Ja nüüd oleme helistanud Peeter Marvetile, tere hommikust. Tere hommikust. Väga suur küsimus tuleb meeliselt, esiteks, kus asub internet. Teiseks, kas interneti saab välja lülitada, ja kolmandaks kas internet kunagi täis ka saab? Oht, et see on niisugune keeruline küsimus, et minu esimene mõte oli, seletatakse, et internet asub Google'is, siis ma kirjutasin Google'isse sisse otsinguvöö Riisada instrument bloketid. Ja leidsin kiiresti vastuse sellises kohas nagu Vicky Antherchommist. Ja seal on kirjas selline vastused. Internet asub veealuses sellises kinnihoidmissüsteemis, mida haldavad meile mitte teadaolevad inimesed, keda ma ausalt öeldes eriti ei usalda ka. Jooksin kiiresti ära, seal on liiga palju porri. Et see oli nagu vastus esimesele küsimusele, ma ei tea, kas tähendab noh, vähemalt inimesed on sellise küsimuse peale tulnud sellise vastuse pakkunud, et küllap see siis peab õige olema, eks ju. Teine küsimus eesti keeles pole mõtet otsida, sest et maailm kipub olema inglisekeelne, eks ju. Tõlkisin jällegi inglise keelseks ja sain teada, et Põltud Loff, internet ja temis Google selle peale vastas. Esimene lehekülg oli aadresse Veeveethernoff internet, punkt com. Ah, kui sa lähed sinna, suur punane nupp, mida saab vajutada hina igaks juhuks ei vajutanud, ma mõtlesin, et mul on internetitänavale vajada trüki igaks juhuks enne mehe varukoopia välja, siis proovin vajutada. Võib põhimõtteliselt turn off the internet täna pärast hajutavad telefonikõned lähevad kähku internetti, võib siseneda. No nii, mina vajutan, nii, vajutad, noh, kõne. Internet ongi vist kinni, sest mul tuli kohe sinna teade arvutiekraanidelt pop-up, blogt. Mingi asi läks igal juhul palju. Tegelikult tegelikult, kui sa vajutad, sellest, tuleb teade nõus seitsmeks Ottavam internet. Tegelikult tegelikult minu arust on minu arust internet asub meie inimeste inimeste peades mitte kõik need küsimused ja nagu näha, juba ka vastused, sellised, vähemasti sellised vastusevariandid on kellelgi peas tekkinud ja lihtsalt internet on selline koht, mis seda neid vastuseid ajutiselt hoiab, et meil oleks neid kergem kätte saada. Jutud, järgmine küsimus, kuidas viirus, kuidas internet sattus inimeste peadesse ja ma arvan, et see on nagu viirus. Et ma ei tea, kes on nagu internetis ringi kolanud on märganud näiteks seda, et on mingeid linuxiga seotud servereid ja ja palju muid lahedaid asju. Ja nende riikide tava on selline asi nagu GNU GPL litsents, öeldakse, mis on viiruse laadne litsents. Ehk kui sa annad jupi tarkvaravabaks, siis teised inimesed võivad seda edasi aretada, aga nad peavad tulemuse vabaks jätma. Sama asi on ka loomingu poole peal on Creative Commons litsentsid, väga sageli leiab internetist asju, mis on atribuut VR laike, litsentsiga, mis tähendab, et sa võid teise inimese tehtud võtta kasutada aga ainult tingimusel, et sa jagad oma loodud samuti edasi sarnastel põhipõhjust põhimõtetel käib näiteks Vikipeedia ja nii edasi ja nii edasi, nii edasi ja nii edasi. Nii et ma arvan, et see on see, kuidas tähendab internet levib, et meie meie pähe jõuab, et annab meile sellise vabaduse teisiti tegutseda. Ja, ja see pakaks. Ja see on väga-väga ilus nagu seletus, aga räägime. Kolmas küsimus oli ka veel ja ei, aga räägime korraks veel muidugi masinatest ja ma saan aru, tegelikult meie kuulajat huvitab ka peale selle ilusa mõtte, et me olemegi ise internet, põhimõtteliselt see, et, et kus ta nagu selles mõttes kusagil olemas mingisugune peaserver ka