Aga meil on hoopis meeldiv võimalus teretada oma saates kunstnik Reet Ausi oleks Ausi või ausa. No kes seda nüüd tean, aga mõtlen välja sina Ausa lause, okei, tervitame Reet Ausa, tere tervele siseneski stuudiosse, nii nagu sa ennustasid väga kergelt vaevu maad puudutaval sammul hääletusele. Võib-olla see tuleb sellest, et ma kaalun väga vähe, jah, kaaludes kord alla 50. Sa ei tohi. Biootikum ei tohi seal süüa ei tohi kanda ei tohi ka kunagi olnud verd. Mina olen, aga mind saadeti välja, sealt ei lubatud. Ma tahtsin ka kunagi minna mentsioonidega välja kohaldatud teisel põhjusel ja mul oli paar küsimust, millele ma ei saanud kausi vastata. Laatilisust elukommetega mees, nagu ma olen kuule, 11. detsembrini Von Krahli Teatris oma kollektsioone, mille märksõnadeks on säästlikkus, keskkonnasõbralikkus, õiglane kaubandus, sa oled Zapatistide ridadega ühinenud või mis, mis vabandused? No tegelikult olgem ausad, et ega see õiglane kaubandus on, noh, see on niukene minu nagu nägemus sellest, pigem on siis selline, et need asjad, mida ma olen teinud, mida ma tegelikult olen pikka aega teinud, mis lihtsalt seekord on jõudnud, siis ütleme, siin nagu natukene avalikkuse ette on tegelikult see mõte on nagu see, et et need asjad on tehtud võimalikult säästlikult ja nende asjade eest on ka nagu õiglaselt tasutud, et ei ole, ei ole tehtud nagu masstootmist ei ole nagu kasutatud, siis ütleme nii, et odavat tööjõudu, et see on nagu see põhiline asi võib-olla ehk siis nende asjade puhul, mida mina teen muna nagu proovin seda kuidagi kuidagi, ma pean seda oluliseks ja mulle tundub, et see on nagu selline asi, mida tasuks siis võib-olla millest tasuks võib-olla ka natuke rääkida. Muidugi on see võimalik. Kuna see nüüd oleneb sellest, mida sa tahad, loomulikult see on võimalik, kõik sõltub sellest, mis on sinu eesmärk, et kui sinu eesmärk on müüa toota võimalikult palju võimalikult odavalt toodet, mida on võimalik kiiresti maha müüa, siis paraku ei ole võimalik. Aga selle järgi ometi reetannio nõudlus. Loomulikult nõudlus on selle järgi, mis, millise pildi me nagu loome või eks noh, see on teadlikkuse küsimus nii-öelda, et kui inimene ei oskagi tahta midagi muud või ei oskagi tahta midagi enamat, siis see, mis talle pakutakse, selle ta võtab, et aga aga paraku inimeste teadlikkus, ma usun, praegusel ajal, eriti kui energiakriisi künnisel või ehk siis juba energiakriisist sees olles ma arvan, sellel teemal ka kasvab iga hetkega ja ja, ja ma kujutan ette, et see laieneb ka nende nagu noh, et see ei ole enam ainult üks mull, mis nagu on keritud kuhugi teadmata kaugusesse neist, vaid see on nagu meie reaalne elu ja me peame ühel hetkel ikkagi vaatama nagu seisma silmitsi probleemidega, kus, kus meil ei ole võimalik enam tegutseda nii. Esiteks, nii laiahaardeliselt peaks peame rohkem nagu lokaliseeruma teatud põhjustel. Lennukiga lendamine lõpeb ära ja võib üle paarikümne aasta pärast, sest nagu ma olen aru saanud, kütus saab otsa. Ilmselt see oht on olemas, tulevad alternatiivid, aga aga noh, ega selles säästlikus on teema ja, ja ma arvan, et järjest aktuaalsemaks muutumine Sellest