Tere õhtust, head klassikaraadio ja vikerraadio kuulajad, siin Tartu Maarja kirik. See pühakoda on meie kultuuriloos väga olulisel kohal, sest just siin toimus esimese laulupeo peaproov. Seega on väga sümboolne ja väga südamlik, et laulupeo 150. sünnipäeva pidustused algavad just siit. Täna tuleb meil väga ilus, südamlik ja Isamaaline kontsert ja õhtu oodatuim on kindlasti Jüri Reinvere uudisteos Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Aga millise isamaa on Jüri Reinvere oma teosesse kudunud? See on üks selline Isamaa minu jaoks, mis on midagi väga suurt ja püha ja midagi ka väga sellist, mille üle tunneb muret, aga mis sellegipoolest on koos oma muredega ilus ka, nii nagu ta meie jaoks eestlastele on. Mida teie enda jaoks tähendab nüüd praegu olla siin poolteist sajandit pärast seda, kui laulupidu on sündinud, teilt tellitud teos saanud ohutu au sellepärast et ma arvan, et eestluse sees vist ei ole tugevamad sümbolid, mis meid kõiki ühendab kui laulupidu ja laulupidu just ka kogu oma ajaloos me ju alati mõtlema, et laulupidu on kuidagi olnud ühene ja läinud ühte sirget teed pidi. Ei ole, laulupidu on alati pidanud ennast muutma koos sellega, kuidas eestlus on ennast pidanud muutma ja ta on ühest äärmusest teise, kogu aeg ennast muutub, nii nagu eestlasedki. Kuhu see laulupeomuutus võib meid viia, kas me võime lahustuda kusagile suurtemates veekogudesse, seda ma arvan, et ei juhtu. See ei ole minu kõige esimene mure, aga minu mured oleksid kuidagi sellel teemal. Isamaast on järjest raskem rääkida, ilma et ei räägi poliitikast. Ja minu arvates see on väga halb, me peaksime saama inimestele armastada oma kodumaad, oma isamaad, nii nagu me armastame suve oma lapsi, oma perekonda, Heatuid ja ka oma isamaad ja me ei peaks sellega segama poliitilisi arvamusi ja poliitilisi ühtlasi see peaks olema sellest midagi lahus ja sellest kurbusest ka räägin natukene minu teos. Nõnda rääkis Jüri Reinvere ja täpselt kell 18 69 ehk kahe minuti pärast alustame kontserdiga. Laval on Eesti rahvusmeeskoor ja Vanemuise sümfooniaorkester ja hiljem liitub Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor metsosopran Kai Rüütel. Soleerib Jüri Reinvere uudisteoses ja vahetekste on lugemas Vanemuise teatri näitleja Riho Kütsari. Vahetekstid on kirjutanud Anu lamp ja Riina Roose Tallinna linnateatrist ja Karl Laumets Vanemuise teatrist. Ava mõtiskluseks saab aga sõna praost Ants Tooming. Veel üks minut kannatust ja on möödas täpselt poolteist sajandit ilusast laulupeotraditsiooni algusest. Ja me kuulame imelise kontserdi siin Tartu Maarja kirikus. See pühakoda on näinud igasuguseid päevi. Kümmekond aastat tagasi aga sai Maarja kogudus selle kiriku enda kätesse tagasi ja praktiliselt kohe algasid ka taastamistööd. Ja ka täna siin on publik kuulamas ilusat muusikat. Eesti rahvusmeeskoor Mikk Üleoja. Tõuseme kuulama pühakirjasõna. Algmise Sollise Sanna ja see Sanna oli jumala juures ja sõna oli jumal. Seesama oli algmises jumala juures. Keik asjad on tema läbi tehtud. Ja ilma temata, et pole ühtegi tehtud, mis tehtud on. Olge head, võtke istet. See haruldane pühakiri minu käes on esimene eestikeelne piibel 1739. See on eesti keele sünnitunnistus. See sõna