeldud, on järgmine päevaloits tantsu autor Ülle persel ja lavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Ja laval on 912 naist, kes on tulnud siia tantsumurule kõik siis idatribüünil. Mehed lähevad ära siia meie poole läänetribüünile treppidest üles ja naised on praktiliselt vastavad. Päevaloits on lõppenud, naised moodustasid staadionil päris mitu ringi, osad on kükitada. Osad on püsti ja nüüd tuleb üks tants, mis on olnud tantsupidude kavas küll mitte väga palju, aga erinevate tantsurühmade repertuaari ka väga palju ja ja aastaid ja aastaid. Tantsu autor Helju Mikkel, Danton, kullake. Ja muusika viimaste taktide saatel muusika autor, muused on Eugen Kapp team balletis Kalevipoeg hüpitasid kõik naisrühmade tantsijad korraks staadionimurule. Kitamise abil tehtud mustrid on tantsupeol alati väga mõjuvad. Aga juba poole tantsu ajal laskusid idatribüüni treppidest staadionile võimlejad, keda on kokku pea 600 ja nüüdisolemegi nii-öelda heinamaa loppis. Ja seal on esimene tants, rukkirääk. Mis oli ka tantsupeole aastal 1965 sinivalgeid kest kostüümides võimlejad kohal ja alustama? Kogu väljak on jällegi tükitanud tantsijatel või siis võimlejatele olid valged keebid üle kogu tantsu õlgadel. Nüüd võeti need äraväljak on sinine ja kükitades moodustus tüdruk, kiire kuu kujutis. Aga nüüd. Taadioril linna kinno rühmaga neid kutsuvad heinama helid. Kõnnime koos Päikesetõus põskedel kaste varvastel kaskede kahin kõrvus kips, maasikat kõrre. Kas mäletad, kui mängisid siin oma esimese mängu? Ah viisid armastusse? Peitsid pettumust, ihkasid igatsust? Ja nüüd on staadionile S1 rühmade S1 rühmad on need, mis olid kuni eelmise tantsupeoni A-rühmad ehk siis ansamblid ehk tyyp, kõige tublimad ja kõige suutlikumad tantsijad staadioni keskel, praegu üksiksoolopaar. Nende ümber veel paar soolo, paareya jäänud rühmad on hetkel veel tükitamat muruväljaku nurkades. Tants on suur suvine valgus ja muusika autor on liidi auster, tantsu autor, jauram. Tegemist oli tantsuga suur suvine valgus, mille autor Maie Orav ja lavastaja Helena-Mariana Reimann ja kaval oli 408. S ühe segarühmade tantsijat. Eks kolhoosi tan tantsu autor on Ullo Toomi ja lavastaja Karin Soosalu ja kavas on see olnud 1955. aasta üldtantsupeol. Ja tantsulõpuosas moodutud tantsijatest, naistantsijate vöödeiska meestest kaarik või siis kaarikud rühmade keskset kaarikut, millega ratsutatakse väljakult ära ja kõik, kes hindasid nõukogude kinematograafia saavutust. Alguses koodi tank oli teile, aga nüüd siis on pererühmade aeg kes on tulnud juba olevat kahelt poolt Ottes muru peale ja tegemist on tänavuse tantsupeo kõige pikema tantsuga. Kirisabalind ja sellega näeb ette Estonian Voices. Kantar. Kell 34. Kuus. See oli tants, Kirisabalind ja pererühmad, emad, isad, pojad, tütred, selle kõik siin tantsuväljakul ettekandele töib ja keskel on üks ilus perekond, kes lehvitab nii ida kui läänetribüüni suunas. Täisvabadust ja lindude hüüdu säsi brannal mängivate laste juukseid äratab neis unistusi. Kõik on siin ikka sanan, kallis. Lutsukivid kutsuvad loopima. Rannaroos õitseb. Võrgud kuivavad mehi merele juurde. Aga nüüd üks kant, mille nimi on kalamees ja see tants oligi just sellel 10 aasta tagusel peol. Pealavastaja Ivanov, kes meil siin peo alguses käib ka juttu vestma selle tantsu autor tantsulavastaja ja lavastaja anditeegiatele tantsu paneb staadionil ilusasti toimima tantsulavastaja Rauno tuppa, kes on ise Hiiumaalt Eestist teab, millest räägib. See oli kalamees, aga nüüd on siia tantsuväljakule jõudnud. Ka selle tänavuse peopesa munevad kõige nooremad tantsijad Tallinna ja Harjumaa teise ja kolmanda klassi lasterühmad. Ja see on üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse. Ja muusika alguses tantsuinimestele hästi tuttav hoidja Badema muusikaga selline mitmesse jupid