Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva, 27. maiteemad. Ma olen toimetaja Kadri Põlendik. Euroopa komisjon tegi ettepaneku moodustada koroonakriisist halvatud majanduse taaskäivitamiseks fond suurusega 750 miljardit eurot. Eesti saaks sealt toetust 1,8 miljardit eurot. Ja Eesti osa esimeses osas oleks 1,85 miljardit toetustena ja teises osas 1,44 miljardit, need kokku pea 3,3 miljardit võimalusi oma majanduse tugevdamiseks. Euroliidu plaanitav ühislaen on aga tekitanud pingeid valitsusliidus. Peaminister Jüri Ratase arvates tuleb KredExi laenu käendustele kriisipaketiga seatud 15 protsendi suurune kogu vastutuse piir üle vaadata. Kui see asi nii edasi läheb, siis võib karta, et esialgselt väga suure mahulisena mõeldud toetuspakett ei pruugi niiviisi realiseeruda. Covid 19 pandeemia on põhjustanud kogu maailmas tööpuuduse järsu kasvu, mis on tabanud eriti rängalt noori, tõdes ÜRO tööorganisatsioon. Pärnusse jõudsid taas linnalehmad. Ma tulin ju Võrumaal, see on kaks pool tundi sõita, nad on stressis. Asend lahti, nad jooksevad. Ei tea kus suunas lasevad aedikusse, nad on seal kuskil tund-poolteist rahunenud, vaata kus nad on, vaata väga üle ja noh, siis on vabaduse pärast. Võru maakonna tantsu juhida tantsijad meenutasid kaile etet tema sünniaastapäeval. Ilm läheb öösel pilvisemaks, hoovihm liigub saartelt ida suunas. Sooja on öösel kuus kuni 11 kraadi. Homme on Lääne-Eestis sajuta, Ida-Eestis sajab vihma ja võib olla äikest. Sooja on homme 11 kuni 18 kraadi. Euroopa komisjon kavatseb majanduse turgutamiseks laenata 750 miljardit eurot, millest 500 miljardit läheks liikmesriikidele toetustena ja 250 miljardit laenudena. Riikide ühisel laenul põhinev majanduse taaskäivitamise fond täiendab Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta üle triljoni euro suurust eelarvet. Milline oleks Eesti osalus sellest, räägib Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Taastumisinstrument siis koosneb kahest osast, esimene 500 miljardit on toetused, tagumine osa, 250 miljardit on laenud, mis tuleb neil liikmesriikidel, kes seal saavad tagasi maksta. Ja laenuvõtmise võimalus on siis võimalik, aga mitte kohustus. Ja Eesti osa esimeses osas oleks 1,85 miljardit siis toetustena ja teises osas 1,44 miljardit. Kui pea 3,3 miljardit võimalusi oma majanduse tugevdamiseks. Ja loomulikult siis need projektid peaksid aitama meil taastuda sellisel viisil, et ka Euroopa suuremad eesmärgid on silmas peetud. See esimene osa 500 miljardit, mis läheb liikmesriikidele toetustena püütakse tagasi teenida aastast 2028 2058 omavahendeid kasutades. Ja siis see teine osa, 250 miljardit, et neile liikmesriikidele, kelle sisemajanduse kogutoodang on Euroopa Liidu keskmisest madalam üldse võimalikuks saab, need tuleb siis tagasi maksta, seal ei ole vaja kellegi teise vahel neid laene jagada. Komisjonipoolne ettepanek on leida lahendus, et nende toetuste osas järgmisel siis aastal 2028 kuni 58 suudaksime me tagasi maksta selliste lisafinantsvahenditega, mis otseselt ei maksusta ühtegi Euroopa kodaniku ja ettevõtet vaid teenivad siis tulusid kolmandate riikidega suhtlemisest. Nüüd on otsustamiskoht valitsusjuhtide käes. Ja nüüd on liinil kolleeg