Siin komsomoli nimeline staadion, siin peoplats. Publik ja mururoheline ootavad tantsuliselt ootavad Kadansulised ise. Nii palju on tänaseks õpitud vihma trotsides kokku harjutatud tallaalused tuliseks keerutatud enam ei saa endale hoida. Rõõm peab valla pääsema, seda peab jagama. Tantsulise süda tunneb praegu ilmselt sama, mida treenitud traavlil ei saa enam paigal püsida. Tahtmine on kohe-kohe minna. Kellatorni ja maratoni väravas tribüünide taga ja kõrval oodatakse viimast märguannet. Eesti NSV rahvakunstnik, tantsude suurpidude ellukutsuja, meie auväärne tantsutaat Ullo Toomi on öelnud. Tants on liikumine ja elurõõm, nooruse lahutamatu kaaslane. Tants, elurõõm, noorus. Ammu ei vajame nende kolme kuuse eksistentsile õigustust. Juba 20 aastat tagasi tõestati, et see pruuk, mis on noorte käes, ei kao. Ta aina kasvab ning soovib rahu ja päikest. Päike päeva perenaine. Igal hommikul, kui ärkab, võtab ta kaasa rõõmsalt lõngad, suured ja väikesed õied ning kuub nendega rohukanga sisse. Ja siis tuleb maailma tilluke pärija. Et laululinnuna lillede hullata. Päike vaatab ülalt alla ja naeratab. Ta on rahul. Päike, see on meie tänase algava tantsupeo sümbol. Tema hellitavalt soojade kiirte süljeluses elab laps, ta kasvab, läheb kooli, õpib, saab targemaks ja juba helisebki kooli lõpukell kõlavad viimase kooli valsihelid. Kool on läbi, endised soojendab päike, nüüd juba noorust näitab valgusti hoiab taeva selge, rahulikku päikesest saab tänane pidu, jõudu. Pidu, mille ühiseks nimetajaks on meie päev. Mis kõik ühe koolipäeva sisse mahub, millised tantsud, kujundid, mustrid, lust, laulud ja mõtted meie noorte kaasas on? See saab selgeks kahe järgneva ülekandetunni jooksul. Head kuulamist teile, kes te tantsupeole raadioaparaadi läheduses kaasa Nii nagu paljud peolised on täna uhiuutes rahvariietes otse nõelasilmast tulnud tikandites kleitides kuubedes on peo kuue küll saanud ka staadion. Teda on ehitud värvikalt, päeva ja aasta kohaselt idatribüüni keskel suure Lenini portree. Punased ja sinised lipud, lippudel meile kallid sõnad. Rahu ja Mir. Läänetribüüni fassaadid. NSV Liit 60. Loosides on Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino Ministrite nõukogu esimees Valter Lauson. Teised meie partei ja valitsusjuhid, seltsimehed Juhanson, käo, Merima Pedak, ristlan ja külalised, nende hulgas NLKP keskkomitee sektori juhataja seltsimees, kas Emmikov ja meile külla saabunud kosmonaut Juri maalasse? Väikese lapse nii on nimetanud tänase peo proloogi pealavastaja ja stsenarist Mait Agu ning helilooja Raimond. Päev sünnib päikesest on päike päevaima. Ja tema õpetab kõik päevad kõnelema. Ta sõnad suus, mis paitab maad neist sõnadest. Kas sina aru saad? Sõnade valgus on su ümber särama. Saab sulle nendest hommikusse värav, kust algavad teed ja ettevõtted kust võtad kaasa head ja selged. Eesti NSV haridusminister Koolinoorte viienda laulu- ja tantsupeo komisjoni esimees seltsimees Elsa Greczkina. Lugupeetud seltsimehed. Esimeste veolitena saabusid meie itesse Tallina tantsijat. Nendele kuulub täna õigustatult suure peo lahti tantsimine. Tänased esinejad, alate kõige pisemate lasteaia kasvandikest, kuni keskkoolide tehnikumide, kutsekoolide lõpetajad, peni on ära teinud tubli töö tantsupeo repertuaari omandamisel jääk tänasele peole eelnenud ühisproovidel Lilliti ülijuhtide nõudlikule juhendamisel eelnevat õpitu kunstiliseks tervikuks. Käesolev tantsupidu erineb oma sisust sisult ja vormilt märgatavalt eelmistes ja avab eredalt Dio pühendatuse. Kui 1962. aastal tantsupidu lavastati pioneeri lõkkena, siis algav tantsupidu püüab kehastada meie koolinoorte rikkalikku ja mitmekesist õppe ja vaba aja tegevus. Mitte jätta ei ole