Boreaalia. Elavana ta tervist, Burjaalia saade on jõudnud oma sarjas seitsmenda saateni ja täna läheme läänemeresoome rahvaste juurest juba Volga maile soome-ugri volga hõimude juurde. Ersa-alased on üks mordva rahvaid ja täna tulebki ersa lastest jutt. Meie saatekülalisteks on Eesti Mordva kultuuriseltsi aseesimees ja Tallinna polütehnikumi õppejõud Nikolai Payuzgin ning Fenno-Ugria asutuse hõimukeskuse juhataja Jaak proosest. Tere. Tere. Tere. Ja läheme juba 30 aastat tagasi ja ma olen uhke, et ma olen ersaalane ja uhkem, kuna ma oskan eesti keelt Sumratada. ERSO-tan üks Mordva rahvaid ja seda nime samal ajal teatakse Eestis suhteliselt vähe. Sõna- mordvalased kasutatakse palju enam. Aga mida tähendab sõna ersa või ersad? Mõned uurijad, kellele teadlased nagu mõtlevad, et ersa sinna tuli nagu sõnast eritsia sõnast elama edama. Elanik, aga see võib-olla ei ole täpselt igasugused seisukohad olemas. Kuidas ersa rahvas rahvuseks kujunes üldse? Kui vaadata siis neid ersalasi või moksalasi, et need on ikkagi suhteliselt minu meelest uuemad sõnad, et algselt on Jordanis siiski oma kroonikas aastast 531 maininud Murdolasi hoopiski ja võib arvata, et et see niisugune on rahvuste või keelte niukene, jagunemise toimub alles kuskil 13. 14. sajand. Algselt oli ilmselt olnud ikkagi suhteliselt üks keel, aga praeguseks siis tuleb tõdeda seda. Tersade niukene rahvusteadus on üksjagu kasvanud, võib-olla ühiskondlikus poliitilises plaanis isegi kõige aktiivsemalt, et ütlevad, et moksalased võib-olla peavad rahvuskeelt emakeeleks võib-olla rohkem niuksed, tugevad moksa külad ersade puhul võib-olla see rahvus isegi rohkem politiseeritud, et kui vaadata, et rahvuslikud organisatsioonid, need on tihtipeale tekkinud just ersadel ja, ja nendel on olemas ajalehte ersa Mastor ja nad kutsusid kokku ersa kongressi, kes ütles, et rahvus on ersa, et tegelikult see murdvalane, et see ei ole nagu hea, et see on võib-olla paljuski süüdi, et kaob ära nende rahvaste rahvuslik identiteeti ja see keele keeletaju mordva keelt ju ei ole olemas. Murdvam pigem ikkagi mingisugune piirkond, mingi areaaliks. Doriaalne identiteet, sõna ersa, kui vaadata nüüd ajalooliselt, eks ole ju hõlmab, eks ole, päris suurt territooriumit näiteks niisugune linn nagu reas on, eksole, on selgelt ju ersa päritolu ja üldiselt väga võimalik, et justersalaste eelkäijad võib-olla on ka need moskva asutajad, et et tegemist on niisuguse väga vana vana niux hõimuga, kelle areaal on olnud tunduvalt suurem kui, kui praegu. Kuid kui nüüd vaadata nende paiknemist, siis tuleb tõdeda seda et ERSO-alased ja muks alased nende nimi, vabarikka, Mordva vabariik, aga siis 70 protsenti, eks ole. Rahvast elab väljapool vabariiki ja põhiline osa, kes elavad väljaspool vabariiki, on huvitaval kombel irsad, kes selleks, et säilitada oma oma usku eelkõige, aga ka keelt on siis rännanud välja küllaltki palju poole, nii et neid kohtab päris palju seal pensa Uljanovski Samaara kubermangus Pascortustanis. Ja tegemist on ju päris suure rahvaga, keda ju 1989. aasta rahvaloenduse andmetel oli ju rohkem kui eestlasi. Kui meie omavahel räägime, Jäkisime, kes sina oled, kasserzalane või mokša lane, moksalased vastavad. Mina olen nagu Martín Mordva alane ja ütlevad. Me kindlasti, kes sa oled, maksa või ersa, me