Tere hommikust, head klassikaraadiokuulajad. Algamas on üheksanda juuni heligaja ja tänast saadet toimetab Mirje Mändla. Saates tuleb juttu järgnevatel teemadel. Tiiu Levalt, Käis rahvusooperis Estonia kaemas Erkki-Sven Tüüri ooperit Vallenberg ja jagab oma muljeid. Pariisis toimub rahvusvaheline heliloojate Rostrom hetkeseisust annab ülevaate Tiia Teder. Tuss algab 14. juunil, kuues eesti noorte heliloojate festival ja festivali tutvustab kunstiline juht Monika Mattiisen. Türil toimunud kevadfestival kunstiline juht Irene Lill kõneles sellest intervjuust Kadri-Ann sumerale. Võru akordionimuusikapäevi tutvustab peakorraldajat seelia Roose intervjuus Hedvig Lätile. Tallinna moonia, juuni kontsertidest kõneleb Heili vaostamm. Rolf Roosalu interpretatsioonis ilmus album, selle pani kokku Els Himma ja ta kõneleb sellest Intervjuus, Maarjas, Petersonile ja saate lõpus vahendab Priit Kuusk muusikauudiseid laiast maailmast head kuulamist. Esimesel juunil esietendus Estonia teatris Erkki-Sven Tüüri ooper Mallenberg. Alustaksin kahe Erkki-Sven Tüüri mõttega. Millised on kirjas 31. mai Ekspressi Areenis Tõnis kahu-le antud intervjuus. Esiteks ühe hea kontsertettekande energeetika võib olla midagi pöörast ja isegi müstilist. Tekib mingi nähtamatu kaarleek, mis liidab erinevad mikrokosmosed saalist tervikuks. Ja teine mõte mulle enesele tundub mis tahes pealiskaudsus laastav oma mõõtmetelt. Aga masendumise asemel on ehk parem osutada aktiivset vastupanu. Ja minu tegevus mõnes mõttes just seda ka on. Esimestest helidest ja silmale nähtavast alates ooperi Valenberg esietendusel tajusin just selle kaarleegi teket. Pimedusest ilmuvad inimkujud, kellel käes põlevad küünlad ja sujuva liikumisega moodustavad inimkehad mustri. Leegitseva pentagrammi. Suurim iroonia pentagramm oli iidsetel aegadel olnud täiuslikkuse sümbol. Maagiline märkamulettidel. Proloogi juhtmõtte koorilt, mis on tähtis, kas see, et aidatakse ja elatakse või see, et üks aidatakse lisas visuaalsele sümbolile selge, pingestatud, põnevate pillide ja inimhääletämbrit müriaadi mis haaras kaasa ja edaspidi enam lahti ei lasknudki. Nendes lavastusprotsessi erakordsust poliitilistel põhjustel. Esmakordselt vist teatri ajaloos toimus lavastamine interneti kaudu, siis peab veel kord kordama iidset vanasõna. Ei ole halba ilma heata. Ekstreemne situatsioon käivitas ilmselt parimad fantaasiad ja energiad nii Dmitri Bertmanis Neeme kuningas kui ka Ene-Liis Semper-is ja loomulikult Arvo Volmeri ja kogu meeskonnas. Olles varematel aegadel lugenud küllaltki vastakaid versioone Vallenbergi käekäigu kohta ja hiljuti lugenud Kalinovižnierskajat Olga Winskaja aja vangis Boris Pasternak-ist siis tekkisid igat laadi assotsiatsioonid ja küsimus, millise aspekti oli valinud libreto tellimise hetkel kõigest 40 aastane saksa kirjamees. Tuleb tunnistada, et filoloogi, filosoofi, sotsioloogi näitleja ning lavastaja haridusega Lutz hüügner on maha saanud äärmiselt põhjalikku taustuuringul baseeruva napisõnalise kuid lausa aforismidena mõjuvate lausetega täiusklikuli Bretoga. Kindlasti pole vähetähtis see fakt, et nii Dmitri Vertmann ja Neeme kuningas on mõlemad olnud Georgi Antsiimovi režiim, õpilased Kitises vanem teatrisõber mäletab kindlasti 70.