kokku pandud tantsud, tantsu autor on Heino Aassalu, kes oli päris mitmel tantsupeol teises pealavastaja enne Mait Agu ajastul kui nüüd nagu tantsuajalukku ka natukene minna, aga jah, nüüd on meil siis tulnud peale teise ja kolmanda klassi rühmade tantsijad ja need, kes enne tantsid, nemad on veel väljakul, hetkel ei ole veel seal on läinud, aga nüüd marsivad kahele poole väravateta laiali teine-kolmas klassi väga täies hiilguses. Halastaja Linda pihu, kes nende väikeste tantsupeole Nüüd täpselt viimane motiiv, see oligi see üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, mis oli ka tantsu pealkiri ja muidugi kui teine ja kolmas klass tantsib siis nunnu meid trinool laseb kolmandat ja neljandat ringi. See on lihtsalt nii äge, eriti just nyyd, kui poisid tantsivad konna tantsu, aga samas rütmis jätkameetrik Jaadla. Regioonis või 20 aastat. Või midagi. Sellele tantsule järgnes kaheldamatult tänase päeva seni kõige suurem aplaus. Laste Tahtmine oli täiesti korraliku raskusastmega koordinatsiooniharjutus, pealtvaatajad paika hakkama. Aga nüüd tantsuplatsil 1088 tantsijat noorte segarühmades ja tegemist on legendaarse Helju Mikkel geni tantsuga kõle sepad, mille on lavastanud Maido Saar. Noorte segarühmade rohkem kui 1000 antiad tantsu lõpus tükitasid ja Kalevi staadionile moodustasid suur suur sõlg. Aga noored kõvad, et vabastada tee s2 liigile, nemad on juba natukene kogenumad, rohkem elunenud tantsijate tuleb saare sviit. Siinson jällegi ise natukene eputada, seda tantsud anti Simmina samal staadionil 40 aastat tagasi. Tantsu autor on eelmiga. Ja minu esimene rahvatantsuõpetaja Kristjan Torop valt, kelle Antsu kaasautor püük saarte tantsudest murul 896 segarühmade tantsijat latis s kaks. See oli tantsid saarte tantsudest, mis tõesti 20 aastat tagasi oli ka tantsupeo repertuaaris. Moodustus ilus motiiv Saaremaa pulmavaibast, aga järgmine lugu ütleb meile, et selle metsa taga ei ole mets, on hoopis meri ja see on tants, mis loodud 2019. aasta tantsupeoks ja tantsuväljakul jätkavad S2 segarühmade tantsijaks. Laulab Jaan Tätte, kes on ka sellesama loo autor. On? Vabavannisoola. Kalevi staadionimurru väljakul on päikese ja metsa peegeldus näha kõikide tantsijate rajal. Mängin õid sosistades suuri saladusi, kuusele kurta, kurbust pihlakale pihtida. Igaüks neist kannab väge ja annab tuge. Kahistab kõrbelohud, kus ja hoiatussõnum. Mets on meie lubadus. Nõnda kaua, kui tema on all oleme kameeleon. Aga nüüd on eelmised rühmad juba liikumas treppidest ära ja. Kellatorniga väravas joopi staadionile 960, ühe kuuendat. VAKO pessa minnakse vallatusi tegema, meetod tahab üldiselt teha kõike ja metapidu. Tantsupeol oli aasta 2004, Kalev Järvela oli metsaveo üldjuhtimise aastani 2000. Voitka andmeid praegugi tantsitud tantsude seas on, on ka 2004. aastal olnud tantsupeol. Tantsu autorid on talb meie Valgemäe ja Ott Valgemäe kaks teenekatega Tallinnat, nemad olid ansambli kuljusajajad. Marupolka on tänaseks tantsitud. Ja järgmine tants on metsavägi, mille autor on Helen Reimand ja lavastaja Ulla Helin-Mengel. Tantsuväljakule tekkinud motiiv Halliste puusapõlle. Ja järgmisena tulevad tantsuväljakule naised. 960 tantsijat, kes esitavad tantsu, oti rattad, mille autor on Maire Udras ja lavastajad nii Maire Udras kui ka Erika Põlendik. Eks selle rahvamuusikaga on nii, et teda on ju millegi moodi ja et teda teha veel rohkem millegi moodi, selleks on meil vastava spetsialistid ja näiteks Carolina ei, ta on selle teose viiulipalad teinud päraseks innu pära teemaks, aga väljak on tantsivaid Laidi täide osad segarühmad ootavad veel kaared. Nii kellatorni kui ka maratonivärava pool. Lapsed, kes äsja toimetasid kuuest kuni kaheksast, olid nemad on jäänud jooksuhädadele iit kõva, nii et esimest korda on, mis nii palju inimesi üldse Täna ja kohe siin