Tere, mina olen Valner Valme ja täna arvustan plaati nimega Super Zimmetri. Räägime siis eesti rokist ja see bänd on ei keegi muu kui legendaarne vana hea tuntud headuses. Jälle see röövel, ööbik, kes jõuluks lasi välja superägeda poprokialbumi leibeli umbluu alt. Alustuseks ei mingi muu lugu kui esimene lugu, sest niidab naisi, niidab mehi, šampingel. Taaniel lugu, mille sõnad lähevad lõpuks päris sügavaks, täiesti süüdimatu, lihtne staadioni poprokk, nakkava sendi võtme, selliseid hullavad kidrakäiku sa ei saa keelata, see tuleb ja tapab su vastupanu, võime ära, nullib su ära puhtaks leheks. Milline trummisaun, teravad konksud saare metsa lihtsa, aga tundega Haamerdamisega saun, trummi sound keeratud mingiks noib autoniks Riiasquerpušer. Šeripov kidra lendab erilise ja ma pean siin seda sõna kasutama uljusega. Röövel, ööbik on kogu aeg laianud poosiga, me ei oska tegelikult mängida. Me pole mingit profi, aga peaks olema ikka eriline käpp ja puit ja. Ma ei tea, kui pärast ligi 20 aastat bändi tegemist ei mõika, muidugi nad tegelikult mõikavad. Lihtne musa nii peenelt popiks rajuks mängida on kunst omaette. Üldiselt on nii, et iga loo kohta võiksin sellise pika jutu rääkida. Õnneks on plaadil ainult 10 lugu ja kõik magedamad on ilmselt välja jäetud. Nüüd ma tsiteerin oma kolleegi Mart Juure artiklit bändimees, järelikult lollakas Postimehe kultuurilisas kolmast, et kuidas nägi välja tüüpiline röövel ööbiku live aastal 1987. Tüüpiline röövel, ööbiku Liew kestis kaks ja pool lugu, siis ei mänginud katkisaare metsakas õiendama. Pedaru hakkas õiendama ja niimoodi vastastikku õiendades loivas bänd lavalt minema. See oli jälle üks megašeff lugu plaadilt Super viimati või tänapäeva röövikust rääkides tuleb esimesena nimetada mittesaaremetsa, kes on alati õunapumbaröövel ööbiku eestkõneleja olnud ja ilmselt kõige kuulsam mees bändis enivei eesti tantsu mussi, isa ja puha, mitte Pedarud, kes on ülienergiline, karismaatiline ja kontrollitud ekstaasi rokkiv kuulja, igihaljas Ronzmann mitteks Manitskit, kes on ilgelt lahe mees, on kidra pealt passile ülendatud. Esimesena tuleb nimetada tänase rippovid Sten Šeripov, kes on teinud plaadi kõigi lugude mosooni ühe puhul kahasse ülejäänud grupiga. Niuke noor poiss, võrreldes teiste rööbik tüüpidega alles 30 on toonud bändi täiesti uue poweri rõkka indi kuldaegu meenutav, hullult positiivne poprokk, mis kõlab tänu mitte eestilikele saundidele ja tüüpide šikile rütmitunnetus selle väga kaasaegselt, olgugi et erineb kogu muusikat mis tänapäeval tehakse nii meil kui mujal. Kui hiljuti ühel sündmusel sherifiga vanadest ja uutest Loomingu raamatukogudest rääkisime. Muideks seitsmes rippov ütles, et intellektuaalne muusika on talle juba läbitud, arenguetapp maa temaga arenguetappide ühesuse osas päris nõus pold. Kui hiljuti siin raadioruumes Saaremetsaga intelligentse tantsumuusika üle vaidlesime, siis ütles ta umbes, et IBM seda plaati kuulates ja nendega intelligeebitsemise osas muusikas nõus. Aga ainult seda plaati kuulates. Tyypi tuleb ka panna, kui on ehe tyyp, aga tegelikult see plaat on ka päris tyyp ja nüüd lugu kontakt. Jack röövel, ööbik, mulle meenus Gimme the ground Imre Orod, ma olen kahjuks näinud viimasel ajal ainult levikas. Aga üldiselt, kui rääkida Eesti muuseas, siis mina ei tee eesti muusikale kuulajana ja kriitikuna allahindlust. On Eesti bänd, oma klemmid ja kergelt kättesaadav musa. Et meie oma kultuuriruum, et kuulame kõigepealt nuustakule kopli mõisa, siis jõuab Lääne ja miks mitte Austraalia oma ka kuulata. Et kui sa Koiksoniga kursis pole, siis mida sa tead geid bussist Jonanjusamist? Muidugi tuleb tunda enda maamuusikat, aga muusika on siiski niivõrd internatsionaalne asi. Ja siinkohal rääkides röövel, ööbikud, kes oli siis vahepeal õunapumbaröövel ööbik on korduvalt näidanud, et Meil leidub globaalse helilise mõtlemisega inimesi, kelle läbilöök välismaal on jäänud ainult nende enda laiskuse, et mitte öelda pohuismi taha. Kui eesti rokihipid on sageli teised või kolmandad tõmmised vastavast voolust Inglismaal või Ameerikas sageli mõneaastase kohatu hilinemisega, siis röövel, ööbik on esimese järgu kraam alati. Nüüd aga sitaks heade sõnadega lugu. Need on nii kuldsed sõnad, et ma pean ette lugema. See lugu on eesti keeles, sest sõnad jäävad hästi meelde, üks mees meil siin omadega seenes, see sugu on üldse needuseks. Veri on paks, kui keedis räägivad, et jumalast peedis Kamoonse voolab Moveenis ja vahel, kui veab, siis peenises Jer.