Ülikool. Küsin teilt ühe küsimuse. Mis te arvate, millised olendid siin maa peal toovad oma liigikaaslastele ära rebitud suguorganeid? Koole. Füüsik Tiit Lukki mõtiskleb teemal Mis on elu mõte? Loeng on salvestatud kirjandustänava festivalil Kadriorus Vilde muuseumi õuel. Austatud unetud ja teised uudishimulikud. Täna sooviksin teid viia mõtteretkele ümber ühe mäe tippu, mille nimi on elu mõte. Ja selle mäe tippu tähendus võib küsimuse täpne esitus on selline, et miks see kõik elus meie ümber loob ja lehvitab miks elu olemas on. Hiljem, kui meil on piisavalt julgust kogutud, siis me võib-olla piirdubki enam ainult maaga, vaid läheme ka kosmosesse uitama, aga eks näe, kuidas meil välja tuleb. Selleks, et niivõrd põhjalikele või suurtele küsimustele vastata peame me vaatama maailma väga teravalt ja sügavalt. Selleks me peame tegema natukene eeltööd ja ma toon teile ühe näite ja küsin teilt ühe küsimuse. Mis te arvate, millised olendid siin maa peal toovad oma liigikaaslastele ära rebitud suguorganeid? Ma arvan, et meie kõik kingime lõikelilli mis ei ole mitte midagi muud, kui ju Ja pärast seda, kui ma sellele mõttele tulin, kingi ma enam kunagi neid, vaid ainult elusaid lilli. Ütles saate aru, mida tähendab sügavus. Et me lähme mõttes põhjani. Kuid meie mõtteteed segavad veel teisedki asjad. Näiteks meie emotsioonid. Ja jälle ma tooksin ühe näite, mis toimus augustikuus ühes väikelinna lauluväljakul. Ja ma nägin väga haruldast asja, kuidas lendas üks liblikas päevapaabusilm teate selliste silmadega nelja ilusa silmaga liblikas. Ja ta lendas ja äkki tema keha potsatas maha ja tiivad lendasid igaüks ise suunas edasi. Miks, küsite? Sellepärast, et orkester oli andnud oma esimesed tugevad trummipaugu. Ja kontsert algas. Pärast ma nägin kõlarite ees hõljumas sellist hõbedast tolmu. Need olid kärbeste tiivad ja seal all jalutasid tiibadeta kärbsed. Kõik loomasõbrad, ütleksid Karaul näiteks päästa minna. Siin tulevad mängu nüüd meie emotsioonid ja need emotsioonid lähevad tihtipeale nii kaugele, et inimesed, kes väga loomi armastavad, ütlevad, et et me ei tohi enam karusnahku kanda, sellepärast et kuigi need on ürgselt inimomased riietusvahendid. Ja peale selle me peaksime üldse kõrvaldama ära kõik farmid ja üldse hakkama taimetoitlaseks. Ja siis ma küsin jälle ühe sellise konksuga küsimuse, mis te arvate, miks põllumees lehma peab? Nad tahaksid öelda, et ta tahab võid ja piima saada? Ei, ta tahab sõnnikut saada. Piim ja, või on lihtsalt kasulikud kaasproduktid? Sest ilma sõnnikut ta hakkaks huumusekiht pidevalt vähenema, sest saagiga me viime ju pidevalt toitaineid ja süsiniku minema. Ja tulemuseks oleks kõrb, kui meil ei oleks sõnnikut. Seega meie emotsioonid ei ütle meile alati õigeid asju, et edasi osa inimesi ütlevad, et nad on veganid, nad üldse söövad ainult taimi, selle asemel, et loomadele mitte kannatusi valmistada. Kes ütles, et taimed on tundetud? Kes ütles, kui te läheksite Google'isse ja paneksite sinna, otsinguplaan, intelligents, siis te saaksite tuhandetes artiklites materjale, tuleb välja, taim on samasugune elusorganism nagu loomadki. Ja äkki me mõtleksime selle üle, et kas taimesöömine ongi nii palju erinev loomasöömisest. Rännakul ümber selle