muidugi ütleme erts. Ja nagu sulades. Me räägime ersa ja need on oksad. Meil on muidugi raske omavahel rääkida. Ja õppisid ja lõpetasid Murdoil kooli. Kui vaadata neid mordva, lasi, siis tihtipeale näksis irsad enda niuksed, rahvusliidrid ütlevad, Portuaalseks nimetab ennast see, kes ei oska Jersa keeltega. Ega moksa keelt Vaidki murdva vabariigi. Või Mordva vabariigis või ta on see suur probleem assimileerumist probleem siis kes oskavad nende väga kehvasti, kas ühtede nimetavad rohkem, et nad on Murdolane? Aga siis selles. Väga huvitav on, et siin aserbaidžaani kogukonna, eks ole, liider nieriga Chief oskab ju mingil määral ersa keelt mis on just nende ersa külade niukene jälg Aseri rahva seas. Minul on nüüd praegu selle jutu järgi tundub küll, et Tersad on sellised aktiivsed väljarändajad olnud. Nad elavad Pascortos Taanis, Aserbaidžaanis. Tersad kuulsam skulptor, elas aastaid Argentiinas. Tema seal Argentiinas elas 22 aastat maailma tuntud skulptor ja me oleme uhked ja Saranskis on temanimeline muuseum ja mina olen tema ühest rajoonist Ardatu rajoonis, seal. Ja seal on muuseum, oli juubel. Viktoriin pannis ersa ja tema võttis omma rahwa nime ersa seal pehmendusmärgiga, sellel ajal oli niisugune graafiga reeglid ja aga nüüd see reeglite järgi ilma pess nendes märkida. Mis on tinginud ersad väljarännu oma põlistele elualadelt? Tegelikult on niimoodi, et kui vaadata, siis neid murdval, siis tõesti 70 protsenti on väljapool 30 protsenti Mordva vabariigis. Aga samas on, kui tekkis mordva autonoomia, siis ta on suhteliselt hilise ma tekkega. Kui marid ja udmurdid said oma autonoomia aastaks 1920 ja komitki siis mordvalased siis alles kolmekümnendatel aastatel ja, ja seda piiran seal tõmmatud siis nii nagu ta on väga-väga suured tegelikult murd valad on jäänud siis praeguses Mordva vabariigi koosseisust välja, mis siis nad paiknevad üsna Mordva Vabariigile lähedal. Aga teisest küljest kahtlematult see vene kolonisatsiooni õigeusu surves on alanud seal ka tunduvalt varem ja tunduvalt võimsam mordvalased on Moskvale kõige lähem soome-ugri rahvas geograafiliselt. Et see on pannud neid neid niimoodi liikuma. Ja tuleb muidugi tõdeda mordvalased, erinevalt teistest soome-ugri rahvastest päris aktiivsed, erinevad vaat see ülestõusudes eriti nüüdseks Stepan Raashini ülestõusus kui ka Gorbatšovi ülestõusus ka see on muidugi üks üks aspekt, mis nende väljarännet mõjutab ja muidugi Moskva lähedusest tulenev suure Murbaniseerumis protsent. Aga hilisemal väljarändel on muidugi need põhjused, mis puudutab nõks võib-olla rahvusteadvuse, siukest suhtelist kust, et ei olnud enam oma keele ja kultuuriruumis niivõrd kõvasti kinni ja sellepärast me näemegi Hardo alasi küllaltki palju, näiteks Kasahstanis või Ukrainas kuhu on meeleldi välja rännati protsentuaalselt tunduvalt suuremal määral, näituseks kui marid on välja rännanud, murdid on välja rännanud isegi Eestis. Kui vaadata on Murdolasi tegelikult kuskil kaks korda või kolm korda rohkem kui Marysivad murte. Aga kui me vaatame rahvaloenduse andmeid, et mordva see on, eks ole, ütleme 800000 ja Marizi 600000, siis see vahe ei ole ju mitmekordne, nii et et siin on ikkagi ka hilisel väljarändel, on ilmselt ka rahvusteadvuse niukene nõrkus. Ersa keele lähimaks keelaks peale moksa muidugi