Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port. Eelmine nädal lõppes kommentaariga ühismõistusel baseeruva Vikipeedia entsüklopeedia teemal. Aasta eelviimane nädal algab samuti Vikipeedia äramärkimisega. Rappa tarkustes kaevates leiab kindlasti mõne terakese, mis ennustab, et nii jätkates võib Vikipeedia teema osutuda uuel aastal oluliseks nähtuseks ja võib-olla neil õiguski. Nimelt kostub selle vabatahtlike teadmusterade kolhoosikorras ühiskasutusse toojate seast hüüdeid et nüüd, kui suudame üheskoos kokku panna entsüklopeedia, mis on peaaegu sama hea kui kuulus Britannica. Et kas nüüd pole aeg küps alustada samal põhimõttel millegi veelgi tõsisema loomisega. Raadiokuulajad, kes vajavad Vikipeedia kui nähtuse mõistmise suhtes järeleaitamist, olgu neile lühikokkuvõttena meenutatud, et see kõigile tasuta kättesaadav mõistete ja nähtuste seletus kogu pannakse kokku vabatahtlike poolt ja ilma tasu saamata. See tähendab ühelt poolt kiiret reaktsiooni kõige uue üles tähendamisel ning paindlikkust võimalike vigade kõrvaldamisel. Medali teiselt poolelt leiab jällegi teatud vabadusi inimlik, aga ka pahasoovlike vigade tekitamisel. See viimane teema oligi eelmise nädalakommentaari sisuks, kus võrdluses maailma tuntuima entsüklopeedia Britannica aga ei osutunud nelja miljoni artikliga Vikipeedia sugugi lootusetult vigaseks. Või siis olenevalt vaatenurgast on Britannica üllatavalt diletantlik. Nimelt leiti 42 juhusliku artikli analüüsis, et mõlemas on enam kui 100 viga. Hoides ülaltoodud Vikipeediat käsitlevat kiirkursust hetke veel meeles ja tulles alguse juurde tagasi, siis kuidas suhtuksid, kui sarnase vaba teadmuse idee baasil tekiks lähiajal ülikool? Mõte pole ju võimatu. Esmalt kujutage ette nime pikiversity, seejärel läheb aga raskemaks, sest kuidas kujutab keegi endale ette kõigile vaba juurdepääsuga elektroonilist institutsiooni? See arusaamade erinevus viiski Vikipeedia tehnoloogia üle valvama. Wikimedia loojate usaldaja meeste koja lõhestumiseni, mis kulmineerus hiljuti lõppenud hääletamisega. Vicky versity algatamise hääletamisel said uue virtuaalse asutuse loomise pooldajad enam kui kahekordse häälteenamuse. Seega oleme järjekordse tehnoloogilise innovatsiooni juurtega revolutsiooni sädemed tunnistajad. Kas sellest sädemest peale põnevusega midagi suurt sünnib, sõltub päris palju ka sellest, kui palju avalikkusele ideega oma peas mängib. Tänane kõrgem haridus on üha kallineb, kättesaadav vaid valitutele oma loodud elevandiluust torni põgenev ja aeglaselt nõndanimetatud turu vajadustele reageeriv. Tehes kõrgema keerukusega õppimise kasvõi proovimise eesmärgil kättesaadavaks laiadele massidele, ei oleks mainitud probleemide lahenduseks Vicky versit eripära. Tänaste Vabade loengute ja veebipõhiste õpikeskkondadega oleks kollaboratiivses õppimises. See tähendab, et kursuste koosseis loengumaterjal ja muu kaasuv täpsustuks vastavalt osavõtjate valikutele. Kujutage ette loengut, millele keegi on andnud alusmaterjali loengu lõppedes keegi kritiseerib ja keegi teeb parandusi ja nii muutuks teema käsitlus samm-sammult paremaks ja kõik saaksid targemaks ning kvaliteet paraneb sentigi maksmata. Maailmas oleks harvardite Okspordite ja teiste asemel uus akadeemilise õppe kuldne standard piki värsity. Paraku ei ole hariduse algosakeste summa ja sellise vulgaar konstruktivismiga kaugele jõua, hoiatavad kriitikud. Teine hoiatus on, et rahvas ei usalda tasuta asju ja pikki värsity mainimine teie c5 oleks halb mõte. Kriitika loetelu sellega ei lõpe ja ilmselt pikeneb veelgi koos pikki versity loomise esimeste sammudega. Jääb näha, kas olemasolevatel kõrgkoolidel on põhjust ettevaatlikkusele, aga juba täna võib tõdeda, et Vicky värsity fenomen väärib teaduslikku analüüsi.