Tere, head heligaja kuulajad. Kaheksandaks tembri helikajas tuleb juttu sellistel teemadel. 12. detsembril esineb Estonia kontserdisaalis hiljard ansambel 14. kuuendal detsembril kontserdiga noored talendid Aga Omarillis kvartett, kus mängib klaverit ja trompetit ka Jaan Ots. Kontserte, tutvustab Eesti kontserdi produtsent Neeme Bunder. Intervjuu tegime Irja Mändla kaheksandal detsembril toimuma Tartu Ülikooli aulas 13. Lõuna-Eesti meeskooride laulupäev, mida tutvustab Liidia Konsa. Intervjuu tegi Hedvig Lätt Tartust. Kuuendal detsembril esitleti Rahvusooperis Estonia raamatut Helgi Sallo helgib ja heliseb. Sel teemal andis intervjuu Hille Karm. Intervjueeris Agera. 14. detsembril dirigeerib Estonia kontserdisaalis Eesti riikliku sümfoonia Sonia orkestrit Soome dirigent Hannu lindu. Solistan soome tšellist Markko Ilonen. Kontserti tutvustab ERSO direktor Andres Siitan. 13. detsembril tähistatakse Eesti muusika ja teatriakadeemias Karol Simonovski 120 viiendat sünniaastapäeva loengutel kontserdiga. Ülevaate annab Slava Mira Peterson. Intervjueeris Tiina kuningas. Seitsmendal detsembril alustab Pärnu filharmoonia Eesti vabariigi 90.-le juubeliaastale pühendatud kontserdisarjaga eesti heli maagia. Ülle hallikule tutvustas sarja Pärnu filharmoonia direktor Kaia pruuel. Viljandis toimuvatest erinevatest jõulueelsetest. Kontsertidest annab saates ülevaate Maret Tomson. Kaheksandal detsembril Pärnu Eliisabeti kirikus ja üheksandal detsembril Tartu Jaani kirikus saab kuulda puhkpillimuusika kontserti. Jõulumürtsu eripärad. Esinejaid tutvustab Toomas Peterson. Intervjuu saatis Tartust Hedvig Lätt. Saate lõpus muusika, uudised Priit kuuselt. Tänast heligaja Saadet toimetab Helena Lass, head kuulamist. Ta Hellerg, ansambli Eesti kontserditurneed tutvustab Eesti kontserdi produtsent Neeme pundar. Tõsi, see on, et järgmisel nädalal siis tuuritab Eestis seljalt ansambel kohe nelja kontserdiga. Ja tõesti ei lihard ansambel on Eestis vähemalt varasematel aegadel juba üsnagi tuntud, nüüd viimased aastad on nagu millegipärast jäänud vahele ja selles osas minul isiklikult on väga hea meel, et meil õnnestus nad siia saada oleks veelgi suurem hea meel, kui meie esimene plaat oleks õnnestunud, ehk siis koos Müncheni kammerorkestriga, et siia saada, sest just praegu on Erkki-Sven Tüüri uue teose esiettekanded Saksamaal, Hollandis Sis kvastia, mis on neile kirjutatud. Ja kahjuks meil ei õnnestunud see nii-öelda nagu Jackpot siis seekord koju tuua. Yard ansambel tuleb ise, eks, eks Erkki Sveniga saab siis juba vestelda, see, kuidas nad Eeesseerite kandmised läksid, aga täna hommikul põgusast vestlusest ta oli küll väga rahul, tegelikult sellega seekord sissiljard ansambel laulab sellise programmi, mille nimi on siis hiljard ansambli lauluraamat või kuidagi niimoodi. Ehk siis seal on tõesti päris kirev ballett erinevatest ajastutest aegadest, maailma nurkadest kokku lauldud muusikast, võiks öelda, need on no see, mida nad osasid väga palju esitanud autorid, mis on nende lemmikautoreid, võib-olla seal on nii 15.-st sajandist Henry, kaheksanda aegne muusika siis William koornessilt, seal on itaalia Madrigalid, Cyprianda, Roore, Claudia Meruulolt, seal on loomulikult ka kaasaegsemaid teoseid, näiteks nagu Kevin Bryarsilt siis kapeediale Erzgin, muuseas, kes siis käis just hiljuti siin nüüd festivalil ja kes on, on olnud ka hiljardi suve kooli resideeruv helilooja omal ajal, nii et see oli ka mulle väikseks üllatuseks. Et kõlab ka tema teoseid. Seal on loomulikult Arvo Pärt. Arvo Pärt on loomulikult hiljar ansamblile erakordselt oluline aastast juba 88, kui ma õigesti mäletan lõikust esimesed plaadistused, siis said teoks siis Emmy plaadifirmas. Aga loomulikult on hiljard ansambel laulnud ikka väga palju teisi eesti heliloojaid, muuseas nagu sa praeguse järgis türgi, samuti Veljo Tormis ja ka igasugused teised maailma heliloojad nagu miljon näiteks või Kevin PRIAs, millest oli nagu just jutt üks väga põnev hüpe toimub ka selle kontserdiprogrammis Armeeniasse, teine kiriku vaimulik kudesse lauludesse, mida on siis ka omas tõlgenduses teinud Hortus Musicus teatavasti Agas sama mõttemaailm on ka köitnud just nimelt filiaal ansamblit. Et vot selline kirev ja minu arust nagu kava, just, et see oli nagu meiega, spetsiaalne tahtmine ei keskenduks nagu ühte mõttemaailmast. Filiaal on sedasorti ansambel, kes laulab tõesti väga palju erinevat muusikat ja on seda teinud juba. Kui ma nüüd õigesti mäletan, kas alguses oli 70 neli-viis 1974, kui ansambel hakkas tegutsemist ja ja kuni tänaseni päevani välja, nad annavad 100 kontserti aastas tegelikult üks maailma suuremates saalides sky mõista, nii et igal juhul on see üks vahva, kokku, saame taas. Ja nagu juttu oli, siis miljard ansambel tuuritaksin nelja kontserdiga järgmisel nädalal, 12. detsembril Estonia kontserdisaalis, 13. Vanemuise kontserdimajas, 14. detsembril Pärnu kontserdimajas ja viimane kontsert on 15. detsembril ja siis ollakse jõhvi kontserdimajas. Otsekui vastukaaluks meie eelnevale jutule, kus siis tõesti viljard ansambli näol on tegemist