Tere, head klassikaraadio kuulajad algava muusikauudistesaate heliga ja teemad on täna järgmised. Ilmunud Eduard Tubina kogutud teoste esimest väljaannet tutvustab kogutud teoste tegevtoimetaja Toomas Velmet. Pärnu kontserdimaja saab viie aastaseks, seda tähistatakse Beethoveni piduliku missa Solemmnis ettekandega kontserdimaja direktor Marika Pärkki. Küsi Läbi Ülle Hallik. Algab advendiaeg pakub hulgaliselt kontserte, millest osaliselt ka heligajas juttu tuleb. Saksofonikvartett Saksest koos laulja ja kitarrist Jemms. Märtsiga alustab esinemisi Eesti erinevais paigus. Maile nairis räägib saksofonist Virgo Veldi iga kontserdiagentuuri Corelli Music jõule. Readest räägib Corelli muusiku juhtimail sildus. Seda teemat vahendab Kersti Inno. Tartu Elleri-nimelises. Muusikakoolis algab jõulumuusika festival, räägib direktor Kadri Leivategija. Jadana Tartus Peetri kirikus advendikontsert, kus esinevad Tartu ja Tartumaa koorid. Lähemalt kõneleb korraldaja Valli Ilvik. Helilõigud saatis Tartust heliglet. Täna Rotermanni soolalaos Tallinna filharmoonia advendikontsert harmoonia pürgija esineb Kremerata Baltica sextet Andres Mustoneni juhatusel. Kontserti tutvustab produtsent Heili paus. Tamm. Kuuendal ja seitsmendal detsembril esineb Eestis taas prantsuse pianist Aleksandr taroom, räägib kontserdi produtsent Neeme Bunder. Ja saate lõpetab Priit Kuusk valikuga muusik uudistest Eestist kaugemalt. Mina olen saate toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile head kuulamist. Eile esitleti Eesti muusika ja teatriakadeemias Eduard Tubina kogutud teoste esimest köidet, lisaks sellele veel uut CD-plaati, Tubina klaveriloominguga ning ühingu aastaraamatut. Nüüd on meil stuudios rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu tegevdirektor Toomas Velmet. Noh, võib-olla isegi oleks õige praegu tutvustada, kui kogutud teoste tegevtoimetajat koputati. Ta näol on tegemist pikaajalise ja laiaulatusliku projektiga ja see on ka esimene kogumik ühe helilooja loomingust. Millal ja kuidas teoste komplekteerimine alguse sai ja mida see õigupoolest sisaldab? See on nüüd üks üks väga pikk lugu, jada planeeritud veel pikem 1997. aastal, kes muu kui Vardo Rumessen tuli välja ideega, et on vaja Eduard Tubina teosed kokku koguda ja avaldada ja sellel oli väga konkreetne põhjus. Eduard Tubin on hästi paljumängitav helilooja ja tema vastu tuntakse väga palju huvi. Ja ei olnud võimalik rahuldada. Lee sümfooniat partituurid järgi klaveriteostele nootide järgi kaks viiulikontserte ei ole materjale ja see on muidugi üks üks väga suur takistus helilooja loomingu levimisel. Idee ei teeks, aga idee on vaja teostada Vardo Rumessen il hea ja mõjukas sõber Neeme Järvi näol liiliat siis duetti moodustasid, ei hakka seda asja ajama. Erilist vaimustust ei tekitanud see ei rootsi poolega ega Eesti poolel teiega nüüd jäta vahele pikad aastad, siis võiks välja tuua mõned kuupäevad. Nende kogutud teoste avaldamise nimel sai 21. oktoobril 2000 Tartus asutatud Rahvusvaheline Eduard Tubina ühik. Sellel ühingul on tänapäeval 125 liiget. Nendest umbes pooled Eestis ja teine pool üle kogu maailma alates Ameerika ühendriikidest kuni Jaapanini peale ütlevad täiesti erakordne huvi meie tegemiste ja noodimaterjalide ja kõige muu vastuvõtt on Jaapanis ja ka ettekandeid on Jaapanis hästi palju. Rootsi poolelt on meile kõige suuremat abi osutanud Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia. Kevad on olnud algusest peale seda meelt. See projekt väärib küünlaid. Kuid moraalne tugi, aga niisugune ettevõtmine nõuab firma üldse. Eesti vabariigi kultuuriministeerium on muidugi see, kelle poole pöördutud. Otsustavalt pani õla alla 2002. aastal üks kultuuriminister, kes on teile hästi tuntud nime Margus hääliku. Minister ja Eduard Tubina Ühing sõlmisid generaallepingu 33-ks aastaks et Eesti riik finantseerib riigieelarvest iga aasta selle projekti elluviimist. Tänaseks on valmis Eduard Tubina teoste kataloog, mis on aluseks kogutud teoste väljaandmiseks. Ja eile esitlesime esimest köidet. Esimene köide on ta ajaliselt ta nüüd esimene, mis anti välja ta tegelikult numbri all 18. sest liialt struktrueeritud teosed. Seitsmes seerias 33. köites seeria žanrite kaupa. Ja siin on tegemist klaveriteostega, seal prelüüdi ballaad ja rahvaviisi töötlused ja see on nüüd kaante vahel. On olemas 19. köide selga teine klaveriteoste, siis on kõik klaveriteosed avaldatud seal laadid ja kogu jõledus loosike. Valmis on veel Barbara, teised Hooselli klaviir. Ideest teostuseni kulus siis 10 aastat. Nii võib öelda sellest viis aastat, siis alates 2002.