Igal linnal on oma pea täna oma tuiksoon, oma lemmikkoht. Vilistlastele on selleks Rosdaralli prospekt. Siin on palju rohelust, õhtutundidel omapäraselt valgustatud heki ja põõsaste grupp. Tipptunni on siin masin masinas kinni. Pideval telgjoonel seisavad veetlevad neiud liikluse reguleerijad ja jälgivad, et keegi tagasipöörete teeks ega pargiks prospekti ääres. Täna endale keeldudele on sellel tänaval alati, nagu ruumi on, nahku kõnnitee ääres aga kutsuvad sisse astuma kaupluste vitriinide töökodade reklaamid. Prostaveeli prospekt on pea täna sõna otseses mõttes. Siin asub Gruusia NSV valitsuse hoone. Prospekt on ka kunstituiksoo. Siin võite valida nelja teatri, Rustalleelinimese, gruusia, teatrinukuteatri, noorsooteatri ja paljashini nimelise ooperi- ja balletiteatri vahel. Brusdarali prospekt saab alguse Lenini nimeliselt väljakult. Möödunud sajandi keskel asus sellel väljakul hiigelsuur karavani võõrastemaja, kus oli ka teater. See oli nii-öelda esimene teatrihoonet Pilišis. Teatri rikkalik sisekujundus andis vanemal Aleksander tümaal põhjust seda hoonet võrrelda maailma paremate teatritega. Üheksandal novembril 1851. aastal avati siin esimene ooperihooaeg tonitseti ooperiga lutše tila määrmur. Esitajaks oli itaallaste troll, trupp solistile trupis paar teist kümmend, lisaks väikene koor ja orkester. Niiet pilisi ooperiteater tähistab varsti 120 viiendat juubelit. 1876. aastal karavani võõrastemaja hävis tulekahjus, kuid teatelu Tbilisis jätkus peagi ja endisest intensiivsemalt. 1880.-st aastast esines seal sageli vene ooperitrupp, kes esitas Glinka Tarkovski, Rubensteini, Rimski, korsakovi ja Tšaikovski teoseid. Tšaikovski oli põhjust omal ajal kirjutada. Mine oopereid mängitakse siin rohkem kui kusagil mujal. Tõesti, Jevgeni Oneginit esietendus Moskvas 1881. aastal Tbilisis 1893. Mazepa vastavalt 1884. ja 1885. aastal. Padaemand nägi pealinnas esmakordselt lambivalgust 1885. aastal Thbilisis. Viis aastat hiljem. Traditsiooni kohaselt avati aga siis paljud hooajad Glinka ooperiga Ivansus saaning sest oma Haator ei olnud veel sündinud. Kuid juba elas ja kirjutas muusikat Zachary paljafeli gruusia rahvusliku ooperi üks alusepanijaid. Ja nüüd avatakse juba rohkem kui pool sajandit Tbilisi ooperiteatris hooaeg kas Abessalom jäätieriga või Taisiga? Esimese nimetatud ooperitest kirjutas Zachary Balijaškeeli ajavahemikul 1910 kuni 1918. Esietendus toimus 1919. aastal. Daisy valmis 1923. aastal, samal aastal oli ka esietendus. Paljas Feli nime kehastab Gruusiast, tervet muusikute dünastiat. Harivennad Ivan Yalevan olid samuti muusikud. Esimene dirigent, teine helilooja, vennapoeg, vahtangist Saiga dirigent, kelle elu ja töö oli seotud pilisi ooperiteatriga. Tbilisi ooperi- ja balletielab praegu kitsastes oludes etendusi antakse ametiühingute kesknagu kultuuripalees so onon umbes pool suurem meie noorsoo kultuuripaleest. Asi on nimelt selles, et paar aastat tagasi hävis Tbilisi ooperiteater tulekahjus. Õnnetus oli suur, alles jäi ainult hoone esikülg, mis aga eriti korvamatu hävis hulk väärtuslikku arhiivimaterjali. Hooned taastatakse praegu endisel kujul. Juba ehitustööd lõppjärgus ja kevadel kavatsetakse ooperisõbrad avaetendusele paluda. Milline oli siis Tbilisi ooperiteatri? Hendrik Krumm on seal mitmel korral laulnud. Teatrihoonel on üks väga suur voorus, see on, kui ta on kesklinnas ikkagi jaa, Gruusias seal ongi see teater on kohe selle peatänava peal, nii et selles suhtes kohe väga niisugune soodne koht seal tuurid ümber ja