sääslikkusest räägitakse kogu aeg, tegelikult aga, aga, aga, aga tegelikult vähe on neid, kes seda järgivad. Kas, kas sellist moesäästlikkust nagu nüüd sina, propageerid, kas sul on mingeid mingeid mingeid järgijaid või eeskujusid ka kusagilt mujalt riikidest? Kui levinud see asi üldse on? Ma arvan. Tegelikult on see nagu Euroopas üsna üsnagi levinud ja mitte ei arva, vaid on aga see, kuidas mina sellesse selleni olen jõudnud, ehk siis minu selline suhtumine on nagu moodi jõudnud, tuleb ikkagi hoopis nagu tegelikult teisest kohast tuleb rohkem minu nagu üldse minu eluvaatest minu elustiilist ja sellest, kuidas mina elan, et et lihtsalt on nagu siis nüüd ega jõudnud mu loomingusse ka, sest ma tegelikult tükk aega ma ei teinudki Moody sel lihtsal põhjusel, et mulle tundus, et, et on mul siis vaja nagu teha neid jopesid ja pluuse nii palju juurde, kui neid niigi ehk jah, on ju tegelikult küllalt palju. Et aga kui ma ühel hetkel sain aru, et ma saan teha seda nii nagu nii nagu ma mõtlen ja endale nagu ausaks jäädes, noh, et ma teen täpselt seda, mis muidu teeksin, ehk ma lihtsalt kuna ma sedamoodi oskan, seda ma olen õppinud, see on mulle nagu hästi käepärane, hästi armas väljund, mulle ka väga meeldib, ma saan oma asju või omal nagu siis suhtumist läbi selle, nagu näidata siis niimoodi see kollektsioon sündiski, et see on nagu lihtsalt olnud hästi niukene loomulik jada, et ta ei ole niukene välja mõeldud asi nagu tühja koha pealt, et see on lihtsalt minu võiks nii-öelda elust ilmel. Nii nagu siin praegu sihuke paradoks see vastuolu, et mood on iseenesest see asi, mis kogu aeg on suunatud, suunanud oma pilgu tulevikku, kõik, kõik see, mis, mis juba olemas on, see on, see on juba vana, see on juba moest läinud, et noh, järjest tahetakse nagu uusi asju ja, ja sina, ühest küljest oled moekunstnik ja teisest küljest oled siis see niisugune sääst, säästja. See on niisugune suhtumise küsimus, vaata see niukene trendide vahelduvust ja see nagu tohutu kiirus, mis tegelikult tekkinud, see on kõik nagu tarbimisest tulenev. Sest noh, tegelikult on ju nii, et mingisugused suuremad kaubamärgid no tõepoolest, teil tulevad iga kahe nädala tagant tulevad uued kollektsioonid välja ja ja nad teadlikult teevad tegelikult ebakvaliteetset kaupa. Just selle eesmärgiga teadlikult nad, nende kvaliteet on väga vilets ja see ei ole tarbija. Ma usun, et nii palju võiks olla nutiinimesele, saab aru, et rõivast on võimalik toota kvaliteetselt ebakvaliteetselt aga nende nagu selline nagu Ma saan aru, et ma nüüd räägin suure saladuse välja, aga no midagi pole teha, eks ole juttu sellest, et noh, täiesti teadlikult nad toodavadki natukene viletsama kvaliteediga riideid, mis kuluvad ära umbes kahe kuuga või isegi ütleme ühe kuuga, mis, mis kultiveerib tarbimist, et inimene läheks sinnasamasse, ostaksin uued riided ja nii edasi ja nii edasi, kui sa vaatad, kui, kuivõrd vähe meil on tegelikult kvaliteetseid kaubamärke, mille rõiver püsivad sul aasta või kaks ei ole ja tegelikult tänapäeva rõivaste kulub sul ja loomulikult materjalid on niivõrd viletsad, et nad kuuluvadki läbi paari kuuga ja sa