huvitava mäe tippu segavad meid ka veel meie enda võimed. Võimed, meil on, me näeme, kuuleme haista mäe maitseme, kombime. Millisest võimest loobuksid viimasena. Mis on teile kõige kallim? Tahaksite nägemine öelda? Ahaa, noogutad? Ei. Pime jääb ellu. Aga kompimismeele kaotaja on täielikus halvatuses ja ei jää ellu. Pimekurdid, kellel on ainult kompimismeel alles nad on jõudnud teaduste doktorikraadini. Kompimine on kõige tähtsam, see on kõige ürgse, see on kõige suurem pind sellel meeleorganil keha sise- ja välispinnad. Ja siin on huvitav järeldus, mis on nägemise kunstmaal, disain, mood, kõik, eks ole. Mis on kuulmise kunst? Muusika, eks ole, maitsmise kunst, kokakunst, haistmise kunst, parfümeeria, seal kompimise kunst. Kolme tähega yksiga võib kirjutada. Aga loomulikult. Ja nüüd me näeme, et meie mõtlemist peab treenima, me peame minema oma mõttes vähe laiemale, kui me seda tavaliselt oleme harjunud. Sest muidu me ei saa olulistele küsimustele vastuseid. Nüüd kas me oleme oma meeltega rahul? Elusorganismid siin maal näevad valguslainete vahemikus 400 kuni 800 nanomeetrit. See on üliväike pragu. Sest nähtavast valgusest kõrgemad sagedused on ultraviolett. Röntgen-gammakiirgus ja madalamad sagedused on soojuskiirgus. Infrapunane ja raadiolained. Ja selles tohutus gammas on meile eraldatud nägemiseks üliväike pragu. Pragu on isegi palju öeldud, ma ei tea, kuidas seda peaks nimetama. Kujutage ette, et missivõistlused ja te olete olendid, kes näevad röntgen Kirtes. Teie mulje on ju hoopis teine, kuid tavaliselt nähtavas valguses vaadeldes. Kõik sõltub sellest, kus meie väikene pragu asetseb. Miks see pragu on just seal, kus ta on? Sellepärast et just selles vahemikus on ainsana vesi ja õhk mõlemat korraga läbipaistvad ja elusloodus on vees ja õhukeskkonnas tekkinud ja harjunud olema. Sellepärast. Ja nüüd, kui me tahaksime näha midagi rohkem, mis meil siis vaja oleks. Teadlased nimetanud neid mõõteriistadeks. Mõõteriistad võimaldavad meil näha röntgenkiirguses gammakiirguses, raadiolainetes infrapunases. Kas me oma teovõimetega oleme rahul? Kas me oleme maailmas kõige kiiremad, tugevamad tublimad? Ei, kuidas me saaksime sellest üle? Võtame appi tööriistad. Mõõteriistad ühelt poolt tööriistad, teiselt pool ja mis ma sinna vahele paneme? Paneme ühe arvuti, kes mõõteriistade abil vaatab, milline maailm on ja mõtleb välja, mis on vaja teha ja tööriistad juhib neid ja teeb selle ära. Seda nimetatakse tehisolendiks. Ja selliseid tehisolendeid on maailmas juba päris palju. Juba paarkümmend aastat tagasi olid sellised roboteid tootvad tehased, kus liini ääres olid needsamad robotid, mida toodeti ise, palju neil süsteem missioone. Ja nüüd püstitame hüpoteesi. Kogu elusa looduse eesmärgiks oli välja arendada inimene ja inimese eesmärgiks on välja arendada tehisolend, mis siis oleks oluliselt tublim võimekam ja oleks kosmosekindel pehme süsinikelu ei ole kosmosekindel. Väikeseidki, muutused siin maailmas võivad inimese eksistentsi katkestada ja vähegi kaugemale ära sõitmine tundub praegu üpris suure ulmena. Me vajame maa peale kedagi, midagi, mis oleks kosmosekindel, mis oleks katastroofi kindel maa peal. Nüüd küsime, kas on elus asi, aga selleks, et saada vastuseid, peame