juba traditsioon toonidega nähtusega, siis ka tutvustab Eesti Kontsert uusi talente, sarjas noored talendid. Kontserdi kavas on ühelt poolt siis saksa muusikute interpretatsioon Omarillis kvartett ja teiselt poolt siis eesti muusik Jaan Ots, kes mängib kaalide, trompet. See on üks koostöö, mis Jaan Ots on teinud juba päris mitmeid aastaid erinevatel kontserditel erinevatel festivalidel, siis teispool piiri nad on jõudnud esineda ka muuhulgas lutserni kuulsal festivalil aga ka erinevatest festivalidest Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal on esinetud muidugi Hernis, Beethoven, festil on siis need on tegelikult päris sellised kaalukad ja suured ettevõtmised, mida juba on tehtud. Kvarteti iseloomustab kirglik koos mängija, perfektne kokku kõlamine, miski kõlavad väga fantastiliselt. Aga absoluutselt selge on see, et, et kui on noored inimesed just nagu põlemisega tuliselt oma asja teevad, siis ta just täpselt niimoodi hakkabki kokku. Kõlamas on kirglik ja tuline kokku mängimine ja meie noor talent Jaan Ots mängib seal kaasa ja minu jaoks on ta selles mõttes täiesti fenomenaalne noor muusik, kes mängib nii klaverit kui ka trompetit ja mõlemad päris nagu hästi. Ja tellisime ka loo selleks kontserdiks, nii et toimub üks esiettekanne siin Eino Tambergi hüvastijätt, see on siis trumpetile ja keelpillikvartetile. Nii et selline huvitav koostöö ma ei austa, ei tea ühtegi teist muusikut, küll karga pähe, kes mängib klaverit ja trompetit väga kõrgtasemel koos. Ma tean mõnda ühte lauljat, mul tuli meelde for plaan on näiteks selline, kes on väljaõppinud trompetimängija, kuigi tal ammusest loobunud, aga, aga Jaan teeb seda mõlemat, näiteks eelmine aasta Konbriol ta ju võttis osa mõlemal pillil. Alguses oli see trompeti, pärast mängis klaverit ja minul vajus täitsa suu lahti. Kavas on siis seekord Beethoven ja Hayden ja kartšuumad, nii et ta on üsna selline saksa-keskne programmi plussis. Eino Tambergi hüvastijätt kõlab dist Beethoveni klaverisonaat number 30, tuur hobust 109 ja Haydni keelpillikvarteti oopus 20, number viis ja Robert Schumanni klaverikvintett hobust 44 s tuur. Kontserdid toimuvad 11. detsembril kell kolm Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja 15. detsembril kell viis Tartus Ülikooli aulas. Tiigi seltsimaja koostöös Lõuna-Eesti meeskooride ja Eesti meestelaulu seltsiga korraldavad täna Tartu Ülikooli aulas traditsioonilise Lõuna-Eesti meestelaulu päeva, mida tutvustab üks peakorraldaja Liidia Konsa. Tõesti laupäeval, kaheksandal detsembril saavad kokku Tartu Ülikooli aulas Lõuna-Eesti meeskoorid, see on juba siis kolmeteistkümnendat korda ja siin võib öelda seda, et need meeskoorid, kes on 13 aastat käinud Lõuna-Eesti meestelaulu päeval, on ikka enamuses ühed ja samad koorid, on küll ka väikseid kaotusi, aga mille üle on eriti hea meel, on ka juurde tulnud uusi koore ja nimelt just noorte meeskoor. Siin tahaks kiita Eesti meestelaulu seltsi, kes teeb väga suurt tööd selleks, et, et meeskooridel oleks järelkasvu ja nii ka laupäeval tulevad siis Kuu ülikooli aulasse Tartu poistekoor, kes on ka juba mitmendat aastat käinud meestelaulu päeval, siis tulevad noorte meeskoorid ja neid on siis tulemas viis noorte meeskoorid ja sealhulgas siis üks päris verivärske noortemeeskonnas on Viljandist ja siis ülejäänud on siis täiskasvanute meeskoorid ja tõesti, iga kord, kui me kutsume neid, siis mehed tulevad väga hea meelega Tartusse. Laulupäeva idee autor ja kunstiline juht on kõik need aastad olnud Alo Ritsing. Päeva aitavad korraldada aga siis meeskooride kooride vanemad või, või siis kelle siis koor välja pakub, kesse abimees võiks korraldusel olla? Tartusse kogunevad Lõuna-Eesti meeskoorid ja noorte meeskoorid, kust need kõik on kohale tulnud. Esindatud on siis Põlvamaa, Võrumaa, Viljandimaa, Tartumaa loomulikult on ka Ida-Viru Alt Avinurme meeskoor, kes küll lõunaeesti meest see alla ei kuulu, aga me väga hea meelega võtsime ka nemad vastu ja nemad on ka kõik aastad käinud, kenasti kohal, jäi mul mõni maakond märkimata. Ta siis Jõgevamaameeskoorid, jah, ja Jõgevalt on ka noorte meeskoor tulemas, kes on siis loodud 2006. aastal, nii et niisugused, mõned väga noored noorte meeskoorid ja mõned siis juba niisugused staažikamad nagu Elva meeskoor näiteks. Ja kindlasti on esindatud. Jah, aga tartus noorte meeskoori kahjuks ei ole, on siin aastaid, kui ta tegutses, aga ega seda meeskoori noorte meeskoori luua väga kerge ei ole ja ma siin jälle kiidan seda Eesti meestelaulu seltsi, kes niisuguse järjepidevusega tegeleb sellega, et neid koore juurde luua ja otsib ka siis selliseid dirigente kohapeal, kes siis seda tööd võiksid teha, mis võiks olla stiimuliks, et tulla laulma meeskoor ja noorte meeskoori stiimuliks? Ma ei oska nüüd praegu seda öelda, vist selleks tuleks tulla laulupäevale ja vaadata ta seda, mis seal saalis valitseb. See on, see mehed tahavad omavahel koos käia, mees, koolidel on omad traditsioonid. Siis need kontsertid, laulupeod, sellest peab sinna sisse peab tulema, et aru saada, mis see on, mis neid mehi liidab ja mis neid