-st aastast juba konkreetne konkreetsel eesmärgil. Enne seda oli nagu ettevalmistusperiood, kus otsiti toetajaid, mõttekaaslaseid või pean ütlema, et toimetajad ei ole mitte ainult Eestist. Kaaluda muusikateadlane Edward yorkovski ja näiteks ka eile esitatud klaveriteoste konsultant oli kalli muusikakõrgkooli professor doktor Arbo Valdma, nii et välismaist haaret nende asjade juures päris tublisti ega teisiti ei saa hakkama. Ja ma hea meelega tutvustaks veel Meie kolleegiumi peatoimetajad Vardo Rumessen. Mina olen niisugune tegevtoimetaja Kerri Kotta, Sigrid Kuulmann, Peep Lassmannil, Paul Mägi võrgus Pärtlas ja Toomas Trass. Vot selline praegune kolleegiumi seis, see võib muutuda ja kindlasti muutub aja jooksul, sest tegevus on planeeritud 33-ks aastaks. Ja millal siis ilmub see viimane 33. köide nendest kogutud teostest? Liidame 2007-le 33 ja saame siis 2040. Ma muidugi loodan, et Eesti riigi majanduslik olukord kogu aeg tõuseb ja me oleme võimelised kaks köidet välja andma. Kõik sõltub ikkagi rahast. Kiirem kaks köidet on raske loota, sest töö on mahukas. Sisuliselt teaduslik töö, mis tehakse Tubina klubilise talendiga. Esimene teos sellest kogumikust klaveriteoste näol on nüüd olemas, aga eile esitleti ka muid Tubinaga seotuid ettevõtmisi. Lisaks raamatule on ilmunud ka Tubina klaveriteoste plaat ja leelisraam. Ja see on meie traditsiooniline aastaraamat, tahan seekord natukene erandlik, põhimõtteliselt ikkagi allume eestikeelseid teoseid välja, tõsimeeli on olnud ka saksa keeles, aga seekord on ta inglisekeelne. Sellepärast et 2005.-le aastal toimus seoses Tubina juubeliga esindatuse poolest esinduslik teaduslik konverents, kus oli muusikateadlasi ja nende poolt tehtud ettekandeid Soomest, Rootsist, Lätist, Saksamaalt, Türgist, Kanadast ja USA-st. See on esinduslik, kui ühe helilooja teaduslik konverents üldse Eestis. Ja nüüd on siis kaante vahel selle konverentsi inglisekeelsed ettekanded ja see eeldab ka aastaraamatu laia levikut, sest kõik need maad, kust on pärit, et need ettekandjad kõik need tahavad saada seda raamatut. Seal olid meie poolt mart humala ja maalis Melik hirmul ettekanded ja siis vei murdamegi Soomest Edward yorkovski, kellest oli juttu juba Kanadast. Debatti Jack USA Ast kreisi Fips samuti Kerry kata võrgus Pärtlas traditsiooniliselt on või aastaraamatus kroonika ja seekord siis 2007 aastaraamat 2006. aasta sündmuste kroonika. Seal on päris huvitavat lugemist, nagu te teate, 2006. aastal esmakordselt jäeti ära Tomile festival. Sellest on seal juttu. Tasub tutvuda, unustasin öelda veel esimesena on seal ettekanne, mis on pärispanev. Eino Tubin. Ta ütles, et Eduard Tubina kirjad, kirjavahetus oma perekonnaga, abikaasa ja pojaga, kes olid karantiinis 44. aastal, kui nad saabusid sinna, see on seal päris, paneb lugemisega. Ja veel üks üllitis, see on siidiplaat, virmaliste sonaat, plaadi pealkiri. Siin on peaaegu see materjal, mis ilmub järgmises klaveriköites. Silosalevat allegro. Huvitav on see, et Vardo Rumessen esitab klaverikvarteti koos Peterburi filharmoonia keelpillikvarteti liikmetega selle plaadi helirežissöör Maido mõõdik teostatud Estonia kontsertsaalis erinevatel aastatel 2004. ja 2005. aastal. Ma juhiks tähelepanu sellele, et plaadi kaanefoto ei ole arvutitöötlus vaid see kanada looduse pildistaja. Ja oskate öelda, millal ilmub järgmine kogutud teoste köide? Me tahame ajast ette rutata, praegu on planeeritud nii, et järgmise aasta siis 2008. aasta järge ootavad klaveriteoste teine köide siis numbri all 19. Ja kolme sümfoonia partituurid. Aitäh Toomas Velmet. Pärnu kontserdimaja tähistab täna oma viiendat sünnipäeva. Pärnu kontserdimaja pidulik avamine oli 30. novembril aastal 2002 esimene polüfunktsionaalsena ehitatud kontserdihoone üllatas külastajaid oma liikuva põranda ja selle alla kaduvate saali toolidega. Suure saali akustikat peetakse Eestis üheks parimatest. Kuigi skeptikud kahtlesid toona kõvasti, kas Pärnust ikka on saalitäite viisi kontserdipublikut? Ta näitab tegelikkus hoopis midagi muud. Pärnu kontserdimaja direktor Marika värk võib ainult rõõmus olla. Igal aastal külastab Pärnu kontserdimaja kaks Pärnutäit inimesi. Millised on Pärnu kontserdipubliku eelistused, mida Parema meelega kuulamas käiakse? Mulle tundub, et need eelistused on natukene ka selle viie aasta jooksul muutunud. Kui esimestel aastatel olid hästi populaarsed, olid suurvormid, mida rohkem esinejaid laval, siis oli ka saal publikust tulvil ja kahtlemata pärnakas rohkem vokaalmuusikaarmastaja. Kas me räägime siin popgruppidest võime, räägime ka koorides ja ansamblites, mis klassikalist muusikat teevad, et igal juhul vokaalkunst kogub Pärnus publikut rohkem, aga mis minu jaoks on võib-olla üllatav, et esimestel aastatel, kui ka selle seemne nii-öelda visa idanemine on džässipool? Me oleme siia ikkagi päris mainekaid nimesid toonud nende aastate jooksul ja ma vaatan, et Tallinn ja Tartu ei näe kunagi vaeva, et neil on