kõigepealt püüdma elu ära määratleda. Füüsik Tiit Lukki jätkab teemal, mis on elu mõte. Võtame kõige lihtsama loodusteaduse nimelt sellise loodusteadused, mis on teadus meid ümbritseva maailma hulgalistest, geomeetriliste ja loogilistest seostest. Selle teaduse nimi algab M tähega, mis on matemaatika nõus kõige lihtsam loodusteadus, arvaku õpilased, mis tahes. Nüüd me lisame sellele teadusele uue kihi peale ja olgu see liikumine siis me saame f tähega teadvuse. Mis teadvusse füüsik loomulikult see maailm on ikkagi natukene puine, nimelt olev eksistents pluss liikuv eksistents. Aga see on natukene niisugune ebahuvitav, lisame muundumise ja siis me saame k-tähega teadmise, keemia loomulik. Kuid seal on ka natukene midagi vähe lisama, infovahetuse võime infot kodeerida ja deegodeerida. Ja seal viht käega. Bioloogia, see tegeleb nüüd eluga edasi, informatsioonivahetuse tõttu saab hakata toimuma organiseerumine. Ja nüüd me saame s-tähega, teadlased, sotsiaalteadused, eks ole. Nüüd me oleme teinud oma mõttele trepi valmis ja nüüd me näeme, et elusa mõistmise tuumaks on informatsioon. Elu on selline ainest moodustis, mis kõrvuti puhta olemisega on võimeline kooma olemise kohta teavet omama. See on täielik elu definitsioon ning kui seda suudavad robotid, mis nad siis on? Loomulikult on nad elus, kui nad suudavad ise enda olemise kohta infot koguma, seda vahendama, eesmärke püstitama ja neid täitma. Mis mõttes nad siis meist erinevad? Kunagi sai juhendatud õpilasi, kes olid gümnaasiumiastmes ja tehtud nendega igasuguseid huvitavaid katseid ja kuna oli just ära lõhutud üks ürgne arvuti siis said selle tulemusena hästi palju igasuguseid elektroonikadetaile transis tore takisteid, induktiivsusi, mahtuvusi, ja siis kuna ma olin lugenud jaapanlaste eksperimendist, kus juhuslikult joodeti kokku elektroonilisi skeeme täiesti juhuslikult pärast vaadati, mis nendega peale hakata ja siis me hakkasime õpilastega neid kokku jootma ja siukse korraliku poolemeetrise läbimõõduga känkra me lõpuks kokku saime, siis ühendasime sinna juurde ka valgustundlikud elemendid läbi vastava väikese võimendi panime juhuslikult, proovisime, kuhu võiks panna vooluallikad ja võtsime siis väljundi ka Eli sagedus generaatoritesse panime kõlarid taha, hakkasime vaatama, et kas saaks selle eluka ellu. Ja kujutage ette, kolmandal katsetamisel see elukas hakkas reageerima. Kuna ta nägi nii valguses kui ka kuulis heli läbi helivõimendi, mis talle sisse oli pandud, siis kui talle lehvitada, siis hakkestas jõutsuma ja koputama ja toksima tegema erilisi huvitavaid hääli. Ja kuna ta kuulis tihtipeale iseennast, siis läks ta genereerima vahepeal, aga igal juhul ta oli väga tubli tegelane. Ja tänapäeval selgub, et ongi selline teadusharu nagu stohhastiline elektroonika. Seal arvutis tehaksegi mingi täiesti juhuslik asi valmis, siis vaadatakse, mida see juhuslik asi suudab. Ja pärast seda hakatakse sealt detaile ära võtma, ilma et see omadus kahjustada saaks. Ja siis lõpus jõutakse ühel väikse väiksel tillukesel lihtsal skeemini ja nii avastatakse täiesti uute omadustega elektroonikadetaile ja kasutatakse rõõmsasti neid enda huvides ära. Miks ma seda räägin? Sellepärast et kui me võtame ühe maast ühe