näiteks absoluutselt mitte intertäiesti hajus ehk siis seda ei saa välja lülitada, on ka vastust, eks ole. No põhimõtteliselt on võimalik tekitada igasugust kaasneva eelmise aasta Eesti tingimustes aprilli lõpp ja mai alguses näitas, et, et noh, et ütleme niimoodi, et see selleks, et selles mõttes ei ole otseselt naljakas küsimus, kui võtta arvesse, siis 10. mail oli maad 50 protsenti Eesti piimast, leivast ja bensiinist, ekshansapank oli maas mingisugune tund aega. 15. mail oli maad 75 protsenti Eesti piimast leivast. Ehk soiku korraga mingi kasvõi 15 minutit tundus korraga maati Hansapank, Ühispank. Nii et selles mõttes, et tegelikult see ei ole nagu päris naljakas, et meie elus sõltuvus sellest, mis on internet, on oluliselt suurem kui lihtsalt vastused sellistele küsimustele. Trikkidest leiame nii, et et põhimõtteliselt on võimalik tekitada, aga, aga vaata sealsamas virolentne olek. Ehk kui keegi suudab selle asja nagu noh, mingisuguseks ikkagi pooleks tunniks maha võtta. Ja siis üldiselt leidub piisavalt palju inimesi, kes talle tuule sabala teevad. Reageeritakse jah, jah, interneti puhul me peame harjuma sellega, tähendab et noh, päris välja lülitada ei anna, aga vahetevahel võib-olla natuke kehv, eks ju. Jah, aga kas mingisugune kõige võimsam organisatsioon Ameerika Ühendriikide valitsus, kui tal on väga vaja siis ta suudab kogu maailma interneti halvata näiteks soovi korral terveks päevaks, kus tal, see võiks õnnestuda. No teoreetiliselt õnnestuks neil ka nähtavasti seal börsid kinni panna ja muud, aga üldiselt nad pigem kipuvad vastupidises suunas tegutseda, eks. Tähendab noh, ma kujutan ette, et noh, üht koma teist õnnestuks teha, aga, aga selle peale tekiksid niivõrd kiiresti noh, nii-öelda alternatiivsed lahendused. Põhimõttelisi, mingid nimeserverid võiks muide maha võtta, mis, millest mõned asuvad on nagu noh, nii-öelda Ameerika silmade kontrolli all. Aga mis sellega saavutatakse, sellega saavutatud lihtsalt see, et järgmise paari päeva Aja jooksul kerkiks keegi teine, kes võtaks internetikontrolli enda kätte. See on tegelikult, tähendab neid, kes tahaksid omada rohkem kontrolli interneti üle olla ka palju seal on erinevaid teisi suurriike, kes meil siin rahvaarv ületab tõenäoliselt Ameerika oma mingisuguse, mis tase on kolme või neljakordsete ja et, et noh, tähendab selles mõttes ma, ma sügavalt kahtlen, et keegi tervemõistuslik inimene sel puhul mõtleks Ja ühtlasi see kõik tähendab ka seda, et internet ei saa täis saada, kuna serverit tekib juurde, võimsust tekib juurde ja nii edasi. No see ikka tekib selles mõttes juurde, tegelikult tekib selles mõttes ka nagu seda võimsust, mis on nendest tippudes ehk meie arvutites. Nii et noh, kui sa mõtled selle peale, et sinu arvutist võib-olla jooksevadki seal mingisuguse laiuva Kadaad või mida iganes, eks osutatud bitorganiteks failide jagamiseks, tegelikult see reserveerimine toimub praegusel hetkel nii-öelda pilves, eks ju. Selles mõttes, et ta on nagu kogu see internetikasutajate omavaheline info, liigutamine, bitorganite liiklus, oli mõni aeg tagasi bitrate filmedamatakse, eks. Oli vist aasiamaades öeldi, et kusagil 70 või 80 protsenti sellistest tavakasutajavõrkude koormusest, eks. Ja bit, oreleid, teiserveeri, ükski tsentraalne server, seda serveerivad inimeste arvutid teineteisele. Nii et noh, mida rohkem need arvutid ostame, seda suuremaks läheb internetti. Suur tänu, Peeter Marvet. Ja ilusa vastuse eest ja põhjaliku vastuse eest kena hommiku jätku.