tantsupeo üldnimetuseks meie pääl. Ja täna tahavadki meie ligi 7000 vabariigi noort tantsu harrastajat koos oma eakaaslastega teistes vennasvabariikidest, aga samuti Saksa demokraatlikus vabariigi ja Ungari rahvavabariigis anda oma tantsuga meile veolistele kaasaelamise rõõmu. Teie poolt staadionimurule kootav värvirikas tantsukangas on tihedalt läbi põimitud sõprusniitidega tähistamaks vääriliselt suure kodumaa ja Vladimir Iljitš Lenini-nimelise pioneeriorganisatsiooni 60. aastapäeva. Lubage minu korraldava komisjoni nimel kuulutada Eesti NSV koolinoorte viiet tantsupidu avatuks jääb peotuju. Samal ajal, kui algas proloogi päikese lapsed, teine osa, tulid tribüünile pioneerid ja kinkisid külalistele loosis punased nelgi õied. Tantsijad alustavad oma päeva, mis koolilapsel algab teadagi koolidest. Ja nüüd päikeseketta moodustanud üheksandate 11.-te klasside tantsijad tulevad staadionile muruserva poole ja neile vastu kõnnivad pisikesed lapsed. Kooli traditsiooni kohaselt kingitakse nüüd esimese koolipäeva puhul kõige väiksemad Pille Lill. Igale lapsele karikakraõis niisugune reis, mis paistab ära kõikidele. Tähedehnikutesse. Lookleb laulu, lausikmaa, kirjasinoki kliima, kannab kaasa nimesid. Tundi kutsub koolikell. Koolipäev hakkab pisematest tillukesest tantsurahvast. A ja B-üks pluss üks võrdub kaks. Seda õpib Nuiglassi laps. Avatud raamat. Aplaus väikestele tantsijatele, kes tõesti olid tublid, kui täpselt ja ilusti nad joonistasid väljakule välja numbreid üks pluss üks on kaks tähed A ja B siis kujundasid mitu ilusat õit, mille südamikus nende rühmajuhid tantsisid ja kena pilt. Pese kaheksandate klassides algas emakeele tund. Õpetaja jutustab klassi suurt teemat, õpilased kuulavad, kujutavad kuuldud ette. Tunni teises osas saavad õpilased vastates oma teadmisi näidata. Tundi tundi. Nii nimetas Henn Tiivel oma uus loomingulist tantsu, mida praegu sõõrides jaa rombidesse ruutudes tantsivad seitsmendate kaheksandate klasside õpilased. Kindlasti huvitab kõiki koduseid, nende tänaste esinejate, tüdrukute ja poiste vanemaid. See, milline on siis ilm peopäeval. Alguses rääkisime päikesest ja nii on pidu üles ehitatud päikesega päikesekiir. Kuid kahjuks tegelikult sajand. Aga sajab, seda märkavad rohkem pealtvaatajad, sest tantsijatel läheb haruldaselt ladusa. Ei, mitte ühtegi komistamist kuskilt ei anna tunda, et näosoles mure, läige ei tehakse lustiga rõõmuga, nii nagu õpitud ja pakutakse seda kõike vaatajatele ja tundub, et vaatajad ka juba elavad tantsijatega ühte. Ja ega tantsijaid vihm kimbutab, sest kõik proovipäevad olid kas hommikul või õhtul vihmas agarate all. Ja tänane pidu ka nii tantsijatele päris harjumuspäraseks saanud olukord. Ja eks vihmal oma plussid rohi ja puud lõhnavad imeliselt. See on see ehk suvelõhn ja suvi ise koos oma viima. On vene keele tund vene tantsud omama Eeeszteeklikkuse ja särtsakusega on alati toonud meie tantsupidudele uusi värve ja sära. Tantsivad vene rühmad, suren arutiniani juhatusel. Väljaku neljas nurgas tantsivad nendega kaasa seitsmendate kaheksandate klasside tütarlapsed, moodustades niimoodi vene tantsule korreograafilise anturaaži. Samal ajal, kui on lõppemas, juba lõppes särtsakas vene tants. On näha, kuidas kellatorni alt ja maratoniväravast tulid välja esimese teise klassi rühmad. Meil seisab ees tööõpetuse tund kus vastavalt laulusõnadele Makitakse väikestele meistrimeestele jõukohaseid töid. Laul aitab teil seda tantsu mõista täpipealt ja tunnetada. Esimeste ja teiste klasside meistrimehed on omadega hakkama saanud ja nüüd alustavad neiutanu tikkimist tanu tikkimine, see on muidugi sümboolne, aga eks ole rahvatantsu õpetamine ka omamoodi tanu tikkimine. On ju iga uus selgeks