mehi paneb käima mitte ühe aasta, vaid kümneid aastaid koos seda peab ise tunnetama, seda ma ei oska niimoodi öelda, aga seda saab tunda ülikooli aulas, kui te tulete kontserdile, kui palju neid laulumehi, kui tuleb ülikooli aulasse, oi neid tuleb nii palju kokku, et on väikene hirm, kuidas me sinna kõik ära mahume, sest kui on tulemas, siis 17 koori ja võib-olla kui natukene kavast rääkida, siis on seal nii klassikaline koorimuusika kui ka kaasaegsete autorite looming, sealhulgas siis ka Alo Ritsingu koorilooming ja mis siis natuke teistmoodi on, on see, et seekord mehed esitavad, et ka rahvalikke laule ja neid saadab ansambel mini MTJ ja koorid astuvad üles iseseisvalt, kui ka ühegoriga ühel koorina ja jah, ja kui ikkagi veel arvust jäi mul ütlemata, siis see arv võiks küündida kuskil 400-ni. Suur aitäh Liidia Konsa selle intervjuu eest ja kutsume kõiki koorilaulusõpru täna Tartu Ülikooli aulasse, kus algusega kell 17 saab toimuma traditsiooniline Lõuna-Eesti. Helgi Sallo helgib ja heliseb, see on uue raamatu pealkiri, mille on kirjutanud Hille Karm. Helgi Sallo, st on ka varem ilmunud raamat, mille on kirjutanud Reet Mikkel. Karmalane häbematu ja ma küsin, kas siin selles raamatus on ka eelmises raamatus katkeid või tsitaate, katkeid ja tsitaate? Ei ole, aga ma ütlen ausalt, et ma lugesin läbi kõik raamatud, mis Helgi Sallo st varem olid kirjutatud ja reetnikeli raamatut hoidsin ma päris tükk aega oma laua peal. Ja ma lugesin seda rida-realt ja see oli ka suuresti abiks mulle abiks selles mõttes, et aitas meenutada ja Helgi neid rolle, mida mina ju näinud ei olnud või teisalt olin ära unustanud, et sellest raamatust nagu ka teistest oli palju abi. Samas kordusi kindlasti on, sest tegemist on ühe inimese elulooga. Aga ühe inimese eluloos on ühed ja samad sündmused. Me küll võime neid natuke teise külje pealt vaadata ja Helgi ise ka kindlasti mäletab aegade möödudes natukene teisiti. Aga tegemist on ju ikkagi heldis Alloga ja tema elulooga, mis on kordumatu. Öelge Hille Karm, kuivõrd palju Helgi Sallo ise teile abiks oli, sest me teame, et ta ei ole eriti altis, ei ajakirjandusega suhtlema, intervjuusid andma, ta on oma olemuselt küllaltki tagasihoidlik, temal lavainimene. Algul oli raske, aga hiljem läks meie koostöö väga hästi ja ma ei oskagi seda seletada. Mul on niisugune tunne, et meie vahel tekkis või oli ka juba varem mingi seletamatu side, sest me ju kohtusime kümmekond aastat tagasi, kui ütlesin Eesti naises ajakirjanikuna ja ma tegin Heigi sallast, portreeloo ja side, niisugune tunne minu siis vähemasti, et too, et ma puudutasin ainult mingit õige pealmist osa sellest inimesest, et ma kindlasti tahaksin temaga kohtuda. Ja vaat, seesama tunne viis mind nüüd raamatu nii ja mul oli siiralt hea meel, kui Helgi Sallo lõpuks ütles, et no kui ma selle lasin kirjutada, siis võib-olla tõesti teie. Ja siis me hakkasime peale ja mind väga hämmastas selgi tohutut kohusetundlikkus ja täpsusmina ja valmis suhtlema natuke boheemlaslik oma inimesega, helki tulime kohtumistele alati minut enne mind vähemalt ja see põhjalikkus, millega ta suhtus kogu meie tegemise protsessi, see oli väga mõnus ja ma pean ütlema, et ka selles suhtes Helgi oli kindlasti Maximalist, nagu on paljud teda paremini tundvad inimesed raamatust kirjeldanud, et telgi tahab alati, et oleks maksimum. Ise ta ütleb selle raamatu kohta küll lõpuks, et see Varblase lend üle põllu. Aga võib-olla see on teatriinimese soovunelm, et, et põhiliselt kirjutataks ikkagi teatrist ja tema rollidest, aga see raamat ei ole päris teatriraamat. Järgmisel reedel, 14. detsembril dirigeerib Estonia kontserdisaalis Eesti riikliku sümfooniaorkestrit Soome dirigent Hannu Lintu soliston tšellist Markko Ilonen. ERSO kontserti tutvustab nüüd ERSO direktor Andres Siitan. Tutvustage Hannu Lintu ja milline positsioon temal Soome muusikaelus on? Kõigepealt vist peab mainima seda, et Soome on üldse andnud maailmale ikkagi märkimist väärse hulga fantastiliselt heitdirigente võib-olla siin nimetades vaid mõned nimed nagu Esa-Pekka, Halonen, Jukka-Pekka, Saraste sagari, Oramo ja veel paljud-paljud, teised vanemast põlvkonnast, Paavo peri, Lund, Leiksee Kerstam. Nii et miks nüüd nii täpselt on, et just Soomest on tulnud nii palju häid dirigente? Eks seal peab ka mingisugune põhjus olevat ja üheks selleks põhjuseks on kindlasti Sibeliuse Akadeemia üks niisugune erakordne õppejõud seal nagu Jorma panula, kelle käe alt siis neid dirigente nii palju tulnud on. Ja täpselt samuti on Hanno lindu Jorma panule õpilane maailmas, praegu kogub ta tuntust järjest rohkem ja rohkem. Peadirigent on Hanno lindu olnud Turu orkestri juures, siis mõnda aega oli ta Helsingori orkestri peadirigent ja nüüd on ta nimetatud ka Tampere linnaorkestri peadirigendiks, nii et maailmas üpris hästi tuntud ja Soomes väga-väga hinnatud dirigent. Temal on olnud ka Eestiga varem kontakte, millised need olid? Eestis on ta töötanud jah, varem ühel korral ja see oli minu Diana aastal 2004, kui ta tegi koos Rahvusooper Estonia ja Soome rahvusooperiga tegid ühisprojekti. Mis