Epp ehand Brüsselist ette, mida on veel selle Euroopa Komisjoni plaani kohta oluline teada. Tere õhtust, no ja nagu siin Kadri Simson rääkis siis kõigepealt nende arvude põhjal, mis on praegu teada, on, on Eesti nii-öelda ka selle taastamisfondi osas siis nii-öelda võitja või kasusaaja ehk siis meie majanduse taastamisse tuleb sealt rohkem raha, kui me sinna siis peaksime sisse panema, juhul kui see peaks kunagi minema tagasimakseteks. Komisjoni esimene ettepanek on ju teha hoopis aga siis uute maksude näol, mis, mis siis korjab seda raha Euroopa liidus kokku teisel meetodil. Ja teine asi siis, et jah, et Eesti jaoks võib-olla need olulisemad kohad, kuhu raha juurde tuleb, sellest hästi konkreetselt on ühelt poolt Ida-Virumaa reformideks siis õiglase üleminekufondi kaudu ja teistpidi Rail Balticule, need on need asjad, mida Kadri Simson välja tõi. Just Eesti sellist nii-öelda ümbrikut kirjeldades. Ja kõige laiemas plaanis läheb sealt suur osa raha Lõuna-Euroopa riikidele ja need reformid ja sammud siis, mida riikidelt oodatakse, on siis investeeringud eelkõige rohepöördesse, digipöördesse, majanduse vastupanu võime tugevdamisse. Nimetatud on ka konkreetseid asju, näiteks renoveerimisi suur niisugune elamute renoveerimisel laine on seal välja toodud siis on nimetatud uusi tehnoloogiaid nagu viiske tehisintellekt, vesiniktehnoloogia, et sellised märksõnad kõlavad läbisale dokumendid. Aga noh, me saame selle kohta rohkem teada ka veel järgnevatel päevadel ja kui on olnud aega kõik need paberid ja tabelid läbi lugeda, sest nüüd kõikide nende algatuste kohta tulevad homme-ülehomme täiendavat, siis pressikonverentsid ja täiendavat infot, nii et et selle kohta saame veel lisaKuulat kuulda. Jah, kindlasti saab lisa siis ka ERR-i vahendusel aitäh. Epp ehand. Seesama ühine euroliidu koroona loen on aga põhjustanud Eesti valitsuses eriarvamusi. Ühtne seisukoht selles küsimuses puudub. Indrek Kiisler teeb teemast ülevaate. Peaminister Jüri Ratas ütles eile meie uudistele, et põhimõtteliselt toetab Saksa-Prantsuse-ettepanekut, sest see suurendab tulevast euroliidu seitsmeaastast eelarvet ning Eestil on lootus saada sealt rohkem toetusi. Ma arvan, et see ettepanek, mida on Saksa kantsler, prantsuse president teinud, on kindlasti samm õiges suunas ja eks see põhivaidlus käib selle osas, et kasvõi 500 miljardit või rohkem Läheb ainult laenudeks või see on laenud ja toetuste väljamaksmine. Eesti on siin olnud sellel seisukohal, et peaks igal juhul olema ka toetused. Ja minu meelest seda suunda toetavad täna ka nii saksa kui Prantsusmaa. Ratase väljaütlemise peale teatas EKRE Europarlamendi saadik Jaak Madison et riikide ühislaene ühisvastutus muudab Euroopa Liidu põhiolemust ning säärane samm vajab kindlasti rahvahääletust. Küsisin EKRE esimehelt Mart Helmelt, kas Madissoni väljaütlemine oli soolo. Aga Eesti vabariigi valitsus ei ole seda teemat arutanud, nii et ma võin täpselt samamoodi öelda muidugi ka peaministri kohta. Et ka peaministri ütlus, et see on samm õiges suunas, on soolo sest valitsus ei ole seda Tänud Nathan tegelikult terve Eesti rahva jaoks põhimõtteline küsimus, ta on tegelikult kogu Euroopa liidu jaoks põhimõtet selline küsimus. See tähendab seda, et järgmine samm saab olema Euroopa ühtsete maksude kehtestamine, see tähendab sisuliselt liikmesriikide finantsiseseisvuse likvideerimist suhteliselt lühikese aja jooksul. Meie sumine, Euroopa föderaliseerumise on olnud kogu aeg väga negatiivne ja see ettepanek selles valguses kahtlemata meile ei sobi. Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleb KredExi laenukäendust selle kriisipaketiga seatud 15 protsendi suurune kogu vastutuse ülempiir üle vaadata, jätkab Janek Salme. Eesti Panga president Madis Müller mainis peaministrile saadetud kirjas, et Kredexi tegeliku vastutuse piiramine vaid 15 protsendiga ei anna pankadele piisavat kindlust. Pangad eelistavad seda mitte kasutada ning on oht, et selline käendus ei täida oma eesmärki. Tema sõnul ei pruugi riigi suure mahulisena mõeldud toetuspakett seetõttu tegelikult ettevõtjateni jõuda. Müller märkis, et piirangu kaotamine eelkõige uute laenude puhul aitaks pankadel parematel tingimustel ja enamatele ettevõtetele vajalike likviidsuslaene pakkuda. Eesti Panga asepresident Maive Rute avaldas lootust, et kui Kredex teeb uue riskianalüüsi, leitakse võimalus 15 protsendi piir ära võtta ning minna tagasi sellise korra juurde, mis oli enne kriisi. Kui see asi nii edasi läheb, siis võib karta. Esialgselt väga suure mahulisena mõeldud toetuspakett ei pruugi niiviisi realiseeruda. Aga eks me näe, meie meie mure oligi, et juhtida siis peaministri ja loomulikult ka valdkonna ministrite tähelepanu sellele teemale ja küllap siis järgneva analüüsi alusel saavad nad siis ka hinnata, kas on vajalik selle 15 protsendilise piiri hoidmine või on ikkagi võimalik seal mingisuguseid täiendavaid asjaolusid arvesse võtta ja seda piiri siis kas üleüldse ära kaotada või siis kuidagiviisi vähemalt leevendada, tõsta kõrgemale, näiteks. Peaminister Jüri Ratas ütles vikerraadio saates stuudios on peaminister, et on seda teemat juba arutanud pankade, Kredexi ja Eesti panga esindajatega. Muudatuste tegemine on tema sõnul vajalik. Kui te küsite, et kas neid käenduse meetmed täna või ütleme need tingimused pidurdavad selle Kredexi käenduste väljaandmist siis jah, pidurdavalt küll ja see tuleb üle vaadata, seesama, mis te ütlete, 15 protsenti, kas see saab olema 20, kas saab olema 25 protsenti, seda tuleks nüüd arutada ja, ja kindlasti see, need arutelud seisavad meil lähinädalatel ees. Samuti on see küsimus uute ja vanade laenude diferentseerimise. See teema oli muuhulgas jutuks ka KredExi juhi Lehar Küti ja väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Raul Siiami tänasel kohtumisel. Välisuudiseid vahendab nüüd Brent pere. Covid 19 pandeemia on põhjustanud kogu maailmas tööpuuduse järsu kasvu, mis on tabanud eriti rängalt noori, tõdes ÜRO tööorganisatsioon. Iga kuues alla 29 aastane inimene, et ajanud rahvusvahelise tööorganisatsiooni juht Kai Raider ütles, et ta ei usu, et on liialdus rääkida suletud põlvkonna ohust ja hoiatused koroonapandeemia mõju noorte töövõimalustele võib kesta 10 aastat ja kauemgi. Juba enne koroona kriisi oli noorte töötuse tase 2019. aastal 13,6 protsenti, mis on kõrgem kui ühegi teise vanuserühma puhul. Maailmas oli 267 miljonit noort, kes ei töötanud ega