peale selle, mis mulle alati teatrite juures väga meeldib, on see asi, et et kui sa tuled teatrist välja, et seal teatri ümber peaks nagu vähe ruumi olema, et seal oleks mõni park või ei satuks kohe liikluskeerisesse, et inimesel nagu oleks veel aega natuke rahulikult kõndida ja mõtelda selle üle järele, mis seal teates toimus ja natuke veel selles meeleolus olla ja ma loodan, et kui kunagi tuleb uus Estonia, seal peetakse ka sellest asjast kinni. Gruusias niiviisi on, seal on ska väär on ja seal on need skulptuurid ja väga-väga tore nisugune kohakene seal teatri kõrval. Ma ei tea, kuidas nüüd selles uues teatris saab olema, aga vana oli väga hea akustikaga teatud mõttes võiks öelda, parajas suuruses oli õhku, mis kõlama panna, see on niisama nagu võiks ütelda, et kuskil 1000 1000 200500 kohaga teater on juba niisuguse suurusega pill, mida on võimalik väga hästi kõlama panna. Kui see pill on, on väiksem. Tihtipeale tekib siis niisugune olukord, et ta ei hakka kõlama nii nagu üks pisike viiule ei hakka kõlama. Tal on tarvis omad mõõdud ja asjad siis ta. On normis, saal oli, mis on ellipsikujuline ja, ja lavaava tuli hästi välja, nii ettepoole, et sa sattusid juba juba saali lae alla ja, ja siis on ka juba garanteeritud, et su hääl on saalis. Meie mängukava hõlmab paremikku maailma muusikaliteratuurist kuid loomulikult esmajoones on diaraskus gruusia, klassikalisel ja gruusia nõukogude muusikateostele. Uuesti taastatud teatrihoone avamiseks valmistame praegu ette Sulhan tsinud saatse balleti Swaneetia legend sellel aastal peaballettmeister Georgi Aleksei inse. Oktoobrirevolutsiooni 60.-ks aastapäevaks aga tuleb lavale Otar Tagdakišvili Kuuravimine. Tuntud gruusia romaanikirjaniku Konstantin Gamsahhurdia süžee alusel tegi libreto tabu. Kafiili. Teater on nõnda öelda loomingulises kontaktis mitme noore heliloojaga. Nende hulgas on muuseas Halmas ka uus lasteooper. Tuntumatest nimedest lõpet saga revas kabilisuaalse hiljaaegu uue balleti media. Nii et kodukootud repertuaari muret pole. Meie kollektiiv peab põhiliseks seda, et teater, see on eelkõige kollektiivne looming. Kollektiivne looming, režissööri, dirigendi, kunstniku, lauljate ja tantsijate poolt. Seda põhimõtet oleme oma töös alati arvestanud, tutvustas pilisi teatri muusikalist palet. Peale siis seal kisu Jordaania muide Kisoon teatritegemise saladusi teinud Strudeerimas seltsi Steni juures. Pilisi ooperiteatril on sidemeid nii vennasvabariikide teatritega kui ka välismaa ooperiteatritega. Meie oopereid on lavastatud Leningradis, Kiievis, Saraatoris, Jerevanis, Bakuus, Riias, Tartus, Tartus lavastati teatavasti Tagdakišvili ooper mindia. Tahame tihendada sidemeid Estonia teatriga, rõhutas kisu Jordaania. Tihedad on kontaktid Saksa föderatiivses, vabariigisaar trükini teatriga. Meie lavastusbrigaad tõi seal lavale neli ooperid, Abessalom jäeteeri, Daisy mind ja, ja padaemanda. Peatselt on oodata sealsete kolleegide vastukülaskäiku pilisi. Mitmed aastad tagasi aga oli seotud lepingulise tööga Poolas lossi teadis meie dirigent Jon suka hitse. Praegu on ta sümfooniaorkestri peadirigent. Millised lavastused on pearežissööril enesel käsil? Teatrihoone taasavamiseks valmistan ette paljašvili ooperit Abessalomieteeri seal gruusia ooperiklassika ja seal pühateos igale meie inimesele. Ent seda ooperit pole meil paar viimast hooaega mängitud. Peaaegu on lavaküpseks saamas Tšaikovski ooper Padaemand. Hermanni osatäitjateks on kaks tuntud nime. Tuleb hange, valitseja, notar, andu, Kulase