-te aastatel Estonias etendunud minutini oopereid Läti neiud ärevil ja seejärel Prokofjevi kihlus kloostris, mida lavastas Georgi ansiimov. Need olid säravad fantaasiaküllased hea huumoriga lavastused ja unustamatud rollid lõid seal Urve Tauts, Teo Maiste, Ivo Kuusk ja ka noored lauljad. See fakt on kindlasti mingis mõttes ühise vereringelooja tänase etenduse koostöös. Ene-Liis Semperi väga tugev lavastuses kaasa rääkimine on meelde jäänud minule isiklikult juba Vanemuise verevendadest. Ja jätkuvalt lõputult üllatav. No teatri tegevuses geniaalne on minu meelest idee viia kogu visuaalne maailm Vallenbergis 42. sajandi vaataja silmadesse. See annab kogu tema traagika kõrval võimalusega 21. sajandi inimesel peeglisse vaadata ja iseenda veidruste üle mõtlema jääda. See, kas õudust tekitavad ja verd tarretama panevad, väärastunud ideed, on teostunud inimnäoliste olendite või tulnud kate. Kas diplomaadid kandsid puuderdatud parukaid ja Turnüüriga kleit ja kas NKVD lased olid jutumärkides lustakad kiiska punastes Hussari vormides kuldsete Aksel pandidega? Noored mehed, see ilmselt on juba 42.-ks sajandiks kõik muutunud väga ähmaseks ja vaevalt keegi siis autentsust aega kajama hakkab, nii tühistes nüanssides. Ma olen Bergi rollis oli Rootsi päritoluga Jesper Taube ja see oli parim, mida oskas tahta. Tema kaunitämbriline ja väga veendunud intoneerimisega bariton kõlas mõjusalt. Tekstis sisalduv sõnum oli äärmiselt selge ja üldse kogu tema musitseerimine oli heaks teljeks kogu teose vokaalsele joonisele. Erkki-Sven Tüür on ju seni loorbereid lõiganud põhiliselt instrumentaalmuusikaga kuid nüüd selgus, et talle on kingitud üks äärmiselt õnnelik kanne lauljate seisukohast. See on erakordselt head esituuri, taju igat hääleliiki silmas pidades. Ja seda mitte ainult soolonumbrites, vaid ka koorides ja ansamblites. Siin oli lummav harmooniate mäng ja külaline Ilu. Üks mõjusamaid numbreid oli vabastavast passist loobuma naise monoloog, mida laulis alassoni härra Vallenberg. Minu perekond mahub teie mantli taskusse. Minu perekond määrib ära teie sõrmed, Te, võite seda kraapida Poola põldudelt, puudelehtedelt ja katusekividelt ja nii edasi. Haljassoni kirgas ja kõrge kestis äärmiselt ilusalt kõlav hääl lisas neile verd tarretavaidele mõttele omapoolse sugestiivse pinge. Väga mõjusad olid esimese ja teise ellujääja repliigid mida laulsid Teele Jõks ja Andres Köster. Eriti viimase tekstiga. Kas mälestus on tähtsam kui inimene, kes elab ning sureb selle mälestuse varjus tema häältäit disvõimsalt saali ja oli täis traagikat. Õudust tekitav ja jõuline oli Priit Volmeri Iceman eredad oma grotesksuses vokaalsesse ärascolm diplomaadid Helen Lokuta, Anna-Liisa Pillak ja juuli Lill. Võigas ning hullumajale viitavad stseenid Gulagi esimeses ja teises ning suure kontrastina iidolite ning Holtisniku pulk glamuuri väljanaermine stseenis Valenbergi tsirkus. Hobuse lõpetab veidi teisenenud harmooniatega naise laul tuhast mis määrib teie sõrmi. Meil on nüüd telefoniühendus Pariisiga, kus hetkel viibib klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, tere, Tiia. Ja taaskord on jõudnud siis aeg aastas sinnamaale, et käimas on hetkel rahvusvaheline heliloojate Rostrom, mis kannab siis seekord aastanumbrit 2007. Ja selgi aastal on Rostromile viidud 20 eesti helilooja teosed. Märt-Matis Lille Mu nuttev hääl on sügistuul ja Ülo Krigul Jensaids. Kas need mõlemad teosed on juba Rostrumil kõlanud, millist vastuvõtt on teosed leidnud? Ja sel aastal oli meil päris hea kloosi järjekord et meie järjekord oli teise päeva keskel ja kui inimesed ei olnud veel väsinud või neil ei olnud mingit muud ülaküllustel tekkinud. Ja mulle tundub, et teosed võeti väga hästi vastu ja nad tõesti mõjusid väga kenasti, väga maitsekalt. Kuigi tänavuse aasta Rostrumi tase on minu hinnangul küll kõrgem, kui oli see möödunud aastale võib-olla üldse viimastel aastatel, kui ma hind olnud just selle nagu nüüdismuusika siukse uue kvaliteedi mõõdupuuga, mida näiteks meie Rostrumi