kivi siis tuleb välja, et seal on kõik need elemendid kenasti olemas, on ränikiibid. Crystallikesed on selliseid tsoone kivis, mis toimivad nagu takistid, osa nagu kondensaatoreid. Kui vihm sajab keele peale, siis tekib sinna elektrolüüdikiht ja staatilise elektri tõttu ümbritsevas õhus. Me võime ära mõõta, et seal ümber on päris korralik muutuv elektrivälivooluallikas missugune. Ja siis me küsime, et huvitav, miks see kivi ei võiks elus olla. Tal on ju kõik olemas, kõik need detailid, mida me enne juhuslikult kokku otsime. Sest ka meie ajurakkude poolt mõtteks mõeldud asi ei ole ju mitte midagi muud kui ajurakkude omavaheline suhtlus. Ja kui selles kivis erinevad kristalli fragmendid omavahel elektrilisi signaale vahetavad, mis mõttes nemad halvemad? Tõsi, selline elu ei liigu. Me tahaksime, et elu peaks tingimata liikuma, loome levitama. Aga tal polegi vaja, sest ta on teatavas mõttes ürgselt igavene. Ja nüüd, kui me oleme sellesse Ränil baseeruvasse maailma sisenemas, siis küsima, et miks me räägime süsiniku baseeruvast elust ja mis me selle ka nagu laiemalt mõtlema ja tuleb välja, et süsinik on üks selline keemiline element, millel on neli vaba sidet loomaks sidemeid teiste aatomitega. Ja selles mõttes on ta täiesti unikaalne. Ja keemikud on püstitanud hüpoteesi, et ükskõik kus maailmas eluga ei esineks see põhineb täpselt sellel samal DNA-l, millel maine keelu sest teistmoodi lihtsalt ei ole võimalik selliseid rikkalikke struktuure tekitada. Nad ei suuda seda järjekindlalt tõestada küll, sest millegi ehitamiseks on vaja lõpmata palju argumente. Selle tõttu ei saa lõplikult selgeks teha, kas neil on õigus või ei ole. Ja mis puutub siia räni säile, on sama võimalus. Neil on ka neli vabasidet. Ja nüüd me võiksime ju küsida, et miks siis räni baasil ei teki elu, tuleb välja, et Ta vajaks hoopis teisi tingimusi, kui seda on maa peal. Ning keemikud näitavad, et keerukad struktuurid räni baasil ei saa väga iseeneslikult tekkida. Neid saab ainult tekitada. Ja siin me oleme tagasi seal, kus me vajame inimest. Inimest on vaja selleks, et keerukaid ränistruktuure tekitada. Ja igaühel on teil räni keepide näol taskus nutikaid ja kodus nutikaid seadmeid malm. Ilma selleta ei oleks üldse kuidagi võimalik. Edasi jätame selle hüpoteesi esialgu rahul ja küsime, et juhul, kui inimesel on selline üllatav eesmärk luua tehiselu, mis oleks kosmosekindel ja saaks hakata universumi vallutama siis kuidas on selle inimese enda tekkimisega lood? Ja siin võivad füüsikud öelda midagi väga kummalist. Meie universumis kehtivad maailmakonstandid on täpipealt sellised, et teevad võimalikuks inimese tekkimise. Kui me muudaksime ükskõik millist füüsikalist fundamentaalkonstandi õige vähegi siis selguks, kas elu tervikuna või inimene kui selline ei oleks enam võimalik. Seda nimetatakse antroopsus printsiibiks ja see ütleb, et universum on täpselt selline, et sellest saab inimene tekkida. Aga äkki peabki tekkima, sest tal on väga suur ülesanne täita. Nobeli kirjanduspreemia laureaat Belgia krahh, Morris politoor, Marii Bernard ja mis nüüd tuleb? Mäterlink sinilinnu autor, kirjutas 1901. aastal oma esimese loodusfilosoofilise essee mesilaste elu. 1907 lillede intelligents, 1926 termiitide