töö probleemidest rääkides nimetakski soo. Jordaania et vahepeal oli nagu mingi mõõn noorte lauljate osas. Kui nüüd seda muret enam ei ole. Teatris töötab nii lauljate kui ka tantsijate sööride grupp ja sealt saadaksegi täiendust põhikoosseisudeni. Gruusia muusikat iseloomustab tugev seos folklooriga. Suur Bach oleks imestanud, kui ta oleks juhtunud kuulma gruusia laule, mis rajanevad polüfoonial, mille on loonud rahvas ise, on öelnud 1933. aastal väljapaistev muusikateoreetik model Ladzigist gruusia heliloojatel on, millest ammutada oma teostele lähtematerjali. Ent ometi ei ole nende ooperite osad esimesel pilgul väga lauldavad. Raskusi teeb melismide rohkus ja seda juba paari päevaga ära ei õpi. Räägitakse, et kunagine kuulus tenor Hanoier lõikas Tbilisis kastrollil olles just loorbereid Abezzallomi osad briljantsed gruusiapärase esitamisega. Ka praegune täht sulab Andžeppariidse tegi enesele nime 1905 teisel aastal. Abessalomina on see politsei lõppedes Tbilisi konservatooriumi tuntud pedagoogi ja ooperisolisti David Andu kulaarse käe all. Kusjuures enne seda olevat eelmine pedagoog suutnud hääle niivõrd ära rikkuda, et kaalumisel oli isegi noore laulja Eksmatuslikuleerimine kurioossed. Juhtumised tulevase suurusega aga ei olnud sellega veel lõppenud. Teatri kunstinõukogu seadi noore diplomeeritud laulja prooviesinemisega väga rahule ning sedamaid kinnitati, sulab Andžepaniilse koosseisuliseks tuletõrjujaks. Kuna teatris ei olnud vokalistile vaba kohta kauaaegseid, pilisi, ooperiteatri režissööri Mihhail paljafiili meenutusteraamatus kirjutatu mõnusa muigega, et esmakordselt oli neil koosseisus konservatooriumi haridusega tuletõrjuja, kes kõige muu kõrval ka hästi laulis. Hilisem tee ansip pärida esinema lauljate mekasse suurde teatrisse. Ligemale 10 aastat oli ta Moskvas juhtivaks stenoriks. On loomulik, et iga kunstnik ihaldab esineda võimalikult paremates tingimustes. Ja suur teater on teater, mis ei vaja erilisi kommentaare. See on meie elitajater. Võtame aga näiteks meie olud, kui meilt paar nimekad lauljat lahkuks mõneks aastaks mujale tööle, lööks teatriplaanidesse suure mõra. Tbilisi ooperiteatrist on aga mitmed solistid sidunud end Nõukogude liidu teiste teatritega ent erilist auku pole tekkinud. Järelikult on valikut, on noori jõude, keda saab arvestada ja kes end õigustavad. Nüüd on, aga sureb Anseppariidse taas tagasi Tbilisis. Ja esinemistest puudu ei tule. Bürood on väliselt vähe muutunud, võrreldes nooredele piltidega. Tõmukat lokkis juuksed, ümar nägu, ehk võib-olla tüsedus on veidi juurde tulnud. Ei ole muutunud temperamenti. Kui ma enne proovi algust temaga rääkisin ja me kokku leppisime, vaheajal ajame juttu, näis kõik korras olevat. Sisenesin proovisaali ja siis see algas. Selgus, et mingi ebatäpsuse tõttu oli proovist eemale jäänud cool. Laulja süttis kiiresti. Miks, kuidas ma ei laula pärast hakka uuesti kõike koori pärast kordama, ma kirjutan, seletas, et ma ei esine homsel etendusel ja nii edasi ja nii edasi. Vahepeal jõudis ta siiski minu ees vabandada. Et tänasest jutuajamisest ei tulevat midagi välja, juba läks ägedalt šestikuleerides pea režissööriga. Viimase kabinetti. Ei tulnud kohtumisest välja ka järgmisel päeval midagi artistites telefonikõnes, et aneelse juhtumi pärast, et ikkagi enesest väljas. Ja nii ei võtnudki element jutule. Õhtul aga tuli juba ära lennata. Kui ma Lamoraadiskooniaga juttu ajasin, toonitas 20 aastase lavastaažiga lagedale, et temperamenti on neil tõesti vahel liiast. Sest