saalid täis, siis meie siin pärnus näeme päris tõsist vaeva, et džässipublik kõik kokku koguda. Milline võiks olla Pärnu kontserdikülastaja koondportree, ma pean siin ikkagi tegema nagu kaks Niukest portreed, kui me räägime süvamuusikast ja kui me räägime siin popprojektidest, et see on muusika austaja, on keskeltläbi neljakümnendates või natukene peale naisterahvas, tundub valdavalt kõrgharidusega ja ta on tõeline püsiklient ja fänn viimasel ajal küll on ka lisandumas selles vanuses mehi nii-öelda püsiklientuuri hulka, millest on hästi hea meel, et aga kui me räägime kergema muusikasaarest siin olled, siis ABBA hitid, võim või ka memory, et siis seal publikum, kes satubki võib-olla siia majja kord aastas kaks korda aastas ka niisugused projektid. Ta on niisugune kolmekümnendates, enesekindel, väga teab, mis tahab. Ta on heatujuline ja heatahtlik, kõige selle suhtes, mis pakutakse. Aga mida võiks Pärnu kontserdimaja pidada oma kõige suuremaks kordaminekuks selle viie aasta jooksul? Kõige suurem kordaminek on vast see, et me ei pea täna vaatama publikunumbritele selle murelikkusega, et noh, esimesel aastal nii palju ja siis see on kõik nagu kahanevasse progressioonis, et see on tõusuteel, igal aastal lisandub 1000 või poolteist juurde, on erinevaid kontserdikorraldajaid, kes meid üles otsivad. Ja hea meel on selle üle, et on usaldus meie suhtes kasvanud, et kui meil siin kuluaarivestlustest kuuleme et teie juurde on hea tulla või teie juures on hea üritus teha, et siis on nagu kindla peale, et siis on asjad paigas, et mis sai kokku lepitud, Need asjad on ka ära tehtud, et kindlasti on ka meil juhtunud apsakad ja mida iganes, aga et et me ise oleme selle viie aastaga nagu hästi palju kasvanud ja hästi palju õppinud. Ja et täna veel on minu töötajate silmis tuluke, kui nad maja uksest sisse tulevad, siis see on nagu oluline näitaja, et inimesed tahavad tänu tööle tulla, tahavad seda tööd teha ja eks see siis peab kajastuma ka seal publiku poole peal või seda peavad tundma ka teised korraldajad. Kuidas Pärnu kontserdimaja oma viiendat sünnipäeva tähistab? Õige sünnipäeva päev on 30, november. Aga me niimoodi sujuvalt nihutasime Ta esimesele detsembrile kasvõi selle mõttega, et me oleme tõesti sünnipäevale kutsunud kõik need inimesed kes viis aastat tagasi kuidagi olid selle maja ka seotud, kas ta ehitas siin, kas ta oli mingite tähtsate otsuste juures või lõikas ta linti läbi või ta õnnistas seda maja? Täna on paljud inimesed oma ametiposti vahetanud ja mõned ka väljaspool Eestit ja sellepärast sai see valik tehtud nagu laupäeval, et kõik saaks tulla ja meenutada aega viis aastat tagasi. Aga me alustame siis esimesel detsembril kell 12 päeval alades siis oma kohviku. Ja seal on väikesed üllatused külastajatele. Kell üks Me näitame kammersaalis filmi maja saamisloost. Mati Põldre film. Pääsme ka lihtsalt kell üks peaks kohal olema ja natukene saab siis ajaloos tagasi vaadata ja kell seitse õhtul algab siis sünnipäeva kontsert, ühtlasi ka advendikontsert, kuna meil see sünnipäev päev ongi, teistpidi ju ka niisugune väike jõulukingitus olnud, too aeg pärnakatele ja eks ta siis igal aastal ja kõikidele kontserdile tulijatele, nii nagu ühes korralikus sünnipäevapeost peab olema ikka tükike torti ka, et hea muusika ja, ja hea torditükk ja hea publik on see, mis meil siis esimesel detsembri õhtul siin ootamas olla. Pärnu kontserdimaja sünnipäev langeb kokku advendiaja algusega ning seetõttu tuleb Eesti kontserdi ja Pärnu filharmoonia koostöös sel puhul ettekandele Beethoveni missa Solemnis, mida peetakse koos Bachi h-moll missa ka suurvormide välja paistvamateks näideteks. Ka Beethoven ise pidas missat oma loomingu kaunimaks tööks. Mis sa Solemmise kannavad ette Pärnu linnaorkester, Eesti rahvusmeeskoor, tütarlastekoor ellerhein, solistid Heli Veskus, juuli Lill, Mati Turi ja Tõnis Tamm, ettekannet juhatab Paul Mägi. Lisaks Pärnule võis teost kuulda eile Tartu Vanemuise kontserdimajas, homme tuleb see ettekandele Estonia kontserdisaalis heligajale Pärnust. Ülle Hallik. Esimesest 13. detsembrini annab saksofonikvartett Saksest koos laulja ja basskitarristi Cheinzuertsiga kontsert Eestimaa eri paigus. Meil on neid rõõm tervitada stuudios kvarteti üht liiget Virgo Veldilt. Tere. Tere. Räägiks siis lühidalt ansambli saamisloost. See ansambel on juba toiminud üsna kaua aega, ma arvan, see aastatest läheb nii umbes kuskil seitse-kaheksa aastat tagasi, kui me saime esimest korda kokku ja ütleme nii, et mängite, nüüd on rohkem klassikalist muusikat, aga ta on siin mõned projektid tulnud viimastel aastatel, kus me läheme pisut jazzi liikumaks soolilikumaks ja mõtleme selliseid ka muid projekte välja väljaspool klassikalist muusikat siis ja kes teie ansamblisse kuuluvad? Nimi