Tere hea klassikaraadiokuulaja. Teise juuni helikaja teemad on sellised. Esimesel juunil esietendub rahvusooperis Estonia Erkki-Sven Tüüri ooper Vallenberg. Intervjuu ühe lavastajaga Dmitri Bertmaniga tegi Age Raa. Esimesest kuni kolmanda juunini toimuvad Haapsalus Nargen festivali ava löögina Cyrillus Kreegi muusikapäevad, tutvustab Tõnu Kaljuste. Intervjuu tegi Kersti Inno. Ilmunud on rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu seitsmes aastaraamat. Sellest räägib koostaja Margit Peil Ageraale. Seitsmendal juunil esineb Pärnu kontserdimajas Barbra Hendrix. Intervjuu lauljannaga tegi Kersti Inno. Uksed avas internetipõhine kitarrikool, mis asub aadressil www punkt. Tarri kool punkt ei ju. Ettevõtmisest, räägib kooli looja Kristo Käo. Intervjuu tegi Mirje Mändla. Neljandast kuni kaheksanda juunini toimub Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali prombest raames viies Klaudia Taevi rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss. Konkursist räägib Toomas Cutter Kersti Innole. Kolmandal juunil tähistab tütarlastekoor Ellerhein kontserdiga oma 50 viiendat sünni päeva, kõneleb Tiia-Ester Loitme. Intervjuu tegi Hagera. Viiendast Pärnu orelifestivalist räägib saates kunstiline juht Jaanus torn ja selle intervjuu tegi temaga Ülle Hallik. Saate lõpus on Priit Kuuse muusika Välisuudised. Tänast saadet toimetab Helena Lass. Head kuulamist. Eile õhtul esietendus rahvusooperis Estonia helilooja Erkki-Sven Tüüri ooper val Lemberg ooper, millest on siinmail olnud palju juttu ja mida on siia pikka aega oodatud. Nüüd on ta siis tänu Moskva helikun teatri pealavastaja Dmitri Bertmanni, Neeme Kuninga ja Ene-Liis Semperi ühistööna laval. Lavastuse muusikaline juht on Arvo Volmer ning dirigendina debüteerib rahvusooperis Estonia Risto Joost. Nimiosalist Vallembergi laulab Rootsi kuningliku ooperisolist Jesper Taube. Rääkisin lavastaja Dmitri Bertmanniga esietenduse eelsel õhtul. Kui mulle Arvo Volmer helistas, pakkus välja võimaluse tulla lavastama Erkki-Sven Tüüri ooperit, siis oli minu esmane vastus, ma ei tea sellest ooperist midagi. Vaatasin klaviiri partituuri ja ka Dortmundi teatri lavastuse videot. Ma olin šokis, sain aru, et tegemist on väga keerulise ja tõsise muusikaga aga mulle ei istunud üldsegi libreto ja selle ajaloolise materjali lavastajapoolne käsitlus. See on teatri jaoks väga keeruline, sest selles loos puudub ooperile nii vajalik ja omane armastuse liin, millel ei ooper tugineb ja tänu millele taga elab. Küll oleks Vallembergil mingigi dramaatiline armastus mõne noh, kasvõi juuditarid, keda hiljem oleks tapetud või mingi muu lüüriline liin mis oleks publiku saalis pannud ahhetama ja pisaraid valama. Aga ei ole. Pärast seda, kui olin siin saanud tuttavaks Erkki-Sven Tüüriga, vaatasin ma veelkordsel ooperivideo üle ja sain aru, et on vaja leida Vallenbergi ossa laulja, kes oleks suuteline nii mänguliselt kui vokaalselt kütkestama publikut ja panema just publiku nii endasse kui ka ooperisse armuma. Paar aastat tagasi tõin Rootsi kuninglikus ooperis lavale Jevgeni Uneegini ja seal laulis nimiosalist Jesper Taube. Ja tema tuligi mulle kohe meelde. Helistasin talle ja ta soostus. Selles on ka minu jaoks mingi müstika. Rootslane laulab ajaloolist persooni, rootslast. Mulle tundub, et sellel lavastusel on mingi eriline roll minu elus ja sellest kujuneb mitte ainult minu ja eesti kultuuri jaoks sündmus, vaid juba ka laiemas haardes. Sest see pere ei sarnane mitte millegagi. Me oleme harjunud laskma ooperimuusikal paitada omi kõrvu ja hellitada hinge. Aga see muusika, see paneb meid mõtlema. Tüüri muusika on väga kraalne ja visuaalne. See on 21. sajandi muusika. Ma arvan, et selles lavastuses osaleb igaüks, kes saalis on. See lavastus pole mitte millegi ega mitte kellelegi vastu. Keskmeks on maailma kõige kallim ja väärtuslikum nähtus inimelu, mille kõrval kahvatub kõik inimelu hindamatust väärtusest. Jutustabki Vallemberg. Lavastuse muusikaline juht Arvo Volmer lisas veel omalt poolt. Erkki-Sven Tüür on muutunud üheks olulisemaks heliloojaks tähendab Euroopa kultuuriruumis Eesti mastaapidest üldse rääkimata. Valenbergi ooper? Ma arvan, see on nagu mingisugune pöördepunkt ergiseni loomingus. See on õudselt kihvt sümfooniline partituur mis võtab minu nägemust mööda kokku tegelikult niukse saamise või ehitusloo, kuidas helgiseni ehita sellesse maa küla maailma ja pärast seda, kui nüüd võrrelda, vaadata, mis nüüd edaspidi toimub ja näiteks eriti just hiljuti. Ma arvan, et iganenud, kuuendat sümfooniat, siis ütleme, et see on nagu mingisugune vastavus, millega tõmmatakse joon alla sellele olulisele perioodile, tema loomingus ja ja selle tõttu mul on hea meel, et hoolimata sellest täitsa ooper küll sai alguse saksa poole initsiatiivist, on see nüüd ikkagi lõppude lõpuks koju jõudnud ja kogu ooperitegemises osalenud muusikalisel meeskonnal on olnud küll see üks nägemuslik kogemus. Dmitri Bertmanni lavastatud Erkki-Sven Tüüri ooperi Vallenberg järgmine etendus on täna õhtul ning veel saab ooperit vaadata kuuendal ja kaheksandal juunil. Eile algas kreegi päevadega Haapsalus Nargen festival. Nargenfestival on kolm kuud kestev mereriigi suur suvepidu, mis kutsub mereäärsetes paikades ning ühendab mere ja maa poolt tuleva publiku