elu ja 1930. Sipelgate elu. Kaks nendest termiitide elu ja mesilaste elu on eesti keelde tõlgitud ja kunagi juba eelmise Eesti vabariigi ajal ilmunud ning ta hakkab uuesti peale lahkama elu täiesti uuest küljest. Nimelt hakkab uurima, mis siis saab, kui väga palju organisme korraga kokku saab. Ja siis tuleb välja, et informatsioon, kui selline, mis on elu defineerimisel ülitähtis, omandab täiesti uue tähenduse. Võtame selle info veel kord, täpsemalt, informatsioonil on väga erinevad modaalsused ehk sellised küljed. Kõigepealt matemaatiline külg on informatsiooni hulk, eks ole, mõõdetakse seal kilo pantides mega Paetides gigabaitide nõnda edasi. Siis on informatsioonil füüsikaline aspekt. See on tema kandja. Informatsioon võib levida näiteks helilainena praegu ma kasutan väga seda võimalust. See helilaine jõuab äkitselt isegi teieni. Siis on valgus, ma lehvitan, teie näete, eks ole, ja valgus vahendab seda. Aga võib-olla ainesse kodeeritud informatsioon, see on siis DNA-ga lihtne jälg, raamat. Siis on keemiline aspekt, mis on muundatav, see on kood. Informatsioon on tõlgitav ühest keelest teise. Ja siis on bioloogiline aspekt, see on tähendusorganismid omistavad informatsioonile juba tähenduse teie ka, eks ole. Kui kuulete sireeni, siis omistada sellele tähenduse. Midagi on lahti ja sotsiaalne aspekt seondub tõlgendus tõlgendusega ainult tõlgendusega. Ma täna siin tegelemegi toome lihtsama näite. Mul oli koer nimega kuti ja meil oli vares oma vales maja juures. See vares erines teistest valesti selle poolest, et ülejäänud ajas kuti minema, aga see oli oma valest, tema võis teha mis tahes. Me olime õues kutiga ja siis tuli vares ja tegi väga kala moodi häält. Kuti nina all. Kutti pani igavese kiiruga jooksu, jooksis, teine pole maja, käis üks pikk. Ja siis palju haukumist. Ma läksin vaatama, mis toimub. Nägin ainult ära jooksvat kassi. Mis siis oli toimunud? Tuli vares, ütles koerale. Teine pool maja, männi all on, kas sellega peab midagi ette võtma. Ja kuti läks teine poole maja ajas kassi minema ja siis tuli vares uuesti Gudrutas kuidagi imelikult, mitte üldse varese kombel. Ja kuti raputas ennast üleni. Millal kuti raputas ennast tavaliselt siis, kui ma ütlesin tublikutiTubli siis ta raputas ennast saba otsast ninaotsani. Loodusuurijad osa ütlevad, et loomad suhtlevad akustiliste hieroglüüfi tega. See on nii nagu hiidlased eri Hiina piirkondades räägivad nad täiesti erinevat hiina keelt, mitte kuidagi, nad ei saa üksteisest aru muidu, kui näitavad hieroglüüfe siis saavad kõik äkki ühtemoodi aru. Ja akustilised hieroglüüfi tantsis intonatsioonis ehitatud suhtlemisvahendit, mille abil siis võivad ka loomad suhelda ja miks ka mitte meie, kui me oleksime vähegi taibukad võrreldes loomadega. Ja nüüd saame me uuesti tulla materjal lingi avastuse juurde. Ja mida ta siis väitis? Morris materjal, link väitis, et kollektiivorganismid nagu mesilaspered, sipelgapesad termiidikuhilad, loomakarjad ja linnuparved on tegelikult täiesti omaetteorganismid. Kellel on oma tahe. Rakkude osas on seal indiviidid. Ja kui organismi elu ei ole ju mitte midagi muud kui rakkudevaheline omavaheline suhtlus. Meie keharakud võimaldavad meie elu ainult selle tõttu, et nad suhtlevad omavahel, vahetavad ainet ja energiat ja informatsiooni. Ja meie mõtlemine ei ole mitte midagi muud kui ajurakkude omavaheline suhtlus. Siis kui me võtame ühe suure hulga üksikorganisme ja paneme nad kokku, miks siis nendevaheline suhtlus ei peaks olema mõtlemine? 