oledki sunnitud ostma uued riided, et ei väärtustata tegelikult seda, mida tehakse, et, et see on nagu niisugune. Noh, see on selline mentaliteet, mis on tekkinud, see on lihtsalt üks suur masinavärk, mis käib ja seda on vaja nagu hoida käimas ja seda lihtsalt lükata. Hoog on nii suureks läinud, et teda niimoodi stoppina ei saa nagu kinni pidada. Kui sa sellest nagu veidikene eemale astud. Nii nagu minuga on juhtunud, et astud nagu kõrval ja vaatad kõrvalt seda kogu seda masinavärki, siis see tegelikult ühest küljest tundub ta ju mõttetu ja teisest küljest tundub ka nagu, nagu noh, natuke ebaaus või nagu natuke tarbijatetel. See on nagu arvutitööstuses, ma saan aru, arvuti arvutitööstuse teatavasti toodab ju selle mõttega, et kahe kuu pärast see arvuti minema täna ostan, on juba vananenud. No loomulikult see kõik ette programmeeritud. Muidugi me oleme ainult väiksed ohvrid kogu selles suures jadas paraku see nagu meelelahutus. Kas tööstus, et et inimesed tegelikult, eks ole, ostes endale uusi hilpe lahutavad meelt muidugi, aga, aga sina nüüd propagandat räägivad, et sa mõtled, et inimene ostaks endale eluks ajaks ühe mantli ja ja olekski kõik hästi, et kuidas, kuidas, kuidas sa kujutad ette, et inimesed, miks nad peaksid loobuma sellest meelelahutust? Ei, ma ei arvagi, et nad peavad siin nagu vaba valik või see nagu valikute küsimus, aga lihtsalt miks ma, miks ma poe tegin ja võiks oma asju praegu müüb. Üks põhjus ongi selles, et kuidagi järjest enam inimesed hakkasid mu käest küsima, et okei, et sul on nagu selline suhtumine, sa teed selliseid asju, et noh, miks me neid osta tegelikult tekkis täiesti reaalne vajadus. On, on hulka inimesi, kes ei taha tarbida sellist nagu kiirelt vahelduvad trendikaupa, kes tahavad osta siis nii-öelda nihukest väärt mammusus, väärtustatud toodet, ütleme sees või siis seda, et noh, mis on nagu ajatu, et minu disain, mis minu käekiri, noh, ta, ta on lihtsalt niuke ajatu, tegelikult ja naiselik ja selline, mis, mis on täna, homme ja ka kolme aasta pärast tegelikult täiesti OK selga panna või noh, ta ongi ta noh, seal ei ole nagu seal ei ole mingit rendilisi piiranguid. Ma. Ma ei ole nendest lähtunud jaa, jaa, kuidagi lihtsalt see massimood. On nagu on nagu natuke kaugeks mulle jäänud, õigemini ta ongi mul alati natuke kauge olnud või ma ei ole nagu suutnud tegelikult päris lõpuni jagada neid arusaamasid või mõista, miks seda oleks selliselt vaja teha, ma ei ütle, et seda pole vaja, seda loomulikult on vaja. Aga noh, just nimelt see on nagu teadlikkuse küsimus, et milleks sa tahad ennast ümbritseda, mida sa, mida sa tahad, mis su keha ümbritseb, kas need on meeldivad naturaalsed materjalid, millega sul on mõnus olla. Nii tahtsin nii palju pisiasjadega. See on nagu üks suur pikk pilt, selline. Kas need naturaalsed materjalid võivad inimesele pakkuda ka ihaldatud glamuuri sära ja, ja miks mitte ka niisugust klassikat? Loomulikult selle hästi naljakas on see, et kõik sellised nagu mingid ökokaubamärgid tihtipeale nad või seda nagu seostatakse sellise hästi nihukese mingi käsitöölise või siis nagu niukse, no mitte moeka asjaga