õppinud. Piiriülese liikumise peatamine riikide vahel ei aita eriti kaasa koroonaviiruse leviku piiramisele, leiab Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskus. Keskus lisas eile õhtul avaldatud raportis, et samuti on vähe kasu reisijate kehatemperatuuri mõõtmisest enne või pärast reisi, ehkki keskus möönab, et reisimine aitab viiruse levikule kaasa. Euroopa Komisjon soovitas juba aprillis liikmesriikidel leevendada reisipiiranguid, seda esialgu madala nakatumistasemega regioonide ja riikide vahel. Euroopa Liidu terviseamet märkis aga oma raportis, et riikide epidemioloogilised andmed ei pruugi olla usaldusväärsed, kuna kõiki testi ega registreeri nakatunuid samadel põhimõtetel, mis teeb viiruse leviku võrdlemise võimatuks. Prantsuse arstidel ei ole enam lubatud kasutada koroonaviirusesse nakatunute raviks hüdroksüklorokviini, teatas täna Prantsusmaa valitsus. Keelu põhjus on ravimiga seotud tõsised terviseohud. Reumatoidartriidi jal uppuse raviks mõeldud hüdroksüklorokviini tuttamine Covid 19 puhul on tekitanud vastuolusid juba mõnda aega. Mitmed mainekad arstid ja USA president Donald Trump hakkasid seda koroonapuhangu ajal propageerima, ehkki selle toimet ei ole piisavalt katsetatud. Hüdroksu klorakvini kasutamisest koroonaviiruse raviks on hoiatanud kaks prantsuse meditsiiniorganisatsiooni ja maailma terviseorganisatsioon. Eesti valmistub väljastama miljardi euro eest kümneaastaseid riigi võlakirju Etkata koroonakriisi tõttu tekkinud lisakulu. Asjatundjate hinnangul kujuneb võlakirjade intress suhteliselt madalaks ja võlakirjad peaksid olema investoritele huvipakkuvad, jätkab Janek Salme. Eesti kümneaastaste võlakirjade emissiooni korraldama pangad, Sidi grupp, Nordea ja Sazette jonäral. Rahandusministeeriumi teatel toimub kohtumine institutsionaalsete investoritega teisel juunil. Võlakirjad doteeritakse tablini börsil. Lühiajalisi kuue kuulisi ja aastaseid võlakirju väljastas riigikassa viimati mai alguses. Nende maht oli kokku 375 miljonit eurot ja tootlus negatiivne, mis tähendab, et hoopis võlakirjade ostja maksab riigile intressi. Pikaajalisi võlakirju pole Eesti aga väljastanud 18 aastat. Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul saab Eesti nüüd kümneaastase võlakirja intressi näol väga hea indikaatori. Kuidas rahvusvahelised investorid Eesti riiki majandusse ja poliitik usaldusväärsuses suhtuvad? Laias laastus kindlasti on maailmas praegu küllaltki palju investoreid, kes soovivad oma raha turvaliselt parkida ja Eesti riigi võlakirjad. Kindlasti on üheks selliseks võimaluseks tänu sellele, et neuroolen, ma usun, et investoritel on positiivne huvi selle vastu Kaasiku hinnangul võib Eesti kümneaastaste võlakirjade intressi jääda nullist veidi kõrgemale. LHV Panga juhatuse liikme Meelis paakspuu arvates võib intress kujuneda madalamaks kui pool protsenti Eesti riigi võlakirju peab paakspuu investorite jaoks atraktiivseks. Eesti riigisugust võlga ei ole turul, et alternatiivid on ikkagi riigid, kus on päris päris palju põlga väljas seda tüüpi riski on vähe ka ja otsitakse sellist, sa uut investeerimiskohta kindlasti ja see saab olema investorite hulgas väga populaarne. Eesti riigi lisaraha vajadus ulatub