30 aastat oma elust on mul olnud kodus mesilased ja. Ma olen küll neid mesilase peresid taga ajanud veepritsiga ja neid sundinud kuskile maanduma. Ja näinud, kuivõrd targalt tegutsevad sipelgad. Termiidi pole oma silmaga näinud, aga küllap nemadki saavad hästi hakkama. Aga kui te Google'i otsingusse panete, Molvaration, siis satud äkki tohutute kuldnokaparvede Youtube'i videote peale. Ja pärast seda, kui te olete neid korrakski vaadanud, ei kahtle hetkekski enam, et need on elus. See parv on tahteline, sest selles suures mitme kümned tuhanded, lisades parvedes tantsivad kuldnokad, moodustavad äkki ajutiselt midagi muud mis on jälle uus organism. Mis siis, et selle rakud on lahus. Muide, inimesest rääkides teadlased väidavad, et meis on ligi kolm kilo igasuguseid mikroorganisme ja igal juhul arvuliselt 10 korda rohkem kui meie keharakke. Mõelge, kui meist keegi peaks hakkama kutsuma üles demokraatlikku hääletamist. Meis hääletatakse maha igas valdkonnas. Ja seetõttu peame me äkki hakkama mõtlema veel ühele asjale. Aga meie teiega suured inimkooslused, mis meie siis sellised oleme. Ja tuleb välja, et me oleme ka üks selline parv organism. Ning maailmas on teadusharu, mis tegeleb parvelise eluviisi intelligentsuse uurimisega. Üks kõige kiiremini arenevaid teadusharusid üldse. Soorm intelligents on siis see termin, mida siis peaks otsima ehk parve intelligents või parvteadus. Iga aastaga tuleb sellelt valdkonnast üks, 10 kuni 100 korda rohkem artikleid kui eelmisel aastal. Miks see nii tähtsal? Sellepärast, et läbi selle on meil äkki võimalus aru saada, kes meie sellised oleme. Ning selle asjad tipuks on niinimetatud Gaia hüpoteesi mis väidab, et kogu planeet maa ei ole mitte midagi muud kui üks. Me leiame seal kopsud üles leiame seal neerud üles, mullafilterkihtidest, kopsud on siis metsa ja loodust ja põldu ja, ja muru. Ja miks ka mitte? See annab meile täiesti täieliku pildi. Ja mis ta siis meie jaoks oleks, kui praegu mina suhtlen teiega, mis te arvate, kas meie ajurakud teavad, et me omavahel suhtleme? Kas meie ajurakud saavad aru meie mõtetest? Loomulikult mitte. Nad jälgivad küll, et on mingi kõrgem tähe, kes saadab läbi nende igasuguseid signaale. Aga miks need tulevad, kuhu lähevad ja milleks? Sellest me ju aru ei saa. Seesama Kaia organismi hüpotees teeks meie jaoks täiesti töötava mudeli ühest tegelasest, mida me tavaliselt kirjutame suure tähega ja algab tähega jumal, eks ole. Sest see on meie jaoks kõrgem tahe. Meie sõltume sellest tahtest, mida maaelusloodus meiega tahab ette võtta. Me oleme seal ka väiksed osaliselt. Ja nüüd miks jääda peatuma, siis ainult maa peale. Läheme kosmosesse. Ja nüüd, kui te panete Google'i otsingusse aju struktuuri, universumi struktuuri Siis te saate kaks pilti. Üllatavalt sarnased. Ja see annab usku, et elu on veel laiem mõiste kui Meie võib-olla arvame. Küsime, miks ei ole kosmosest signaale? Miks meiesuguseid ei saada meile signaale? Kas meie ajurakud