tegelikult ei ole ju vahet, et, et saab ka teha nagu glamuurset asja, mul ongi mul nii harva sulle nagu täidaks luuled, vanaprouad, koovad mulle erinevaid asju ja, aga see kõik on kõik materjalide niuksed, mul on palju nagu eesti materjale eesti puuvilla, mingeid laojääke siis Indiast, ma toon Niukest puhasti asju. Ja see kõik kokku disaini küsimus, et kui sul, kui sa, kui sul on nagu kaasaegne disain ja sa võib-olla võtadki mingisugusel minevikust või oma vala esiemadelt pärit mõned nagu teadmised või oskused üle, siis kokku sellest tulebki täiesti okei asi. Langevari jätkab vestlust moekunstnik Reet Aus ega meil me rääkisime moest, aga, aga kas kas moest räägitakse, Reet, sinu meelest liiga palju ja kas sellest üldse saab rääkida? Ei räägita liiga palju, temast saab rääkida kyll. Kas muud ei ole niisugune püha lehm, mille, mille kulul ei tohi nalja teha ja, ja sellesse tuleb väga-väga aupaklikult suhtuda, või kuidas, kuidas sina moega ringi käib? No ma arvan, et ei ole üldse ühtegi asja ilmselt olemas, mille kulul ei saaks nalja teha ja samuti ka mood, et. Minule moega selline suhe, et, et mulle mul ei olegi poega, niisugust otsest suhet, et see, kuidas ma nagu voodi teenia, kuidas ma loen ja olen jõudnud, see on nagu alati olnud läbi mingite teiste asjade või kuidagi need teadmised, mis ma ka moodi õppides olen saanud, ma olen neid pigem kogu aeg rakendanud kuskil mujal kas teatris või filmis või mingitelt mingites teistes kohtades ja ja see, et ma nüüd teen nagunii-öelda tegelikult moodi, siis tegelikult see on lihtsalt selle see on nagu see, see ei ole nagu puhas mood, minu jaoks on nagu lihtsalt eneseväljendus läbi selle, et et seetõttu ma ei oskagi öelda, kas kas noh, vaata meil niukest nagu nii-öelda Niukest, Hodgotüüri või Niukest nagu Padofessonit Eestis ju tegelikult eriti ei olegi, et meil ei toimu ei, selliseid suuri üritusi meil ei ole nagu noh, meil ei ole nagu niukesed nagu moemajade süsteem ja meil ei ole ka nagu selliseid noh, meil on väga vähe moekunstnikke, kes peavad oma ateljeed üksinda ja kestis, kes kuidagi hakkama sellega saavad ja kes siis ühe käe sõrmedel üles lugeda. Samas öeldakse eestlaste kohta, et väga-väga moekas moekas rahvas ja, ja väga moeteadlik Jah, ei loomulikult Eesti naine paratamatult vaata, kui sa natuke ringi vaatad, siis, siis, siis tegelikult tundub tõepoolest Ta ei ole sugugi mitte vale, et Eesti naine, suhkrut hoolitseb endast palju ja, ja tegeleb iseendaga palju ja, ja nii-öelda tarbilku moodi üsna palju. Aga noh, tead, see on nagu jälle niisugune küsimus, et ma ei ole siinkohal nagu mingi ma ei ole nagu eriti eriti eriti õige inimene vist rääkima, sest ma ei ole nagu seda nihukest moemaailma niimoodi hoolega jälginud. Et ma oskaks nagu täpselt öelda, mis, mis värk Eestis selle moega on. Kas sulle ei tundu, et, et on meil väga-väga nagu ma ei tea, kas on praegu lihtsalt selline aeg, et väga, väga. Heas heas seisundis onu moega tegelevad inimesed, olgu nad siis moekunstnikud, stilistid või, või, või, või kõik sinna sinna ümber kuuluv, et miskipärast nende nõuanded on nagu A ja O. Tead sa, ma ei oska sulle öelda, kas see nii on vaata moodne tegelikult Eestis suht-koht nagu värske asi üleüldse, eks ole. Tegelikult niukesed moe timmid ja kogu see teadlik väljapoole suunatud tegevus hakkas kuskil 90.