mis jumal on meile läkitanud, on vägevat korda saatnud. Sõnal on vägi. Me teame, et meie rahva südametunnistus, siin linnas elav eesti rahva elav prohvet on ütelnud. Kiri algab kirikust. Rahvas algab raamatust. Me oleme alanud. Me oleme sündinud ja üheks sünnipaigaks on see pühakoda, mis on vaiksest sõnast vaiksest siirast palvest sünnitanud midagi sellist, mis on meid rahvaks kujundanud. Seda paika on hakatud viimasel ajal kutsuma laulupeo hälliks. Aga see hall on ka meie rahva sündimise pesa, see on eriline paik ja eriti tore on, et meie oleme täna siin ja seal, kus meie koos oleme, seal ongi maailma keskpunkt. Tunnetage seda silda ja ühendust, mis ühendab meid nende inimestega, kes siin jumala sõna ja palvet tasakesi sosistasid. Jumal, me palume ju, kuule meid, lase sellel kõigel hästi korda minna. Ja meie tahame sinu auks kiituse laule laulda. Jumala palvet kuulda võtnud ja see kõik on hästi korda läinud. Meie ülim kohus on nüüd kiita ja ülistada taevast, isa ja õnnistegijat issandat Jessukest. Et see kõik ei lõpeks, vaid et me rahvana saaksime seda kõike edaspidi ka sadade aastate jooksul veel enda omaks pidada. Õnnistagu ja hoidku ja kaitsku meid kõigeväeline kolmainus jumal, isa, poeg ja püha vaim, nüüd ja igavesti. Tõuseme, jääme palveks. Armas, jumal, sina, kes sa oled meid loonud, kes sa oled meile eluõiguse andnud, Me täname sind kõige eest ja palume sinu õnnistust sellele kõigele, mis ees ootab õnnistoneid, piduseid, päevi ja lase tõesti kõigele hästi korda minna, hoia eemal hädad ja õnnetused, hoia meie maad. Hoia meie rahvast ja lase meil kalliks pidada seda püha kirikut, mille läbi oled meid nõnda sünnitanud ja loonud. Issand, hoia meid kõige kurja eest. Ja kuule nüüd, kuidas palume kõik oma lähedased oma armsad oma elu ja tööd sinu õpetatud palvesse, armas issand, kokku. Meie isa, kes sa oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen. Ilusat alanud pidu. Võtke istet. Nõndamoodi rääkis Tartu praost Ants Tooming nüüd aga Riho Kütsari. Siin Tartu Maarja kirikus Esimeses eestlaste koguduse kirikus toimus aastal 1869 seitsmeteistkümnendal juunil vana kalendri järgi Eesti esimese laulupeo ühendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov. Maarja kirikut on seetõttu võrreldud eesti rahvuse sünnikohaga. Sel ajal oli koguduse õpetajaks praost Albert Hugo Willigeroodet, kes oli laulupeo korraldustoimkonna president. Te kuulete Eesti rahvusmeeskoori laulmas dirigent vabastab dirigent Mikk Üleoja käe all esimese laulupeo repertuaari. Kuni esimese laulupeoni oli eesti kirikulaul jäetud üsna omapead. Johann Voldemar Jannsen. Pühapäeval kirikus oli Babyloni keelte segamine kuulda ajas küll kõrvad huugama, aga ei kasutanud kellelegi meeltega südant. Igas kirikus lauldi ise viisi, mõnes paigus, iga kirikuline ise viisi. Köstritki polnud alati muusikatundjad. Nad olid enamasti kõik kant, värgid, üks rätsep, teine kingsepp, mõni tisler, mõni puumeister ja nii edasi. Koorilaulu arengu algusjärgus polnud veel koorijuhti takti löömas. Vaid lauljad ise klõpsutasid jalaga või liigutasidendid laulu rütmis, kus terve koor käte-jalgadega ja kehaga laulu juhatas. Nõnda lauldi siis jala järele. Köstrite harimatuse kõrvaldamiseks