erinevatest Trei. Ooperi- ja kontserdikohtades alustanud Haapsalus liigub festival naissaarele Laulasmaale, siis taas tormi ja tungi nädalateks naissaarele ning lõpetab piinistus Beethoveni ooperis ideeljo etendustega. Eile avakontserdil sai ülevaate sellest, kuidas kerilius rahvalaule korjas. Esinesid Eesti filharmoonia kammerkoor, Ingrid Vahermeelikke, Hainso Lauri õunapuu, Rein Rannap, Tiit Kikas ja Haapsalu koorid. Kaasa sai laulda kõik see rahvas. Tõnu Kaljuste juhtis vestlusringi, kus osalesid Veljo Tormis, Tiia Järg, Urve Lipp, pusi, Anneli Unt ning Anu Kõlar luges mõtteid Cyrillus Kreegi päevikust. Täna-homme jätkuvad kreegi päevad piiskopilinnuses ja Toomkirikus. Eriilmeliste kontsertidega. Palusin neist rääkima Nargen festivali kunstilise juhi Tõnu Kaljuste. Eks kreek oli ka eriilmeline ja ekse kreegi vaim teeb inimesed omakorda eri ilmiliseks, tema kollektsioonis olid nii vaimulikud rahvalaulud kui ka ilmalikud rahvalaulud, mille hulgas oli ka väga ropp palaule. Ühesõnaga see, mis üles kirjutatud ja inimeste suus eksisteerinud ongi ju kultuur ja meie hästi haritud inimesed siis hakkavad hiljem seda nagu liigendama eri ilmeliseks ja ühe ilmeliseks, aga tegelikult see on elu, mis on kellegi poolt jäädvustatud läbi muusika ja üks olulisi, mis eesti rahvast 1980 niisuguse muusika armastusega inimesi üllatus ja ühendus oli ansambel hõimukokkutulek. Tartu muusikapäevadel oli see täielikult suursündmus ja vahepeal pole nad esinenud. Jaa. Mul on hea meel, et nad nõustusid tulema seal kreegi päevadel ja tegema niisuguse pisikese kamp äkki, et see niisuguse hõimuvaimu jälle nagu üles äratada seda enam, et on tekkinud noori ansambleid, kes samamoodi arendavad folkloori põhjal olevat muusikat, siis selles žanris üritasin ka sinna saada kunagisi ansambli kollaaž, aga nad siiski arvasid, et nii avalikus kontserdis ei julge enam üles astuda. Seda enam, et seal ansamblist on. Et ega meie hulgast lahkunud siis peale hõimu kõlab Ort Tartu meesteansambel, mis on ka väga huvitav ja lisaks Tiit Kikas, kes on alati paelunud oma vaimukat traditsioonidega, kas ka sellel kontserdil kaasate publiku aktiivselt? No selle muusika olemus ongi juba see, et inimesed laulavad kaasa, eesti rahvamuusika ei ole, kuulamismuusikas, on osalemismuusika, nii et need lood, mis tulevad lavalt, neid lauldakse ka publiku hulgas. Pühapäeval Haapsalu lossi kirikus saab kuulata Tõnu Kõrvitsa uudisteost kreegi vihik, mida. Töötab Tõnu Kõrvits on Cyrillus Kreegi üles kirjutatud viisidega varemgi tegelenud ja seetõttu ma pakkusin talle niisuguse mõttekese välja, et kas ta saaks koondada ühte kindlasse tsüklisse need ja mõelda, et Tallinna kammerorkester ja filharmoonia kammerkoori peale. Ja nii on sündinud, eks teos, mida võib siis kreegi vihikuks kutsuda, et keegi üles kirjutatud laulud, aga seaded on Tõnu Kõrvitsa poolt ja. Samal kontserdil tuleb esitusele ka kreegi reekviem on sellest riknemist mitu seadet või kas tuleb kreegi originaalversioon? Ettekandele ei, mina olen ette kandnud niisugust oma väikest versioonikest, kus ma puupillide osa olen jätnud oreli kanda, mida mängib Ene Salumäe, jätnud vase ja koori ja keelpilliorkestri nagu köögiseade põhjal. Ja see mulle meeldib kõige rohkem. Ma arvan, et need seaded võib iga inimene ja need on tehtud nüüd viimasel ajal ka oreliseadeid ja eri jääda. Aga niisugusele kammerkoorile sobib niisugune variant vast kõige rohkem. See idee tulnud minul olude sunnil vahelt tuli mulle Fourier reekviemi interpretatsiooni ajaloost ainult vastupidises suunas. Foree kirjutas oma reekviemi väikesele koosseisule siis rahva tungival nõudmisel ja muusikaringkondade palvel tehti ta suuremaks. Selles väikeses versioonis oli niisugune teatud ilus intiimsus, mis mulle väga meeldis ja kui nüüd kreegi reekviem ette kanda, siis mulle tundub Seda suurt versioone veidikese vähendada, aga sealt ei kao mitte midagi olulist, võib-olla klaar puupillide osa, mis on 300 koosseisul alati tekitanud piisavalt häälestamist, probleeme ja kui ka väiksema kooriga teha, siis tekib teatud balansi probleemined, et see väike seades oleme teinud ja ma kunagi sellega vaikses plaati teinud Nargen Opera kooriga, nüüd kui oli Estonia katastroofi 10. aastapäev, nii et sellesama seade kanname ka seal apsaluseta. Pühapäeval toimuvat kontserti Haapsalu toomkirikust saab klassikaraadiost kuulata otseülekandes. Kontsert algab kell kolm päeval. 25. mail esitles Estonia talveaias oma kuuendat aastaraamatut Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing. Raamatu koostajad Margit Peil küsitles Agera. Kui sa seda raamatut kokku hakkasin panema ja tutvusid nende materjalidega, kas oli sinu jaoks ka midagi sellist, mida sa muusikateadlasele varem ei teadnudki, kui kindlasti oli väga palju, nii et ma arvan, et ega muusikateadlane ei saagi kõike teada, isegi kui see on meie oma Eesti muusika ja muusikaajalugu. Selles mõttes oli see järgmiselt tore töö ja ma olen tõesti tublina ühingule väga tänulik, et ta mulle seda pakkus. Et ma algul kahtlesin, kas ma vastu võtan, aga kui ma sellesse materjali süvenesin ja hakkasin seda otsima, siis tegelikult Ma sain ka mingis mõttes aru, miks tema esitamisele on siin olnud mitmeid probleeme. Tegelikult on probleem on lihtsalt selles, et inimesed