alguses oli Saksquatöör, mis tähendab põhimõtteliselt prantsuskeeles saksofonikvartett ja siis me mõtlesime, et lihtsalt saksofonikvartett saksofonikvartett on päris nagu naljakas, et siis vahetasime oma nime nii neli aastat tagasi vist saks eestiks. Ansambli liikmed Ivo Lille sopran, Lauri Sepp tenor, Sulev Sommer bariton ja Virgo Veldi sisalt. Ja kui nüüd rääkida konkreetsest kontserdist, mis on siis jõuluaega meile koju toov nii-öelda, et millist muusikat te ette kannate? Aitäh. Meil on siis tellitud Eesti erinevatelt heliloojatelt väga huvitavad ja mõnusad seadet spetsiaalselt meie jaoks ja Janis ainult ei laula, vaid näinud ka mõnedes lugudes baskita, mis annab veel sellise omapärase kõla meie ansamblile juurde. Lood on selliselt heliloojatelt nagu siis lood ise, vaid arranžeeringuid nagu Tõnu Kõrvits, Tõnis Kõrvits, Waldobreema, Ülo Mälganud nelis rind on seadnud ja, ja umbes sellised lood nagu Santa Claus is kammitud saun, odannenbam George vinte, Woody Allen, Rudolf veid, nõus Väinservend ja nii edasi, nii edasi. Lood sai valida selle järgi, et mis nagu endale meeldib ja teisest küljest siis sai arutatud vastava heliloojaga arranžeerija ka, et mis stiilis ja mismoodi, millises plaanis tema seda lugu näeb ja kergelt koostöös saadete tegemine käis. Ja stiilid, meil on siin nii klassikalisi seadeid nii-öelda nagu klassikalise muusika baasil seadeid. Kui siis Tšassilik bigbändi, kõlalisi ja samuti souli poole isegi läheb mõni lugu üsna mitmekesine ja kes on siis, millal teie koostöö sai alguse Jentsi, ma usun, et Eesti inimesed Sist juba vähemalt siin Tallinna ja suurtemate linnade ümbruses tunnevad teda kui ansambel lament, lauljat ja mee tutusimegi temaga selles ansamblis, aga mina ei ole kaua aega ise selles ansamblis enam mänginud, aga kunagi siiski mängisin ja ta lihtsalt on niivõrd lahe ja mõnusa häälega ja ta lihtsalt sobib sellesse repertuaari ideaalselt, et nii oma oleku kui, kui oma hääletämbri oma musikaaslasega lihtsalt. Nauditav meie endi jaoks ja kuskil tuli idee minna siis nüüd Eesti niivõrd paljudesse linnadesse üldiselt käiakse Tallinnas ja Tartus, võib-olla satutakse. Ja idee, vaadake, artisti jaoks on see idee, me tegelikult me oleks tahtnud minna maailmaturneele, aga, aga kahjuks kuidagi praegu jäi toppama, et siis jäime tõesti ainult Eesti juurde. Eriti esimesel detsembril, siis sellel laupäeval hakkame haljalast peale. Viljandi, Paide, Haapsalu, Tartu, Tallinn, Vastseliina, Põlva, Põltsamaa, keda te ootate eelkõige oma kontserdile. No absoluutselt kõiki, kes armastavad ilusat muusikat. Sülgaja kontserdiagentuur Corelli Music alustab jõulukontsertidega juba täna, stuudios on agentuuri juht May'l sildas oma firmale truuks jäädes alustate mõis romantikaga ja sel nädalavahetusel toimub Eesti mõisates kolm kontsert. Tehke ja tere kõigile ja ilusat jõuluaja algust. Täna õhtul on nüüd esimene OK nii-öelda sellele suurele pikale kontserti reale ja esimeseks mõisaks on Ida-Virumaal Mäetaguse mõis. See on üks huvitav koht, ümbruskond on seal küllaltki niisugune veetud ja üksildane aga samas need mõisad, mis on Ida-Virumaal Illuka mõisa Mäetaguse haruldaselt ilusad ja Mäetaguse on ka juba aastaid aastaid väga kenasti korras. Vallavalitsus on selle ääretult kenasti korrastanud, on hästi säilinud, vallavalitsus on ise ka väga niisugune muusikalembene ja huviline siis meil on väga suur rõõm viia sinna igasuguseid kontserte. Ja seekord on siis kell kuus, aga seal on esimene. Homme, teisel detsembril läheme sama kavaga Muuga mõisa. Mis on siis Rakvere külje all? Ei tohi segamini ajada muuga, mis on nüüd Tallinna külje all ja kus see on Rakvere külje all Muuga mõis kust on pärit hästi kuulus kunstnik, Fanness ja viimane kontsert samas rivis on meil siis nüüd järgmine pühapäev, üheksandal detsembril ja siis ma olen veel ühes ilusas mõisakoolis ja on Tõstamaal ja tõstame, olemegi hästi palju kontserte olnud ja selle, see paik nagu on ennast hästi sisse, et ta võiks selle, kes nendel kontsertidel esinevad ja, ja mis on kavas. Me ei alusta mitte barokkmuusikaga, mis nagu kurillimusidki siukene põhiline tegevusala, aga juba aasta tagasi hakkasime rääkima sellest part Tarvasega tšellomängija ja temal on niisugune huvitav seltskond nagu tšellokvartett, C-Jam. Mis on siis ainult neli tšellot? Mängivad igasugust hästi vahvat muusikat, Pärte pise tihtipeale seaded. Sest ega sellisele neljal tšellokoosseisule ju heliloojate eriti palju minul seal see oli kirjutanud ja mängivad muusikat, et nii klassikatöötlusi, aga ka näiteks ABBA repertuaarist igasuguseid Straussi lugusid, kes mängivad tšellokvartetis tarvas, kes on siis ERSO kontsertmeister pikka aega olnud juba ja soolotšellist. Ja siis on seal kolm noormeest, illuvierme Margus Uus ja Andreas Lend, see ka