See on tilluke roheline maja Viimsi kõrge tuletorni raudbetoonmüraka kõrvalmeetrit 10 allpool on saun ja kuur. Igal õhtul ja öösel näitab tuletorn teid Tallinna saabuvatele ja Tallinna lahest lahkuvatele laevadele. Siia tuletorni juurde on raske teed leida. Pisut uskumatu, aga talv, Sulev keerulised metsa ja karjateed autodele. Ent siinsamas, otse jalge ees on linnana särav Kirovi nimeline kalurikolhoos. Ja Tallinn on üle lahe imekaunis. Siin elavad kaks inimest, kaks sõpra ja abikaasat. Ja veel õuevalvurkoer ning mugavust ja õrnust armastav kass. Viis aastat on Viimsi tuletorni valvuri, nüüd tehniku ametit pidanud Benja pervo. Kievskaja. Abikaasa Boris perbotcherski aga astub siit kõrgelt kaldalt igal hommikul alla kiirabi poole. Elektrimehaaniku keevitaja ametit pidama. Benja on sündinud-kasvanud Hiiumaal Boris sündinud-kasvanud Leningradis. Me istume krõbedal talveõhtul pisikeses tagakambris justkui nukutoas kohvidasid laual ja meenutame olnut. Teie lapsepõlvekodu on siis Hiiumaa. Ja mina olen sündinud Hiiumaal Pühalepa vallas suremailias. Isa oli raamatupidaja. Ja koolis käisin seal. Siis tuli 40 saastaja. Ja ja siis me läksime kannu hartaks, meil oli väga hea organiseeri Helja Vannast, ema oli neil ennemgi, meil rahvati tantsugrupi juht oli koorilaulu juht, olime, käisin laulmas, käisin ja siis läksime komsomolis, tema oli algordamine, saator seal ja siis minu vend oli seal Uuno katker oli jää helia vana see õde Meeta Jan T4 minister, nüüd siis Simusaar veel, tema on ka Hiiumaal praegu Käinas. Eesrindlik need olid Mial keha organisatsioonis meil rohkem ei olnud, aga siis edasi osa tuli neid Haapsalust Me kuulusime haapsalu alla. Haapsalust tulid, seal. Käisid meil külas sekretär Paul soesoo. Tema on ka langenud seal tahkumas. Need olid siis kõik esimesed kommunistlikud noored ja kõik noored inimesed, väga noored. See oli nii huvitav ja kui me siis hakkasime seal on, käisime ikka paladel ja teises kohas siis edenduse anti ja siis me laulsime, meil olnud niuksed, esimesed need nõukogude laulud siis teised, keegi ei olnud neid siis kuulnud ja noh, muidugi energiat palju ja kõik oli nii huvitav, see. Aga kustkohalt teie õppisite uusi laule, Nõukogude laule Aga selja oligi mees, õpete juhataja, helevam temas oli, meil oli meie kooli direktor, oli Juhan Palm, tema oli organisaator ja siis raamatut ja noodid, kõik anti. Ja nii me siis õppisime. Ma mäletan, kui me käisime siis seal paladele esimest korda siis oli mingi näidend, mängiti ka ja siis meil lauljad olid seal laulsime osa oli nisukesi, kellele ei meeldinud, helistasite ja kõik, aga meie ei teinud sellest väljagi. Aga nii hakkas kah hargnes ikka edasi ja edasi see ja pärast meil oli väga palju, kes meiega koos töötasid ja nii käisid laulmas ja siis valimised olid esimesed valimised, ma mäletan seal ka siis valimiskomisjonist komisjonis olime. Need olid esimesed Nõukogude valimised. Ja need olid esimesed saadikute valimised. Mäletan ekret meie kooli. Tore Johan, palun, nüüd on ka surnud, juba. Tema siis ikka oli ka väga suur organisaator, seal kõneles ja ikka küsis, et noh, mis tunne ka siis on. Siis ma olin just 18 aastaseks, Anss olid esimesed valimised, mõtlesin väga uhked. Esimest korda ikka valida ja valimiskomisjonis olin seal ja siis esimesed need tööd olid seal küll siis see valimiskast lahti võeti ja päris kaua tehtud. Kõik oli uus meie heaks. Boriss, aga energiline noormees läks sel ajal Leningradist aega teenima puna lipulisse balti mere. Laevastiku ja teenistusülesanded tõid teid Eestisse. Te, olete keelega nüüd ära õppinud, aga kui te kunagi tulite, siis ei osanud sõnakestki. Millal ta ka Hiiumaale tulite? 