ei tea, mis, mis on selle taga, nad ei tea, milline inimene oli Tubin ja mida ta läbi elas kõikidel nendel aastatel, kui ta alates kratist püüdis seda lavale saada ja lõpetades oma ooperitega, mis oli muidugi lihtsalt raske ja kogu seda asjade käiku jälgides ja, ja seda teada saades tänu ka siin ütleme kirjavahetustele, mida ma sain kasutada, siis avaneb tegelikult sellest heliloojast ja nendest helitöödest hoopis teine pilt. Tuginast avanes pilt kui äärmiselt mitmekülgsest sügavast inimesest, kes ei olnud ütleme noh, professionaal ainult muusika alal, vaid ka ta tundis väga paljusid teisi eluvaldkondi ja ta tundis elavat huvi kõige vastu. Ja võib olla ka see oli põhjus, miks ta elas väga sügavalt üle just seda perioodi, mis algas, kui ta käis Tiigi lavastusel, mis tuli välja 1961. aastal. Ja kui ta pärast Eestis käiku SAISis Rootsi maiste eestlaste käest suure hukkamõistu osaliseks ja mida ta läbi elas, et seda me kõik oleme muusika ajaloos muidugi lugenud ja oleme kuulnud, aga aga mida see tegelikult talle tähendas, kui neid kirju lugeda? See on väga kurb ja samal ajal peaksid seda kõik teadma, et sellised olukorrad võivad tekkida ja mis tegelikult takistab inimesi, kunstiga tegelemast. Minul oli ääretult huvitav ja, ja ma ei pea ennast muusikateoreetikuks, keda huvitavad ainult sügavad muusikateoreetilised artiklid. Siin ei ole tegelikult küsimus ainult selles, et milline oli Tubina elukäik, loometöö, sest et tegelikult need lavateosed on tal sündinud ju väga pika loominguperioodi vältel alates kratist, lõpetades riigi õpetajaga. Et, et siin on nagu teine aspekt, see, et et me tegelikult saame teada väga palju eesti kultuuriloost üldse just just nimelt teatri arengust, see on toetunud väga suurel määral Tubina loomingule. Selles raamatus on muidugi olulise koht ooperite Barbara von Tiesenhausen ja Reigi õpetaja lavale tulekutel ja nagu sa rääkisid kratist, aga siin on ka üks unikaalne kirjavahetus, Aarne Miku ja Eduard Tubina kirjavahetus, kuivõrd avameelne see on? No mulle tundub, et Tubin oli oma kirjades üldse suhteliselt avameelne, nii palju, kui see oli võimalik tol ajal Rootsist Eestisse kirju saates, aga mul on selline mulje, et kui ta midagi ei tohtinud öelda, siis ta lihtsalt ei öelnud seda. Aga ta ei jätnud ütlemata kõike seda, mida, mida vähegi sai öelda ja minu meelest on nende kirjavahetus väga avameelne ja see just peegeldab seda valu ja vaeva, kuidas need ooperid lõbuks lavale sai toodud kuidas tuginati usaldatud ja noh, kõik need sellised asjad, mida me ju teame, mis, mis toimusid nendel aastatel. Üks asi, mida ma tahaksin küll selle raamatu kirjutamise puhul ja koostamise puhul rõhutada, on see, et ma mõtlesin väga sageli selle peale, kuivõrd oluline on ikkagi see, millist tööd teevad ajakirjanikud ja kuivõrd oluline nende töö on üldse. Sest et praegu meil ei oleks seda materjali, meil oleks küll Tubina ooper, aga, aga väga palju jääb meil puudu arusaamisest mingi muusikateose osas, kui me ei tea selle tagamaid, kuidas on loodud, mis juhtus, kui see pidi lavale tulema ja kui ta ei tulnud. Nii et, et selles mõttes see oleks väga hea ja lugemiseks just ajakirjanikele ja kõikidele inimestele, kes tegelikult ootavad ajakirjanikelt sisukaid ja, ja häid artikleid, mis kajastavad ajaloolisest aspektist sündmusi, et kui me kirjutame täna mingit artiklit, me peame arvestama, et see säilib ja see annab kunagi pildi meie praegusest hetkest. Seitsmendal juunil annab Pärnust soolokontserdi Ameerikas sündinud kuulus sopran Barbara Hendrix. Tema suurusjärgu ooperi nimedest on Eestis varem esinenud kiride Kanawa, Monza, Räkavaljeefhosey Carreras. Barbara Hendrixi lennukas karjäär sai alguse 1974. aastal, mil ta tegi ooperidebüüdi San Francisco ooperis Ameerikas ja klann torni festivalil euro. Kas pärast seda kutsuti Hendrixit järjest esinema kõikidesse suurematesse ooperimajadesse üle maailma, sealhulgas Pariisi ooperisse, Metro politani kommend kaadmisse, jalas skaalasse? Mustanahalise lauljatari ainulaadne hääl ja tohutu musikaalsus on leidnud väljenduse mitmes žanris sealhulgas džässis. Tema suur armastus on aga kammermuusika. Sageli annab ta soolokontsert, osaleb kammermuusikafestivalidel ja korraldab neid koos sõpradega. Oluline koht Hendrixit soolokavades on saksa liidil, kuid ta on tuntud ka kui prantsuse, Ameerika ja skandinaavia muusika interpreidina ja tutvustajane maailmas. Barbara Hendricks elab oma perega juba aastaid Rootsis ja tal on rootsi kodakondsus. Helistasin lauljatari-le ja pärisin, mida laulab ta Pärnus. Kava algab Robert Schumanni min jooni lauludega köite poeesial, seejärel saab kuulata Ta Foree laule erinevate prantsuse poeetide sõnadel ja Mahleri rüketi laule. Kontserdi teises pooles Antpulanki laulud, pool elu aari sõnadel. Eluaar oli poeet, kes väga inspireeris Bulanki kavas olnud Arnold Schönbergi laule. Nimelt kui söönberg oli veel noor helilooja, teenis ta elatist kabareelaulude loomisega ja lõpuks kõlavad kurtwaili laulud. Pärnus esineb Barbara Hendrix koos maineka Rootsi pianisti Luuve termin keriga. Love on fantastiline pianist, kiidab lauljatar. Nad on juba seitse aastat koostöö, tänud ja esitanud palju kammermuusikat andnud rohkesti kontserte. Kõige tähtsamaks peab lauljatar pianisti juures nagu ka