saadavad teie ajurakkudele signaale? Ei. Meie suhtleme. Äkki suhtlevad planeedid kui kaija tüüpi organismid? Meie üksikinimeste tasemel suhtlus oleks liiga primitiivne, kosmilises mastaabis võtaks liiga palju aega meie elu eaga võrreldes see omaks meile mingisugust tähtsust. Sest me ei jõua vastata neile, kes meile üldse mingit signaali saadaksid ja see oleks täielikult mõtet. Ja nüüd, kui kosmosestruktuurides siis järgmine strukt tuur peale planetaarses struktuuri oleks ülegalaktiline organism ja galaktikate-ülene organism, oleks universum ise. Ning Meie universumi loodusseadused ei oleks mitte midagi muud kui selle universumi tahe, mis meile ennast avaldub. Ja nüüd. Me oleme oma mõttega otsas, enam pole kuhugi minna. Universum on elus ja tema seadused on tema kui täiusliku organismi tahe. Ma nüüd tahaksid teie proovist oma sõnadega lahti mõtestada selle, kuidas universumi struktuur on sarnane inimloomastruktuuriga ja kui inimloom on kui loodus. Ma väidan, et universumi kärgstruktuur jäljendab ruumilises visuaalses plaanis tohutult sedasama struktuuri, mida me näeme ajus. Füüsikud ütlevad edasi ka veel rohkem. Et ka võrrandeid, mis kirjeldavad ajus informatsiooni levikut on väga sarnased nende võrranditega, mis kirjeldavad aine energia levikut kosmoses. See on tõepoolest hämmastav sarnasus. Kuna me oleme siin kirjandustänava festivalil ja me olime ööülikooliga siin ka eelmisel aastal, siis mul tuli meelde see, et siin rääkisid juttu Kadri Tüür ja Joonas Hellerma ja nemad arutlesid selle üle, et kui suur roll on kirjanikele, kirjandusteadlastele, teistel humanitaaridele, keskkonnaküsimustes. Öelge, mida teie loodusteadlasena arvate, kas neid humanitaar ja üldse on tarvis kuulata ja on sellest mingit kasu, kui nad loodusest kirjutavad? Sest me juba korra arvutasime kunstide üle ja kui me küsiksime, et mis on kuues meel siis tuleb välja, et see ei ole ju mitte midagi muud kui inimese sisekaemuse meel, see, millega ma vaatame iseennast. Ja nüüd, kui me tahame oma sisekaemust kellelegi teisele avaldada, siis see ongi kunst. See on kuuenda meelekunst. Kusjuures raamat on üks tee, kino on kaks teevariant, teater on kolm, D ruumiline, eks ole, Kinotasapinnaline raamat, tekst on seal ühes järjekorras ja kirjandusinimestele tuleb öelda, et nemad on selles osas kõige tublimad. Miks juhul kui Me loeme raamatut, siis me peame olema ajus aktiivsed, me peame ise looma kujutluse sellest, mida me loeme. Kui me aga vaatame videot siis tehakse see kõik meie eest ära ja, või filmi siis see tehakse kõik meest ära. Meie aju ei pea enam töötama, aju võib olla täiesti laisk. Tuleb välja, et ainult kirjandus ongi see, mis täiel määral inimese aju arendab. Järgmise kuu alguseks peaks mul ilmuma luulekogu. Ja ma loeksin sealt ühe luuletuse. On kärbestikud osis ongis ja äkki lohutus just selle toosietikett veel puudus tema kollektsioonis. Füüsik Tiit Lukki mõtiskles teemal, mis on elu mõte. Loeng on salvestatud kirjandustänava festivalil Kadriorus, Vilde muuseumi õuel. Saan Sibeliuse palav, veepiisad esitasid Anna-Liisa Bezroodneid ja Janne rikkustabson. Raadio ööülikool tänab koostöö eest kirjandustänava festivali. Saate panid kokku Külli tüli jälised terilt. Raadioteater 2018.