tänavu üle kolme miljardi euro. Kaasiku sõnul see enam kui kahekordistab senise võlataseme. Tegelikult on, küsimus on selles, et kuidas me nüüd sellest kriisiga toime tulema lähema kahe-kolme aasta jooksul, kuidas me suudame nüüd oma kulud ja tulud jälle uuesti tasakaalu viia aga kaugemale ettevaates? Kindlasti on oluline see, et praegune kriis on kinnitanud et meil see võlakoormus pigem jääks mõõdukaks ehk väikesel avatud majandusel võivad erinevad sündmused kaasa tuua selle vajaduse turgudelt kiiresti palju raha laenata ja kui meie võlakoormus läheb liiga suureks, siis on meil seda meil lihtsalt keeruline teha. Kopiirkonna piimatootja Osaühing mongeeni PM investeeris esimesena Eestis üle 700000 euro üürimaja ehitusse, et tagada oma töötajatele väärikad elamistingimused. KredEx lisas riiklikust üürimajade programmist sama suure summa, jätkab Olev Kenk. 19 aastane Kätlin Rebane ei kõhelnud pärast keskkooli lõpetamist, et läheb tööle just põllumajandusse sest füüsilist tööd ja loomi ta ei karda. Osaühingus vangeni PM on ta kuu aega töötanud vasika talitajana. Määravaks sai äsja koksveres avatud üürimaja. Sealsete elamistingimustega on ta väga rahul. Siukse hinna eest ei saa päris nagu igale poole sellist uhket korterit ja väga mugavad korterid, sest mugavused on siin nagu Tallinnas. Kopiirkonna põllumajandusettevõtete juht Maarika Susi ütleb, et Osaühing Mangeni PM investeeris koksvere üürimajja üle 700000 euro. Teise sama palju lisas sihtasutus KredEx riiklikust üürimajade programmist. Partnerid on mõeldud lähipiirkonnaettevõtetes töötavatele inimestele põllumajandusele valdavalt meie ootame tuleksid meie loomakasvatustöölised, meie traktoristid, jagad spetsialistid. 11-st korterist on üürniku leidnud kaks kuid jätkuvalt vajavad Ko piirkonna põllumajandusettevõtted näiteks lüpsja diaseemendustehnikut taas kord. Maarika Susi. Palgatase on nii, et 1000 1200 kätte on igati normaalne töötasu, mida kõik nagu saaksid siin teenida ja kui on kahetoalise korteriga tegu, siis kuskil umbes 200 eurot või on see, kus on siis üür ja kommunaalid kõik sees? KredEx toetab alates 2018.-st aastast kokku 25 üürimaja kordategemist või ehitamist enam kui 21 miljoni euroga. Koksvere üürimaja on toetuse saanute hulgas aga täiesti eriline. KredExi kliendihaldur Kristo Hütt. Minule teadaolevalt jah, on põllumajandusettevõtte poolt esimene selline üürima üldse rajatud, kus nad saaksid mõjutada nii enda töötajad kui ka siis piirkonda saabuvat tööjõudu. Ja tegemist peaks olema ka siis A-energia kaameri klassisega hoonega ehk siis energiasäästlik koonal. Millal ja kas üldse üürimajade riikliku programmi järgmine taotlusvoor välja kuulutatakse, Kredexist öelda ei osatud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Täna hommikul tõi Võrumaa talunik Silver Visnapuu Pärnu rannaniitu hooldama esimesed 46 veist, kokku toob ta suvepealinna üle 200 looma. Ester Vilgats käis asja uurimas. Loomade omanik Silver Visnapuu rääkis, et möödunud aastaga võrreldes, kui esimesed loomad jõudsid kohale juba 10. mail, tuldi tänavu palju hiljem. Varem poleks loomadel olnud süüa, rohi on hakanud kasvama alles viimastel päevadel. Silver Visnapuu. Sel aastal ilmselt ma arvan, kuskil 