-te keskpaigas. Oota, aga meil enne seda olid ikka mingid ajakirjad vanad Elmo randküla. Ja aga see oli nagu Tallinna moemaja ja see oli nagu üks koolkond, üks nagu üks, nagu selline. Mis pagan seal ajakirja nimi olema, seda praegu silu. Ülikõva. Nõukogude Liidu, ta, see oli väga kõva, aga see oli ikkagi niisugune nagu ühtmoodi asi, selline nagu vabamood tekkis kuskil no okei, ilmselt võib-olla natukene liiga teha, aga nagu lihtsalt aeg tekkis, siis võimalus tekkis siis ERKI moešõud olid küll ka enne, aga nagu laiemalt tekkis ikkagi kuskil üheksakümnendatel selline nagu väljapoole asi stilisti elukutse Eestis on ju täpselt samamoodi väga noor asi, noh, ta on tekkinud üldse moeajakirjandus. Kas see kõik on? No just mis puudutab nagu stilistika, et see kõik on tekkinud siis 90.-te alguses. Ja tegelikult Ma arvan, et kui ta kuskil üheksakümnete keskel see moevärk, ma arvan, et just nagu ERKI moe-showga nagu mingis mingis mõttes nagu lahvatas, siis ta oli nagu jube popp värk, nad seda nagu eriti polnud ja ta oligi nagu hästi asi oli nagu tegeleda moega. Noh, mulle tundub, et praegu on see asi just vastupidi natuke rahulikumaks muutunud, et et asjad on nagu natukene vaibunud ja stilistid on nagu leidnud oma nagu sellise noh, on välja kujunenud sellised noh, nagu jõujooned, et kes, millega tegeleb ja ja ka praegu moeakadeemia lõpetanud inimesed, neil on nagu neid valikuid natuke rohkem. Et kui enne oli töötuid moekunstnikke tohutult palju, siis tegelikult see haridus, mis sa sealt saad, sa võib-olla tõesti, sa võid hakata tööle nagu ajakirja juures sa võid minna tööstusesse, sa võid teha oma asja, neid valikuid on üsna palju, siis see haridus on tegelikult üsna niisugune hea ja üsna nagu laia laiahaardeline, et. Me oleme paljudelt oma külalistelt küsinud, et kust, kust mood tuleb, väga erinevaid vastuseid on antud, mis sina arvad, kust kust mood tekib, kes, kes on see esimene tüüp, kes ütleb, et sellel talvel kanname me kõik sõna? Trendid ehk siis, kui seda seda päris nagu ei saa moeks nimetada, mood on natuke võib-olla laiem mõiste, aga, aga ütleme siis nii, et moetööstuse trendid, need töötatakse välja kuskil mingites laborites kolm aastat või neli aastat. Et see on ikkagi nagu kuidagi konstrueeritud. See ei ole niimoodi, et loomulik areng oli küll, see ei ole loomulik, konstrueeritud värk loomulikult, see on niimoodi, et, et need trendid töötatakse välja, lähevad tekstiilitööstusesse, siis töötatakse seal välja kangatrendid, mis tulevad siis, need lähevad laiali moetööstusesse. See on süsteem, see on väga kindel süsteem. Aga kas see on mõeldamatu, et ühel hetkel inimesed inimestele äkki ei meeldi ühel päeval see trend, mis neil on ette nähtud süsteemi poolt mingi triip, täpp, ruut. Ei, no vaata neid vastuvoolu ujujaid on ju nagu alati olnud või nagu see murdehetk, kus nagu millalgi, eks ole, kuuekümnendatel tekkis tegelikult üks niukene huvitav pöördepunkt, kus nagu tekkis nagu