õpitud tants, uus värv suurele tikitud temale rahvatantsu. Tänu mustrile. Küsisin kord Põltsamaa keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajalt helbe pungalt, mitusada tantsu on ta 27 aasta jooksul neidudele selgeks õpetanud. Temale omase rahulikkusega hakkas naerma ja ütles, ei, tants ei ole arvepidamiseks. Ühte ja sama tantsu võid lõputult õpetada, siis ta on ilus ja huvitav. Kui ta seda ei oleks, siis teda teist korda ju ei puudutataks. Küllap see nii on. Egas muidu Salmelile seatud tanutikkijad juba kolmandat korda tantsupeol esitamisele tuleks. 19 aastat tagasi esimesel vabariiklikul tantsupeol tantsis helbe pung Su ise kaasa. Neli aastat hiljem tantsisid tema õpilased ja praegu tantsib seda tantsu tema tütar Merle oma ema rihmas muidugi rühmas mis on esimesest klassist keskkoolini välja tantsinud. Tuleb meelde see päev, kui valmistasime ette raadiosaadet, oh laula ja hõiska, neid oli eetris õige palju õnne, suurt pidu. Siis Helve Pung ütles, nii. Kui ma küsisin, kuidas teile tundub selle peo kava olevat ta vastas talle meeldinud, kui oleks rohkem rahvatantsu vanarahvatantsu. Aga ta tunnetab sama hästi, et need tantsud, mis siin kavas on need liikumised, need kujundid on lastele noortele väga omased hästi vastuvõetavad. Ja see on jälle rõõm. See on jälle midagi uut, mida on peol. Teelele juba meie tantsuhuviliste seas populaarseks saanud tanutikkijad tantsule annab muidugi värvi ja sära juurde kaunis eesti rahvarõivas. Põhiliselt on siin jälle domineerimas saare pikad Kihelkonna Anseküla riided. Nendele pakuvad värvivaheldust punasetriibulised Püha lepad, valge musta põiki triibuga Mustjala jagulased Muhu seelikud. Ilusad on ka Käina valged seelikud Tarvastu valged riided, mida sellel peol on juba märksa rohkem, kui me neid üldse kunagi näinud olen. Ja nüüd lähevad need rahvariided ehk täpsemalt öeldes sõõrid väikesed ja suured väikesed suurte sees liikuma. Sõõrid liiguvad vastassuunas staadioni laiuselt ja pikkuselt värvid mängivad. Neidude rühmatants tanutikkijad lõpeb ilusa õiega keset staadioni muru. Nagu ütles üldjuht Heino Aassalu, on see kaunis ümarate servadega õis, Põhja-Eestile omane lille kujund. Seda taotleti ja seega välja tuli ja selle eest ka aplaus. Algab vahetund koolipoiste jaoks kõige vahvam tunnis. On tõeline vahetund on ülemeelikud, koolikottide loopimist on lõbu ja müramist Mait Agu seatud vahetunnitantsus. Ja mõni eakas pedagoog võib öelda, et kasse koolikottide lennutamine nüüd kõige õigem on. Kuid poisid teevad seda mõnuga. Ja üldse tants näib olevat kontimööda kohati lausa üle meile ja kus siis mitte mujal, kui vahetunnil peaks toimuma väljaelamine, lõõgastus. Tantsupeokava järgi on nüüd rahvamuusikaorkestrite esinemine. See pidi olema peatribüüni ees justkui võistumängimine, kus dirigendid vaheldamise juhatavad. Kuid mis sa tee, kandled on kohal, kõik pillid on kohal, ilusti pakitud lastikaadi sisse, kuid mängida oleks raske. Tänapäeva tehnikaga juba kord on niisugune, et ta lubab ka helilindilt muusikat anda. Kuigi mõeldud oli see kõige ehtsam koos võimendusega. Kõlavad Virumaa rahvatantsulugu ja teised. Tantsupeo muusika üldjuhiks on Els Roode Tallinna laste muusikakooli kandleklassiõpetaja. Meenub, kuidas Lõuna-Eesti rahvapilliorkestrid, et ülevaatusel Holstre kaheksa klassilise kooli rahvamuusikaorkestri juht Helve krabroova südames tänase Els Roodet uute kannete eest. Asi on selles, et Tallinnas klaverivabrikus oli tootmisplaanidest lähtudes teisi Pille toota. Els Roode aga nagu öeldakse, käis mitu korda küll ukse akna kaudu asja väramas ning kandled on jälle tootmises ja mis kõige tähtsam. Meister Roland tüvi oskab valmistada ühtviisi häid rahva ja kontsert