oli siis Tauno pilkaneni ooper Mare ja tema poeg. Nii et ka Eesti publikule ja on, on ta juba natukene tuntud. Aga nüüd, järgmise reede solist Marko Ilonen on ju otseselt erzoga koos mänginud, millal see oli viimati? Marko ülal on jah, tõepoolest on, on ERSO-ga mänginud, sellest on küll juba mõnda aega möödas 15 aastat, täpsemalt ehk siis meie viimane koostöö oli 92. aastal, kui ta oli üks solistidest Beethoveni kolmikkontserdis. Aga Marko Ülonen on praegusel hetkel üks kõige kõige hinnata tomeid Soomet selliste ja ta on pidevalt nõutud külaline nende Soome kõige olulisemate paremate orkestrite ees ja täpselt samuti väga nõutud solist üle terve maailma. Isiklikult väga ootan seda, seda huvitavat koostööd, sest Peteris vasksi tšellokontsert, mis minu teada kõlab Eestis esimest korda väga huvitav teos ja vasksi kohta võib-olla nii palju, et Eestis teda väga palju ei mängita, aga lätlaste jaoks on ta praegusel hetkel üks kõige olulisemaid heliloojaid ja noh, eks niisugune võrdlemine on alati natukene meelevaldne, aga lätlaste jaoks on ta võib-olla võib-olla midagi samasugust nagu Arvo Pärt Eesti muusika jaoks. Mis on 14. detsembril veel kavas? Alustame seda kontserti siis, nagu ma juba ütlesin Xi tšellokontserdiga, selle järel tuleb Sibeliuse kuues sümfoonia jälle teha Sibeljast ühe väga-väga hea soome dirigendi, kas see on alati orkestri jaoks oluline sündmus ja loodetavasti ja elamus ka publikule. Ja lõpetame selle kontserdi tibishi merega. Nüüd ERSO jõuluaega jäävatest kontsertidest tuleb klassikaraadios kindlasti lähiajal veel eraldi juttu, aga rääkige, mis orkestrile üldse sel aastal veel ees on? No pärast seda 14. detsembri kontserti tulebki meil suurem jõuluprojekt, milleks sellel aastal on meil siis Haydni oratoorium Loomine, seda juhatab dirigent Suurbritanniast Edwards higinbotum ja tuleb meile laulma Oxfordi kolledži poistekoor. See on üks väga hea koor ja, ja peaks tulema tore projekt, sest Haydni Loomine on, on sellel kooril ka praktiliselt igal aastal programmis ja On nad seda esitanud väga paljudes kohtades ja igal pool väga kiitvaid hinnanguid saanud ja jõuluajal jah, on meil jälle rohkem tööd, ei kanname seda Haydni loomist ette sugugi mitte ainult Tallinnas, vaid käime läbi kõik suuremad kontserdimajad, ehk siis toimub see oratoorium 18. detsembril jõhvi kontserdimajas, 19. Tallinnas, 21. detsembril Tartus Vanemuise kontserdimajas ja 22. detsembril Pärnu kontserdimajas solistideks seekord Kädi plaas, Andrus Tiitus ja Uku Joller. Järgmisele Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdile võimalus siis kõigil minna 14. detsembril. Klassikaraadio salvestab selle kontserdi ning eetris on see kaheksanda jaanuari õhtul. Järgmisel nädalal, 13. detsembril neljapäeval tähistatakse Eesti muusika ja teatriakadeemias Poola helilooja Kärol Shimonovski 120 viiendat sünni ja seitsmekümnendat surma-aastapäeva. Seda tehakse koostöös Poola saatkonnaga. Poola saatkonna kultuurireferent Slovomira Peterson, mis sellel päeval toimuma hakkab? Gunnar Poola poolt pole riigi poolt on see aasta välja kulutanud manovski aastaks siis meil on see väga-väga mõnus kohustus tähelepanu pöörduma Justusimenovskile. Ja täpselt sellel aastal, kuna tal möödub 125 aastat sünniaastast 70 aastat, kui tähistame tema surma-aastapäeva. Ja siis seda tähistatakse igal pool maailmas. Kuna sõnanovski ka tuntud helilooja ja väga tähelepanu väärt. Tallinnas korraldame koostöös Eesti muusika- ja teatriakadeemia ka seda päeva päev koosneb siis igasugustest üritustest. See päev ei ole otseses mõttes seotud mingi tähtsa kuupäeva Kasemanovski elust. Aga see päev oli valitud just sellepärast, et see aeg sobis esinejatele. Ja neid esinejad on väga väljapaistvad ja väga tähelepanu väärset Eestist kontserdi ajal meie saame kuulda kalusemanovski teosed, Mihkel poli tuses siis ka Maris Tipmanni ja siis Deannestori esituses. Samas Poola kurbija laulud laulab ka meile väga väljapaistev sopran Porsche nahalasimovithas pidanski muusikaakadeemiast ja saadab Christian Skopska klaveril. Kontsert toimub siis kell kuus Eesti muusika ja teatriakadeemias. Kontsert on nagu jubilaade kontserdid on tasuta ja justan pühendatud parasemanovski 125 sünniaastapäevale ja kontserdi ajal saame põlata igasuguseid teoseid. Näiteks just kurbija lauludest kuulame läid seaduse suure age suvebused ka need kaks teosed, mida meie väga hästi teame siin Eestis hästi filharmoonia kammerkoori esituses jaa, Kuredki seades. Ja siis kaks teised laulud on siis uus mama ja uisuretska. Ja siis Mihkel. Mis kannab pealkiri, sireenide saar, nii et siis perest kuulame ka igasuguseid muu šanovski poolt loodud laulud pealkirjaga üldpealkirjaga soov objenie. Et siis Nendest see, mida ma odanate neid laulud, mis ta tavaliselt lauldakse lastele ja mis on lasteluuletused, nii et ma arvan, et see tuleb erakordselt sellele tähelepanu panna. Ja siis mängitakse ka müütid. Müüdid mängib viiulile ja klaverile juust mallis Tipman ja Deanestor. Nii et millest koosneb kontserdi ja muidu kontserdi ajal, meie üritame ka välja loosida plaate Zemanovski muusikaga