Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Suurbritannia riikliku tele- ja raadioettevõtte BBC arvates on eelmise, see on 2005. aasta tegija digitaalne kodanik. Viimase all peab meediakompanii silmas mõnda digitaalse tehnoloogia seadet kaasas kandvat kodanikurõhuga sõnal mõnda. Need, kes arvavad, et kuuluvad tänu mobiiltelefonile väljavalitute hulka, arvestage järgmisega. Korralikul digitaalsel kodanikul on lisaks mobiilile käeulatuses digitaalne kaamera, pihuarvuti, MP3 mängija ja soovitavalt sülearvuti. Reaalselt on võimalik, et enamus neist seadmetest asub ühes kestas. Jakk annab rahvapäraselt mobiiltelefoni nime kuid nagu öeldud, ei tee see igasuguse mobiiliomanikust aasta kodaniku. Tegelikult hakkab mööda saama aeg, kui tähelepanu oli keskendunud tehnoloogilistele asjadele. Teiste sõnadega ei ole tehnoloogiline imevidin enam staatus sümbole, kapop, aksessuaar. Käes on aeg, kui fookusesse võetakse teod, mida kodanikud oma seadmetega teevad. Nii vahetab korralik digitaalne kodanik faile ja vahet pole, on see siis legaalne või mitte. Oluline on võime ja oskus seda teha. Tänu digitaalset telekodanikel on suur enamus senist plaadi muusikat muudetud kompaktsesse MP3 failiformaati, mida saab tuhandete kaupa kaasas kanda või sõpradega vahetada. Kõik on toimunud nii kiiresti, et meelelahutustööstus ei saa ikka veel aru, kas kodanike aktiivsus on neile kasulik või mitte. Ekslik on siiski arvata, et kaasaegne kodanik kõlaks ladina keeles analoogsed homo sapiens sile kui homomuusikavahetaja. Korraliku homotigitaalikus klõpsib igal pool pilte teha, mistõttu ta muutub tahes-tahtmatult oma aja dokumentalistiks. Edumeelsemad neist peavad avaliku internetipäevikut ehk Bloogi näidates, et sisu loomisel pole oluline tehnilised aspektid, nagu näiteks ajakirjanikustaatus vaid oluline on sisu loomine. Ning siin on blogipidajad näidanud ajakirjandusele oma potentsiaali alates kodusest jaanuaritormist või Indoneesiast rabanud tsunami uudiste vahendamisest kuni Londoni pommi terrori või ülivärskete tehnoloogia uudisteni. Muuseas, mõned tehnoloogiauudised olid nii värsked, et näiteks arvutifirma Apple kaebas nende veel välja kuulutamata, tehnoloogiat arutanud blogipidajad peaaegu et tööstusspionaaži pärast kohtusse. Blogipidajatest kõneldes siis ka siin leiab väikese maailma, sest terve universumi. Kas oleksite varem ette kujutanud, et lisaks igas viiendas-kuuendas kodanikus, peituvale ajakirjanikuks olemise alter egole leidub tuhandetest kodudest filmi- ja helistuudioid? Blogo sfäär on täis raadio- ja telesaadete analooge pakkuvaid põrust, kastereid ning flotkastereid. Kohmakad, suus paindumatud märksõnad on vaid kinnitus, kuivõrd uued ja ettenägematud on need tegevused, millega digitaalne kodanik hakkama saab. Lisame siia juurde demokraatia digitaliseerimise e-hääletuse vormis, kodanikuidentiteedist kõnelemata. Üha kõvema häälega kõneletakse kogu inimteadvuse kopeerimisest, numbrilise vormi ja nii edasi. Biovõi kvantarvutite edusammudel ei hakkagi siin peatuma. Ja see kõik on toimunud mõne aastaga ja kõige olulisemas osas viimase 365 päeva jooksul. Ajad on tõesti muutumas seetõttu, et kindla peale väita, et meid ootab ees väga põnev aasta. Küll aga ei soovita kellelgi kihla vedada, milles põnevus seisneb.