kõigi teiste partnerite lauljate ja dirigentide juures üksteise kuulamist, milles pannakse paika värvid, dünaamika ja kõik muu love on imeliselt tähelepanelik kuulaja ja Hendrix ütleb, et on temalt tohutult pinud. See on rõõmus ja nauditav koostöö, mis harib ka muus osas, neil on alati huvitavaid vestlusi kõikvõimalikel teemadel maailmast ja elust. Barbara Hendrixi aktiivses ooperirepertuaaris on üle 20 rollin. Küsisin, on ta ooperile siiani truuks jäänud. Barbara Hendricks ütleb, et armastab väga ooperit ja teda kutsutakse palju ooperisse. Siiski on ta praegu rohkem pühendunud kammermuusikale, annab palju soolokontserte ja pühendab palju aega proovidele. Kammermuusika vajab palju proove, et tuua välja kõik partituuri ja iga laulus sisulised nüansid. Ta ütleb end olevat tegelikult palju õnnelikum kammermuusikat esitades, kus ta vastutab täielikult ise muusika kvaliteedi eest. Ooperis aga on haaratud palju inimesi ja sageli jääb temasse rahulolematus ka seetõttu, et proove ei tehta piisavalt. Alates debüüdist Montroo jazzfestivalil. 1994. aastal on Barbara Hendrix esinenud üle maailma mitmetel džässmuusikafestivalidel. Tei. Barbara Hendricks ütleb, et ta jätkab siis see on osa tema repertuaarist ka sooloõhtutel. Enamasti esineb džässis koos Magnus Lindgreni kvartetiga. Peagi on neil välja tulemas ka heliplaat Barbara Hendricks ütleb end džässi nautivat, samuti kui kammermuusikat eriti naudib aga improvisatsiooni, millest samuti oluline üksteise kuulamine ja kooste. Barbara Hendrik saabub Eestisse Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali Promplest raames. Lisaks kontserdile on ta tegev tänavuse Klaudia Taevi nimelise noorte ooperilauljate konkursi žürii esinaisena. Pärisin Barbara Hendrik silt, mis on tema soovid ja soovitused noortele lauljatele, kes osalevad Klaudia Taevi nimelisel konkursil. Barbara heldaks ütleb, et konkurssi vajavad noored lauljad selleks, et ennast tutvustada ja saada uusi kogemusi. See ei ole maailma lõpp, kui võitjate hulka ei tulda. Oluline on endale teadvustada oma muusikalisi eesmärke ja ideid ja neid kuulajaga jagada. Barbara Hendricks ütleb ka seda. Tema arvates on praegu noortel lauljatel oma karjääri palju raskem alustada kui temal omal ajal. Praegu tahetakse kõike väga kiiresti saavutada. Muutumiseks ja kasvamiseks on aga vaja aega ja palju esinemisi, kõigepealt väiksemates kohtades. See protsess on aeglane. Avalikkuse poolt on aga tuntav surve pead juba kahekümneselt valmis laulja olema. Et sellele survele vastu panna, on vaja isiklikku aega arenguks. Hendrix ütleb, et temal on väga hästi läinud, et ta siiani esineb ja rõhutab, et kogemusi on andnud talle absoluutselt iga esinemine. Barbara Hendrik soovitab oma noortele kolleegidele püüda vastu seista sellele survele sest kõik tuleb omal ajal. Noorena on vaja kannatlikkust ja püsivust. Vanemaks saades tekib mõistmine, kui imeline oli see aeg, mil oli aega enda jaoks ja kogemusi omandamiseks. Barbara Hendricks ütleb, et tema on ammutanud kogemusi igast esinemisest ja igalt lavalt ja ta ootab väga taaskohtumist eesti publikuga. Seitsmendal juunil kell seitse esineb Barbara Hendrik sool õhtuga Pärnu kontserdimajas. Kui soovite eelnevalt lauljatari seda veel rohkem teada saada, kuulake pühapäeva hommikul kell üheksa portreesaadet Barbara Hendrix, mille tegi Margit Peil pärast lauljatari eelmist esinemist Eestis 1999. Teisipäeval avati Tallinnas uus kitarrikool kitarrikool jõu. Kristo Käo, sina oled selle projekti taga. Kas räägiksid sellest projektist lähemalt, miks selline nagu põhiliselt interneti vahendusel eksisteeriv kitarrikool üldse loodud on ja kuidas see toimib? Üldiselt on nii, et kui mingi asi on võimalik, siis mingil hetkel see ka teoks saab. Aga selle projektiga oli pisut teisiti. Ma arvan, et tehnika oleks võimaldanud seesugust internetti vahendusel töötavat, kitarriga oli juba mõned aastad tagasi käima panna ja tegelikult see idee ongi mitme aasta vanune, aga millegipärast seda tänase päevani teinud mitte keegi olnud. Ja üks põhjus on ka see, et kuigi infot otsitakse internetis väga palju kitarri kohta ja on ka väga palju lehekülgi siis enamasti need on hobikitarristide tehtud ja isegi kui neil on vormistuse pool tip-top ja näeb hea välja, siis tihtipeale see sisu, infoesitus, metoodika on läbi mõtlemata või siis tõesti ebaprofessionaalsel tasemel tehtud. Nii et see nišš oli vaba ja tõepoolest siis Eestis esimest korda on selline asi teoks saanud, kus on koos professionaalne kitarriõppe metoodika, korralik tehniline lahendus. Ja tehnilisest lahendusest rääkides tahaks kindlasti mainida ka, et meie partner, selles osas on Osaühing, Wraithid, kes on ka päris palju tööd ära teinud, nii et see ei ole sugugi ainult ühe inimese projekt, vaid seal on päris suur tehniline meeskond taga. Avapäeva jooksul registreerus ka tohutu hulk huvilisi ja see registreerumine jätkub pidevalt, nii et asi läks siis ühe hooga töösse. Selle asja süda on internetikeskkond, mis töötab sellise vahendava süsteemina ühes otsas on õpetaja ja teises otsas õpilane, nii et see info liigub justkui ringis. Kõigepealt õpilane, siis videote, fotod tekstide, tabulatuuride ja noodikirja ja helilainete abil omandab mingisuguse informatsiooni, teeme ära oma kodused ülesanded ja