viktoriini osalejate vahel. Et muusikaga DNS toimub Torintsemanovski kohta samas diktorina riputatud Muusikaakadeemia koduleheküljel ja Poola saatkonna koduleheküljel. Ja vastused viktoriinile võib leidma Muusikaakadeemia poolt korraldatud Eesti muusika ja teatriakadeemia raamatukogus neiduses, mis on pühendatud Carolsemanovskile. Ja siis samas loengus, mida peab meie palvel matis Lill kell kaks Eesti muusika ja teatriakadeemias kammersaalis ja loeng on pühendatud ka Carolsemanovski loomingule, nii et siis kõik need üritused, loeng, kontsert kell kuus 13. detsembril, kus kõik on väga-väga teretulnud ja kus keegi ootavad igasuguseid üllatusi. Aga suur tänu, Slava, Mira Peterson. Aitäh ja olete väga-väga teretulnud. Pärnu filharmoonia alustas Eesti vabariigi 90.-le juubeliaastale pühendatud kontserdisarja eesti helimaagia pealkirja rääkis lahti Pärnu filharmoonia direktor Kaija Bruel. Siin 28. novembril suure ja minu arust väga ilusa telesuuga ja mõni oli ka kohal igal pool Eesti sai alguse Eesti vabariigi 90 juubeliaasta. Ja ma arvan, et see on üsna selline loogiline järeldus, et üks Eesti orkester, ehk siis meie puhul Pärnu linnaorkester ja ettevõttena seal taga siis Pärnu filharmoonia. Et sellest lähtuvalt on siis terve hooaeg nii-öelda ennekõike pühendatud eesti muusikale eesti heliloojatele. Ja kui me mõtlesime, et tegelikult võiks kogu seda kontserdisarja kuidagi nimetada, no siis oli mõte, et nad Eesti hooaeg no ta on niikuinii eesti vajaga, et kuidas siis on, jaksan vaata, mis ta nagu sisuliselt on ja ja see ongi eesti helimaagia ehk siis mitte helimaagia ühesõnaga, vaid et, et see, mis on maagiline tegelikult nii kuulaja, looja kui ka interpreedi jaoks ongi just eesti heli ise, see on maagiline. Ja ta on sellepärast, et, et meil on tegelikult väga palju neid heliloojaid kes on seal kohati võib-olla, kõlab pateetiliselt, kui öelda, et nõukogude ajal jäid hammasrataste vahele ja ja on teenimatult tähelepanuta jäänud. Aga tegelikult see väga paljude puhul niimoodi ongi, et kui me näiteks teame, et Artur Kapp tema tegelikult peale teist maailmasõda praktiliselt midagi enam ei Loonudki. On neid, kellel on olnud väga traagiline saatus ja kelle looming on väga selline emotsionaalne ja kui sul on ikkagi sinu maal ja rahval ja ka sinu enda peres on olnud traagilisi sündmusi, siis väga paljud heliloojad tegelikult peale teist maailmasõda enam kas ei loonud või neil ei olnudki võimalust luua, sest ei olnud enam võimalust seda seda loomingut avaldada. Aga helimaagiat on muidugi palju ja palju uusi helisid, mida me loodame maagiliselt avada nii iseenda kui ka publiku jaoks. Eesti hooaja eilsel esimesel kontserdil prelüüd 90 aastat Eesti tšellomuusikat esinesid tšellist Aare Tammesalu ja pianist Piia paemurru. Kontserdi kavas oli läbilõige Eesti komponistide tšelloteostest, mis oli kui põnev jalutuskäik eesti muusikamaastikel läbi üheksa aastakümne. Kaia Proel jätkab ligi aasta kestva sarja põnevamate hetkedega. Üks asi, millest ma kindlasti tahaks rääkida, on 2008. aasta veebruarikuus taaslinastuv film, noored kotkad ja miks mina räägin filmist siis sellepärast, et, et tegemist on 1927. aastal Oskar Lutsu venna Theodor Lutsu poolt tehtud seisa esimese suure vabadussõjast jutustava filmiga, see on tummfilm. Ja tol ajal oli see täiesti tavaline traditsioon, et et kinos tummfilm siin alla tummfilmile alla, siis mängis orkestri elavat muusikat ja nüüd siis koostöös Taska filmi ja Eesti kinoliiduga oleme selle hiigelprojektis käsile võtnud, et filmiinimeste pärusmaaks jääb siis selle filmi nõustamine on teada ka seda, et, et sellest filmist umbes 15 minutit on kadunud. Et Theodor Lutsuga mälestustest on nagu teada mingeid kaadrite kirjeldusi, mida, mida leitud ei ole meie pool, siis Pärnu filharmoonia pool on siis filmimuusika. Et nii palju kui me teame tollest ajast nendest ajaleheartiklitest ja reklaamplakatitest, et ei olnud eraldi autorimuusikat loodud sellele filmile. Küll aga on üks tolle aja 27. aasta Eesti Päevalehes on kirjas, et see oli Voldemar tagu juhatus, folkloori Palazzy orkester mängis eriliselt kokku seatud eesti viisidest, muusika tehti spetsiaalselt selle jaoks kokku seotud Eesti viisid. Et meie filmiprojekti puhul siis on selleks helilooja Jaak Jürisson kesis eriliselt kokku seab Eesti viisa ja vastavalt siis kus on vaja, loob ka uut muusikat. Nii et 22. 23. 