200 220 peale, muidu varem oli 260, aga, aga eks põlde vähemaks, vähemaks pole siia midagi, rohtu ei ole sel aastal väga kehva, eks see kõrges on sellega viie aastaga, mis ma siin olla olnud, on ta ikka väga alla surutud ega vasta enam küll. Ega see, mis eesmärgiga saavutada see keskkonnaametis tahtis poolteist hektari, nagu, et see võtaks roogu tagasi, tõmbaks. No rääkige inimestele, miks on vaja nüüd siia aedikusse panna, siin eelmisel aastal tõstsid loomakaitsjad pisaratega. No see vaata, kui lool tuleb, pigem ma tulin ju Võrumaal selle loomade siia, see on kaks pool tundi sõita, natuke stressis, kui laseme lahti, nad jooksevad, ei tea, kus suunas lasevad aedikusse, saad, on seal kuskil tund-poolteist rahunenud, vaata kus nad on, vaata väga üle ja no siis on vabadus säärast. Ester Vilgats, Pärnu, Täna on viimane tööpäev Saaremaa valla esimesel vallavanemal Madis Kallasel, kes võttis poliitilise vastutuse Saaremaad tabanud koroona epideemia. Pärast ametisse astudes võttis Kallas endale väljakutse külastada kõiki Saaremaa külasid. Margus Muld küsis temalt, kas lubadus sai täidetud. Kui raadio näiteks pliiti, siis tegelikult on Madis Kallase kabineti seina peal Saaremaa kaart mis on tänaseks täis täpikesi. Iga täpike tähendab kuupäeva selles külas, mitu siis neid täppe siin kaardi peal on ju mitu külalist tegelikult Saaremaal. Tätte. On 425 ja puudu on siis kaks täppi. Kahjuks kaks küla jäid vähemalt hetkeseisuga külastamata, kui tänase päeva jooksul on tulnud väga palju soovitusi, et Madiselt võta ennast kokku, et sa oled veel üle 10 tunni vallavanem, sa jõuad ära käia. No mis kaks külal seal oli nii moosi kui siis läätsi kõla on külad, kus keegi ei ela nendesse küladesse, siis klassikaliste autode väidetavalt ei pidanudki minema, seal tulebki natuke jalakäija. Tagantjärele vaadates peab tunnistama, ma arvasin, et see läheb lihtsamini, et mis see siis on, et sarm ei ole nii suur, et aga aga iga küla sinna sisse pöörata seal ka kõik vastavate minule kindlad reeglid, et jalad peavad ikkagi maad puudutama ja GPRS peab näitama, et ma füüsiliselt asub siis haldusüksuses selles külas. See oli väljakutse ja kolm küla Saaremaal, Vilsandi, Abruka ja Kõinastu asuvad ju nii, kus sa ei saa aga minna, sa pead selleks planeerima siis kas laeva või siis läbi merematka või traktoriga. Aga see ei pidanudki. Me oleme, et mul on hea meel, et ma vähemalt peaaegu olen täitnud ja võib-olla väljas Eile möödus 110 aastat Võrumaa rahvatantsujuhi, Kai leiate sünnist. Legendaarse tantsujuhi õpetaja sünniaastapäeva kogunesid tähistama Võrumaa tantsujuhid ja tema õpilased jätkab Leevi Lillemäe. Eile meenutasid Võrumaa tantsukollektiivide juhendajad kunagise kolleegi õpetaja Kai leiti elu ja tööd. Pika loometee jooksul suutis tantsujuht paljudes õpilastes tekitada huvi ja vaimustus balleti ning rahvatantsu vastu. Võrumaa rahvakultuuri spetsialist Maie Pau meenutas. Ei, ma arvan, et tema erilisus oli see kunstisädemest, temas põles kogusaale, et ta kiirgas seda kõigile ja kõikjale ja see, see loomingulisus ja, ja tema pixel emotsionaalsus mängis väga suurt rolli nende tantsude loomisel, et kui, kui mõnda tantsu õpetan, siis ma kuidagi alati kujutan ette, et kuidas tema seda tegi. Võrumaa arenduskeskuse kultuuri spetsialist Kristi Vals on veendunud, et Kai leti eeskuju elab eesti rahvatantsuhuviliste inimeste seas edasi. Meie selleaastane maakonna laulu-tantsupidu oleks olnud ka pühendatud kai Leetele tänu eriolukorrale pidasime tantsujuhtidega nõu ja otsustasime, et me ei saa nii väärikat sündmust tähistamata Ta jätta. Ja otsustasime proovida sügisel lavastada hoopis kas üks või mitu tantsulavastus pühendades need kailejate 110.