kandlaid. Kvaliteedimärgi vääriliseks. Tähendab, kui on Pille uusi instrumente, tulebki uusi mängijaid ja seda me enne suurt pidu ülevaatustel nägime, et rahvamuusikakollektiive külakapell ansambleid tuleb tublisti juurde. See on jälle üks uus tore nähtus. Esimene osa muusika kuulamine on läbi, nüüd jätkub muusikatund rütmiharjutustega. Dirgetes veergudest tulid kellatorni alt ja maratoni väravalt tantsumurule kolmandate neljandate klasside noored tantsijad. Nemad joonistavad nüüd tantsumurule noodi, joonestiku ja viiulivõtmenoodi ja noodimärgid Eestis ja peegaarid. Nii näeb ette Niina Raadiku uue tantsu hopla tiik kirjeldus. Huvitav on selle tantsusaamislugu. Möödunud aasta augustis helistas mulle Niina Raadik ja ütles. Ma olen kohutavas hädas. Järgmisel nädalal pean ära andma rütmitantsukirjelduse, aga mul pole muusikat. Aita. Heliloojaid oli juba hilja minna, paluma, tuli leida midagi olemasolevast. Poolteist tundi tuulasime Niina ja Alfred Raadiku ka lastelaule raadiomajas. Saadikud püüdsid nii mõnegi laulu järgi tantsida. Aga noh, ikka ikka ei tulnud see, mida oli vaja. Ja siis panin Madetofonile lindi, mida olin hoidnud nii-öelda punktiks siile. Raimond lätlastel on üks väga ilus laul, ratsur ja uinub printsess. Selle lauluga võitis mõned aastad tagasi Tartu poistekoor kõikjal suure aplausi, ükskõik kus nõukogu tema linnas poisike taga lausid. Ikka ja alati tuli see laul kordusele. Ja kui selle aasta jaanuaris Tallinna haridustööliste naiskoor laulis Kuubas Raymond lätte laulu päikeselise päeva perenaine ja laulis nii 1000 kuubalased hakkasid selle laulu järgi kaasa tantsima. Veendusin, et Raimond lätte oskab ikka väga hästi lastel kirjutada. Ja see kõik andis kindlus teadmisele. Et Niina Raadik uus tants sai hea muusika, seda kinnitasid eelproovidel ka lapsed ise. Noorte tantsupeol esinevad liikumisrühma. 320 sihvakad ja nägusad neid. Liia Palmse seatud võimlemistunnis tuleb neil Ülo Vinteri paunvere muusika saatel vägagi koordineeritult ja üheaegselt sooritada direleid, matkida hüppenööriga hüplemist, visata hundiratast. Pikkade sirgete viirgudena liigutakse staadionilt ära ja antakse ruumi neile, kes tulevad geograafia tundi. Geograafia tund viib meid teiste rahvaste juurde nende tantsude juurde. Õigemini küll on meie sõbrad meile ise oma tantsu kostiga külla tulemas. Sel tantsupeol on väga ilusti oskuslikult ära kasutatud naisrühmi lisaks oma kohustuslikele tantsudele moodustavad naisrühmas nii mitmeski tantsus nii-öelda praktilise Turasid see tähendab staadioni muru otsestest moodustavad praegu näiteks naised. Sellised ilusad ümmargused rõngad, mis üksteisest läbi põimuvad keskel rulaga, tantsivad praegu siis vene rühmad, oma järge on ootamas külalised Lätist Riia 60 üheksandas keskkoolis siis ungarlased, külalised Saksa teeveest ja Moldaavia Tantsusolistiks. Esinesid noored tantsijad Saksa demokraatlikus vabariigis mida tantsiti, traditsiooniline Becklenburgi rahvatants. See on paaristant, mis jutustab noormeeste neidude omavahelistest sõprussuhetest. Ja nüüd ütleb ilmselt muusika juba ise ära, kes on väljak? Moldaavia Pirospoli, pioneeride palee tantsule seda muidugi ei tea, aga viisid seda tantsusammu. Ilmselt on inimesed näinud ja kes on käinud ekskursioonil Moldaavias või kontsertidel või pärast seda, on kindlasti proovinud seda sammu järele teha. Kahjuks vähestel õnnestub. Mandoliini eeskätt peetud mees Eestiski tantsida ja ka siinsamas komsomoli staadionitantsumurul. Aga niisuguses tempos ei ole sellega küll veel mitte keegi senini hakkama saanud. Aga õige ka nii väikseid ja tobedaid moldaavlased pole meil ju ka veel kunagi külas olnud. Kodumaal on kõige kodusem maa, kus laps võib julgelt ja ta liivamehi