24. veebruaril siis Tartu-Tallinn-Jõhvi ja Pärnu kontserdimajad on need, kus siis madi elavalt, taas esilinastub see film, mis on restaureeritud ja siis meie poolt siis sinna see muusika alla. See on siis üks suuremaid ettevõtmisi järgmisest aastast, aga mida ma pean, on oluliseks, on see, et ja mille üle mul on väga hea meel, et me läheme suvel Lääne-Eesti saarte tuurile orkestriga. Taaspõhi on, et me mängime Eesti muusikat ja Lääne-Eesti saared, mis siis meile eelmine aasta Me käisime Vilsandil, siis sel korral me võtame natukene suuremad saared, on siis Kihnu, Ruhnu, Muhu, Saaremaa ja Hiiumaa ja järgmise kontserdihooaja septembrikuus me avame väga suurejooneliselt, me võtame ette ooperi. Ja selleks on Veljo Tormise 66. aastal loodud ooper Luige lendad, Veljo Tormis. Reeglina teatakse sellise rahvamuusika ja koorimuusika autorina ennekõike ja ka film kevade näiteks on tema filmimuusika siis ooperitormis tuntakse tegelikult Stelised, vähesel imeilus muusika ja ja ma usun, et, et see on taas üks helimaagia, mis sünnib Pärnu kontserdimajas ja lõpetame järgmisel aastal novembrikuus. Urmas Sisaski Tedeumiga, mida me esitame koos Pärnu kammerkooriga, et peaaegu et terve aasta tegeleb Pärnu filharmoonia ainult eesti muusikaga ei ole, ainult et me ei unusta ka maailmamuusikat, siiski meil on, meil on Viini klassikute kava siin kevadel tulemas ja jaanuari lõpus, veebruari alguses koos rammiga. Me esitame, jaga plaadistame Kevin Briersi kontrabassikontserti. Et siin on selliseid maailma muusika, tippsündmusi jääb ka sinna, aga, aga ennekõike sellised oma produtseeritud kavad on pühendatud eesti heliloomingule. Heligajale Pärnust Ülle Hallik Milline on osa Viljandi linna muusikaelust jõulude-eelsel ajal, sellest annab järgnevalt ülevaate Viljandi muusikaõpetaja Maret Tomson. Detsember on Viljandis kontserdite rohke aeg, sel ajal on meil siin palju külalisesinejaid. Oma linnakollektiivid astuvad sagedamini üles. Viimastel aastatel on populaarseks saanud muusikakooli jõulukontserdid ja tänavu toimub neid koguni kaks. Esimene on 13. detsembril Jaani kirikus. See on siis kammermuusika kontsert, kus esinevad üksikesinejad ja ansamblid ja teine on 15. detsembril Pauluse kirikus. Seal astuvad üles suuremat kollektiivid ning Viljandi noorte sümfooniaorkester. Külalissolistina. Siis on laval korraga 120 õpilast, kes mängivad ja laulavad. Ühest küljest on see jõulukontsert, teisalt kuulub see sündmus ka Eesti vabariigi juubeliürituste sarja kutse sünnipäevale. Pidu kontsert minu kihelkonnas. Ja peaks lisama, et kontserdi lõpus leiab aset taas üks pidulik sündmus. Et eelmisel aastal jõulukontserdil võttis muusikakool vastu kingituse Viljandi Rotary klubilt orkestripillidel Oll. Aga sel aastal sõlmitakse pidulikult sponsorleping, ettevõte, osaühing. Jooni süsteemi, mille ta ise ka paigaldab. Nišis esinevad sellel jõulukontserdil meie kooli puhkpilliorkester, kooli eelastme, ansambel, neidude koor ja sümfooniaorkester ning selle kammerkoosseisud. Esimese debüüdi teeb ka muusikakooli lastekoor orkestriga koos astub üles muusikakooli bänd Greld ja laulustuudio viivale muusika solistide ansambel. Üks niisugusi iseloomulikke jooni meie sümfooniaorkestri puhul on see, et kavas on alati selline repertuaar, kus saavad koos musitseerida nii orkester, koor kui ka solistid. Eelolevas kavas on plaanis esitada Veljo Tormise muusikat, kõlab tema koorilaul meie elu ja mõned osad süüdist filmile kevade tuleb ka etega Nendele muusikakooli direktor Tonio Tamra poolt Tartu Ülikooli juubeliks kirjutatud lugu Kuusalu rahvalaulu põhjal. Alati on muidugi aastalõpu kontserditel esitatud jõulumuusikat ja ka seekord kõlavad tuntumad jõululaulud. Siis võiks veel lõpuks lisada mõni sõna ka noorteorkestri tegemistest. See hooaeg on olnud siiani väga tihe. Vahepeal käidi proovilaagris Värska gümnaasiumis ja muusikakoolis. Hiljuti oli nii mõnedki olulised kontserdid ja mõned neist on ka tulemas. Neist võiks nimetada kahte vabariigi 90. sünnipäeva kontserdi ajal, mis toimub meil Ugala teatris, tuuakse kuulajate ette Arvo Pärdiga taat, meie aed, mis on teatavasti kirjutatud just lastekoorile ja sümfooniaorkestrile ja orkestri jaoks, on suur au saada kutse esinema Eesti pärimusmuusika keskuse aida avakontserdile 28. märtsil 2008. Selleks sündmuseks on tellitud uus teos, mille esiettekanne peaks siis aset leidma. Ja lõpetuseks tahaks veel lisada, et Viljandi muusikakooli rüpes tegutseb juba 36 aastat Viljandi linnakapell seal meie vanamuusika ansambel, ka nende poolt on ette valmistatud ilus jõulukontsert. Mängitakse Veneetsia mitme koorimuusikat 16 sajandi lõpust seitsmeteistkümnenda sajandi algusest. Need on siis instrumentaalsete kantsoonid ja heliloojad on suhteliselt meil vähe esitatud Giovanni biki, Giovanni Ritsio, Baskonia trompeti, Pietro lappi. Aga see on väga pidulik ja kaunis muusika. Ja arvestades, et linnakapell is on praegu küllaltki mitmekülgne pillide valik, siis võib ka loota, et see tuleb õige ilusates ja värvi küllastes toonides esile. Meil on seal kaks trombooni, mängib Tultsiaan plokkflöödid, kaks viiulit, klavessiin ka orel, nii et loota on, et tuleb ilus pidulik sära. Öelge nende lähimate kontsertide täpsed kohad ja kuupäevade üle. Esimene kontsert leiab aset neljapäeval, 13. detsembril kell 18 Jaani kirikus. See on siis kammermuusika kontsert muusikakooli õpilaste poolt ja 15. detsembril kell 16 Pauluse kirikus esinevad siis suuremat muusikakooli kollektiivid ja Viljandi noorte sümfooniaorkester ning külalissolistina Marko Matvere ja linnaga belli kontsert on 22. detsembril Jaani kirikus. Nõnda kõneles Viljandi linna muusikasündmustest muusikaõpetaja Maret Tomson Sülgaja täna Pärnus Eliisabeti kirikus ja homme Tartus Jaani kirikus toimub puhkpillimuusika kontsert, alapealkirjaga jõulumürtsu