-le sünniaastapäevale. Nüüd ka vana Võromaa kultuurikojas avatud näitusel Kaili heidet meenutades saab tutvuda tantsumemme elu ja tegevusega. Näitusel on välja pandud kaileid, rahvarõivad ehted, tantsupidude rosetid ja mälestusmedalid, samuti käsikirjalised tantsude kirjeldused ning joonised. Näitus jääb avatuks augustikuu keskpaigani, raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe. Tartu mänguasjamuuseum avas täna näituse, millega tähistatakse väikelastele arendavaid mänguasju tootva firma Fisher Price üheksakümnendat sünnipäeva. Jane Saluorg käis kohal. Kõnnin koos Tartu mänguasjamuuseumi direktorit Triin Vaaroga ühest muuseumi näitus elas teise, kuni lõpuks seisatame punakasvalge vitriinkapp pjees, mille riiulid on sisustatud värvi, küllaste ja naerusuist mänguasjadega või piltidega. Neist silma jääb nii roheline konn, mille nimeks Germid ja mis paljudele tuntuks saanud läbi Ameerika teleseriaali Mapets. Aga pilt kui köidavad ka kõristid ja muud lelud, millele peale joonistatud rõõmus ja naeratav nägu. Lisaks emotsioonile ja värvirohkusele on olnud Fisher Price'i eesmärgiks, kui ta lastele ka arendavaid mänguasju ütleb. Varo näitusel on näiteks Üheks seesuguseks mänguasjaks keskmist suurust, laulev ja rääkiv koer, mida on kasutatud sõnade õpetamiseks ja mis räägib ka eesti keelt. Mu käsi, onu, ränn, kõrv, teda. Näituse üks haruldasemaid ja põnevamaid mänguasju on ÜRO hinnangul Aga punakas puust väikese kellukesega tuletõrjeauto, mille nimeks Lucky Fair Jack ja mis pärineb 1950.-te aastate algusest. See oli üks esimesi autosid, mis pani aluse sellise tuntud seeriale nagu litritipule väikesed inimesed ja, ja mida siis väga palju valmistati, toodeti selle firma ajaloos. Ilmast räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa. Saabuval ööl liigub väheaktiivne madalrõhulohk ühes vihmapilvedega üle Eesti ida poole. Soe õhumass asendub homseks jahedamaga. Öösel pilvisus meil kõikjal tiheneb ning vihmapilved liiguvad Lääne-Eesti saartelt hommikuks Ida-Eestisse. Puhub läänekaare tuul üks kuni seitse, saartel puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kuus kuni 11 kraadi. Briti saartelt liigub Põhjamerele aga uus kõrgrõhuala ning homme päeval laieneb selle idaserv Lääne-Eestisse, kus ilm tuleb selge või siis vähese pilvisusega ja sajuta. Ida-Eestis on aga homme päeval vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja võib olla ka äikest. Puhub valdavalt loode ja läänetuul kolm kuni üheksa, pärastlõunal saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb 13 kuni 18 kraadini, aga meretuulega rannikul on kuni 11 kraadi sooja. Selline sai kolmapäeva, 27. mai Päevakaja saate pani kokku toimetaja Kadri Põlendik. Aitäh kuulamast ja kena õhtut.