ja karjamaa tiine meetme ja maarjamaa lumememme ja tuisumaa, suusasõidu ja uisu, lasteaia ja koolimaa mänguma jagunema. Kodumaal on ema hinnang. Isa tugevad ja töökad käed. Kodumaa on ainuke maailmast, hoiab siin sa teda hoidma jää. Tantsivad jälle neidude rühmad. Kõige arvukam tantsuliik sellel peol 960 tantsijat. Viire takka ajal. Võib-olla pahandati, et me sedaviisi segame. Aga meil on teie jaoks väike üllatus intervjuu. Teisiti ei oska äkitselt nimetada teadasaamist, et äsja sakslaste tantsurühmas kaasa löönud tüdrukutest oskab üks veidi vene keelt. Me saame temaga juttu ajada. Palumegi, nüüd jätkata meie väljaku reporteritele. Krista Kilvet, Ilja Peeter Heinar. Me oleme praegu staadioni muru teises otsas ja meie kõrval on haike Vainik külaline Saksa demokraatlikus vabariigis. Asi great nii, või olete jälle käest, ju näeb ka kõverajooneliste käsime. Rajonslerin. Lecrembu. Missuguseid tantse tantsitakse, Mecklenburg kandis ka tantsu tantsu, Vjate või tooma. Ta kogub Volga Bentne üle. Linnapea ja Exceli praeguselgi kontserdil või niisugune meilegi väga tuttav, viis valsi sarnane. Kakvam kaasaegse las. Toes metsevani eskordi. Pean kohe näost näha, et silmad säravad samamoodi ja tuju on sama hea, kui paistaks päike. Aitäh sulle. Stsenaariumi järgi on need koolipäev läbi. Veel kord kiirgas väljakul päike, tema kutsus lapsed kooli. Päikesesäras alustati tunde, temaga koolipäeva lõpetab ja saadad lapsed pärast koolitunde koondusele. Kuulete, kuidas oktoobrilapseks marsivad. Kohe alustavad nad rühikat. Marssi algab. Napoli värava isegi mu käest ma olingi perekond mängib nagu memmeke. Tänasel peol ei kanna noored tantsijad mitte ainult rahvariideid vastavalt tantsu pärakterile. Avalikud kostüümid. Oktoobrilapsed on kõik ilusatest sinistest koolivormidest, valgetes loosides ja valgetest Barentsi rinnal igalühel säravdru. See staadioni muruserval on lõbus seltskond tobedaid ja rõõmsaid poisse ja need on Moldaavia tantsijat, kes mõni aeg tagasi siin murul esinesid. Rebeata katnak, Treieni. Reporterikabiinist on raske öelda, kas meie kommentaarid, kirjeldused väljakul toimuva kohta on pikad või lühikesed, aitavad need kuulamisel väga või isegi kipuvad segama. Aga silme korraga nii palju liikumist, värvikirevust, erinevaid tantsumeeleolusid, tahad seda edasi anda. Kuid ei tohi ka samal ajal unustada, kes on need, kelle käes tantsud on sündinud. Praegu lahti rullub pioneerisõit on lille ja Angela harraste koreograafia, ema ja tütre lavastus. Aastaid-aastaid on Karksi-Nuias tantsuarmastust lastele jaganud lilleharrastajad loomulikult ka oma lastele. Tallinna Pedagoogilise Instituudi kolmanda kursuse üliõpilane, selle Pyonoorimaid, üldjuhte Angela harraste meenutab kõiki ütlevad. Käima ja tantsima hakkasin korraga. Koos. Tantsurühm on tänasel peol väikesest Karksi-Nuias kiiduväärt järeletegemist väärt. Ja nüüd on kõik pööranud tantsuväljakule, kus sa ütlesid kaks lõket pioneerilõke tänase peo üks sümbolitest. Taob sinust töömees raskuste trotsi ja Soob sinust julge ja rahutu otsija. Oled sa ausalt elama valmis? Pioneeride diviisi ajal moodustus väljakule tantsijatest arv 60 tähistamaks kahte tähtpäeva Nõukogude Liidu moodustamise ja Vladimir Iljitš Lenini-nimelise üleliidulise pioneeriorganisatsiooni sünnipäeva. 