sündis, me nagu koostöös. Mina tahtsin, et kava pealkiri on jõulud mõisas ja solistina osaleb nendega Rebecca Kontus, temal laulab siis sellesse kalasena niisuguseid ilusaid jõululaule ja seega kaval klassikat, ütlesid popmuusika seaded. Ja nüüd lisanduvad siia ka näiteks Rein Rannap ja Piret Rips siia Raimond Valgre ja sellised imeliselt kaunid meloodiad lihtsalt. Ja sama kava saab kuulata siis ka 16 detsember Toompea muusikasalongis. Vangla kahjuks ütlema, et see kontsert on nüüd küll juba täiesti välja müüdud. Võib-olla siiski õnnestub muusikatele kokkuleppele jõuda, et kuskil kolmekuningapäeva paiku, kas viies kuues jaanuar, et me võib-olla saame teha lisakontserti, et seda me siis anname teada. Ja muidugi grilliee on üks niisugune koht, kus saab alati kõige värskemat teavet. Mõisaromantika kontsertidega jõulud mõisas ootab eesti publikut täna kell kuus Mäetaguse mõisas homme kell kuus Muuga mõisas ja tuleval pühapäeval kell kuus Tõstamaa mõisas. Teisel detsembril algab Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis jõulumuusika festival Mess muutunud toredaks detsembrikuiseks traditsiooniks. Mida see jõulufestival sellel aastal pakub? Kontserdipublikule sellest räägib Kadri Leivategija ja tõesti, jõulumuusikafestival on meie koolis hästi populaarne ja ka sel aastal on kokku meil 14 erinevat kontserti, siis teisest detsembrist kuni 20. detsembrini ja traditsiooniliselt alustame me alati esimesel advendipühal. Kui me toome siitsamast Tartu raekoja platsist jõuluvalguse oma juuli ja noorteosakonna õpilased, siis sel korral koos meie naiskooriga laulavad neid jõulud lahti peale selle, et meil on väga palju oma jõudude klassi kontserte, mis me võimalusel viime ka väljaspoole siia meie Elleri kooli saali nimetame kontserdid, Karel raekojas, meie džäss pop ehk siis nüüd tänasel päeval rütmimuusika õpilaste kontsert on Genialistide klubis ja meie väga tore sünnipäeva kontsert, mida me traditsiooniliselt igal aastal peame Vanemuise kontserdimajas, kus tõesti kogu meie koolipere kokku tuleb, on 10. detsembril koos meie suurte kooli kollektiividega enne sümfonietta sel korral dirigendina Endel Nõgene, samuti meie löökpilliansambel, meie akordionistid, meie naiskoor, meie suuremad brassansambel, kõik niisugused suuremad kollektiivid on siis väljas meie kooli sünnipäeva kontserdil siis sel aastal 88. sünnipäeval võib-olla sellel jõulumuusika festival või tegelikult üldse on meie jaoks see detsembrikuu eriline täitsa, sest meie Ille sümfonietta on koheselt 11. detsembril selle ilusa kavaga, mida ta 10.-le esitab Vanemuise kontserdimajast, minemas Prantsusmaale, Pariisi, et anda seal koos meie sõprus koolikatuti jei nimelise Clamaarti konservatooriumi orkestriga kuus neli kontserti. Millise suurema kontserdiga see jõulufestival algab ja millega lõpeb ja algab see alati traditsiooniliselt esimesel jõulupühal ja see kindlasti ongi üks suuremaid kontserte küll Elleri kooli saalis, kui me toome siis jõuluvalguse ja sellega seoses ka on tõesti meie naiskoor koos noorteosakonna väga paljude õpilastega ja lõpeta 20. detsembril numbril, kui me teeme kena akordionimuusika õhtu raekoja saalis, kus siis Elleri kooliõpilastele lisaks esinevad Eesti muusika- ja teatriakadeemia tart do filiaali üliõpilased. Väga populaarne kontsert on alati iga meie laulueriala õpilaste kontsert sel korral, 14. detsembril raekojast laulame jõulud valgeks ja selle aasta märk on meil kindlasti see, et meil toimib nüüd täies ulatuses rütmimuusika, siis džäss, poposakond, kes tulevad ka täiesti omaettekavaga üheksandal detsembril Genialistide klubis välja, nii et tõesti, see on nüüd esmakordne ette juba väga noorosakond annab oma esimese suurema kontserdi juba Tartu publikule. Kõik see vastav info on meie kooli koduleheküljelt www. Punkt. T M, K punkt. Ee ja samuti kindlasti. Tartu kultuuriaknast saab vastav informatsioon koheselt kätte. Aitäh Kadri Leivategija selle intervjuu eest ja kutsume kõiki osa saama Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli jõulufestivali programmist, mis algab teisel detsembril ja kestab 20. detsembrini. Laupäeval, esimesel detsembril toimub Tartus Peetri kirikus kontsert, kus on väga palju erinevaid esinejaid. Kes need esinejad on ja mida kontserdil kuulda saab, sellest räägib kontserdi üks peakorraldaja val Ilvik. Sellest kontserdist peaks üks kaunis jõulualguse kontsert saama, aga eelkõige muidugi me tähistame Eesti vabariigi üheksakümnendat sünnipäeva ja seetõttu on kavas ka mitmesuguseid isamaalisi laule ja lugusid, aga ka eesti autorite teoseid ja samas sujuvalt läheme üle siis nagu jõulude ootele ehk advendi algusele ja esinejad teks on instrumentalistid ja koorid ja alustaksin instrumentaalmuusika valdkonnast kus astuvad üles Anu ja kallelona koos