meie teatri iseloomulikum joon, ma arvan, et temperament see on omaneni solistidele, koorile, orkestrile ja mõnigi kord see omadus nagu domineerib liialt vähendades Akadeemilisust peab veel lisama, et meie lauljatele on väga tämbririkkad, tugevalt hääled. See tuleb kasuks, kui on tegemist soolopartiiga. Ansambli laul aga nõuab hääle sobitamist, partneri kuulamist, tunnetamist. Siin on vaja professionaalsust, ettevalmistust, tööd ning selles osas mõnikord lonkama, tunnistas Lamoratškonja. Gruusia balleti saa kiidelda pikaealisusega, kui 1937. aastal toimus Moskvas esimene gruusia kunsti dekaad, esines Tbilisi ooperiteater ainult ooperitega. 1958. aastal. Teise kunsti dekaadi all aga toodi Moskvelastele külakostiks juba kolme ooperi kõrval ka kaks balleti. Gruusia ballett on paljuski oma arengu ja edasimineku eest seotud olnud vahtang Chabukjani nimega. Katkenud brošüürist vennasvabariik gruusia. Kuivastang alustas pärast Leningradi õpinguid esinemistega Tbilisis oli tol ajal klassikaline ballett eranditult naiste asi. Peaosades esinesid baleriinid mees, tantsijate muretsejaid, divertismendid, pantomiim, kangelanna toetamine. Vahtang diakukeani astus alles esimesi samme kunstis, kuid tal olid juba omad vaated ja veendumused. Ta leidis, et mure, raev, rõõm, armastus, hirm, need kõik on väljendatavad inimese liigutustes. Saab Oceani esimeseks tööks saab Gruusia esimene rahvuslik ballett, helilooja Andrei balandsivaatse mägede süda. Chapukeani esitab talupojast mässaja charsi osa. Ta kõneleb tantsukeeli võitlusest vabaduse eest tugevasti kaunist armastusest. Etendus erineb kõigest, mis balletis iganes lavale toodud. Kuid ei ole Churchill. See kangelane, kellest on unistanud, seb Oceani otsingud, jätkuvad. Teda veetleb Lopedeeveega mehise Frandolsa kuju. Leningradis Kirovi teatris lavastab ta laurentsija jälle pöördute tagasi kodukandi rahvaluule juurde. Teineteise järel tulevad Tbilisis lavale kaks Chebukeani lavastatud balleti sinattle ja korda. Mõlemad tööd pälvisid riikliku preemia. Saab Oceani on esimene Nõukogude balletiartist, kellele anti Nõukogude Liidu rahvakunstniku nimetus. Pärast sõda asuta loomaportreed meie kaasaegsest kirjutab ise libreto, haaratuna oma kaasmaalannat, sooja Rohaatse kangelasteost helilooja tarit Doratse korda. Autor kirjutab muusika. Nõnda sünnib ballett rahu eest, mis käsitleb Nõukogude inimeste võitlust vaenlase tagalas. Kuid tarvis on kiirustada. Ikka veel on kerge ja kaalutuitžakokeani kuulustama suur piruett. Ikka veel keeb temperament. Kuid tantsitud on peaaegu 40 partiid. Oma jõudude tipul olles asutas eksperi kallale hotello balletina. Seda polnud veel keegi riskinud. Muusika kirjutab heri laiemotšoverjani. Lavakujundus on kunstnik virsa laadselt. Lavastaja tantsib ise, Mauri osa jaotellastab gruusia suure koreograafi loomingu tipp kõigi balletisõprade pidupäev. Edasi tulevad Lermontovi deemon tsinud saalse muusika. Aina jätkuvad uue otsingud Chabukijani keeri, sellist kirglikku tantsu nimetavad vaatajad kohtumiseks rajuga. Tema klassikalisi figuure võrreldakse Radeni skulptuur idega. Chabukeani ei lahkunud lavalt ka siis, kui sai viiekümneseks. See jääb üle veel lisada, et hotello lavastamise ja osatäitmise eest omistati saabudghanile Lenini preemia ja tänane saabugjani. Nüüd jagab ta oma teadmisi noorematele tantsijatele. Gruusias tundub olevat palju muusikaliste traditsioonidega perekondi. Võiks näiteks nimetada isa ja poeg, andugulaarsesid David andugu laande karjäär lõppes veidi õnnetult. 