60-st sai 65. Nii palju aastaid möödub tänavu ajalooliselt tähtsast suurest sotsialistlikust oktoobrirevolutsiooni võidust. Ja siin ei pea tantsima. Sõpress sisse. Trummipõrin kasvab ülelauluks, mis peaks ise ära ütlema, kes on uued tulijad. Kavorm, punased pluusid, sinised seelikud, püksid räägivad selget keelt. Tagatipuks joonistatakse pilt selgelt väljakule. Kolm suurt tähte E. M õpilasmaleva rühmad tuhandete suvel töötavate õpilaste tantsurühmad esitavad oma särtsakat ja maleva tegevust propageerivad tantsu. Tulemas on. Üks motiiv, mis täna väljakul päris mitmel korral kordub, on ristikheinaleht. Nii lõpetasid ka e-võmmi tantsija oma tantsu ja väljakule tulevad poisid, algab, tants, kaob ka. Kõik on korras. No. Priit kõvasti kullamäemaa lubas ta mullale. Peale pruuni värvi. Et olla valmis ja muule teiste sekka pööritama Otse meie tantsupeo reportaaži ajal saime teate Moskvas, et täna kell 18 21 maandus õnnelikult kosmoselaeva Sojuz T kuus rahvusvaheline ekipaaž. Ilmselt jutt ei vaja tõlkimist, kuid kordaksin ainult viimast lauset. Juurimaalsev ütles. Niisugused etendused, kontserdid aitavad neil kindlasti tulevikus veel paremini täita Kosmoseuuringute programme. Koolipäev on jõudnud siis omadega lõpule ja on aeg pidutseda. Isaac Dunaevski igihalja kooli Valtimatiiv kutsus kõiki peole. Läki, peole oligi Angela harraste seatud keskkooli klassi rühmade tantsu nimi. Ja nüüd on väljakul jälle liikumisrühmad leiud valgetes koolipeokleitides ja oranžides lõbusatest pluusidesse. See rõõm on elust endast. Nii on Liia Palmse oma koreograafia ja lavastuse. Tänud. Liikumisrühmade hoogne, elurõõmus tantsuline tava haarab kõiki kaasa. Ja juba on väljaku ääres valmis ka keskkooli rahvatantsurühmad ja väikesed rahvatantsurühmad. Nemad on tulnud ta kooli peole vaatama. Leidude esid. Varupolka maruline on see pulka, mitte ainult lille harraste tantsu pealkirjas, vaid tantsupuru suures Jakleva sõõri moodustavad praegu väljaku keskele viiendate ja kuuendate klasside poolast sohu ja punastas riietes tantsijad nurkades tantsivad üheksandast kuni 11.-te klasside õpilased. Nende diagonaalselt tiirud avanevad väljaku keskme poole poolkaarde siis jälle tagasi veergu ja niimoodi moodustatakse üle väljaku ilus vöökiri. Discord avaneb, siis tõmbab tagasi. Ja niimoodi ühtses tantsuringis tantsivad väikesed ja suured. Selliselt ei ole meie tantsupidudel jälle vanem tantsida. Pisike tüdruk kõlistas väljaku keskel koolikell tuli tantsupaaride vahele ja kõlas kooli lõpukell kordus sama motiiv, mis peo algul. Ainult nüüd kinkisid esimese klassi õpilased Lilli abiturientidel elluastujatele. Karikakad suveli, päikese värvi südamega lill. Selle peo üks sümbolitest on koolilõpetajate käes. Hoia oma lille, mäleta oma kooli õpetajaid, mäleta seda pidu, mis ongi märkamatult finaali. Eriti meie tänase peo Ausi Alfred Raadiku ja esimeste ja teiste klasside üldjuhi Tiina Raadiku soovida. Miks ta mere taha veereb, päev nüüd vasta. Kuidas küll ei taha nisul minna. Kuid seal õpetasid oma kuldse kaare. Meine õpetasid pidupäev punane mille lauluga ja voogab värvis kogu eluaja meelest ei kao ära. Vaimuvara ei rääkinud siis kõik kaasa saab see sul hoida, aitab meie. Avan päevale peod, ootan homset, Kuimet selleks nimeks vaatajaile oli kileväljaku laotub ristikheinaleht, mille haaras oma embusse meie sümboolne päikeseketas. Ja taas on staadionimurul. Nüüd tantsivad kõik väikesed ja suured ja tantsujuhtide käest kinni. Tulevad muru ette. Jooksuraja ainsale vabale lapile. Tantsupeo üldjuhid, Eesti NSV rahvakunstnik Alfred Raadik. Üldjuht pealavastaja, stsenaariumi autor Mait Agu. ENSV teeneline kunstnik, muusika üldjuht Els Roode Eesti NSV teeneline kultuuritegelane, lasteaedade rühmade üldjuht Linda Raus Eesti NSV teeneline õpetaja, esimeste teiste klasside segarühmade üldjuht Niina Raadik. Kolmandate neljandate klasside segarühmade üldjuht Teeneline kultuuritegelane, viiendate kuuendate klasside segarühmade üldjuht, Pille harraste Eesti NSV teeneline kunstitegelane, seitsmendate kaheksandate klasside segarühmade üldjuht Henn Tiivel vanemast segarühmade üldjuht Angela harraste, Eesti