eripärad. Selle kontserdi eestvedajaks on puhkpilliorkester Tartu. Millised on need eripärad sel korral, sellest räägib puhkpilliorkester, Tartu liige Toomas Peterson. Enne kui ma eripäradest räägin, ütlen, et miks meil on üldse nii keeruline pealkiri, jõulumürtsu eripärad, aga see on sellepärast, et tartus teeme suvel juba kolm aastat. Puhkpillifestivali mürtsub pill, kus alati väga tore olnud ja kus meil see mängu hõõmjad mingis osas ikkagi sisse, nii et me peame nagu aasta sees ka sellele mingit väljundit leidma. Ja lisaks sellele oleme me sealt leidnud ka hulga häid sõpru, kellega koos ikka koos pilli mängida ja seekord ja me oleme siis selleks eripäraks, valinud kaks teemat, esiteks meiega koos mängi Pärnu noorte puhkpilliorkester, kellega on alati ka suur rõõm koos musitseerida ja seetõttu on neid kontsetega kaks, üks siis täna Eliisabeti kirikus Pärnus kell 15 null null teine homme Tartus Jaani kirikus kell 18. Null null oleme kutsunud ennast juhatama Hollandist dirigendi nimega Bert Langeler, kes on siis ka endaga kaasa toonud terve hulga huvitavaid lugusid, millest ma siinkohal tahan kohe pikemalt rääkida, sest üks lugu on ehe hispaania flamenko, kus orkestrite ees soleerivad sopransaksofoni-il liigiti vahe ja Hispaania kitarril. Mart Margus. Teine huvitav lugu on su fonilist kanti ja räägib kaladest. Pealkiri ongi akvaarium, iga osa räägib ise kaladest. Ühes osas tuleb juttu kuppidest, mis, ma kujutan ette, on enamus kuulajatel suhteliselt teada kalad teises osas samas tuleb juttu Meli kogudest, keda tõenäoliselt teatakse, aga nähtud ei ihusilmaga ei ole samas ka merisiilidest, kes minu jaoks said tuttavaks alles pildi pealt, aga see, kuidas helilooja selle muusikasse viinud, et see on tõsiselt nauditav ja et see mürtsee liberasemaks saab, siis tegelikult ei puudu ka päris tõsine klassikaline muusika, kus soleerib planetil ei moondanyonok. Tegemist on jõulueelse kontserdiga, kas kõlavad ka sellised traditsioonilised jõululaulud jõulumuusika puhkpilliorkestri esituses? Jah, päris kindlasti sellest repertuaarist on täna teada, et kindlasti valged jõulud kindlasti tuntud Ameerika lukku, kuidas jõulumees linna tuleb, aga on ka paar lugu, mida inimesed nii palju ei tea, aga sobivat sellest hoolimata jõulumuusikasse äärmiselt kenasti. Täna esineb puhkpilliorkester Tartu koos Pärnu noorte puhkpilliorkestriga Pärnu Eliisabeti kirikus. Kas pärnuorkester tuleb homme ka Tartusse esinema? Jah, päris kindlasti, et kui me oleme nagu koos midagi ära õppinud, siis me esitamegi koos seda mõlemas linnas ja selle võrra ilusam ja uhkem see kontsert tuleb. Jõulu mürtsu eripärad täna Pärnus ja homme Tartus, aitäh Toomas Peterson, selle intervjuu eest. Kaks kuud suur festivali euro palja Brüsselis ja regioonis on saanud endale juba pool miljonit külastajat Brüsselis endas igal päeval vähemasti 20 üritust, sest kontsertide, ooperi- ja balleti kõrval on programmis arvukalt näitusi, loenguid, filme, teatrit, kirjandusväljapanekuid. Peamiselt on see Euroopa Liidu liikmesmaade kultuuriministeeriumide koostööprojekt. Kuigi tutvustusi tehakse ka muude riikide suunas. Kui kolmapäeval Brüsseliga vähend ateljees tehti neljatunnist programmi kultuur siin-seal ja kõikjal, siis õhtul mängis teater kommunaali bulgaaria pianist, plaanena mangova kuninganna Elizabethi tänavuse konkursi teine preemia, kes suurima kooli saanud Dmitri pass Kirovi käe all Madridis ja keda suvel kutsuti ka juba prantsuse raadiofestivalile Mont Beljees tänabringe kontserdimajas põnev nüüdisballetikava Ljubljanast ühtlasi uue festivali distsemberdaans raames Leia juristid, Juri Konier oma ballett ise esitamas ja tänagi Brüsselis taas 23 võimaluste euroopalijale. Eile täna veel Portugali õhtut kaunite kunstide keskuses ja homme muusika külas, rumeenia džässansambel, saksofonist kitarristist vendade Jaanidega eesotsas. Nädala huvitavama kava, 16. sajandi Franco flaami muusikast toob flaami ansambel Green do laua kõlamasmi Šoa, Okichemm, Agricola kontsert festivalil polümphony raames ja veel Küprose folklooriansambel. Hüprogeenija. Tähtsaim sel nädalal on aga Soome ja tema muusikute vabariigi juubel koos sellega, et detsembri alates alustasid Soome orkestrit ka oma jõulukontserte. Kui Tampere filharmoonia orkester oma värske peadirigendi Joan stuur kortsiga alustas teisipäeval Suurbritannia reisi. Isabelphanebköölen viiulisolistiks. Kõlasid sünnima pidu, kontserdid alates kolmapäevast Jyväskylä sümfoonia ja ärirassilainel üleni Sibeliuse kavaga. Nii kas Savonlinnaorkester, sümfooniaorkestrile, vivo ja teisedki otse iseseisvusele päeva kontserdiga Helsingi linnaorkester, kavas Sibeliuse kuller Ivo Leipzeigestami käe all lahti linnaorkestri ees Hannu lindu, Turu filharmoonias, Petrissagari ja nõnda edasi. Üleni kaunid soome muusikakavad sageli koos kooridega. Soome raadio sümfooniaorkester jätkas eile oma suurt Schönbergi sarja dirigendiks Mario Ventsaago kõrval Bruckneri missa moll. Ja lõpuks veel Sibeliuse sünnipäevakontserdid, eeskätt Sibeliuse festivalide linnas, Lahtis. Samal ajal Tampere orkestri külaliskontsert