peetakse mari keelt. Ersa mokša keel on nagu sugulaskeeled ja meie oleme kõik some hoogudi. Kelde perekond, kui võib nii öelda, kuhu kuuluvad veel kõik läänemeresoome keeled mordva ja mari kelledz. Ersa keele sarnane Me oleme mordvalased nagu kolmas Kelso ugri keeltest selles mõttes, et näiteks tatarlased kogu maailmas umbes 16 miljonit, siis soomlased ja üleveeaa mordvalased kunagi olnud poolteist miljoni, aga nüüd umbes miljoni. Meil on kunagi oli murdu autonoomne vabariik, nüüd on Mordva vabariik. Kui vaadata veel keeleliselt Sest siin jääb kõlama sõna murre ja siis on arr ja siis murt, võtame Murr. Põhimõtteliselt on olemas ka olnud Merjalased, eks ole, r et see näitab siis vist tõlkes peaks ta olema nagu inimene. Mis näitab ikkagi sihuksed soome-ugri rahvaste nagu kuulumist siis ühte perre omal ajal ja ilmselt need keeled on omal ajal tunduvalt sarnasemad olnud kui praegu. Aga viimasel ajal on muideks nende Murdoast kohta, seal on väga palju uusi uusi teooriaid ja ma alles hiljuti käisin, külastasin Jaanus Pusta loenguid Tallinna Ülikoolis, kus ta rääkis üldised mordvalased, et kas on mõtet lugedagi permi soomlased ja Volga, soomlased, mordvalased on ikka käsitletav võib olla täiesti täiesti eraldi niukse üksusena. Et tegemist võib olla väga iidse niukse keelega, mille juures võib täheldada isegi Niukest siberi rahvaste Niukest ja ugri rahvaste hõngu tunduvalt rohkem kui mujal, nii et ta oskas kuidagi Mordolasi teha keeleliselt väga, väga põnevaks ja arhailiseks. Kuulsime saate alguses ersa keele kõla. Millised on need märksõnad, millega võiks iseloomustada ersa keele kõla foneetikat? Kelle sarnane eesti keelega nagu fina, varre ja foneetika ja morfoloogia järgi synni näiteks võtame arssinad, nad on sarnased. Ma loen Veige x S keeles, nagu see on väike kaudu 2,3 Niilia neli-viis korda kuus, siis seitse, Kaukso kaheksa. See on Arsinad ja paljud Hõbeda ja, ja Eesti, kellega me õppisime seal jupa, eesti kelm Mordvas esimest korda kõlas sõja ajal paljud eestlased tulid Mordva. On ilmunud ersa keel, õpik ja Valmen, Hallap ja kolmas kord eesti keelega. Me oleme seotud sellega, et protsessor ma ostsin iga 72. aastal me tegime nii, et eesti keel oli sisse lülitatud, kui võib nii öelda õppekavasse ja tulime rektori juurde, ütlesime võtva eesti keelt nagu sarnane soome-ugri keel. Nad olid vastu. Me ütlesime, kas on soome kelk realistlik, maakeelse on meie vabariigikeel. Nolanna rektorites kirjutan alla ja eesti keel nüüd eksisteerib mordva elik politsei juba 35 aastat. Me olime nagu esimesed ja aasta jooksul õppisime seal eesti keelt ja mordva osakonnas kaks tundi nädalas ja sooritasid plaani järgi arvestus. Eksam. Te kuulete boreaalia saadet, jutt on ersadest ja saate külalisteks Nikolai vajuski, Eesti Mordva kultuuriseltsi aseesimees ja Tallinna polütehnikumi õppejõud ning Jaak prooses Fenno-Ugria asutuse hõimukeskuse juhataja. Mida ersad selles maailmas väärtustavad, milline on ERSO-t maailmapilt? Me tahame säilitada oma keelt oma kultuuri, aga see muidugi raske. Mordva vabariigis nagu raadios ersa ja mokša keel kõlab päeva jooksul umbes 30 minutit natukene rohkem ma täpselt ei oska öelda, televisioonis ka sama. Aga nüüd nagu natukene seda, et see on parem kõik. Mordva ülikoolis, pedagoogika instituudis ja koolides on