Nonii eile oli üks kuumemaid uudiseid ajalehtedes ja üleüldse uudistesse, et Eesti samasoo iharat tahavad korraga kõik omavahel abielluda. Ja me rääkisime ka siis mittetulundusühingu Mea culpa esindajaga siin sel teemal ning täna oleme siis riikliku seisukohta välja uurinud ja meil on telefonil sotsiaalminister Jaak Aab, tere hommikust. Tere hommikust. No kuidas teie näiteks suhtute sellisesse, no ma saan aru, et te oma ametikohast sõltuvalt tahes-tahtmata olete sunnitud seisukoha võtma ja olete selles mõttes ebamugavas seisukorras, kuna kõik kolleegid saavad vabalt valida, kas nad võtavad sel teemal sõna või ei. Aga milline on teie esmane reaktsioon, ma saan aru, et teie tööd muidugi revolulareerivad ka Eesti vabariigi seadused ja nii edasi, aga milline on teie isiklik seisukoht antud küsimuses? Kas seisukohta võtta või mitte, kuna on esitatud osta pöördumine, siis sellele kindlasti vastata tuleb, eks ju. Ja kui rääkida nüüd konkreetselt sellest perekonnaseaduseelnõu, siis on olnud ka meil mitmeid märkusi selle eelnõu kohta, mis puudutab muid teema nagu näiteks vabaabielu kooselu mitte samasooliste, vaid erisoovid. Ja selle regulatsioonid rääkida samasoolistest siis öelda, et teemat üldse pole olemas, on tõenäoliselt ka teema on olemas, me näeme, et see on aktuaalne ka igal pool mujal kui meil. Ja kindlasti on ka ühiskond ja avalikkus selles suhtes vähemalt diskuteerinud teistes ja on siis ka vastavaid otsuseid vastuvõetav. Mina isiklikult olen muidugi küsimuses suhteliselt konservatiivne, aga isiklik arvamus praegu ei, ei eriti ei tähenda, sest tõenäoliselt tuleks analüüsida ka meil milline see olukord on, tuleks diskuteerida üle ja siis otsustada. No eile oli meil külas Bush on Jaagulbasta tema ootus ka seda, et et riik võtaks seisukoha, et kas siis lubada või mitte, et, et lõppkokkuvõttes oleks selge, mis edasi saab, aga kuidas teile tundub, kas Eesti on valm? Näed, minister läks liinilt minema praegu praegu? Ma arvan, et see katkes ära, seda juhtus ka ennem ühes teises intervjuus võib olla täna hommikul hektiline mobiilside mingil põhjusel, aga pole viga, pole häda midagi, muidugi püüame ministrile liinile, aga teema igal juhul noh, oluline on ikkagi paljude inimeste noh, ütleme õnn sõltub sellest ja, ja katsumegi saada ikkagi ministri uuesti liinile. Muuseas, keel vahepeal on saanud üheksa läbi. Ja vabandust, Tra katkes mingil põhjusel, et küsimus oli see, et kuidas teile tundub, kas Eesti on praegu valmis üldiselt selleks, et samasoolised registreerivad kooselud. Tähendab, minu isiklik seisukoht on see noh, vaadates ka neid reaktsioone, mis on avalikkuses ajakirjanduses olnud et pigem tõenäoliselt ei ole valmis, aga siis tuleks ka noh, selgelt see ära otsustada või, või siis diskussioon diskussiooniga jõuda, selleni aga öelda, et meil see teema pole üldse aktuaalne, on minu arust ka Aga mis, mille põhjal järeldati, et avalikkus pole valmis selle teemaga tegelemiseks? See on ainult minu isiklik arvamus, noh seda on seda lihtsalt näha olnud erinevatest reaktsioonidest. Kusjuures noh, ka teiselt poolt on ju reaktsioonid olemas, ehk on olemas ju sihtrühmad, needsamad samasoolised, kes koos elavad, kes nagu sooviksid jälle, et midagi ette võetaks, nii et noh, siin tulekski siis lõpuks ühele otsusele. Kas see muudaks midagi, kui kui lubatakse samasoolistel koos elada, kas see, ütleme muudaks riigi seisukohalt sotsiaalministeeriumi seisukohalt midagi raskemaks? Noh, ma ei oska öelda, eks see oleneb sellest, millises vormis see kooselu on võimalik siis registreerida näiteks ametlikust, aga ma ei usu, et otseselt midagi väga keerulisemaks muudaks. Pigem on see suhtumiste küsimus. Selge, igatahes nagu me aru saame, on otsus tulemas ja, ja lähiajal vähemalt siis kas proov või või vastureaktsioon sellele tekib, nii et saab näha. Otsustada ei saa, jah? Ei sotsiaalminister, sotsiaalministeerium, ma arvan, et see vajab nagu laiapõhjalisemaks. Kusjuures mind ühiskondlikku debatti jah, mingi oli selles huvitabki see, et, et huvitav, mis meile nagu järgmine samm, ühest küljest ma saan aru, et vastavad huvigrupid saavad, eks ole, konkreetse vastuse teisest küljest, kui nüüd diskussiooni otsustatakse, näiteks alustada kas kaasatakse ka need konkreetsed huvigrupid, kas on plaanis istuda kunagi mingisuguse ühise läbirääkimiste laua taha või kuidas need asjad käivad? Noh, ma ei oska öelda, eks tuleb ära oodata, vastus sellele pöördumisele on ju erinevad adressaadid sellel adressaatide poole, selle pöördumisega pöördutud vesi. Et ja seal on ka mõjukad poliitilised adressaadid. Küll tuleb ära oodata, kuidas sellele reageeritakse, tõenäoliselt muidugi selle seaduseelnõu raames lihtsalt ei jõuta midagi reguleerida praegu või otsustada, et pigem tuleb, võtab see, võtab see protsess aega. Aga sotsiaalministeerium on nõus diskuteerima sellel teemal. Tähendab, küsimus on selles, et ükskõik milline on minu või, või mõne riigikogu komisjoni isiklik arvamusküsimus, on see pigem, et milline on siis ühiskonnas. Just nimelt selge aitäh jagab aitäh teile täiesti ja noh, ütleme nii, et olgu siis nende poliitikute isiklik arvamus milline tahes. Loodame, et see nende vähemalt tööd ei sega ja loodame, et nad ei unusta, et tegemist on potentsiaalselt kuni kümneprotsendilise osaga elanikkonnast, kes on kõik täieõiguslikud valijad ja mis saab meil selle vastu olla, kui ühiskondlik debatt käib, sellest tekib intriige, meie oleme ajakirjanikud, meie saame sellest rääkida. Vaata, me oleme ajakirjanikud, eks ole, kusjuures kummaline varal olev ajakirjanik oleme küll, jah, aga kas sa tead ka, mitu ajakirjanikku eelmisel aastal surma sai maailmas? Ma arvan, hailise ainuüksi Iraagis surma vist mingi 30 jah, kokku 62 ajakirjanikku järgmisel aastal, nii et ma ei tea, müstik ei ole, ajakirjanikud.