läänetribüüni ees tantsivad nad kenade kihnu seelikutes naised. Võimas ikka väga võimas, kohe nagu päris, võiks öelda. Naisrühmade tantsijat kükitasin staadionile ja moodus. Üks, kaks, kolm, neli, seitse, noh, ütleme kümmekond sellist ratast, mida võib tinglikult nimetada ka tõleks. Samal ajal need s2 igal rühmale tantsijad, kes ennist olid poolkaared väljaku otstes, moodustasid viimase tantsu eelmise tantsu osa ajal juba kolonnid joostakse Ottelt muru peale kokku, aga 608. klass need lapsed jätkuvalt istuvad, nüüd on saanud kokku staadionil, on. Neli pikka-pikka piirdub. See on laastud, lendavad ja võib kinnitada, et selles tantsus läheb üheks vägev. Saagimiseks ja selle tantsu autor on Jakobson kellelegi antigi tantsupeo esimese kontserdi alguses üle anna raud kati preemia kui lavastaja täiesti teadjad. Sellele tantsupeole on Kadri Liise Jaanus Randma, kes on ühtlasi ka sellesama rühmaid takt. Rühma võitsime Anatoli p. Rüksime nende rühmade liigijuht ja tema inimene assistendiks ja tegemist on harju valsiga. Ei ole päris järge pidanud, aga kas see oli tänase peo esimene selline korralik labajalg, mis ei ole veel lõppenud paarid, kes on staadion? Mul on nüüd alles lõpetasin pöörlemise, aga nüüd tuleb üks tants, mis oli minu meelest eelmise kümnendi üks tantsude tantse. Aasta oli 2004, see oli jällegi see metsapidu ja siis olid Labu tantsu tegi Maido Saar, kõik nutsid tribüünidel nuteti need, kes tantsisid, need Nutiga Maido duaar, kui vaatas, nuttis ka, sest see kõik oli tal nii ilu- ja on. Ka ei ole teinud vedelaid kananahk ihul juba praegu pole veel alanudki. Aga me oleme proovi näinud ja, ja samal ajal kui eelmised täiskasvanute rühmad tulevad ära siinide pihlapuutantsijad, tantsu tulevad tantsima. Gümnaasiumiõpilaste rühmad, Eesti noorte segarühmad. Heino on rohkem kui 1000. Ja nemad on ju tegelikult need, kes teavad täpselt, kuidas see armumine käib. Noorte segarühmad esitlesid Maido Saare tantsu pihlapuu, mille muusika autor on Urmas Alender ja sõnade autor Viivi Luik. Ja Eesti rahvauskumused on pihlakas üks suur päev. Peidupaikade peibutis rabade raba Lutsu külvis. Sügise sünnipaika. Seisame soosamblaservadel ehmine halvest äärtel. Tule kuid targalt ja tõsiselt. Püüan mitte kirgastuda esimesest kiusatusest. Kaineks saanud kandmine. Niisiis ette pühib pisarad ära ja jätkab. Me oleme jõudnud nüüd Soomaale ja rabahaldjad on järgmise tantsu nimi. Selle autorid on Urve Keskküla ja Kersti Kull ning muusika autor on noor muusik, valdi väline ja selle esitavad peaaegu et tuhad. Võimlejad. Ja me oleme jõudnud otsapidi soomaale oma tänases Eesti maarännak. Ka helipilt on küllalt soine ja, ja tegelikult on see viimane maa, kuhu me jõuame varsti juba lõpp, paistab, aga leiad, on tulnud nüüd staadionile on sellised rohekates kostüümides võimlejad, staadioni muru osa nurkades, päris keskel on valgetes pikkades võimlemiskostüümides naisterahvad ja siis sinirohelised tulevad. Äärtesse ja ülejäänud osasse väljakust nii nurgad kükitavad, hakkame minema. Tantsuväljakule on moodustunud suured ja väikesed rabalaukad ning rabahaldja peegeldus veest. Ja samal ajal naisvõimlejad staadionid lahtuvad, joostakse laiali trepil ette, kõik, kes on käinud, seda teevad, et joostakse väravateta, joostakse treppidest. Rohkem võimalusi eriti ei ole. Samalajal diagonaalides tulevad peale juba järkude tantsijad, need on nüüdis kolm. Ega. Tule tantsime, on tantsunimi ja selle autor on Vaike Rajaste ja lavastaja Karin Soosalu. Ja tantsijatest moodustus Kalevi staadionile selline kujul nagu silmusnelinurk kantvisiitide eest kolm rühmad ja nüüd tulid maratoni ja kellad vööriväravatest tantsuväljakule S4 segarühmad, kes siis nii-öelda vana märgistuse järgi oli teerühmad kõige väärikamad, kes võib-olla enam olles heas sportlikus vormis, aga selle võrra rohkem