ersa keel vabatahtlikult või fakultatsiine kursus, aga paljud nagu öelda venelast Eida õppida, milleks seda vaja, seda ma tean. Kuna ma töötasin Mothili koolis 30 aastat tagasi. Aga ersa keel on ikkagi, võib öelda elujõuline. Situatsioon muutus, aga ikka viiendast klassist, kõik õpivad vene keeles, praktiliselt proovivad, et algkoolis kindlasti, seal on õpikud olemas ja õpivad ersa keeles. Aga mis tuleb edasi, sellest? Ma ei oska öelda. No see statistika muidugi natuke küll kurb, et mordvalased on tegelikult rahvaks, kes kõige kiiremini siis väheneb, kelle arvukus et kui vaadata, siis tõepoolest enne sõda on neid poolteist miljonit ja praeguseks on 800000 et praktiliselt siis pooled on siis nagu assimileerunud, et muidugi siin sõjakaotused ja nii edasi, aga aga näiteks ka 1989 ja 2002, siis rahvaloenduste vahe on 13 aastat ja üle 200000 on rahvaarv vähenenud, et et need on ikkagi väga märkimisväärsed niuksed traagilised andnud. Ja muidugi selle taga on see, et siiski seda keest nagu ei väärtustata, et ühest küljest on ersa ja mokša keeles kuulutatud riigikeeleks, kuid ega neid kuskil ju ei kohta tänavapildis. Et see selles Saranskis, mis on siis Mordva vabariigi pealinn nendes keeltes reklaami või mingeid teateid suurt, et näha ei ole ja suurimate ajalehtede tiraažid on neli-viis 1000 eksemplari, mis on ühe 800000 rahva kohta ikka häbematult vähe. No ja rääkimata siis sellest, mis seisus siis on nii-öelda massimeedia raadio- ja telesaated, mida on tõesti seal nädalas paar tundi, et see on nagu ikka väga-väga traagiline ja kui siis raamatuid kuskil antakse välja kümmekond eksemplari või erinevat nimetust, siis aastas seda on ju ka ikkagi naeruväärselt vähe. Tegelikult puuduvad need mehhanismid, mis võimaldaks, seda kees nagu kaitsta, et sellega ei tegeleta, tähendab piisavalt ersa ja mokša keeltel võiksid olla nagu noh, võiks olla niukene Bristiis, ehkki Mordva vabariik on üks väheseid Vene Föderatsiooni subjekte, kelle riigipea on tegelikult ju Mordolane moksa Murdolane, Nikolai Mer kuskil ja keda tegelikult küllaltki hinnatakse, aga samas ikkagi ilmselt need protsessid on ikka niivõrd sügaval need õnnestumise protsessid, et ma usun, et tal on teataval määral tahtmist üht koma teist teha, aga iga arve, surve ja igapäevane elu, interneti ja televisiooni elu üha kiirenev elutempo, et et kõik, kõik see mõjub nendele keeltele halvasti ja paha on ju see, et enne keeled on sellest väga tähtsast valdkonnast nagu majandusväljas, et nad ei ole turumajanduskeeled nõuavad pidevat dotatsiooni, millest nagu aru ei saada, et tihtipeale ka Mordva maal siin alles hiljuti pensionärid kurtsid, nõuavad siin oma keelele kultuurile toetust, onju, aga pensioni maksaks keegi. Et kas siis nendel ersade rahvusliidritel häbi pole raha küsida, et noh, sellised on need seisukohad siis nii et ja muidugi majandust, mis puudutab laami, näha ersa või mokša keeles ajalehes või ersa või maksa ajalehes noh ilmselgelt võimatu või, või et arvata, et ersa keeles võiks raamatu trükkimine tuua kellelegi tulu. Et ka see võimalus on nullilähedane, et võib-olla ainukene, mis on ersats tohutu lipulaev Toorama, et võib-olla tema suudaks oma syydiisilt müüa niimoodi, et see võiks tuua kasumit niivõrd palju, et ansambli liikmed võiksid seda muusikat teha testi