NSV teeneline kunstitegelane neidudega, mad üldjuht Heino Aassalu poiste tantsude üldjuht Ülo Luht, Eesti NSV teeneline kultuuritegelane, vene rühmade üldjuht, suren arutunud Jan Eesti NSV teeneline õpetaja, liikumisrühmade üldjuht Liia Palmse Eesti NSV teeneline kultuuritegelane, rahvamuusikaorkestrite üldjuht Uno Veenre ja üldjuht, pealavastaja abi Lembit, millest nemad on keskmises ringis. Kuid nende kõrval nende assistendid. Meidme, andke andeks, kõiki ei jõua üles lugeda. Tantsijate pool ja pealtvaatajate pool on ühte sulanud. Laksutavad nii ühed kui teised tantsijad sammuvad ära, riputavad kätega, orkester mängib meile äraminek, mängult ja ilusaks kujunes pidu, nii nagu oli arvata. Vihmast saadi jabur, see läks üle ainult roheline murumaa mustaks, tantsib sedasi ilusate tantsudega. Olla kahanev. Poleks nüüd väitis seda peosümbolit, siis säraks veel kõik palju, rohkem, palju rohkem. Aga seda päikest on, seda on nende väikeste esinejate silmades. Seda üldjuhtides ja selle peegeldust on ka publiku hulgas, sest ei ole ju pidurima publikute, kuulete, kuidas tänatakse, kuidas tantsijaid väljakult ära saadad, kas minnakse küll kõnnisammul hüppaks sammulia volga sammudega vastavalt, nii kuidas muusika, aga ei minda kohe, tehakse tiir, võetakse oma hulka külalised, kõik, kes on vaeva näinud, kõik on areenilt. Ja nüüd on vist õige aeg anda jälle sõna. Reporteritele väljakul, sest nad on kõigele sellele lähemal. Palun, Krista, diabeet. Me oleme liikunud, nüüd teen selle peo ajal publiku hulgas rohkesti ringi ja praegu jäime pidama just arvatavasti kõige väiksema teolise kohal. See mees istub süles. Ja nüüd tekib küsimus, mis tõi siis välja selle ilmaga ja sellele peole? See on nagu kogupereüritus. Noorem tütar tegi kaaslasena tantsijana ja vanem tütar on Laulupeol, võtab osa lauljannaga püsivoodiga. Tulime õdede pidu vaatama, aga ma vaatan ette, mees on täitsa rahulpeoga, ei ole sugugi ära tüdinenud, kuigi lihtmanni üsna tubli ja raskusi oli kuiva koha hoidmisega. Et tantsijad on vaatamata raskele ilmale üsna rõõmsas tujus. Kuidas oli see tuju nüüd nende proovide ajal, kui tulid lapsed väsinuna õhtul koju mis meeleolus kõik olid alati rõõmsas meeleolus kunagi olnud. Noh, et kas järgmisel päeval tahab minna, ei taha minna alati öelnud järgmist päeva. Aga kuidas nüüd, pereisa seisukohalt terve pidu teile meeldis? Minu arvates võrreldes eelmistega, mulle tundub, et kava on isegi nagu terviklikum, kui varasemad nähtud. Olen ka kõiki neid eelmisi näinud. Aitäh teile. Aga nüüd on siin minu ümber nii palju, Evedid, majandid, madifikviisonitriinosid, piinasid juriidid Reino sümptomeid ja ma ei tea kõiki, mida öelge mulle, teie olete nüüd sisemadki, öelge tüdrukut, mida teile täheldatakse piduga, te pidite sellest ka midagi tegema, ise välja arvata, tantsivad, pidime valima. Treeningriided endale ja. Veel midagi tegema. Ma kuulsin, et, et siin enne kudet siin jutuajamisel nagu mulle vaikselt ütlesite, selle kas või nendesamade treeningriiete tegemisega, oli teil vist ka üsna palju äpardusi. Tina, mulle ütlete sul tantsinud veel mitu õde siin peol ja kõikide pidite riideid õmblema ja mis tähendab ühest verest, kui õmbled, mitu last laskma, ütlen endale ise riideid. Mida see tähendab? No meil olid kõik rikesed läbi õmblema. Keemik oli kõik valmis, käsitsi tehtud. Aga nüüd on nad kõik seljas ja rääkimata sellest treeningriided, treeningriietega, treeningud on nüüd läbi, teil on ka rahvariided seljas nendegi kallal, siis ta läheb mõnel teist käsitööd. On meie seeme, rahvariided, saime. Ei pidanud tegema ta kreeklastega. Öösel vaeva, härra, te olete nii rõõmsad ja toredad, et maale ei paista küll kuskilt välja, eks see vist lõpetas ka. Mis