40. aastal, 41. aastal, trellikümnendail aastail, esimene kord ma olen tulnud siis ma olin seal Sõõru ja toffi seal ma ei hakanud peale teinekord tuha tulin 18 umbes nii või seitsmeteistkümnendal juulil. No viis peo enne neli peo, ennem kui hakkas, see on siis me jääme siin. Hiiumaal, see oli 41. sõja algus. Kas Hiiumaal olid ka suured lahingud? Sõjavangileiba sõi Boriss mõni kuu Hiiumaalt viisid okupandid tega Riiga, sealt Valka, kus ta vale nime all põgenes. Põgenes tagasi Hiiumaale. Ja siin saite tööle talusse. Sulasena. Aga ma segan vahele, kui tema oli poris muda seal minu kooliaegne sõbratar töötas politseis Kärdlas, ma käisin kaks korda tema passi ka seda, et pikendada. Mul siis vahel on ka, varjas ennast üks, kaks või kolm kuud metsas oli, tal ei ole. Ma käisin talle toitu toomas ja paks käia, aga ma küsin, et kuidas jumal tuttavaks saite oma olin hulluseks seal jällegi. Okupatsioone. No selle sügise poole mina ka sel ajal üldse kusagil väljas ei käinud, seepärast ei julgenud ka käia. Algus, kui tulid okupatsiooniväed sisse, siis me varjasime ennast vennaga metsas. Alguses ei julgenud välja tulla, kodu lähedal metsas ei tule sellepärast esimesed, kes olid seal kohe ei mingit kohust ja kohe laske maru ja kes juhtus nende oma kaitseväelased kätte ja nüüd kohe nabiti kinni. Nii et me varjasime ennast algust. Ma olin, töötasin, käin pangas siis mind sinna oligi tuldud ja otsima, sellepärast meil olid jalgrattad ja, ja siis me viisime salaja salajased telegramme näiteks käinud, sest ma pidin minema Emmaste täitevkomiteesse, et keegi ei tea ja üldse telefoniühendust juba ei olnud, siis käisime netele fonogrammi edasi viimase telegrammi ja neid. No ja siis käidi otsimas taga ja kui need kaks nädalat oleks ennast varjanud või niimoodi pooldajate arvates solki sellepärast väga palju sel ajal olid, kes juhtusid nende oma kaitsemeest Need olid esimesed okupatsiooninädalani Need olid esimesed nädalad, kui fašistid sisse tulid. Ja siis perenaine kaebas tema muidugi arvestada, et otsin midagi, õiget asja ei ole ja ja siis käis kaebamas, et me kuulasime tihti kuulusin Leningradi ja Moskvat ja kuulasime raadiost. Ja söövad? Ja et oleks ka nagu kohtu all või see ja palju. Sõjavang algus k kaitsesid, kuidas teie jäljed uuesti leidsite? No siis ta, kui ta ära jooksis minu sugulaste juurde Tallinnasse ja siis saatis kirja, et niisugune asi, et ma olen Agas jumala, ma ei saa tulla ja noh, kirjas ka ei saanud kõike kirjutada, kuidas oli, ja siis ma katsusin siia tulla. Alguses ma ei saanud luba ka. Nii et meie perekond oli nagu kommunistide perekond, meil viidi raadiot kodunt pärast ära ja jalgrattad ja kõik ja isa istus vahepeal kinni. Ka. Isa oli täitevkomitee sekretär. No ja siis lubasid ei antud sel ajal lubad, pidi olema politseile jäänud seal lubasid ja siis kuidagi sõbratari kaudu majale kombineerisin seal loa ja siis tulin siin toitu, tõin talle ja siis käis mõnikord sugulaste juures Ivarist. Mitu kuud elasid metsas. Kui nõukogude väed uuesti sisse tulite? No ja siis oli juba pääseli jumal. Siis me elasime Tallinnas, ta töötas jällegi. Ja ja me käisime ka isegi kolm korda registreerimas, aga siis ei olnud veel Pühalepast, ei dokumente, ei midagi ja meid ei registreeritudki, et midagi ei olnud, seal oli kohe nii algus, kui Nõukogude väed sisse tulid, nii et kolmas kord. Et teie tutvus oli väga karmil ja raskel ajal, algas, Ja mind kutsuti, kui ta oli ära põgenenud, see viimane kord, kui ta ennast Tallinnas varjas, mind kutsuti politseisse. Ja siis kodus käidu otsimise tegemas, käib väga palju üle elanud, seal. Kasvatasin pisikest poe käia kodus ja ja väga raske oli. Pulmad olid meil talv. Hiljem kui kõik, siis saime korda oma dokumendid ja asjad minu muidugi oli korras, aga temal ei olnud, ta oli Boris mode. Hiljem siis ema saatis ta Leningradist, ta sai juba teader tema Leningradis, elus on veel ja sa ei saanud saata sünnitunnistusi ja siis ta sai omale uuesti passi oma õige nimega, see oli siis muidugi sai alles asjad korda. 10 seitsmendal aastal sõitsime Leningradi molen mere laevastiku löömise ajal, 20 null kaks 10.