Kõnnin koos Tartu mänguasjamuuseumi direktori Triin Vaaroga ühest muuseumi näitus elas teise, kuni lõpuks seisatame punakasvalge vitriin pjees, mille riiulid on sisustatud värvi, küllaste ja naerusuist mänguasjadega või piltidega. Neist silma jääb nii roheline konn, mille nimeks Germid ja mis paljudele tuntuks saanud läbi Ameerika teleseriaali Mapets. Aga pilt, kui köidavad ta kõristid ja muud lelud, millele peale joonistatud rõõmus ja naeratav nägu. Lisaks emotsioonile ja värvirohkusele on olnud Fisher Price'i eesmärgiks pakkuda lastele ka arendavaid mänguasju, ütleb. Nende põhiteeks ongi, et mitte lihtsalt lasteaia lõbu ja meelelahutust pakkuda vaid just mänguasjade kaudu neid toetada nende käelist osavust õpetada kõne ja selliseid olulisi eluks vajalikke oskusi. Näitusel on näiteks Üheks seesuguseks mänguasjaks keskmist suurust, laulev ja rääkiv koer, mida on kasutatud sõnade õpetamiseks ja mis räägib ka eesti keelt. No käsi, onu ränn, kõrv, seda. Näituse üks haruldasemaid ja põnevamaid mänguasju on Varo hinnangul aga punakas puust väikese kellukesega tuletõrjeauto, mille nimeks Lucky Fair Jack ja mis pärineb 1950.-te aastate algusest. Meile ta jõudis siis niimoodi, et tartus elab üks väga tore ameeriklasest külalisprofessor ja tema on lapsepõlve mängu kogu endaga kaasas kandnud ja nüüd ta siis leidis, et mänguasjamuuseum siin Tartus on see õige koht, kuhu need asjata lõpuks jätta. Ja selles suhtes on see ka haruldane, et see oli üks esimesi autosid, mis pani aluse sellise tuntud seeriale nagu litrit piipule väikesed inimesed ja, ja mida siis väga palju valmistati ja toodeti selle firma ajaloos. Eestisse jõudsid Fisher Price'i mänguasjad 1900 üheksakümnendatel aastatel ja see on ka üks põhjus, miks näitusel pole võimalik füüsiliselt vaadata kõiki, näiteks päris algusaastatel toodetud lelude eksemplare. Küll aga on puuduolevad esemed näitusel näha piltidelt.