Jane löönud rega, nii et see on uus kammeransambel meil siin muusikamaastikul ja mängivad Bachi kontserti kahele viiulile, siis instrumentaalesinejatest on üks põnev orkester Tartumaa Noorte akordioniorkester, kus mängivad õpilased, aga ka nende kõrval juba vilistlased tõesti, Tartumaa eri paigus juhatamas on noor muusik, kes veel akadeemias õpib Eesti muusikaakadeemias Jürgen ojamaa ja esitatakse Eesti, Läti ja Leedu autorite loomingut. Peale selle kõlab õpetajate ansambli Terp akordioniõpetajate ansambel esituses klassikalist muusikat ja ka Uno Naissoo teoseid ja nüüd siis koorid, kes laulavad kas üksi või ühend koorina võimsalt koos on Vanemuise seltsi segakoor, samuti Tartu üliõpilassegakoor. Nimetaksin veel Luunja kerge muusika koori Tartumaalt, aga üks eripärane kooslus on kodukotuse ansambel, kus siis laulmas on kuus naist ja viis meest lauljat, kes on laulukas kaude ammuse Simmi meeskooris skantaares staažikad lauljad ja peaks veel liituma üksikuid lauljaid lähte naiskoorist Forseliuse koolis. Nii et tuleb juurde veel ühendkoori jaoks veel mitmed lauljad, aga ma peaksin nüüd kindlasti rõhutama. Sellel kontserdil esinevad ka Peetri koguduse enda koorid, sega, korja, kammerkoor ja muidugi veel nimetama peaks ka Peetri kiriku organisti nime õnnelik laos, kes ka soololugusid kontserdil esitab, aga saadab ka mitmeid koorilaule tõesti väga-väga mitmekesine kava kõikidele erinevad generatsiooni arvestades, kui ka stiilidelt erinevat muusikat. Aitäh val Ilvik selle intervjuu eest ja advendikontsert Tartu Peetri kirikus algab laupäeval, esimesel detsembril kell 18. Esimesel detsembril kell 19 on Rotermanni soolalaos Tallinna filharmoonia advendikontsert, kus esineb Kremerata Baltica sextet. Milline muusika ettekandmisele tuleb produtsent Heili Vaustam. Sellel kontserdil on just need kaks uut suunda tuus ja vanamuusika koos kõrvuti ühes programmis. Ja seekord siis kõlab Dubai tuuline muusika ja kõrvutada tee sellega Bachi teosed ja teine suur suund. Me võime nüüd juba päris mitmel kontserdil jälgida, on aasia muusika, et seekord siis araabia ja india muusikani kindieraagad kõlavad nüüd siis akadeemiliste pillide esituses. Ja ta on veel niisugune lavalisus, selline vallatus, millega Mustonen ja Kremerata vaata vältikazext ette omavahel suhtlevad nende selline teatud mängulisus kindlasti sütitab publikut ja on väga energiat andev vaadata et kontsert sellisest avatus kohas selle põhjuseks On Rotermanni soolalaovõimalused tavaliste akadeemiliste kontsertsaalide kõrval. Niisiis on meil võimalus seekord, kui Baidu linateose juurde näha ka valgusrežiid on laserid, on suitsumasin Bachi partaki, Kubaid, hooline teosed, inderaagiad, araabia traditsiooniline muusika, ega see siis saab kõlama ja on tegijad ise öelnud selle sarja kohta just et muusika pole kanaliseeritud kunst, vaid elav suhtlemisvahend muusiku ja kuulaja vahel ning mängitavate teoste järjekord sõltub interpreetide sisetundest ja iga kontsert sellest sarjas on täis üllatusi. Nii et mõned üllatused on juba ära öeldud ja kindlasti on neil väga loomingulistel esitajatel neid veel varuks selleks õhtuks. Kremerata Baltica sextet Andres Mustoneni juhatusel esineb esimesel detsembril kell seitse õhtul Rotermanni soolalaos. Seitsmendal detsembril esineb Estonia kontserdisaalis tunnustatud prantsuse pianist Alexandra horoom ning Eesti riiklik sümfooniaorkester Maksim Aleksejevi juhatusel. Stuudios on nüüd kontserdi produtsent Neeme Wonder. Teadaannet Roon väga hea pianist ja ta on Eestis ennegi esinenud aga mille poolest on eriline? Ta rood on nimetatud ka meelioniks. Mu meelest on just ta roo selline mängija, kes on just eeskätt prantsuse klaverikoolkonna tutvustaja maailmas, seda mängib tõesti muusikat nii barokkajastust 18.-st 19.-st 20 sajandi välja. Aga loomulikult tema suur kuulsus hakkas peale pärast seda, kui ta teise koha saavutas ARD konkursil Münchenis. Ja muidugi pärast 2001. aasta kuulsad Rammo klavessiini süütide kus siis hakkas sadama igasuguseid autasu alla just nagu plaadi väljaandmise puhul, mis on nagu tavaks ja ka muidugi väga palju huvitavaid kontserdipakkumisi. Tõsi ta on, Eestis on ta käinud juba isegi mitu korda ja ka siin on teda ülistatud päris kenasti, need üks, mitte muusik pärast klaverifestivali esinemist ütles, et pärast kontserdile tundus, et ikka tasub elada küll. Ja viimane kord, kui ta käis Eestis, see kontsert oli väga vaimustav. Ja ta on väga tundlik mängija, kes mängib muusikat nagu seestpoolt, kuid alati südamest ja ma arvan, et just põhjus, miks ta saab kontakti ükskõik paastu heliloojatega ja nii siis helisevad tema näppude all samavõrd hästi drillerit barokkajastust selle Ramo või Kuperääni teostes või ka siis Rowell, nagu need seekord kaas Ja seekordse kontserdi kavas ongi