vastavalt siis selle koolijuhendile ja süsteemidele, laeb need oma sellesse kasutajakontosse, mis siis omakorda saadab teate kas siis emaili või SMSi näol sellele, kes vaatab need ülesanded üle ja siis on võimalik saada tagasisidet, kas õpilane on oma ülesanded õigesti ära teinud, kas ta käest korralikult aru saanud ja kui nii on, siis saab ta vastava kvalifikatsiooni, et liikuda järgmisele tasemele. Need kursused koosnevad tasemetest, see on asja üks külg ja see töötab nagu eesti ja vene keeles ning lähitulevikus ka inglise ja veidi hiljem portugali keeles. Ning keeli on plaanis veelgi lisada. Aga Eesti kasutajatele on veel lisavõimalusi, nimelt kitarrikool pakuka grupi kursusi üle Eesti ja see haru on tegelikult töötanud juba rohkem kui aasta. Ja kursusi on seni olnud ka päris kaugetes eesti nurkades Hiiumaal ja Saaremaal, Tallinnast Tartust rääkimata ning neid kahte asja võimalik kombineerida. Ehk siis, et kes ei saa grupikursustest võib-olla hästi aru või natukene puudub vahepeal või informatsioonist tekib mingisugune lünk, siis alati on võimalik internetist tuge leida ja neil vastavaid videosid ja õpetusi mitu korda üle vaadata ning kolmas suund on kitarriõpik, mis peagi ilmub ja mis seostub ka just selle internetikeskkonnaga. Ja ma arvan, et Eesti puhul võib veel rääkida sellest, et päris oluline on see ehk just maapiirkondades elavatele inimestele, sest et muusikakoole on Eestis küll üle 80, aga nendes kitarri õpetajaid ei ole isegi mitte pooltes ja kus need on kitarriõpetajat, siis kitarri huvi on tohutult suur ja tihti on üle kolme inimese konkureerimas ühelegi tarri õppekohale. Nii et need grupikursused koostöös selle õpiku ja internetiga peaksid veidi siis seda huvi ka leevendama. Erinevus on selles, et kui muusikakoolil tihtipeale ei ole õppeprogrammis konkreetsete eesmärke, need on justkui kirjas, aga seitse aastat aega tundub algele õpilasele nii pikk, et ta ei näegi seda lõppu. Ja kui ta endalt küsib, et kas ma juba nüüd oskan pilli mängida, siis sellele õiget vastust ei ole. Õpetaja ütlete olevat, et veel, et tead, see on selline elukestev projekt, et sa ikka pead veel harjutama, et see ei ole ikka veel, see kitarrikool on üles ehitatud konkreetsetele kursustele, millel on alguse, millele lõppe ja need on päris kompaktsed. Baaskursus akorde kitarril on nominaalkestusega kaks kuud nii internetis kui grupikursusena ja selle läbinuses tegelikult oskab päris palju selliseid praktilisi võtteid, kuidas akordidega laule saata ja kuidas ise neid akorde moodustada. Pigem see süsteem keskendubki sellele, et mitte omandada kuivinformatsiooni, vaid aru saada, miks asjad just sellised on ja kuidas akordide ehitatud. Ja see võimaldab olla inimesel iseenda juhendaja ja ise selle asja arendada. Nii et üks erinevus oleks vägagi reedesed eesmärgid. Aga teisest küljest kuna need kursusi pidevalt lisandub, tuleb erinevaid juurde, siis ei saa kunagi öelda, et kitarrikool on nüüd läbi ja lõpetatud. Selleks ajaks, kui sa oled ühe kursuse läbinud, järgmine, nii et see enesetäiendamise võimalus jääb pikaks ajaks hetkel olemas kortsate kursus sisestamise kursuselt tasuta kursusena ja grupi kurdustena lisaks veel praktiline ansamblimäng ja lähemal ajal siis enne aasta lõppu lisandumas popkitarr, soolomängimine, laulukirjutamise, kursus ja basskitarr, kellel ei ole kitarri, siis kitarrikool võib kursuse ajaks laenata kitarrihuvilistele ja samuti sinna kuuluvat tehnikat häälestusaparaadi, mikrofoni, mida on vaja internetikursuse läbimiseks. Nii et pillide taha asi kindlasti ei jää. Ütleksin õppusele aadressi ka siis pidulikult kitarrikool punkti. Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali trump vest raames toimub neljandast kaheksanda juunini Klaudia Taevi nimeline viies rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss. Konkursi president Toomas Cutter. Konkursi populaarsus ja tase on aastast aastasse kasvanud, kui palju oli seekord? Huvitav jah, tõepoolest, seekord saabus 85 sooviavaldust maailma erinevatest riikidest. Vastavalt meie reglemendile pääses edasi ainult 30, seega tegelikult ju 55 langes välja ja ma lähen väga rahul, sest loodetavasti jäid sõelale kõikidest kõige paremad noored lauljad. Jaga regiooniti on konkurss arenenud edasi, sest lisaks Euroopa lauljatele aasia lauljatele võtavad siis seekord konkursist osa pääsesid konkursile kaks Kanada lauljanna ning lisand kaks osaleb konkursil neli noort eesti solisti, nii et neljanda juuni õhtul pärast pise Carmeni viimast etendust avatakse konkurss, toimub konkrussantide esinemisjärjekorra loosimine ning viiendal hommikul kell 12, mis on lauljate jaoks juba päris normaalne aeg. Ma loodan, astuvadki esimesed võistlejad võistlustulle Pärnu teatris Endla esimene voor viiendal juunil kell 12 ning üritus on tasuta. Teine voor toimub kuuendal juulil algusega kell 12 ja Pärnu raekojas. Ja minu enese jaoks on see nagu alates 96.