professionaalsel tasemel ja sellest ära elada. See on siis nagu riigi poolt toetatud Ja talle praegu on nagu väga huvitav, mis nagu Venemaal toimub Et need on need moodustatud kaks siukest soome-ugrikeskust, millest võib-olla ka raadiokuulajatele on räägitud, et, et see peamine keskus on siis õhteffgaaris, mis on siis komide pealinn ja teine siis selline keskus on nüüd siis Saranskis ja siis Saranskist vaiksem keskus, siis annab välja praegust sellist soome-ugri ajalehte Finooguski viirus. Soome-ugri ajaleht, lihtsalt niukene nimetus, ega see keele prestiiži ennem ei parane, kui ei leita neid hoobasid, millega võiks seda keelt väärtustada noh, näiteks kas või sellega, kui ersa keelt oskav raamatukoguhoidja saaks näituseks 16 protsenti rohkem palka, tekivad mingid ametid, kus, kui ersa keelt ei oska, sisse selles ametis töötada ei saa ja tegelik seis on, et kui veelgi nagu selgemalt seda väljendada ka selline, et kui näituseks ersadest moksadest lapsevanematele esitada küsimus, et kas te peate vajalikuks ersa või mokša keelt õpetatakse koolides siis on rohkem neid, kes ütlevad, et ei, me ei pea vajalikuks. See enesehinnang on viidud niivõrd madalale ja seda on tehtud muidugi selle pikaldase venestamise protsessiga teatava hirmutundega, mis tegelikult ikkagi, kui me räägime 30.-te aastate repressioonidest, siis nendel repressioonidel, et see venelaste niukene, rumal niukene väide, aga kõik kannatasid tegelikult kannatasid küll kõik, aga need väikerahvad kannatasid protsentuaalselt tunduvalt sügavamalt ja, ja sellepärast, et represseeritud praktiliselt kogu rahvusintelligentsi eriti just need kirjutavad inimesed, selle üksikud kirjanikud, kes jäid nagu ju puutumata ja sellega oli ju rahvale hinnang antud, et parimad pojad ja tütred selle keele ja kultuuri edendamise ja kaitsmise eest tapeti maha või siis saadeti välja, et see on siis see, mis tekitab siukest sügavat alaväärsus kompleksi, et oh, mis sa nüüd, meie mordvalased, meie nagu, ja see istub tegelikult paljudel mitte ainult nii-öelda puudutab ka teisi soome-ugri rahvaid, niisugune madal enesehinnang. Inimese ühiskonda suhtumise ja kultuuri juurte juurde kuulub see, mida võiks kutsuda uskumusteks või religiooniks. Milline on ersalaste religioon? Maailmanägemus? Mordvalased siiski ju sunnitud vastu võtma olnud ristiusu, aga see ei ole toimunud muidugi mitte vabal tahtel, seda on toodud ikka sinna tule ja mõõgaga ja peab tunnistama, et ka niuksed vanad usundid on siiamaani kui elu sees ja, ja püütakse siis üht koma teist taastada. Eriti just ERSO tegelevad sellega aktiivsemalt, kui maksavad näituseks suur pidustus, mis on raskem Ossinovski ja kus pannakse tohutu küünal püsti, milline ise väidavad isegi, et see on nagu kinnistusraamatusse peaks nagu panema selle, et tal on veel, ma ei tea, mitu meetrit kõrge ja kaua seda siis valatakse, seda valmistatakse aastaid. Rituaal, eks ole, härja ohverdamine ja palvused kuidas selle peamise jumala Kippas, et selle poole, et see näitab seda, et ka niisugustel vanadel niux seal jumalustel on töötav koht vähemalt siuksele ütleme rahvusintelligentsi jaoks, kes on nagu ersa niuksed patrioodid, kes leiavad, et et see õigeusu kirik on teinud väga palju kurja ja halba sellele rahvale, nii et aga samas enamik muidugi sellest sugugi aru ei