ainult prantsuse muusika, siis 19. sajandi lõpust ja 20. algusest. Jah, et tegelikult isegi väikest taustainformatsiooni rääkida, siis tõsimeeli alguses isegi plaan, seda mängime mõlemad Ravelli kontserdid nii vasaku käe oma siis kui ka see, mis nüüd hakkab kõlama G-duur kontsert. Aga noh, meil lihtsalt sattus niimoodi, et tõesti üks teine pianist juba hooaja alguses soovis mängida vasaku ja kontserdid, kas nüüd praegu on teiseks looks valitud sümfoonilised variatsioonid Frankilt? Ei oskagi öelda, kas me võiksime seda teost nimetada klaverikontserdiks või kuidagi teisiti. Aga igale klaver on sellesse soleerija küll. Ja kontserdikavas on ka mõned orkestriteosed. Just minule kindlasti hakkab süda kohe põksuma, kui ma näen Fowni pärastlõunanime. See on täiesti selline lugu, mis igale flöödimängijal on juba erakordne. Ja ka TPS-i üks kindlasti üks kuulsamaid lugusid, nii et seda saab kuulata selle, seda kaunist flöödisoolot seal ees ja timaaž on siis teine orkestri lugu, mis kõlab nagu kontserdi lõpus ja võib-olla tõesti ka põnev, on see dirigent Maksim Aleksejev, et kes on käinud siin ka varem. Maksim Aleksejev on väga hea saatja, just ka, kes kuulab, mida tahab teha, solist mitte ei suru oma nagu mõtet, nagu peale ma arvan, sest tuleb kena, koosta. Aitäh tulemast stuudiosse, Neeme Bunder, niisiis pianist Aleksandrit haroo ja ERSO Maksim Aleksejevi juhatusel esinevad Eestis kuuendal detsembril Vanemuise kontserdimajas ja seitsmendal detsembril Estonia kontserdisaalis Tallinna kontserdi. Klassikaraadio salvestab ja annab eetrisse hiljem. Kuuendal detsembril kell 19 toimub Tallinna Jaani kirikus Eesti filharmoonia kammerkoori advendikontsert. Üks roosike on tõusnud. Kavas on Anton Bruckneri, Johannes Brahmsi, Arvo Pärdi ja Johann Sebastian Bachi jõulumuusikat. Ka kaastegevad on Vambola Krigul, vibrafonil Ene Salumäe orelil ja Tõnu Jõesaar. Tšellokontsert toimub Eesti filharmoonia kammerkoori selle hooaja sarjas. Dirigentide paraad juhatab Peeter Dixtra noor dirigent Hollandist, kes on käesolevast hooajast Rootsil Raadiokoori peadirigent. Klassikaraadio teeb sellest kontserdist ka üle kanda. Suured festivalid Münchenis ja kas sellise lõppenud loba mustikale neljandat korda Münchenis ja kas oli muusikapäevad? Viimastel lõpetas kontserdisarja, neljapäeval kuulus Tokio kvartett ja publik sai Beethoveni kahe kvarteti kõrval kuulda veel üht uudisteost. Sedakorda tossi ohozzokkava oopus. Assaming. See oli, kas oli muusikapäevade 19-st kontsert? Harukordse in festivali ettevõtmine oli aga Beethoveni kvartetiga uus teoste tsükkel kokku kaheksa erineva tuntud keelpillikvarteti osalemisel. Veel kord saab kuulda jaanuaris salvestatuna Hesseni ringhäälingust Frankfurdist. Brüsseli euroopalijal jätkub üritusi kuni veebruarini, see on Euroopa Liidu liikmesmaade, eelkõige nende kultuuriministeeriumide suur koostööprojekt. Kui Euroopa muusika Ma olen Saksamaal mängis Põhjamaade sümfooniaorkester Erkki-Sven Tüüri kuuendat sümfooniat siis Brüsselis kõlasid Tallinna kammerorkestrilt ja sega Lätvialt Arvo Pärdi, Rudolf Tobiase, Heino Elleri, Antwerpeni ska, Veljo Tormise ja taas Pärdi teosed. Brüsselis oli üleeile kava muusikauniversaalid 15. ja 16. sajandi Flandria ja Põhja-Prantsusmaa heliloojatelt viimane ühtlasi alafestivali polümphony raames. Täna mängib brüsseli muusikainstrumentide Muuseumis põneva kava harmoonium il nimekas Belgia organist ja muusikateadlane. Soris verdan tuntud professor Rootsis, Saksa ja Prantsusmaal ning Hollandis. Homme jõuab Brüsseli kuningliku konservatooriumi Saksamaad esindav Hansseli kvartett kus mängib kaks venda ja üks õde Hendseleid. Nad on eriti põnevat koostööd teinud ka lauljatega näiteks Magdalena Kosenaga. Brüsseli Euroopal ja idee sai esmakordselt teoks 1969. aastal. Kui festival pühendati Itaaliale. Juba siis leidsid näitused, kontserdid, ooperi- ja balletiteatrietendused konverentside filmide endale ligi 200000 külastajat. 2001 oli keskmises Poola siis Bulgaaria, taas Itaalia, 2005 Venemaa. Siis oli 139 kontserti ja juba Itaalia festivalil olid külastatavus ületanud miljoni. Euroopa tänavune kultuuripealinn Luxembourg korraldas sellega seoses ka esmakordse luksemburgi festivali oktoobris-novembris muusika poolel pearõhku ooperile, balleti luksemburgi grantseiaatris Figaro pulm Andres Beringi dirigeerimisel, syster, khaleesi, teenija käskijanna, koostöös Mystery linnateatriga Saksamaalt siinse naishelilooja Kamil kergeri uus ooperi Filtend Sauber maailma esiettekanne 16. seitsmeteistkümnendal ümbril kust üllatusega leidsin Luxemburgi suurest teatrist debiteerimas eesti dirigendi Hendrik Vestmanni. Tik Vestmann on viimaste hooaega Münsteri teatri ja sümfooniaorkestri esimene kapellmeister juhatab hamburglanna kergeri ooperit sel hooajal