-st elektromehhaanik töötas. Teie kodu on Leningradis ja. Nüüd ei ole, oli. Leningradis tega tulite taas Eestimaale Tallinna madalale mere sisse, tuletorni ehitust juhtima. Ma tean, et see on ainulaadne tuletorne terves Nõukogude liidus. Teil on sellest ka pilt. Otse on vaja. Seda ehitati veel ehitatud on 37 meetri. Kõrvus seopov umbes praegu on veel maad, ei ole, seal, ei ole. Oma kolmeaastast, kui palju seal vektor selle majaka juures siin on maja 10. kuus meetri, see oli väga suur tõega keset merd. Niisugune ja see on ole ja kogu tehnika ja siia raudtee betooni sisse pandud, mis on keset merd? Crawadi ees ja teie olete majakas käinud? Ei näljas. See on jah, huvitav ehitus. Trepid lähevad merepinnalt üles, betoon on mere all ka üleval. Ja nagu kuulsite, on siis kõik mugavused ka igaks juhuks, kui mees siia torne keset merd peab jääma ja kui torm tõuseb, et ära isa. Või on ikka korralik torn, siis Lionaalselt meetrifuaw 12 meetrini veest välja ulatuda? Betoonosa, seal on merre kadunud. Ma helistasin ja küsisin, et kuidas on seal, kuidas on Tallinna madaliku tuletornil oli siis juba ehitamise ajal telefoniühendus ja kui nad ehitasid, siis oli juba telefoniühendus kunagi haridus 10 või 12 päeva, mis ta ära oli ja siis ma ikka päris tihti helistasin, et kuidas on ja on teil süüa jah, on teil juua ja? No muidugi selle puudust neil ei olnud, aga siis nii suurt tormi ei saanud ju laevad seal lähedal, Kärt oleks nad ära sealt toodud. Kunagi oligi, et kaluripaatidega vist tuli tagasi tulla küll. Neetud. Kas te nüüd Hiiumaal olete ka käinud seal, kus te tuttavaks saite ja teie ühine tee alguse sai? Tädi elas seal ja tädilapsed, mina muidugi iga suvel käin seal. Ei ole vist kunagi, ükskord vist on üks suvi vahele jäänud ka sel ajal, kui val ilm krats elaselt. Ma käin seal oma kodust kohta suuremas, ma käin vaatamas, seal ei ole enam midagi järgi, puud on nii suureks kasvanud ja vaevalt tunned ärangi selle kodusel kohaga. Ikkagi need mälestused. Lapsepõlve elu kõik meenub, kui ta seal käid. Ja meil on siin ju puhast Siis lapselapsed on ka neli lapselast. Kaks tüdrukut jagaks poiss, ega nii et osa tütred elavad meil Leningradis. Nad lõpetas seal kooliinstituudi, abiellus seal ja jäidki sinna elama. Meesis. Vanainimeste värvi ja. Nii me siis siia. Tallinna keskpaik. Te olete sündinud-kasvanud Leningradis, teie Hiiumaal. Olete keskel. Suvel nad tulevad kevadel päris varakult juba. Oli ilus ja esimest korda, kui me siia tulime, siis tema läks metsa ja siis ta leidis selle põdrasarve, nii et selle mälestuseks päris vilets. See oli esimene suve kui mesilane. No teie töö, kuidas teie ametit nimetatakse, majakavahi? Nüüd on tehnik, ennem kutsute majakavaht, aga nüüd on tehniktehnik. Töö on päris pingeline. Mis jaa, ikka, ta on vastutus ja kõik eriti kui tormid on, siis on tihti, et mitte-meie liin üksinda ka üldse elekter kaob ära. Siis on nii, et peatada gaasi peale lülitamisest, ta ei ole meid veel praegu päris valmis, tuleb, raadiuma jääks, siis on muidugi palju kergem. Kevadel on vist. No muidugi ise ei ole vaja talvel selle tuisu ja lumega alla minna, meil on ju kaks kilomeetrit, siin on kus on me esimene. Siin te olete hästi kõrge koha peal, teil ei lähe isegi trippelistasid kõrge mäekünka pealt alla. 67 meetrit merepinnast ja meil siit trepi ei käi, aga me käime siiski siit otse läheb mäest alla veel üks teega. Siin on kohtalt kõrge ja libe ka. Ega siin ei olegi kerge ronida, nagu taevasse ronis. Jah, ja kui veel torni ronida, Tarmo mitu astet on teil torniteater? Mitu trepiastet on? Tõesti, aset on päris palju. Nii korruline ansi. 55 tükki. Ja nai, see on päris tore see turnemine siin pole midagi, aga esimene see on 34 meetrit. Abikaasa aitab kirikus olek ja seal esimese tulede peal küll rohkem sellist seal kohutavalt rohke. Ja tihti on nii, et just öösel sinna. Minema väga suure hellusega tuletasid teema meelde. Jah. Ema käis meil alati ka Leningradis, ta oli väga tubli. Ja ta aitas meid alati, kui olid rasked ajad ja ja temale ka ta oli toeks, kui ta siin varjas ennast Tallinnas. Ja ema käis linnas ja siis ma mäletan, ta kirjutas mulle kirja, et ainus lähedane inimene ja kes tal siis abiks ja toeks oli, oli minu ema. Need olid need okupatsiooni rasked aastad. Kõik need aastad ja need ei ole isa ja nüüd ei ole ka ema. Ema. Isa puhkab Hiiumaa mullasema siin. Pärnamäe kalmistul.