saa ja ristiusk on muutunud omaks, käiakse kirikus, õigeusupühad ja kõike seda jälgitakse. Kas oli Terzalased, need, kellel oli hästi palju naisjumalusi kunagi ja kes selle tõttu olevat elanud ühiskonnas, mida juhtis materiarhaat, tegelikult? On ju soome-ugri rahvaste seas, mis puudutab neid idapoolseid, et tõepoolest ju naise koht on ju märkimisväärselt kõrge siiamaani. Et, et siin on ikkagi uurijad seda ju korduvalt erinevates artiklites raamatutes rõhutanud ja võib-olla noh, tänapäeval muidugi murdva ühiskonnas ju kah, kui vaadata neid rahvusliidreid on tihtipeale irsad ja maksad ja just nimelt naised ja need naisorganisatsioonid Errze haava Litoova ja jort, haava moksa, naiste niuksed, organisatsioonid, niuksed, märkimisväärsed, märkimisväärselt tugevad naine on nagu sellise rahvuse kandja ja tõesti, need mordva naised on tegelikult niuksed, võimsad, need ei ole mingid niuksed, kõhnad pliiatsid, mehed suhtuvad teatava niukse pelgusega, nad on kõva häält sellega ja resoluutselt, et et see näitab seda, et seal on ja kui vaadata ju ka näiteks sellest epandraažini ülestõusus osalenud seal on ju mitmeid mordva laste salkasi sõjasaksi juhid on ju naised, kes sööstavad venelastega võitlusesse. Et noh, seal mordva laste puhul tõesti olnud nii ja, ja, või, või vaadata näiteks Humurtide puhul on ju samamoodi, et kõik need rahvusorganisatsioonid, kongresside ja nii edasi meeste osakaal on võib-olla seal kümme-paarkümmend protsenti, et see rahvus ja, ja kõik see juhtimine ja need mõtteviisid, et see on nagu naistekeskne maailm. Võib-olla mõnes mõttes erinev on maride puhul, aga siin on ilmselt võib-olla tugevamad niuksed islamimõjud maride seas, kus nagu tõesti, et et kui tulevad külalised, siis naine katab laua ja vaikselt häbelikult tõmbab oma lastega nagu tahatuppa ja mehed ajavad asju. Aga mordva laste või murtide puhul mees on kuskil mujal, et ma arvan, et need on muidugi niuksed jäljed sellisest. Nii et seal oli, see on tänapäevani nagu. Teatavate nihukeste joontega, mida peab, võib-olla peab olema tähelepanelik, seda osata lugeda. Nikolai, sa nimetasid paari ersalaste rahva püha, millise on ersalaste tähtsamad pühad. Seda jah, valmistatakse ette pikalt, nagu rabayuzgin ütleski, et iga nelja aasta tagant ta siis toimub ja ja praeguseks on ta vist saanud lausa mingi siukse vabariikliku, tähendab seda, et kui eelmistel kordadel oli ta nagu opositsiooni vedada, siis siis viimane kord sisse võttis sellest pühast osa ka president või riigijuht, et sellega oli siis see püha nagu tõstetud mingisse erilisse staatusesse. Aga mida siis tehakse, on on palve siis erinevate jumaluste poole ja see panteon on tõesti rikkalik, järgneb küünla süütamine, peale seda pannakse härjale ümber tammepärg tammepuuokstest ja see härg, seda talutataks. Pi küla sihuke suur küla, see kestab üksjagu igast majast, kus ta mööda läheb, seal tehakse mingeid niukse märke või mingeid teatavaid niukse rituaale. Ja lõpuks siis on niukene valitud mees, kes selle looma siis ohverdab erinevad suured pojad ja, ja, ja siis seda nagu õnnistatakse ja süüakse, see toit siis ära, peetakse üksjagu see asi, kõik see kõne, paikned, esinemispaigad, need siis ehitaks niukse kaskedega. S toimub folklooriansamblite, selline see kontsert püütakse nagu omamoodi viia läbi