insteris samuti mitmeid kontserte. Luxemburgi festivali avakontserdi andis aga siinne filharmoonia orkester peadirigent Emmanuel kriivini juhatusel Ravelia perioos. Festivali ajal jõudis Luxembourgi filharmoonia orkester teha ka kaaluka Euroopa turnee koos peadirigendi ka Budapest, viinimusitherain, Sillakski, kongressikeskust, Jalintsi, Brucknerhaus, kratsimbusicterändia, Ljubljana. Kõikjal olid kavas ka Sibeliuse Finlandia ja kuues sümfoonia. Kuigi festivali pess kultuuripealinna projektid kestavad ja kolmapäeval, neljapäeval, eile oli siin filharmooniaorkestri ees juba Kristjan Järvi tunda kaks areenil sai teoks Royce Don Maldoomi koreograafiaga. Sümfoonilised balletietendused, Stravinski, Vene Scertso ja John Adamsi armoni leere muusikal. Igatahes muidugi väga-väga põnevat. Koostöös trupiga Tans una hitid. Väikese luksemburgi filharmoonia suures saalis käib juhatamas Aina tuntud dirigente Silven kambri. Lähen Andrei boreiko Leopold haager, Gert Albrecht, Vladimir Spiewakov, Artur ta Mayo käiakse lühidalt Saksa ja Prantsusmaal, aga juba märtsis viib Emmanuel kriivin orkestri taas suurele Itaalia reisile. Ja veel Pariisi oleme käinud seekordsel Pariisi sügisfestivalil, mis juba 12.-st septembrist septembri sündmuseks oli maestro Pier Puleesi juhatatud kontsert ansambli Modern orkestri ees. Salpley Ellis kus klassiku Eedegarwareesi kõrval kõlasid mark. Matthias pingheri teosed ning Puleesi enda notatsioonide osad. Sama kava oli väga menukas ka ansambli Modern kodulinnas Frankfurdis. Nüüd on pumpidu keskuses mänginud ansambleid Panther, kondemparaan oma soomlannast peadirigendist Susanna Mälki käe all. Kava keskmes itaallased Franco tonatoonia, Salvad, Torres ja Riinu. Samas oli väga põnev Stravinski kevadpühitsuse lavastus Xavier Le Roald mida ka Berliini tantsufestivalil nähti. Selle nädala algul oli operabastiis külas Edela-Saksa raadio orkester Silvan kambre lähen juhatusel ka Jörg Wiedemanni lood, kavas autorise klarneti. Uuel nädalal tuleb linnateatrisse kanninghami lett, et USA-st 88 aastane trupijuht ise kaasas. Ikka veel loovana oma uut lühiballetti Michal Rogosi muusikal ai Speys esiette kandmas. Aga eesti muusikaolevast tähtsaim on praegu meie heliloojate teistkordne osavõtt. Rahvusvahelise nüüdismuusika ühing on maailma muusikapäevadest mis toimuvad seekord Hongkongis 22.-st novembrist kuni homseni. Sinna valitud kolmest teosest on kõlanud juba kaks. 24. novembril Toivo Tulevi koori oopus, siis oled vaikus N ligi. Ja Helena Tulve liin horisont kammeransamblile. Just täna kõlab aga veel Tõnu Kõrvitsa fagotikontsert teispool Päikesevälju Martin Kuuskmanniga solistina. Kongis toimus selline festival ka aastal 2002 siis ilma meie osaluseta. Nagu ikka, korraldaja piirkond soodsalt esindatud ja Hongkongis praegu kavades 19 Hiina heliloojat, Argentiinast kaheksa, Hongkongist endast 13, ent Ungarist, Taanist, Norras, Tšehhist, Poolast, Soomest vaid üks helilooja. Nii ka Lätist üks Andris seenitis ja Leedust üks Ramintažergsnite ning Luksemburg K2 autoriga. Eestlaste tänane kolmas teos kõlab Macao linna keskuse teatrisaalis. Macao orkestrit dirigeerib Martin Kuuskmanni partnerina sho Enn ja Tõnu kõrvitsa. Teos kõlab. Sebastian Fager Lundi ootuste vahel pole ammu märgatud, et maailma muusikapäevade viimine Euroopast välja elavdab tuntavalt uue korraldajamaa muusikaelu. Ja tänavu, kus esiplaanil Aasia ja Kaug-Ida-heliloojad kõlab festivalil ikkagi kokku 51 maa heliloojate uuemat loomingut. Ent kaalukas esiettekanne on tuleva kolmapäeval ka Erkki-Sven tüüril taas Frankfurdi Altooperis, kus ta sügisel hooaja avafestivali heliloojaks. Siin esitavad uusteose tellija režiljard ansambel ja Müncheni kammerorkester Aleksander Librahhi juhatusel. Tüüriloo neljale meeshäälele ja orkestrile guessons. Järgneval neljal päeval kõlab uus teosel Münchenis sburgis Hollandis Amsterdamis ainult Havenis. Siis lisandub Kammerorkesterit, kas see ka Arvo Pärdi mälestusteose, Für Lennart in Maarja Saksamaa esiettekandes, Erkki-Sven Tüürile, nüüdne sügis, päriselt edukas Austraalia kammerorkestri jaoks kirjutatud teose järel juba nüüd teine esiettekanne vähem kui kuu jooksul. Uuel nädalal mängib insule Desert ka Deutsche kammerfilharmoonia. Üldiselt paistab uue aasta algul tüüri esitustega silma aga Olari Elts juhatades viiendat sümfooniat Dresdenis ning valitus Stuttgardis ja mujalgi Saksamaal oksimoroni, akordionikontsert ja ka Prantsusmaal. Arvo Pärdi toone on aga Neeme Järvi kavas tuleval nädalal kaagi residenti. Orkestri kolmel kontserdil. Heligaja saatele tegid kaastööd Ülle Hallik, maile nairis Kersti Inno lätt Karin kopra ja Priit Kuusk. Toimetas Tiina kuningas ja operaator oli Katrin moodik. Täname teid kuulamast ja soovime teile ilusat ja rahulikku jõuluootuse aega. Sülgaja.