-st aastast olnud kõige huvitavam voor. Seetõttu seal on meie kohustuslik laul kohustuslik pala, milleks on Franz Schuberti, Ave Maria ja maksimaalselt teise voos. Žürii lubab 15 lauljat, seega 15 erinevat Ave Mariat 15 palvet. See on päris huvitav. Ka see konkursivoor on kõigile tasuta, nii et tasub Pärnusse sõita. Seitsmendal juunil kell seitse õhtul toimub žürii esinaise Barbara Hendrixi soolokontsert Pärnu kontserdimajas kaheksandal juunil kell seitse õhtul algusega on promfesti finaalkontsert, mis on ka Klaudia Taevi konkursi lõppvoor ja kolmas ja kus siis kuus finalisti võistlevad preemiate nimel ja selle nimel, et osaleda 2009 järgmises ooperiprojektis. Ja sellest lõppkontserdist teeb ka ETV otseülekandeid. Raadio kuulajatel tasub klassikaraadiot kuulata ka klassikaraadio teeb kaheksandal juunil otseülekande, kuidas õnnestus saada konkursi žürii tööd juhatamas. Sellise kaliibriga täht nagu Barbara Hendrix. Ausalt öeldes küllalt lihtsalt, sest sellise kaliibriga tähed on inimestena reeglid väga mõistlikud, suured, heatahtlikud ja arusaajad. Ja eks tegelikult žüriis on veel teisigi tähti, selles mõttes, et konkursi žürii liige on ka kinnisterenko üks maailma kaunima tämbriga basse kes teeb üheksandal juunil kell seitse õhtul Pärnu raekojas ka oma soolokontserdi, kus klaveril teda saadab Helin kapten ja, ja lisaks sellele on žüriis Hamburgi muusikaakadeemia professor Ingrid Kremlingdomanski, kelle meistrikursused toimusid just sellel nädalal Eesti muusikaakadeemias, samuti eesti lauljanna Jenny Anvelt, kes praegu Milano konservatooriumi professor Paul Himma, Ivari Ilja. Niisiis on kõik lauluhuvilised kutsutud Pärnusse viiendal, kuuendal juunil. Mõlemal päeval toimuvad konkursivoorud kell 12 päeval viienda Endla teatris kuuendal Pärnu raekojas ning kaheksandal juunil kanname siis üle Klaudia Taevi nimelise viienda rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursi finaali ehk galakontserdi. Vastavalt sellele, milline hääl, kas need basssopran või mida iganes saavutab selle esikoha vastavalt seal pannakse paika ka 2009. aasta ooper. Ja finaalkontserdil esinevad solistid 21. sajandi orkestriga juhatab Erki Pehk. Mis võiks olla parim kink ühele koorile, tema 55.-ks sünnipäevaks? Loomulikult klaver. Just sellise kingi tegi Ellerheina lasteaia noorte huvikeskus. Kullo kinkis koorile juubeliks Estonia klaveri, mis nüüdsest ilutseb kooriharjutussaalis. Ja loomulikult on rõõm mitmepoolne. Pühapäeval, kolmandal juunil on Estonia kontserdisaal Ellerheina päralt. 55 aastat tagasi asutas professor Heino Kaljuste tollase Tallinna pioneeride palee juurde ülelinnalise lastekoori, millest tänaseks saanud kooristuudio ellerhein. Maailmatasemeline koor, kus ei tunta sõna raske. Seda tervikut hoiab karmikäeliselt koos peadirigent Tiia-Ester Lotme. Kui sa tulid 1970. aastal Ellerheina abidirigendiks peadirigent, tuli koori asutaja Heino Kaljuste kas oskasid siis ka hinges aimata, et sa tuled ja oled veel 2007. aastal selle koori peadirigent? Tähendab, ma ei ole iialgi mõelnud selle peale, mis järgmisel sekundil saab. Ma ei mõelnud selle peale iial. Aga seda plaani mul ka ähmaselt kindlalt ei olnud. Et ma nüüd oma eluaja peaksin olema, selle koori juures. Kui Heino Kaljuste elulõng 1989. aastal katkes, oli see sinu jaoks täiesti loomulik jätk, et sa võtad Ellerheina peadirigendikoha vastu ja lähed vigadega edasi. Loomulikult mitte. Kõigepealt on ta ikkagi Kaljuste koor, Kaljuste loodud ja kuna suguvõsa on suur ja lai, siis minu jaoks oli loogiline, et kuskilt sealtpoolt kandist tuleb kohe asemele. Sa ütlesid, et selleks, et tütarlastekooriga tööd teha, peab olema ise parajalt lapsemeelne. Samas kui ma kuulen, kuidas praegu rahvusooperis solistidena töötavad Ellerheina vilistlased ütlevad, et nad said oma laulja teeks nii olulise ja vajaliku distsipliini just ellerheinast ja seda tänu Tiia-Ester Loitmele, siis siin on minu jaoks need käärid. Kas lapsemeelsus ja lapselikus ja väga range distsipliin, kas need on sinu jaoks Tiia, võrdsed? See on lihtsalt ellujäämise moodus. Lavale sa ei saa distsiplineeritud minna, siis sa pead kuidagi keskenduma väga sellele tegevusele, mis sa seal teed, son laulmine. Ja kui sa seal nüüd distsiplineerimatut möllad, siis jah. Aga kui sa ütled, et range distsipliini, siis ma kujutan ette, et pasunad puhuvad ja sõjavägi lööb kulpi kuidagi niimoodi. Seda ei ole. Selle aja jooksul, mis acingori ees oled olnud, kui palju on muutunud Ellerheina repertuaar ja kui palju on muutunud piigad, kes siia laulma tulevad ja laulavad. Tüdrukud on suuremad vanemad, sest keskastmekoor moodustab lastekoorivanem talle ettevalmistuskoor täiesti niisugune nimi tal oligi. Vormib see, et me ju oleme moondunud täielikuks oratooriumikooriks ja kõik unustavad ära, et nad on tüdrukud ja lapsed ka muidugi loomulikult üsna noorukesed siin praegu mõned. Ellerhein on läbi aastate läbi 55 eksistentsi aasta, harjunud sellega, et ellerhein on esimene, ta on Parinda, on eliit. Ta on eeskujuks teistele. Ta on kõige kõige kõige. Nüüd ütled sa, et ellerheinast on saanud juba oratooriumikoor. Ka siin on ellerhein kõige-kõigem. Kõige kõige, kõige ei ole mitte kunagi olnud meie eesmärk vaid vastik on öelda, et me teeme seda tõesti naljaga pooleks ja võiks ka öelda lihtsalt lolli naljaga. Ma joondun jalgpallitreeneri seisukohast, kus jalgpall sinna-tänna. Enne seda käib kuskil tagaruumis psüühiline ettevalmistus, kus sa jutustad. Miks me seda teeme? Kas on ka kusagil mõni selline konkurss olnud Tiia rahvusvahelisel tasandil, kus sa oled tulnud saba sorgus kaotajana koju? Ei ole, ei ole mul saba sorgus olnud, ei ole, ma