niukse rituaal, et ühendada rahvast, et kõik nad haaravad kätest need inimesed, koguneda tuhandeid, et tehakse selliseid erinevaid siukse, ornament, liikumisi sõõris ja erinev erinevates kujunites. Ilmselt siin on ka tegemist mingite sümbolitega, mismoodi need need sõõrid täpselt siis niimoodi jooksevad ja muidugist, eks ole, kasutatakse seda ka selleks, et juua õlut ja mõdu ja, ja toimub niisugune laat, nii et, et seal on nagu püüdnud, nagu me mitut momenti, et ühest küljest niisugune pühaliku moment, et siis momente ühendada rahvust ja siis rõhutada just seda rahvuslikust ja tuua sisse aktset, vanad vanad kombed esile. Et see on nendel siis sellise aukoha leidnud on nüüd viimased 15 aastat võib-olla paarkümmend vahepeal see traditsioon nagu katkes aga kunagi 19. sajandil niimoodi olnud rahvuslik kumine murda lastel, siis hakkas aastast 1980 990, kui tekkisid Mastoraava niukene, rahvuslik liikumine ja, ja Vaigel organisatsioon, et nemad võtsid selle selle asja nagu, nagu vedada. Te kuulete boreaalia saadet, tänan jutu ersadest ja stuudiokülalisteks. Eesti Mordva kultuuriseltsi aseesimees Nikolai pahjuzgin, kes on ka Tallinna polütehnikumi õppejõud ning Fenno-Ugria asutuse hõimukeskuse juhataja proosas Nikolai, millest kõnelevad ERSO laulud? Ersa laulud kõnelevad nagu laulud armastustest, inimesest ja elust ja igasugusest saatust. Kuidas me varem elasime, kuidas nüüd elame? Kas sa tooksid esile ühe ersa laulu näite väikese lõigu? Selliste sõnadega, hümn on muidugi võimas. See muidugi näitab ka seda, kuivõrd on ersa rahvas oma maa ja majajõgede ja järvede ja metsade looduse külge kinnistunud. Muidugi, me tahame elada maal ja meie armastaja loodust pallid juba, kes elavad linnas, nüüd mõtlevad tagasi tulla elama maale, maale. Murdasse külad on ju väga-väga suured, tegelikult, kui võrrelda näiteks kas või udmurdi küladega, siis mulle tundub küll, et nad on nagu paar korda suuremad niuksed, rahvarohked, külad, see ilmselt ka midagi. Midagi muidugi näitab, et tegemist on siukse siukse rahvaga, kes siis on ikka põllupidaja rahvas ja, ja selle võrra ka muidugi üksjagu konservatiivsem. Tegelikult Mordva ala muidugi jääb juba niukses metsavööndist juba küllaltki suures osas välja. Tegemist on siiski meie praktiliselt kõige lõunapoolsemat hõinlastega. Et osal Mordalast alal on lausa niukene metsast, et see on niisugune metsa ja lagendike vahepealne, siis selline selline ala. Et põllumajandusel on siin päris suur osakaal. Kui mordvalased oma laule laulavad, mis pillidega nad ennast saadavad? Viimasel ajal kõik need šast Uševad ja, ja niimoodi väga-väga levinud, mis on ju suhteliselt vist uueni komme ja mides karmoškaga saadetakse külapidudel ilma nende Chest uskadeta ja karmoškad. Pidu ei lähe, ei lähe ja seega kaob juba panevad kassetti, siis tantsivad nen meest või nende eesti laulab laul ja ja kõik. See on viimase 10 aasta igemete kaob ära see instrumentaalmuusika Venemaa soome-ugri rahvastel. Mordvalased ei ole siin nagu mingi erand, et kui siin on, eks ole, need lõõtspillid ja värgid ja toimub selle kõigi populariseerimine läbi Viljandi kultuuriakadeemia siis seal on siis tehakse minidiskid või mingid plaadid lükatakse käima ja haaratakse mikrofon ja lähebki pidu lahti, tehakse nihukest kummalist estraadi. Et see võis olla