tahtmist täis lihtsalt täiskasvanute segarühmi, kui vanasti oli kolm, nüüd on nelki üks lihtsalt juurde, aga S4 rühmad on kohal, on jagunenud, staadioni on võetud kätest kinni vaadata aktseni idatribüüni kui läänetribüüni poole ja siin on üks, kaks, kolm, neli, viis, tundub, et 10 piirko tants on õhtu labajalg. Tantsu autor on Elo Unt ja tantsulavad Rauno. Õhtu labajalaga moodustasid S4 segarühmade tantsijad tantsuväljakule põhjanaela aga nüüd vahetavad S4. Segarühmade tantsijad välja taas kord võimlejad. Must madu on tants, mis ettekandel on selle autori Nüüd on jälle Urve Keskküla ja Kersti Kull ning noortel võimlejatele on punaste pükste peal kollased rohekaskollased kleidid, mida saab tõmmata üle pea, väänata sinna ja teisele poole nagu tõeline vään läbi madu ja selle muusika. Mul on seadnud populaarne ansambel Trad, Attack. Jako varasematel tantsupidudel. On olnud pigem selline ülesehitus, olid kõik rühma liik, tantsid kama kaks tantsu ära ja lisaks siis üks näiteks proloogiga, teine, teine lõpus, siis seekord on asi teistmoodi. Üks rühm võib tantsida päris mitu korda tulla väljakul Eduda väljakult ära, nii et asi liigub. Asi elab, aga nüüd on jah, tellite rohelise ja punaste sukkpükstega võimlejate korv päri. Päris vahva staadionil on väga äge. Võib öelda, õhkkond, tuli, läheb suure leegiga, vihma ei tulnud nüüd selles juba kindel olla, et vihma ei tule ka, kuigi vahepeal läks päris halliks. Aga siis läks kõik jälle korda ja vahepeal lausa paistis päike. Roorid ülesid rohelistel võimlejad jooksevad idatribüüni trepi need ära, olid need vahepeal mingisugused putukad mutukatiiv. Mulle tundub, et ka männi kuuseootava, igal juhul tantsu jooksul diagonaalis üle väljaku liikus mustade kuu peedega meestest moodustatud madu, kes neelas tal valgetes särkides naisterahvadt hetkeks taituri hea üle võidu, aga Tiidrek tõik jällegi korta ja madu sai oma teenitud palga. See oli eelmine, tan madu, Äiti oma tantsuautorite Urve Keskküla ja Kertti kulli nägu. Oh keeruta ja siin on tegemist pereprojektiga. Ene Jakobson on tantsu autor ja tema tütar Helena-Mariana Reimann on lavastaja lugu, tunnete ide, Saaremaa Voltnikud, laulan, etnik, segarühmad on teie tehnikud. Oh keeruta, keerdlennud ja nende karuse häälega laulis Estonian võistluse pask aare külama ja. Moodustusid tantsuplatsile kaevuraket, mis on kodune sünnimotiiv. Ja nüüd on tantsuplatsil jälle naisrühmad, 960 tantsijat ja tants, Targa rehealune juhatab meid viimasesse peatükki, millel võin käia. Püstipäi. Me kummardame kündes külvates lõigates. Päike paitab, vihm väetab. Taim tärkab, vili vannid. Nii, aga muudkui läheme, jätame jälgi. Kanname edasi elu. Tants Targa rehealune, mille autor on Heino Aassalu ja lavastaja Erika Põlendik ja tegemist on liidi austeri muusikaga balletist Tiina. Ja kellatorni poolt jalutavad naistantsijad muruplatsile. Targa rehealuse tantsu lõppedes moodustus Kalevi staadionile üks suur ja võimas kaheksakand ja selle moodustanud naistantsijat, kõik kummardasid nelja ilmakaarde nelja suunda, aga meil on jäänud veel vaid neli tantsu. Selle aasta tantsupeol. Naised lahkuvad murult ja tulevad tagasi. S1 x2 rühmade mees, tantsijad, neid on kokku 688 ja tuleb üks. Noh, võib öelda vist märgiline tants Eesti rahvatantsu või lavarahvatantsu ajaloos selle nimi, selle tantsu nimi on pikseloits. Selle tantsu autor on Helju Mikkel. Pedant oli ka 85. aasta tantsupeol ja Heljo Michelin on või oli kohe kätt ja silma selliste uhkete meestetantsude tegemise tedremänguga, aga ma arvan, mäletavad kõik, kes on kunagi teda ise tantsinud või olnud tantsud, jalgu, tedremängud, Antsikega nüüdispingutate laineid ja kõik need pea 700 mees enamikus mustade kuumedega, osad valgetega on staadionil hetkel muusika, särg, lebo. Sumera ja seal kirjutatud spetsiaalselt selle tantsu jaoks.