saadete saatekülalised hindavad muusikas ma mõtlen just heliloojaid et selle mõõdupuuga mõõta, seal oli tänavune tase väga-väga kõrge ja eile õhtul siis lõpetasime kuulamise täna seminaride päev ja, ja hääletamise päev. Sa ütlesid, et Eesti heliloojate teosed on leidnud head vastuvõtt, aga kas sul endal on ka mõni teos silma hakanud nende päevade jooksul, mis selle iseäranis meeldinud? No kahtlemata, eks me kõik teame märkmeid ja on omad eelistused. Siin on tänavu 31 riiki kohal ja teoseid oli 61. Ja mõned heliloojatest, keda siin mängiti, on väga nimekad, mida teavad paljud, tulevad nagu näiteks untsu džinni. Pakkusin välja raadio France ja siin oli biitvurri peos ja ajan Wilson neid ja nemad on vast kõige nimekamad samuti Pavel Shimanski Poolast, keda võib-olla Eestis teatakse natuke, aga palju oli huvitavat muusikat ja ma väga kõrgelt hindaks ka näiteks meie naabrite lätlaste viimaste aastate loomingut Andris Tseenitis, kes on endiselt väga noor veel, ta oli vist imelaps omal ajal, kes juba kuueteistaastaselt sai preemiaid, oli Peetelis Vacci selline kasvandik. Ja tema lõpetamata sümfooniat esitas Läti Raadio, see on üks osa tema kammerooperist vägagi muusika ja Läti raadio koor oma oma parimas headuses ja samuti võib-olla Leedust saunas nakased kroon. Puhkpilliorkestrile oli selline omapärane lugu. Meie jäi nagu meelde, mul on siin palju märkmeid, muidugi, võib-olla need nimed ei ütle inimestele näiteks Saksamaalt. Andreas noomeni, kuulman kommentaar. Väga muljetavaldav lugu või siis Ameerika helilooja, keda esitas Austria raadio, erin siin üheksast suutäis, või Kanada helilooja André ammelli kaheksas seal ikka lugu, mida, mida eile tõesti väga suure huviga kuulati. Ja üks minu selline võib-olla maitsekohane favoriit oli Islandi noor helilooja Eldur Ingvel tordotir kurnandotiri teos. Tal on väga pikk nimi ja ta tegelikult tegutseb artistinime all, hildur ta lihtsalt solist ja oma teoseid mängib üksi sisse, ta oskab mängida kõiki pille, mida ta tahab. Nii et selles mõttes on avastusi küll. Pedro ots ja seal läks Argentiina helilooja, keda me oleme Rostromi kaudu ka varem saanud ristiraadiosse tuua. Ja temal oli õudselt kihvt argentiina tango, kus ta kasutas tšellot klaverit ja elektroonikat, nii et see tulemus oli muljetavaldav. Kas nende pallide nimede seas, mis on nüüd siin viimaste minutite jooksul kõlanud, võib arvata, et on ka mõni favoriit, kes siis võiks saada ka auhinnalist kohta. Ma ei ole päris kindel, aga noh, ma loodan, eks ikka inimesed mõtlevad, et nemad arvavad õigesti. Ma ei maininud siin paljusid suuri sümfoonilisi teoseid tähtsatest riikidest. Võib-olla sellised enda märkmed, aga mis on Rostrumi puhul praegu veel väga huvitav on see, et rahvusvaheline muusikanõukogu, mille peamine projekt on see olnud aastaid ja võib-olla isegi 54 aastat on hakanud muutma oma visiooni ja ei taha Rostrumid korraldada, kuna see on liiga kulukas ja tegemist on muusikanõukogu, on väga väikese koosseisuga asutus väikeste võimalustega. Ja esimesel päeval lendas lausa EBU peasekretär kohale Peariitri palee kes pakkusin omapoolseid nägemusi, kuidas Rostromics edasi toimuda, kui muusikanõukogu seda enam ei korralda. Muusikanõukogu nimelt loodab, et seda asuvad korraldama kraadiodise EPO juhtimisel. Ja tegelikult nad järgmine aasta umbes niimoodi lähedki, sest tablinist löörike see on selline meie nagu meie moodi raadiojaam, nagu klassikaraadio Iirimaal lüürika FM. Tema juhtkond on täna siin ja nemad kutsuvad Rostrumi, järgmine kord Dublinis on siis valmis seda ise korraldama, võtma enda peale selle majandusliku ja moraalse kulutuse. Nii et ega