1953. aasta aprillis Abessalomieteeri etendusel murdis ta jalaluu ja see jäi ta viimaseks etenduseks. Poeg nodarraga lõpetas ülikooli ja kaitses peagi filoloogiakandidaadidissertatsiooni. Siis tuli aga ootamatult murrang nodorali, nimelt kogu aeg isa käe all nõnda öelda, mittestatsionaarselt laulmist harjutanud. Ja lõppude lõpuks lõi muusika läbi. Esimesed etteasted ei läinud menukalt, kuid edasine tõsine töö kandis vilja ning notar andugulaadse oli esimeste noorte Nõukogude lauljate hulgas, kes laskalas end täiendama sõitsid. Või Amyranofiilid. Petreya media isa ning tütar. Petre on Nõukogude Liidu rahvakunstnik. Mediaan Gruusia NSV rahvakunstnik. Kuulsite katkendit revas lagide oopri Lela proovilt elat laulis Media Amy Racheli. Üks minu viimastest rollidest oli nimikangelanna lagitse ooperis Leela töö oli huvitav. Osas on palju pinget, dramatismi seni maa eest pole palju anda ka oma elu. Kuid kas igaüks suudab end ohverdada ja mille nimel? Selline oleks ooperi põhitee. Praegu valmistume Moskvas esinemisteks, peatselt nende päevade sees peaks teoks saama. Asi on selles, et ooper on esitatud riikliku preemia saamiseks. Loomulikult oleme kõik erutanud võttud, tahame anda parima. Ja kui preemiat ei saagi, peamine oleks, et esineks imehästi tasemel. Minu partneriteks on noor lauljatar Divani kolmas hooaeg, meie teatris sureb Andžeppariidse Irakli Sušõunja. Leela ei ole media Amilanoshiilile mitte esimene rahvuslik kangelane. Olen laulnud ooperites Abessalomieteeri Daisy mindi ja, ja see uus roll oleks seega juba neljas. Tahaks loota, et ooper jääb gruusia muusika kullafondi. Maailma ooperiliteratuurist on meediale enam südamelähedasemad Verdi, Putšiini ja Wagner. Tänavu kevadel sai teoks lauljatari ammune unistus laulda aidat. Kaks etendust on juba seda ooperit mängitud. Pärast Moskva kastrolli tuleb peagi kolmas Amonasrot Iida isa laulis Petre Amyrannašviili. Kaks soovi on media Aminarašvil veel laulda Desdemonat ja Normat. Loodame, et needki soovid tulevikus reaalseks, saavad. Nelja meelannašvili üheks lemmikpartneriks on meie Hendrik Krumm. Partneritunnetus on nagu armastus esimesest pilgust, esimene niisugune kohtumine minuga oli temal Minskis, kus me laulsime, Kuljaajev, mina ja dialaulsime trubaduuriks ja nii nagu tihti niisus külalisesinemistel ei tehta suuri proovi, tehti ainult väike muusikaline proov ja Me läksime lavale ja nii nagu ta on mänguliselt ja, ja muusikaliselt väga kindel ja, ja partner siis vastastikune kiindumus tekkis juba kohe esimesest vaatusest peale ja see on jätkunud ka hiljem, kui me laulsime boheemia mõningaid muid etendusi ja kontserte, siis. On väga tore laulda niisuguse inimesega, ma olen temast väga vaimustatud. Olga, teistega gruusia lauljatega tunud, kuulsad no üks laulja, kes kahjuks ei tööta enam Gruusias ja see on üks gruusia lauljate haigus, et nad kipuvad kõik kangesti ikka edasi püüdma suurde teatrisse saama. Üks minu sõber, kellega me õppisime koos Itaalias, on Zurabsutki laava, kes kaua aega esines ka gruusia ooperiteatris. Peale selle Zurabansiberiidse, kellega ma olen ka väga palju kohtunud ja kuulnud tema lavastusi küll Moskvas ja nüüd Gruusias ja festivalidel ja siin ja seal. Et tutvusi on muidugi palju. Gruusia on alati silma paistnud oma heade lauljate ja muusikute poolest ja nad on võimelised tegema väga häid etendusi ja väga häid lavastusi. Ja nagu grusiinlased ise ütlevad, vahel, et kui see temperament ainult alt ei veaks, siis vahel võiks veel paremini teha. Halloo. Raami.