tänavamood, ootamatult tekkis olukord, kus moemajad hakkasid kopeerima hoopis tänavat, mitte vastupidi, kui varem oli kogu aeg see, et moemaja dikteeris kõik, mis moes oli siis oli nagu moemajade süsteem. Et siis sellest ajast alates on ju kogu aeg olnud nagu vastuvoolu ujujaid ja on kogu aeg olnud erinevad voolud, mis alates pungist lõpetades ükskõik milleni, eks ole, mis tegelikult mõjutavad siis hoopistükkis nagu väljastpoolt sissepoole on ju neid moeloojaid, et et see on äärmiselt terve, normaalne nähtus ja ma arvan, et, et see on kogu aeg niimoodi, et eks see tööstus peab oma rida ajama, tali, tal ei noh, ta peab oma leiva saama, eks ole, ja see ongi see massimood, mis läheb nagu, mis lähebki selle noh, selle välja töötatud trendide järgi, aga seal kõrval on ju kogu aeg noh, seesama asi on ka mingis mõttes nagu Need, kes on seal kõrval niuksed nagu, nagu oma oma oma teed nagu minejad või siis nagu teadlikult tegijad, kes teevad nagu noh, siis siis alternatiivne rada, et seal alati olemas olnud ja see ei kao kuhugi, ma arvan ja ja see on nagu lihtsalt valikute küsimus, mida keegi nagu tarbide tahab ja kuhu poole ta nagu tõmbub, et et üldse ei ole välistatud see, et ühel hetkel tõepoolest seda massimoe Tarbijate enam nii väga ei leidugi, et kõik see pöördub nagu teistpidi. Kas moe või trendide järgi saab hinnata kuidagi inimeste hoiakuid, mingit teatud moodi aastakümnendil või nüüd ei soovita enam kümnendite kaupa võtta, et mood muutub nii kiiresti? See on hea küsimus on mul praegu esimese, mulle meenus, kui tahtsin seda küsimust teistpidi esitada, mulle meenus see aeg, kus Nõukogude Liidu lõpuotsas võimalikult mujal Kagu-Eestis ma mäletan seda väga selgelt, oli moes ikkagi käia spordi dressidega. Selle väga selge, muud ilmselt restoranides läksid õhtul välja proua Kaja ja viskas oma Puumad ja, ja adid selga ja ja proua samamoodi. Ja see on läbi aastate on see tegelikult niimoodi olnud, et mingi kuni 90.-teni tegelikult olid ikkagi hästi kindlad nagu moevoolud, vaata, kui sa meenutad, onju tulinevuse teksapüks, nihuke, unisex voodeid, nii mehed kui naised, siis kõigil olid teksad jalas, sellel mingit valikut ka ja noh, kui sa mõtled 80.-te peale, eks ole, s80 kõikidel naistel olid batšokid on kogu aeg olnud mingisuguseid nagu väga kindlad asjad ja samamoodi 80 ja lõpuks kogu see spordiriiete nagu kuidas, nagu spordiRiia tuli nagu igapäevamoodi. Noh, mis on, aga ta 90.-te ilmselt üheksakümnendatel olid tipp nagu selles oli see, kui nagu siis tuli pesu tuli niisugusesse tänapäeva või sinna nagu igapäevamoodi, et kombinee, kleidid ja no ühesõnaga ühesõnaga, piirid juba täiesti kadusid ja moeseeriates oli paljas nibu ja nii edasi. Et aga sellest hetkest peale on ju olnud nii, et, et justkui nagu midagi uut pole selles mõttes tulnud, noh enam enam pole olnud ühtegi asja kuskilt nagu võtta, mida, nagu tuua tuua nagu massimoodi, see ring on peale, see ring on täis saanud ja mul on sellepärast tundubki, et selle pärast nagu järjest, nagu kui enne oli, nii et oli üks kümnend mingisugune stiil või okei, viis aastat mingi stiil, nüüd ongi see tsükli läinud niivõrd ajuvabalt kiireks. Tsükkel ongi kaks nädalat. Et noh, neid samu teemasid selle viimase 10 aasta jooksul on 80.