asutati 1839. aastal siinse seminare, mille direktoriks oli lätlane. Jaanist Simsel. Siinse ehk Valga seminari on õigusega nimetatud muusika Seninariks sest õpilased said seal hea muusikalise ettevalmistusel jaanist. Simson on öelnud. Koolis saadud muusikaline haridus on baasiks ilma milleta lauluseltsid ja laulupeod hõljuvad õhus. Esimese laulupeo ajaks oli Valga seminaris tulnud juba ligi 50 eestlasest kestrit. Koolmeistrit. Kontsert jätkub Friedrich Brenneri teosega taevas ning maa kaovad ja seejärel Wolfgang Amadeus Mozarti tere. Tere. Jeesus Kristus. Mida me teame palvena, Abe veerum, korpus annab Eesti rahvusmeeskoor, dirigent on Mikk Üleoja. Kuuldud laulu autor oli Friedrich Brenner Tartu Ülikooli muusikadirektor ja Tartu muusikaelu eestvedaja, kelle õpilaste hulgas on Väägvere pasunakoori juhataja David Otto, Virk Haus ja hilisem Tartu muusikaelu hing. Helilooja Aleksander Läte. Laulupeo korraldamisega hakati tegelema aegsasti. Aga ametlik pidu luba saadi alles pärast kaheaastast asjaajamist. Vaevalt neli kuud enne peo tähtpäeva. Ettevalmistusaeg jäi ülimalt napiks. Peoks valmistumisest Amblas. Amblas oli koorilaul enne laulupidu üsna madalal järjel. Ei olnud parem kui määrimata vanker, kus kõik neli ratast igaüks omal viisil Krauluvad. Muudatuse tõi laulupeo üleskutse. Pastor Paulsen Meie viiulikoolkonna rajaja Johannes Paulseni vanaisa soovis kõigest südamest, et ka Ambla laulukoor, sest suurest ja tähtsast asjast tugevalt osa saaks võtma. Pastor Paulseni õpetus käis nii. Sõrmed mängisid viiulikeelte peale esimest tenorit. Suuga laulis teistele häältele, raskemaid kohtasid ette ja jalaga lõi takti. Pidu nädala alguse pühapäeval andis pastor Paulsen koorile lippu mille ta omal kulul teha oli lasknud ja soovis igale lauljale head reisi. Volte Amadeus Mozarti Aaveeveerum korpus, eesti keeli pere pere, Jeesus Kristus, kuulete otseülekannet Tartu Maarja kirikus jätab näitleja Riho Kutsar. Laulu Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, helilooja Fredrik paatsus, soome muusika isa, sündis Saksamaal, tegi endale muusikuna nime Rootsis ja kujunes Soomes Helsingi Ülikooli muusikadirektorina lugupeetud meheks. Meeskoorilaul Mu isamaa, mu õnn ja rõõm valmis üliõpilaspidustuste tarvis aastal 1848. Laulu eestikeelne tekst pärineb Jansenilt, kes kasutas eestindamisel reaalust saksakeelset tõlget. Unser lant, finnish Haimatland, mille mõni aasta enne laulupidu oli teinud tema tütar Liidia soomlaselt Julius kroonilt saadud mamme soomekeelsest tekstist. Oi mamme soomi sündma. Julius kroonia Paavo kajander omakorda olid teksti tõlkinud Johan Ludvig ruune peri rootsikeelse luuletuse voort Lond järgi. Voort Land Fort Land Word Foster Land ruune peri omakorda oli innustust saanud ungarlaste ehk madjarite tolle aja kuulsaima luuletaja vers Märti Michali luuletusest üleskutse Sosat Hosod nokk renduletmine küll legi kive, madjar, paatius, vere Smarti luule Peri kroon, kajander, Koidula Jansen. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Esimesel laulupeol kõlas laul koorilauluna. Ühendatud kooride peaproov Maarja kirikus peo eelpäeval seitsmeteistkümnendal juunil kell kaks päeval. Peakorraldajad ei teadnud, missugune oli üksikute kooride tase ja kas 800 laulja koosesinemine üldse õnnestub. Johann Voldemar Jannsen oma meeleolust enne peaproovi. Ma tunnen üht väikest meest, kes oma viiekümnete eluaastate sees veel iial nii surutud ja rõhutud kirikusse ei ole läinud kui sel päeval. Hirm ja lootus. Tema südames olid teineteise karvus kinni ja keegi ei teadnud öelda, kummal õigus. Proov oli kinnine. Et algajad lauljad esineksid julgemalt ja vead ei satuks kohe üldsuse suhu. Erandlikult lubati proovi külalised Soomest. Johannes Reinhold aspelin ja Karl Gustav smaa. Kõik seisid all, lahtised noodiraamatut käes ja südamed tuksusid, nii et üleskoori peale võis kuulda. Esimest laulu. Üldtuntud koraali juhatas Aleksander Kunileid. Juba esimese rea järele hakkas hirm nõrkuma ja lootus võimust saama. Ja rida-realt läks nüüd laul nii vägevalt, puhtalt ilma veata edasi. Kui oleksid need 800 meest 10 aastat üheskoos seda koraali iga päev kord üle laulnud. Hõissa. See tegi rõõmu ning ei puudunud palju, siis oleksid vahvad mehed kiriku sees. Hurraa. Hüüdnud. Raskem kivi oli rinna pealt langenud. Soomlane, aspelin. See hetk oli südanthaarav. Nüüd vast tundis eesti rahvas ennast ühe mehena ja igaühele, kes tunneb selle rahva sünget ajalugu ja kellel on vähemalt natukenegi südant tema endiste raskete kannatuste jaoks. Sellele sai käesoleva hetke tähendus selgeks. Mälestus sellest ei unustata niipea. Eriti vaimustatud oli peavastutaja Johann Voldemar Jannsen ja tema elav temperament ei suutnud tõusvat rõõmu varjata. 13 aastasele küla poisile August Kitzberg ile jäi eluks ajaks meelde, kuidas üks rammus meeskooriäärele ilmus ja käemusu alla pildus. See oli Jansen. Kuidas võis ometi võimalik olla 800 lauljat lihtsad maamehed ja koolmeistrid, umbes 50-st erinevast lauluseltsist harmooniliselt ühte viia ja üksteisega koos hoida. Ja uskumatu, sai teoks. Rahvas ei läinud taktist välja ja ärgu arvata, kui, et need olid ainult kerged ja tuntud koraalid, mis tulid ettekandele. Enamik numbrist koosnes kõige raskema vormiga lauludest milledest mõned veerand tunni pikkuselt liikusid kontrapunktilises käikudes. Esimesel laulupeol viibinud Ungari keeleteadlane Paal Hulfalvi oma raamatus Reis Läänemere provintsides. Kui eestlased hakkasid esmakordselt suurel hulgal kokku tulema, kerkis küsimus kuidas hakkavad need kuuled end ülal pidama. Nii nagu meil, nõnda võib ka eestlaste hulgas turul ja muu jutu sekka sageli kuulda hüüdmist. Kuule. Eestlasi kutsutakse kuuledeks seepärast, et sakslased neid selle nimega pilkavad. Anekdoodi järgi olevat ühele väljamaalasele vingerpussi mängitud ja öeldud, et kõikide eestlaste peale on kokku ainult üks nimi kuule kutsugu nõnda keda tahes, see jääb korrapealt seisma ja kõnetajale otsa vaatama. Võõras teinudki nii. Ja olnud päris kindel, et kõigi eestlaste nimeks on kuule. Seevastu peab kuuleks pilgatud eestlane ent kogu peo jooksul kõikjal, nõnda ülal. Et isegi kõige paadunumate eelarvamustekandjal tuleb tunnistada. Kuule, on tublim inimene, kui oleks arvatagi osanud. Te kuulete ülekanne, et Tartu Maarja kirikus Eesti rahvusmees koor laulab. Esimesel laulupeol kõlanud laule jätkab Riho tütar. Ajaleht kuusifoovetar 1869 Tartus elav mees, keda saab selle sõna tõelises tähenduses kutsuda rahvameheks. Ta elab ja teeb tööd ainult eesti rahva hüvanguks. Tema süda on selle rahva oma ja selle rahva süda on tema oma. See mees on Johann Voldemar Jannsen. Esimesel laulupeol olid kõik laulud eesti keeles ka keisrilaul. Kõlab Jüri Reinvere tänaseks Maarja kirikukontserdiks kirjutatud uudisteos. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Ja lavale tuleb Tartu Ülikooli akadeemiline nais. Koor ja Eesti rahvusmeeskoor ja Vanemuise sümfooniaorkester jäävad lavale ning vaatame dirigendipulti Rahvusooper Estonia, dirigent Kaspar Mänd. Kuulete otseülekannet Tartuma Maarja kirikus toos. Tänase kontserdiga algavad suured pidustused meie laulupeo 150. aastapäeva puhul. Jüri Reinvere teos Mu isamaa, mu õnn ja rõõm on kirjutatud tänaseks päevaks. Ja Jüri on selles tekstis kasutanud ka legendi, mille järgi Tallinn ei tohi kunagi valmis saada sest muidu hävitab kuri Ülemiste vanake selle veeuputusega. See on kurb ja südamlik peksmisi läbi kohaps on magus valu, mure ja rõõm oma kodumaa pärast. Jüri Reinvere ise on öelnud, et selles pealkirjas on viide. Sellele, et igasugune igasugune saladus eestlaste jaoks on on seotud kaudselt laulmisega. Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor, koor ja Vanemuise sümfooniaorkester Jüri Reinvere tekstist pin paar väikest klienti. Kuni orkester häälestab, millal, millal on mu meel küll õnneks valmis. Kas ta tuleb vargsi salamisi? Oma saladuses ma olen valmis, ma laulan maast, mis valmis oma õnnes. Rõõmus Vanemuise sümfooniaorkester häälestab pillid. Oleme väga pingeliselt ootel, tahame kohata seda. Ilusat eesti muusikateost Jüri Reinvere sulest. Siin Maarja kirikus on õhku jäänud väga väheks, publikut on tohutult palju. Laval on kaks koori Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor, Eesti rahvusmees. Sealt ta tuleb ja solist Kai Rüütel koostama. Jüri Reinvere Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Palju õnne meile kõigile, oleme ära kuulanud uue Eesti muusikateose, see on Jüri Reinvere tänaseks päevaks kirjutatud Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Keri Reinvere ütles klassikaraadiole antud intervjuus, et laulupeo 150.-ks sünnipäevaks teose tellimus mis esmaette kantakse Maarja kirikus, millel on eesti kultuuriloos erakordne koht on igale heliloojale tohutu au. Jüri Reinvere ise on praegu laval siin Maarja kirikus ja nii, et lähevad inimesed tema juurde võivad veel dirigent Kaspar Mänd, samuti lillekimpe ja imelises Aivalises. Rohelises kleidis lauljatar Kai Rüütel on samuti kaunis ise ka täna tänades. Rahvusmeeskoor Tartu Ülikooli akadeemiline nais, koor ja Vanemuise sümfooniaorkester. Reinvere teos, laulupeo sünnipäevad, kuulajate ülekanne, et Maarja kirikus. Siin jätkub kontsert veel eesti muusikaga ja tundub, et õhtu läheb aina ilusamaks, aina südamlikumad. Ja juba keeravadki muusikud, et järgmise. Tituuri ning lavale tuleb dirigent Triin. Esimesel laulupeol naised laulda ei saanud. Segakooride kokkukutsumist mitu päeva kestvaks üle maaliseks peoks peeti tolle aja kirikliku moraali seisukohast ülimalt ohtlikuks. Jansen leidis, kuidas võis mehi ja naisi kui ka ainult üheks päevaks kõigist eestlaste elukohtadest kokku kutsuda, ilma