sa arvad, kas enne oskasid, oleks osanud ühte korralikku seelikut kokku õmmelda, see oleks. Nüüd on see töö sulle vähemalt eluks selge, aga teie, tüdrukud, teil on elusates lilledest, pärjad peas, kes teile need korjad? Metsa on meil õhtul varakult vanune, võtsime suure kamba kokku ja läksime kõik koos, korjame me saime hästi suure sületäie teinud 20 mitmeks päevaks, sest igaks kontserdiks on vaja uus värk. Aga selleks peab ju teadma ka seda metsades neid pilvi leid, aga meie istusime täitsa suvalise bussi peale ja aina sõitsime, astusin ühelt poolt maa, kus me nägime hoovi peal palju vintsi ja küsisime luba? Ei no. Heakene küll teile minu meelest teie rahweriaga ammu mööda lastud, aga see ringkäik, mis siin veel käib, kullake, kestab veel õige kaua jookias lippas, ehk leiate oma teles veel? Ma tean, mis tunne on neil, kes äsja lõpetasid siin tantsumurul oma esimese suurteost tantsu. Aga mis tunne on esimese suur peo üldjuhi? Mait Agu. Sellest tundus, vist on kõige rohkem rõõmu. Aga samas on ka vastutust. Sest ees on veel teised kontserdid. Ja. Üldiselt on seda kõike raske sõnadesse kanda. Eilses keskel programmis ütlesite te, et te ootate tantsijal seda emotsiooni, mida tants peaks talle andma. Kas te saite selle? Sain küll sest lapsed tantsisid täna, niiet et vihje järgi. Homme arvame, et nad tantsivad, nii et päike tuleb välja. Aitäh teile ja mina soovin teile edu. Hea meelega räägiksime veel Mait Aguga, aga on näha ka, et mees on väsinud, tõesti väsinud ja kaks kontserti on veel ees. Ja sellepärast, kes juhtusid meie ülekande lõpuminutite peale või ei saanud tänaseks piletit, ärge kurvastage. Homme on kaks kontserti ja ei ole ju Eestimaal nii kauget paika, kus pärale jõuaks ja istekohti ei ole. Siis saab ikkagi seisukoha pileti ja seda pidu tasub vaadata ka vihmaga. Jaan püsti. Võiks palju rääkida, oli mõttes palju, aga pidu on otsa saamas. Ei jõua enam. Selge on üks, et see oli väikeste pidu, see oli suurte pidu. See oli meie kõikide pidu ja tosinale lapsele ka sünnipäev. Niisugune kahe tunniline tantsuga sünniga nimetama kaks nime. Anne Roosma, Tamsalu keskkoolis, 15 aastane tantsutüdruk ja Tiia soon Põlula kaheksaklassilises koolis. Nemad võivad rääkida kodus, võivad rääkida ka järgmistel aastatel. Kui ilus sünnipäev neil oli, milline pidu see oli või need momendid, mis nähtud linnapea. Näiteks eile, kui poisid ei saanud vihma tõttu oma kaok tantsud eraldi harjuda. Tegid seda Montaažis oli vaja veel natukene proovida, tegid seda pärast üldproovi ja kui nad märgadena ja väsinutena vajusid trollibussi, kus istekohti ei olnud siis suured inimesed mõistsid, tõusid püsti ja ajasid pühkida kaks vanemat naist, kes ei märganud, et need tõsised töömehed vajasid puhkust. Tantsijatele lehvitavad üldjuhid, nende hulgas ka tänase peo aujuht Alfred Raadik. Aga meie auväärt tantsu vana Ullo Toomil istub tribüüni. Ja alles mõni hetk tagasi ütles ta. Mul on väga hea meel. On hea meel selle üle, et ma näen, et. Tee, mida ma olen püüdnud noortesse anda, et see säde elab meis edasi jääd, nad viivad seda ka edasi. Jõulutoom ütles veel. Ühe tantsupeo lõppedes paisugused, mida kannab rinnas tugevaks löögiks ja soojenda kuningsaada, kus kogu elus ilusamini paremini lühemalt ei oska öelda. Väljakul lahkuvad viimased tantsijad. See aga tähendab seda, et meie ülekanne on lõppenud. Kohtumiseni homme ja ülehomme, sest piduju Lõppes ülekanne komsomoli nimeliselt staadionilt. Rahvatantsupeol olid reporterid Agera Lilia, sab Klenskaja, Toivo Makk, Krista Kilvet ja Peeter Hein. Meie järgmine ülekanne, Eesti NSV koolinoorte viienda laulu- ja tantsupeo üritustelt on pühapäeval, neljandal juulil kell kaheksa, mil toimub äratusmäng. Kuulmiseni.