-te jõudnud moes olla juba ma ei tea, seitse korda vist või noh, see asi käib nagunii kiiresti kogu aeg oma tõelma, siiralt imetlen neid inimesi, kes suudavad nagu püsida reel ja järgida nagu seda, seda, seda trendide muutumist ja siis nagu vastavalt sellele nagu ennast kohandada. Minu arust on see liialt palju tähelepanuressurssi nõudev, sa ei saa mu elus mitte millegi muuga enam tegeledagi. Me langevarju saades jätkub elav ja humala keskustelu. Reet Aus on meil täna külas. Sa oled nüüd ka projekti avatud, ökokeskuse arendamine, projektijuht, projektijuhi, projektijuhi rasked või mis asi, see on see avatud väga keskus või selle arendamine, mille, kuidas, kuidas sa sinna sattusid? Tegelikult see kõik ongi üks, üks suur suur nagu juhuste jada, okei, noh, juhuseid ei ole ju tegelikult olemas väidetavalt. Aga see on niimoodi, et Tallinna lähistel on üks, üks keskus, kus, kuhu on mis on toiminud juba juba palju aastaid. Ja seal nagu siis nii-öelda viljeletakse sellist väga looduslähedast eluviisi tegemist on lilleorukeskusega ja sinna juurde on plaanis rajada selline koolituskeskus ja kunstikeskus. Et noh, ütleme siis niimoodi, et see võib-olla ongi üks minul niukene suur natukene ikka südameasi, mida ma, mida ma tahaksin väga teha on, on see, et, et luua võimalus siis alternatiivseteks õppimiseks. Et ma olen ise ka kunstiakadeemias õpetanud ja olen seal ka õppinud ja midagi pole teha, mulle tundub, et Need natukene see süsteem, kuidas seal õpetatakse, on natukene oma aja ära elanud, et et sellist loovuse arendamist ja, ja nihukest vaba loomingut natukene seal pärsitakse, et olen lihtsalt tegelenud, tegelenud sellega palju ja lugenud ja uurinud ja leidnud inimesed, kes tegelikult oleksid võimelised pakkuma siis natuke teistsugust lähenemist. Just nimelt kunsti õpingutele ja noh, mitte ainult kunsti, vaid ka muule ja siis ongi tekkimas sinna selline kunstikeskus, kus on keraamikatöökojad, erinevad sellised nagu töötoad ja siis on seal ka sellised piisavalt suured ruumid, kus saab viia läbi ka suuremaid koolitusi. Selle, selle koolituskeskuseni, selle keskuse nimi on MINA, MINA, koolituskeskus ja see projekt, mis on, mis ei algatatud sügisel. On algatatud selleks, et teha sellele kohale siis arengukava ja, ja sellele hoonele eskiisprojekt ja et teha tehasest selline nagu suuremat sorti eeltöö, et, et saaks selle projektiga edasi minna. Nii, kõne nii-öelda siis ühiskondlikult hea töö. No sina igatepidi, ma kuulan su juttu ja, ja oled ära ääretult vajalik inimene. Keskkonnasäästliku mõtlemisega oled veel lisaks taimetoitlane, loobunud lihast, nüüd loobus. Loobusid moodsatest kangastest, mis on kõik kõrgtehnoloogiliselt töödeldud ja nii edasi. Kas sa kunagi midagi raiskad ka? Või siis on täiesti sinu puhul välistatud. Kuidas ta siis saab välistatud olla? Ma elan täiesti tavaliste ja lihtsate elu, ma arvan, nagu elavad enamus inimesed, et võib-olla lihtsalt ma lihtsalt mõru on selliselt lihtsalt läinud, et ühel hetkel kuidagi need loobumiseks kõik on iseenesest