et sattuda sekeldustesse, mis pidid algusest peale pidu segama, kui mitte võimatuks tegema. Sults. Bertram märkis pärast pidu. Eesti naiste hääl on looduse poolt paremini hoolitsetud ja segakoori puudumine oli nõnda elavalt tunda, et järgmise laulupeo puhul naishääli loodetavasti enam välja ei jäeta. Maria Amori Villem Grünthal-Ridala tekstile kirjutatud laul päikesetõusu aegu. Niimoodi laulis Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor dirigent Triin Koch ja äsja kuuldoli kahekümneaastase helilooja Patrik Sebastian Undi Anna Haava tekstile kirjutatud laul Järv, leegid, Eha paisel. Tee on valminud eelmisel aastal naiskoorilaul. Enne sõda kõlas aga Mariaamorey Villem Grünthal-Ridala tekstile kirjutatud päikesetõusu aegu, mis on kirjutatud kaks aastat tagasi. Me oleme. Jõudmas oma kontserdiga finaali lõppakord on kummardus laulupeo kuldlauludele ja siin on Aleksander kuni läidi kaks armastatud teost Lydia Koidula sõnadele. Mu isamaa on minu arm mille seade on teinud Pärt Uusberg. Aleksander Kunileio Lydia Koidula tekstile kirjutatud Mu isamaa on minu arm, mille seade on teinud vabandust, Pärt Uusberg, kes on ka praegu publikul. Tartu Ülikooli akadeemiline nais, Noor-Eesti rahvusmeeskoor, Vanemuise sümfooniaorkester ja dirigent Triin Kochi esitasid ja nende esitusega viimane lõpulu. Enne seda aga veel. Lõpusõnad. 1869. Kuni leid on geenius. Arvan, et kõigis kolmes Läänemereprovintsis pole hetkel ühtki saksa muusikut, kes suudaks komponeerida niisuguseid asju. Kui areng jätkub progresseeruvamaks. Kui rahvusareneb edasi, siis ei pea võimatuks, et 50 aasta pärast On professuurid eestlaste päralt. 50 aastat hiljem esimesel detsembril 1919 avatakse eestikeelne Tartu ülikool. Kontserdi lõpunumber sind surmani. Kunileidi laul Rasmus Puuri seades. Tunnistada hea klassikaraadio ja vikerraadio kuulajad, seminari kontsert siin Tartu Maarja kirikus kasiinos lugu Aleksander, kui leidis üles Lydia Koidula platsile. Mu isamaa on minu arm, mille seade on teinud Pärt Uusberg. Jäise kuuldud siin surmani. Seade teinud Rasmus puur. Me kuulasime täna uuemat muusikat ja vanemat muusikat. Laval olid Eesti rahvusmeeskoor, Tartu Ülikooli akadeemiline maid, kaar Vanemuise sümfooniaorkester, metsosopran Kai Rüütel ja vahedeta luges Riho Kutsar. Dirigendid olid Mikk elaja, Triin Koch ja Kaspar Mänd. Vahedatide kirjutajad, Anu lamp, Riina Roose ja Karl Laumets. Lõpetame ülekande. Kell on 20 ja 40 minutit. Helirežissöör täna andeedeelmann keda aitasid Algis Pauli baidis ja Anton Ventsel klassikaraadiokroonikas Kaur kartma, et vikerraadios Marika Leetme. Ja olgu veel öeldud, et vikerraadios on kohe algamas hõngerjatele unejutt ja pärast rääkivaid uudiseid reporteritunni kordusklassikaraadios pööran teie tähelepanu täna kell 21 45. Otseülekanne söön trummi lossi aias, kus toimub ülipopulaar suvekontsert ja mängivad miini Filharmoonikute, kus tabatud Anneli juhatusel publitsiin Tartu Maarja kirikut tõuseb püsti ja ma arvan, et kõik on erakordselt liigutatud. Jätame viimaseks Minutiga otseülekandes. Nende päralt aitäh, et kuulasite ilusat alanud juubelipidustus kõikidele laulupeo liikumise armastajatele. Ginale, Marge-Ly Rookäär, jääge terveks ja kohtumiseni.