kaota, ei olnud. Ma pole siiamaani üldse tuult, saba sorgus. Kas sa mõnikord nädala lõpus mõtled ka sellele töömahule, mida sa siin tüdrukutega nädala jooksul oled teinud või sa üldse ei mõtle, sa lihtsalt lähed kogu aeg ajavooga kaasa. Just ma lähen ajalooga kaasa ja tegelikult need, kes ikka nüüd jäägitult on sellele tegevusele pühendunud, on peale minu. Ülle Sander, kelle elu on, on ellerhein. Katrin Kuldjärv, Ester Lepa, Anneli Mäeots, kes on on keskastme koolis kenasti vastu pidanud ja ja kes on ka väga omapärane ja huvitav kuju. Mis asi see on, mis piigasid siin ellerheinas kinni hoiab? No eks ikka muusika, laulmine, Laulmine ikka laulmisega on niimoodi, et vokaal on ikkagi kõige rohkem eelistatum, muusikavorm tähendab laulmise vastu, kui seda kihvtilt teha, seda ju rahvas ikkagi tahab kuulata. Laul on ikka see, mis läheb läbi selle mitmekordse aura, inimest kaitsva kihi, see läheb otse Pums südamesse, nagu terav nool. Mis sa arvad, kui kaua ellerhein püsib maailmatasemelise kuurina? Meie audirigent Chiformatuse paare kirjutas viima Ellerhein, Pifo Eve ja see tähendab seda, et küllap ta kestab ja ma arvan, et tundemärgid näitavad, et inimesed lammutavad maailma ikka tõesti ära ja aga ma arvan, et kui näiteks kui maailm kildudeks lendab, siis iga killu peale On kolm Ellerinsust ja laul läheb edasi. Pärnus Eliisabeti kirikus algas eile õhtul organist Andres Uibo ja Hiina kontratenor kabashani kontserdiga viies Pärnu orelifestival. Eesti pikim festival kestab täpselt kolm kuud, esimesest juunist 31. augustini ning toob orelimuusikat kuulajateni viimsel kui reede õhtul, mis sellesse ajavahemikku mahub? Vähemalt rääkis Pärnu orelifestivali kunstiline juht Jaanus. Tarrim orelifestivalil astuvad siis ülesse praktiliselt kõik Eesti tipporganistid, neid nimesid on palju ja, ja üks oluline asi, mida me nüüd selle viie aasta jooksul oleme tegelikult saanud, loovutanud sellel aastal esimest korda, et et tõesti see lubadus, mida me oleme siin iga aasta üritanud anda, et igal reede õhtul läbivalt terve suvi on orelikontsert ja mõningad niisugused olulisemad asjad, mida ma ka siit välja kohe kindlasti tooksin, on see, 15. juunil tulevad meile kontserdi andma siis Pärnu sõpruslinna sotsist esinejad. Mina olen siin mitu aastat järjest käinud, sotsis seal kontserte andmas, nii-öelda sõprust sinna viimas. Tegemist on siis ühe pianisti ka, kes korraldab sotsis suvel muusikaüritusi, on kohaliku oreli kooli direktor ja ka väga hea pianist. Ja tema teeb siis koostööd Moskva konservatooriumi oreliõppejõuga Ludmilla koolutiga. Kellelgi on siin selline omapärane duo, et mängitakse originaal teoseid, mis on loodud orelile ja klaverile, nii et orel ja klaver mängivad koos. Kui jutt juba väliskülaliste peale läks ja veel kuulda näha saab. Tegelikult meie kavas on põhimõtteliselt nagu üks väis külaline sest Tallinna orelifestivalil raames tuleb neid rohkem ja sellel aastal on ka Tallinna orelifestivali kavas rohkem kontserti just meie Eliisabeti kirikus. Aga Pärnu orelifestivali eesmärk on promoda Eesti organiste, sest nii eesti organistid tihtipeale nendel ei ole võimalus niisugusel tasemel kontserte anda. Ja ka nüüd väliskülalistest tuleb siis tolvan EK Hollandist, kes minu teada on vist praegu hetkel Trondheimi katedraali juures resideeruv organist Norras ja üks huvitav asi, mis, mis kindlasti veel on tulemas, esimesel augustil toimub siis Tallinna orelifestivali ja Pärnu orelifestivali koostöös heliloomingu konkus siis kantakse ette kas kaheksa või üheksa või 10 teost. Kontserdil ja žüriis on Ines Maidre ja Piret Aidula ja siis on ka Tallinna orelifestivali poolt kaks välisžüriiliiget, kes siis neid helitöid hindavad. Kust te, kuidas pileteid saab, pileteid saab ikkagi üks, kolmveerand tundi või tund aega enne kontserti koha peale, et, et me mingisugust üle-eestilist kampaaniat ei tee, et ka kohapealt heligajale pärnast hallik. Käes on Praha kevadfestivali viimased päevad eelmisele lausele päeval, kui meie kaasa elasime, Neeme Järvi juubelikontserdile tegi juustoni sümfooniline koor Prahas Siimon ja Juudas katedraalis väga meeldejääva Brahmsi saksa reekviemi, ettekande kirigeerist Chansousmann aga Muusikaakadeemia saalis oli noore viiuldaja Roman batavatška kavas koguni kas Arvo Pärdi teost fraatress ja peegel peeglis Õhtut raames. Siis Kadri läbenjatškova aariate õhtu tšehhile Radioorkestriga. See jäle Praha linnaorkestri SR Bodo. Kremerata Baltica avas kolmapäeval Rudolf viinumise omagava Tseeweelse poeemiga armastav Andrei Gabriilov mängis Svjatoslav Richteri Kümnenda mälestusaasta sarjas. Veel eile Tšehhi Filharmoonikute ees Charl tütoa ja kõrvalsaalis Skame rattab Errnhaaennsholligeriga Maal üleni Stravinski kava. On viimane Monte Verdi Ors etendus Estates teatris, jättes homseks Gennadi roosidessenski Praha linnaorkestri ees viimaseks kontserdiks jad voolsaki Seitsmenda sümfoonia lõpetama. Ilus festival koosnevale interpreetide konkursiga pidustused ilma vähima väsimuse märgid. See on Rafael kuubeligi asutatud festivali 60. aastakäik. Edela-Saksa raadiofestival Svetzinganis jääb aga veel nädalal. Sel nädalal tuli pea lavale rokokoo teatrisse viiuldaja Leonidas Kaavakos, tema järel pianistandrossif ja Veneetsia orkester Baieri toomkirikus. Kavas gregooriuse