Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Väidetavalt on täis kõhuga inimesed tolerantsemad kui muidu. Ja seda saame tänase kommentaariga järele testida. Hea tava järgi ei tohi seltskonnas teatud teemasid käsitleda kartuses kellelegi meelt pahandada või veelgi hullem seltskonna riidu ajada. Üheks taoliseks tabuaineks on usk. Meenutage vaid mõne aasta taguseid Delfi usu, nelja päevakuid või usu teemat puudutavaid värskemate lehtede veebiväljaandeid. Kes näiteks artiklite pealkirju mingil põhjusel ei loe, saaks kakkumentaarid arvust kohe aru, millal usust juttu tehakse. Tänagi puudutaks usku või õigemini ühte kristlikuks peetavat Avandit, millel on ajalooliselt omandiõigust teistelgi näiteks taara või maausulistel arvukatel päikest või pimedust kummardavatel kultuuridel ja nii edasi. Täie õigusega lisaks samasse jõulutavandiomanike nimistusse Internetilehitseja ehk veebibrauseri. Tänase 6,4 miljardi maa elaniku seas surfab allegoorilise brauseri surfilauaga internetis 980 miljonit inimest. See teeb brauseri teadlikuks peaaegu iga kuuenda inimese. Viimased on kokku küll vähem kui 2,1 miljardit ristiusulist või isegi 1,1 miljardit agnostikut, mitteuskliku aga uue kübermeeleoluga jõulude jaoks potentsiaal kasvamas. Vaja oleks vaid ideed. Idee iseenesest on juba 15 aastat vana Prantsusmaa ja Šveitsi piiril asuva Euroopa tuumafüüsikauuringute keskuse CERNi töötaja Timbüanss. Liit tutvustas maailma avalikkusele esimest internetilehitsejas. 26. veebruaril 1991. Nimetatud esimese lehitseja nimeks oli uuel põeb ehk ülemaailmne ämblikuvõrk. Kohmakas nimetus iseloomustab tehnoloogiliste revolutsioonide, ootamatute aparaatlikust välistavad iseloomu. Enamus tänaseid kolme veekasutajatest ei aimagi, kust need müstilised tähed pärinevad. Sellest pole ka midagi. Küll aga on kurblicet Internetitehnoloogiliselt keerulises protokollide algoritmide aadresside maailmas teadmatuse pehmes pilves, mugavalt ringi surfad. Inimesed ei süüta aasta pimedamal perioodil küünalt oma seikluste valge laeva sünnipäeva valgustamiseks. Nimelt sündis 1990. aasta 25. detsembril tserni nime kandvas koopas, sest tuumaosakeste kiirendi on raiutud maa-alusesse kaljusse. Selle maa-aluse kompleksi toakeses sündis esimene töötav veebibrauseri versioon. Teiste sõnadega, eile 15 aastat tagasi sündis Timbers liibias mõtest viljastatuna tarkvaraprogramm mis lunastas luust ja lihast inimestele pileti kübermaailma avarustesse. Püha ja harrast meeleolu ei ole pika kõnega paslik häirida. Internetisõbrad peatuge täna hetkeks ja mõtestada oma suhet ülemaailmsesse ämblikuvõrku ning süüdake küünal pimeduse deemonite peletamiseks ja veebibrauseri sünnipäevakuulutamiseks.