Ninghami raekojas peateoseks Sibeliuse neljas sümfoonia ja seejärel Finlandia. Järgmisel nädalal alustab Paavo Järvi pika kontserdisarja kavaga mille avab Sibeliuse poeemi armastav ja viib selle Frankfurdi raadio orkestriga preemelisse Berliini, Itaaliasse, Treviisosse, Naapolisse ja lõpuks tagasi Saksamaale Kölni filharmooniasse. Enne seda. Üleeile eile oli Paavo sündmuslik kontsertorkestri kodulinnas, kus ta jätkas Brahmsi tsüklit, teise sümfoonia aga aga Schuberti kuuenda sümfoonia ees juhatas Mahleri Bluminet, asendades sellega Jörg Wiedemanni uue teose. Esiettekande, mis toimub nüüd veebruaris. Erkki-Sven Tüürile, on aga uus teos valmis ja vaevalt toibunud oma eelmise uue teosega 12 kontserdilisest austraalia torneest. Koos Austraalia kammerorkestriga alustas just Frankfurdi Alte ooperis Toman neljale meeshäälele ja kammerorkestrile loodud uusteose guessens esiettekanne Rida. Kolmapäeval kuulus Müncheni kammerorkestri, esines Aleksander liibrahhi käe all Kossiljarda ansambliga Frankfurdi Alte ooperis siis taas kõrvuti kaks Eesti muusikud. Kolmapäeval keskpunktis Erkki-Sven Tüür. Neljapäeval reedel Paavo Järvi. Tüüri krossons kõlas neljapäeval aga juba Münchenis, eile veel raamansburgis ja täna Hollandis amsterdami musike paus. Homme sedakorda lõpetuseks ainult hoovenis. See alles maikuul tulevad järgmised ettekanded Saksamaal. Huvitav on, et Müncheni kammerorkester koos oma noore peadirigendi Alexandra liibrahhiga on sellele hooajale pannud pealkirjaks poliitik ning Erkki-Sven Tüüri järel esitatakse tellimusteoseid veel Tigranmanzurjaanilt ja Peter rusidskalt. Tüüri tellimuse toetajaks on Ernst fon. Siemensi muusikafond. Orkestri praegu esitatav kava on väga põnev. Sisu valdo ilmalikud Madrikaalid keelpilliseades. Tüüri uus teos. Arvo Pärdi füür, Lennart in-memory on saksa esiettekandes ja Karl Amadeus Hartmanni Neljas sümfoonia. Kirjastus Peter ilmutas äsja ka tüüri neli klaveripala mille hulgas haruldasena 1981.-st aastast pärit lugu Kristiinale. Ja veel põgusalt tähtsale sündmusele Eesti muusika jaoks maailma muusikapäevadele Hongkongis, kus Toivo Tulevi ja Helena Tulve teoste järel Kolmandana kõlas eelmisel laupäeval Tõnu Kõrvitsa fagotikontsert sealpool Päikesevälju Martin Kuuskmanni solistina, kusjuures nii Leedust, Lätist, Soomest, Ungarist, Tšehhist, Poolast, Taanist, Norrast oli maailmafestivalile valitud vaid üks teos. Reedel esitatigi Sigmund Krause, Arabesk poolest leedulanna Ramintažergs niite uppus laupäeval Tõnu Kõrvitsa teose kõrval Soomet ainsana esindava Sebastian Fagerlondi saksofonikontsert. See kava oli ka maailma muusikapäevade viimane 24. ja seejärel hilisõhtul ametlik festivali lõppu vastu. Suurfestivali esitlejaiks olid juba teistkordselt Hongkongi heliloojate autorite ühing rahaliseks peatoetajaks Hongkongi kunstide edendamise nõukogu. Eesti muusikutest veel Kristjan Järvi on pärast esinemisi Luxembourgis oma isa, endise orkestri kuningliku šoti rahvusorkestri ees, eile Edinburghi festivali teatris ja täna Glasgow kuninglikus kontserdisaalis. Ilusas klassikalises kavas kriigi lüüriline süüt, Nielseni flöödikontserti ja Šostakovitši kuues sümfoonia, Neeme Järvi kokku kuut kontserti sel ja järgmisel nädalal Haagi residendi orkestriga asendavad Lorenz reness ja Dmitri Jurovski. Teine kava jääb peaaegu samaks, aga esimeses ei toimu Arvo Pärdi laas syndone Hollandi esiettekannet. Ja enne, kui Paavo Järvi jõuab Naapolisse, teeb siin Karl ooperimajas viis etendust Wagneri Parcifeli uuslavastuses solistina Annely Peebo dirigendist. Jeff rib Teit homme kolmas etendus amfortlase osas laulab Albert tohmen. Vaarnerid laulab Viini riigiooperis, detsembrikuul ka bass Ain Anger, temalgi Valg küüri uuslavastuses hundingi osas home kolmas etendus kokku kuuest dirigent on Franz Well, Sermest Milano La Scala eileõhtune hooaja avaetendus. Ebatavaliselt siingi vaagneriga on Euroopas ilmus kuus korda, mängitakse Tristani ja Isolde detsembris üks kordel jaanuaris Taaniel Parem boini käe all. Kolmapäeval osales parenboim pianistina ka Vitooriades. Vaata mälestusõhtul ja ülehomme tehakse korda glasuuri juhatusel Beethoveni üheksanda sümfoonia ettekanne sopranit laulmas rootslanna Malin pühis tere. Siis veel kuus luikede järve etendust ning jõulukontsert Ricardox häi juhatusel. Lõpetuseks eri klass viis äsja Peterburis Tallinna esinduskontserdile Eesti lauljad. Nüüd on esinenud Peterburi filharmoonia suures saalis ka organist Andres Uibo Aponement sarja maailma nimekad organistid avaõhtuga. 30.-na novembrikava esipoole täitis Dietrich bokste uude looming, seejärel Uibo enda apokalüpsis Symphony ning Bachi Tokaataja puugatooria laadis. 2000 kohalise saali piletid olid kõik välja müüdud ja Andres Uibo sai tagasi kutse esinemiseks Peterburis. Juba järgmisel hooajal. Selline oli kaheksanda detsembri heliga ja saade ja kaastööd saatma. Tale tegid täna Mirje Mändla, Hedvig Lätt, Age Raa, Tiina kuningast, Ülle Hallik ja Priit Kuusk. Saate mängisid kokku operaatorid Katrin maadike, Anna-Maria Currel ja saate toimetaja oli Elena Lass. Ilusat nädalavahetuse jätku.