laulud vaheldumisi seitsmeteistkümnenda sajandi itaalia muusikaga. Kui eile veel virtuoos paladega viiuldaja Slomomentsis täna taas kontsert Põhjamaade sarjast. Meilgi käinud aldist Lars Anders Tomder Norrast koos Trondheimi solistidega muidugi kavas kriig, tema mälestus aastal. Homme on ka siin kõrvuti Eesti filharmoonia kammerkooriga Bergeni festivalil laulnud suurepära Norra sopran Solvei kringel. Ning uuel nädalal jõuab kas Svetzingeni Kremerata Baltica ikka oma 10. aastapäeva turneedel siingi solistiks Gidon Kremer kavalust tänast Tseebeelise armastav ja seejärel Arvo Pärdi Tabula Rasa. Kas see teisipäevane õhtu Põhjamaades sarjas kõik Svetzingeni kontserdid, kui ei lähe ka otse-eetris on Edela-Saksa raadios lähiaegadel salvestatuine. Ja mitte kaugel Saarimaal on festival end pühendanud samuti Põhjamaade muusikale. Reklaamist festivali tippesinejate kohta loeme, tulevad Baltimaade dirigendi legendid maris Jansons ja Neeme Järvi. Suured Soome dirigendid, salonen sääraste ja see Kerstam, Arvo Pärt residents heliloojana Eesti filharmoonia kammerkooriga ja selle kõrvale ka Rootsi raadio koor, Charlie joonise muusikat tutvustamas muusikateadlase ja pianistina Vytautas Laansbergis. Ja lähemalt üleeile kolm Soome passi mattis salmi nänni Johan tillija Saveli tinen, rasseer saksofonikvartett kirootsideostega, Kremerata Baltica Baltimaade heliloojate kavaga. Kava pole avatud ülehomme ning Neeme Järvi tuleval reedel Haagi residents Di orkestri ees. Tema kavas Sibeliuse viiulikontsert, Taanist pärit viiuldaja Nikolai näideriga. Jakal Nissani neljas sümfoonia Anija päev enne otse oma juubelipäeval on Neeme Järvi resident Di orkestrit dirigeerinud-Prantsusmaal Metsis. Sealse Arsenali suures saalis kõlab Sibeliuse viiulikontserdi snaiper laga Mahleri sümfoonia number üks kontsert toimuks sealgi Saarima muusika festivaliga koostöös. Järel jõutakse 10.-ks juuniks veel Ludwig sburgi lossifestivalile kus lossipargi foorumis kõlab veel kord sama kava Sibeenius maaler. Kuulsad lossi pidustused avatakse aga kaks päeva varem. Neeme Järvi juubelinädal temast veel Pariisi orkessidest on Järvi tänavu juhatanud prantsuse rahvusorkestrit sõjalgitseedeelse Finlandia ja paar tokki, teine riiulikontsert Victoria mullaga. Põnev lugukavades on tal ka eris korrangoldi viiulikontsert, milles soleeris koos residenti orkestriga ois treki festivalilgi tuttav Vadim kloosmann. Samas olulisena truuckneri seitsmes sümfoonia kolm ettekannet haagis Utrechtis. Närvis näib olevat vaibumas Tomissioon tutvustada põhjamaid Baltikumi ja Eestit eeskätt Ühendriikides. Ja nii on tal siis olnud kas USA esiettekandena kah nimeka rootslase Rolf Martinsoni temale pühendatud teos Aaess hinde Morian aastast 2001 millema, ütleme siis ettekanded tegijate poris. Rääkimata Peeter Vähi flöödikontserdi ettekannetest koos Maarika Järviga, Kölni filharmoonia suures Realis. Juuli keskel tuleb revidaaž juhatama oma suveakadeemiat ois traksi festivali aegu Pärnus Tallinnas kirjastuselt seis kohe trükikotta minemast. Neeme Järvi juubelialbum elu muusikas maestro Touch rohke pildimaterjali ja kakskeelse tekstiga eesti ja inglise, milles jutustav sissejuhatav osa Järvi elust ja tegemistest 1980. aastani. Seejärel kroonika kunid tänaseni esmakordselt Neeme Järvi kõiki juhatatud orkestrit ning maailma esiettekanded täiendatud diskograafia värske intervjuu tänavu veebruarist Lotte, Boris ja lõpuks ka värske pildimaterjal eelmise laupäeva juubeliõhtust ning sellele eelnenud soovidest. Aga tähtis uudis veel, et pärast harukordsed vastuvõtuasja kuningliku šoti rahvusorkestri poolt kutsuti Neeme Järvi uuesti orkestrit juhatama Edinburghi kuulsa festivali avasümfooniakontserti 11. augustil. Ja ta alustab Eli Assar hoolis oma kava Heino Elleri, Koidu ja Videviku ning Sibeliuse neljandas infaaniaga. Paavo Järvi määratud värskelt orkestrit Parii peadirigendiks aastast 2010 avaldas oma intervjuudes lootust, et küllap saab Pariisis orkester peatselt tundma paremini ka mitme eesti heliloojale loomingut. Juhatanud Pariisis isegi Villem Kapi teist sümfooniat, asub seda lootust Pariisis täitma just Neeme Järvi dirigeerides orkestrile pari ees. Veebruaris 2008 Eduard Tubina viiendat sümfooniat. Paavo Järvi juhatas orkestrit Pariid kolmapäeval Pariisi play elli saalis. Kavas Sibeliuse viiulikontserdi Eliisabeti asfiiliga ja Šostakovitši seitsmes sümfoonia viis neljapäeval orkestris sama kavaga värskelt renoveeritud enam kui 1000 kohaga Caeni ajaloolisse teatrisse. Ent play elli saalis keeb muusikaelu, nagu suurfestivalil. Seal resident, säilib ka prantsuse raadio filharmoonia orkester, kes just eile mängis vanameister Paavo Lundi käe all Sibeliuse neljandad. Lõpetuseks veel Arvo Pärdist Austrias, Itaalias, Sydney ooperis on maikuu jooksul tervelt 19-l korral laval olnud Tabula Rasa muusikal balletietendus. Homme mängib Tabula Rasa Süürichiska Kremerata Baltica. Esmaspäeval teisipäeval Michelangelo festivalil lament, saated kaameratel Salzburg Alexeil ju piimavõiga. Ning esmaspäeval laulab Pärt tee oma kavas ergiani festivalil ka hilja tantse anda. Teise juuni heligaja saatele tegid koostööd Age Raa, Kersti Inno, Mirje Mändla, Ülle Hallik ja Priit Kuusk. Saadet toimetas Elena Lass. Kokku lõikas Katrin mõõdik aitäh kuulamast.