tulnud, ega noh, siin räägime sellest. Mul on selles mõttes naljakas, et mu mu enda arust elan nagu täiesti tavaliste lihtsalt elu ja olen täiesti tavaline lihtne tüdruk, selles mõttes, et täpselt samamoodi nagu kõik ülejäänudki toimine teen oma asju, võib-olla. Võib-olla see tõepoolest on, et ma natuke nagu teadlikumalt vaatan, millised tagajärjed mu tegudel on, et et ma noh, proovin siis mitte neid vigu, mis ma teinud olen, proovinud neid mitte korrata, kuigi noh, ega siis see ka alati välja ei tule. Lugesin ühte sinuga tehtud intervjuud olid läbi lugenud raamatu, mis räägib loobumise mõnust ja muutsid seejärel radikaalsed oma harjumusi, mis sa oled, sa oled enesepiitsutaja või loobumine, on ju nii kõige kõige raskem asi? Ei ole see vastupidi, see on jah, sellega nii et kui sa ühel hetkel no võtame näiteks suitsetamine, eks. Mul oli kuidagi jube raske suitsetamisest mingi aeg loobuda, sest ma suitsetasin. Aga see on nagu täpselt seesama asi, et kui sa ühel hetkel saad aru, et sul ei ole seda enam vajas, ei tee seda enam. Ma ei ole ühestki asjast niimoodi loobunud, et okei, homsest päevast seda enam ei tee. Ja siis nagu ennast tagasi hoida, et ma ütlen sulle ausalt, kui mul tuleb suitsu suitsu ka ja kui mul tuleb tahtmine süüa liha, siis ma söön nagu liha ka, et ei ole nagu siin ei ole enese piitsutamisega absoluutselt mitte midagi pistmist. Me lihtsalt on niimoodi läinud, ma ei tea, miks see nii on läinud, see on läinud niimoodi. See ei ole, noh, see on nagu olnud väga, väga niisugune lihtne ja loomulik rada. Et lihtsalt ühel hetkel said nagu ilmselt need napsud nagu joodud ja said mingid asjad nagu tehtud ja ei pakkunud enam noh, see ei olnud enam huvitav, see lihtsalt nagu kogu aeg, seesama asi kordus iga kord üks ja see sama asi siis see paratamatult hakkad otsima mingeid muid asju, kus on nagu mingit muud, mingeid uusi asju, see on nagu mingid uued kvaliteedid ja uued asjad nagu peidus ja ja niimoodi see nagu rada on läinud järjest. Laha värk, kuul on siin ja mõtlen millest, millest kõigepealt Loorgena. Vaat liha on küll asi, millest loobuda ei saa. Kapsasupp hakkab kõõledki, kordama, ennast. Ei hakka. Suhteliselt piiratud arusaama, saad aru taimetoitlaseks. No natuke on piiratud, aru saan siis tegelikult ju neid võimalusi on tohutult palju lisama, olen eluaeg olnud üsna vilets lihase ja selles suhtes ei ole see nagu mingi imede, et ma olen ikkagi juba lapsepõlvest saadik, olen väga periooditi mitte liha. Söönud ja see ei ole see põhimõtteline, selline mitte lihasööja kahju loomaloomast või ei ole. Meenutame kurgil on alustatud lõigata. See on nagu rohkem ikka nagu see nagu saad aru, kas noh, mulle lihtsalt ei maitse liha tegelikult ka kõhus on pärast raske olla ja lihtsalt nagu ei meeldi, see tunne on, see ei ole nagu see. Kõik läheb järjest tihemini. Proovime ühe korraga, jõulude ajal, sööd siis kohe koha, on ju suur verivorsti ja lihavärke. Eks ma pean minema sinna soomlaste juurde, seda, mis neil on, see kaalik ahjus tehtud. Teen endale igasuguseid muid mõnusaid asju. Kahjus ja püreesuppe ja võimalusi on väga palju. Aitäh sulle, Reet tulemast.