siin Eestis kuskil seitsmekümnendatel aastatel, mingil määral. Aga nüüd on siis vene estraadimõjud, on siis läinud nemati küladesse vene laulud osaliselt tõlgitakse siis mordva mari või udmurdi keeltesse ja siis lauldakse umbes raudtee ja põhimõtteliselt. Ja see suretab välja seda instrumentaalmuusikaoskust ei ole enam neid karmoška bajaani, mängijaid ei osata enam kitarri, ei no noh, üldse. Kõik, mis puutub sihukse instrumentaalmuusikat, et vähikäiku. Noorte selliseid muusikakollektiive, mis mängiksid ersa rahvamuusikat. Kas neid on? On üks ansambel oli vanalinna päevadel, see oli torema noorsoofolklooriansambel, kus on kooli koolilapsed. Et nendel on stuudio olemas Saranskis ja see juhataja on meie vabariigipea. Torema ansambli. Aga norssansamblidest on nagu külades või maakondades, rajoonides ei ole nii tuntud. Üldiselt ju instrumentaalmuusika võib olla ka, nende puhul ei ole ka võib-olla niivõrd omane, et et tegelikult on see mäehäälne laulmine reaalne, et see nagu on väga huvitav nähtus laane meie setude laulmismaneeriga. Kui murdvamalt siia tulevad ersa või moksa naised laulma, siis ma vaatan, et sa oled väga tormilise vastuvõtu osaliseks just seto omaseks ja koos lauldakse, tavaline nende ansambel näebki välja niimoodi, et on siis kuus seitse naist, kes laulavad niukesi vanemaid võisike uuemaid laule ja siis on üks mees bajaanimängija. Standard toora maa on saanud muidugi maailma kuulsaks, juba võib niimoodi öelda. Kas ersa talle andnud ka tuntud heliloojaid. Kas Mordva kultuuriseltsi ersad Eestis ka aeg-ajalt kokku tulevad ja laulavad? Sama ugri rahvaste isa ja suur aidata ei mäleta, meie siin tegime, nagu oli korraldatud Eesti Mordva kultuuriseltsi oli 1994. aastal. Nad tegid koos endis. Meie poolt tehtud palju üritusi veebruarikuust kohe me iga kord. Kes oskas soome ja eesti keelt ka ja igal aastal me kutsume siia Mordva vabariigi delegatsiooni. Sellel aastal oli Väitekirja teema on saksa keelest meil kogu aeg tähistame muidugi emadepäev. Maikuu teine pühapäev. Kas te Eestis härjaga ohverdata? Murrakut tegutseb, meil on nüüd. Saate lõpuks ma tahaksin küsida, kas ersade puhul nii nagu väga paljude teiste soome-ugri rahvaste puhul Venemaa territooriumil võib ka täheldada sellist rahvusliku eneseteadvuse tõusu ja kultuurielu kõlavlemist või on see pigem kahanev lähtuvalt Venemaa sise- ja rahvuspoliitikast. Jaa, Riia laht ja seal nimetatud nüüd ümber nimetatud Liivi laht ja Mae tähed. Hakkab liikuma tegelikult, et kas osatakse väärtustada neid rahvusi, kes elavad Venemaal või nähakse selles manis probleemi. Et esialgu tundub, et nagu nähakse rohkem probleeme, mitte ei nähta kui väärtust, kui Venemaa näeks nendes rahvustes väärtust siis ma usun, et need rahvad jäävad kestma. Tegelikult ma usun sellesse, et maailmas võib-olla need globaliseerumise küsimus, et ehk tulevikus võib-olla need lähevad tahaplaanile, et hakatakse ikkagi rahvuslikku rohkem väärtustama ja võib-olla läbi sellega siis leiavad ka väikesed rahvad ehk rohkem. Kohta aitäh, selline sai tänane Porvoo ja saade, mis kõneles ersadest Mordva maal. Saatekülalisteks olid Eesti Mordva kultuuriseltsi aseesimees ja Tallinna polütehnikumi õppejõud Nikolai Payuski ning selle ugri asutuse hõimukeskuse juhataja Jaak proosas. Mina olen Jaan Leppik, kuuleme jälle.