karostrumi turvatud alatiseks toimuma muutuks seegi üritus. Nii, ja teades selliseid uudiseid, siis selle aasta Rostromi tulemused selguvad millal, et millal ma nende kohta midagi teada saame? Need selguvad alles laupäeva õhtul kell 20 Eesti aja järgi. Tegemist on prantsuse raadio külalislahkusega, mida me praegu siin naudime. Ma olen praegu siin hiigelsuures prantslase raadiokatlakujulises majas, mis on osalt juba remonti läinud, aga prantsuse raadio väga lahkesti Sis Rastrumit, majutus tänavu aastal taas ja siin toimub nüüdismuusika festival, Ago raam ja kuna ka on nädalalõpufestival, siis Rostroomi lõpp paigutati agara raamidesse, kuna siin on vastava toorium, ajakirjanikud on liikvel, nad on kontserti seal ja siis nad ühtlasi väisavad karasvumi pressikonverentsi homme hilja õhtul. Tulemused on siis see, et välja kuulutatakse parim teos ehk välja valitud teos ja siis 10 sellele järgnevat soovitatud lugu ja siis veel noorte heliloojate kategoorias. Kolm olulisemat edukamat pala. Ja siis tulemusi oota. Kuues eesti noorte heliloojate festival Tartu Jaani kirikus festival. Helilooja Tõnis Kaufman festival toimub 14.-st seitsmeteistkümnenda juunini. Täpsem info Tartu kultuuriaknas aadressil www-Jaani kirik. Klassikaraadio stuudios on Monika Mattiisen. Sina oled eesti noorte heliloojate festivali, mis toimub Tartu Jaani kirikus, kunstiline juht, Se festival toimub siis sel aastal kuuendat korda, 14.-st seitsmeteistkümnenda juunini. Ole hea, räägi lähemalt, et selleaastase festivali kavast võib-olla peaks alustama sellest, et festivali helilooja Tõnis Kaufmann Danish Kauma on laiemale kuulajaskonnale kindlasti tuntuks saanud viimastel aastatel oma ülimenuka lasteooperi minema kooli on järgi ja Tõnis kaomani Sullinguga käib väga tihedalt kaasas tema teoste otsene inspiratsiooni hallikas. Viimastel aegadel nimelt regoriani ansambel Vox Clamantis. Nii ka ei saa eesti noorte heliloojate festival läbi seekord ilma ansamblite Vox Clamantis. Vox Clamantis on üheks peaesinejaks Ni Tõnis Kaumani autorikontserdil 16. juunil kell 19 Tartu Jaani kirikus kui ka Vox Clamantis esineb ka iseseisva kavaga reedel, 15. juunil ja muuhulgas on 15. juuni kontserdil Vox Clamantis ka kaastegeva tuntud Šveitsi organiste kiusanud olla. Nad salvestavad neil päevil küll Haapsalus mitte Tartus Arvo Pärdi teose orelile ja regoriaani ansamblile. Sedasama teost tuleb ka ettekandele Jaani kirikus. Sellel kontserdil esineb ka väga suur löökpilligrupp. Eesotsas on meie esilöökpillimängija Madis Metsamardiga. Mida ma kindlasti tahaksin ära märkida, on tšello klaveriteos mis tuleb esiettekandele ja mida esitab noor muusikakeskkooli tšellist Johannes välja koos oma kontsert hästi Signe hiidiga. Nimelt. Teos on kirjutatud Johannese isa Edmond välja tellimusel oma ja sünnipäevaks. Ja mis puudutab nüüd räägiks Kaumanid ja ansamblit Vox Clamantis selle perioodi loomingu mõjuda siis teosed modes sel poeteos on siis elektroonikale Vox Clamantis selle Floydile tšellole kahele löökpillimängijale, siis esiettekandele tulevad seekord ka prelüüdi ta soolopoele, mis on kogu kontserti läbivaks teemaks, on nii-öelda vahe muusikakse üleminekumuusikat Tartus resideeruv Eesti tippoboemängija Riivo Kallasmaa esituses, kes on samuti ansambel Vox Clamantis liige ja võiks veel ära märkida teose Puer laatus, mis tuli mõned aastad tagasi Vox Clamantis kontserdil Niguliste kirikus ettekandele, mis on kirjutatud tuntud džäss, improvisaator itele, jaa ansamblile Vox Clamantis ja okskamatise kontserdit dirigeerivad nii ansambli kunstiline juht Jaan-Eik Tulve kui meie mesi uue muusika dirigent Risto Joost. Ja lähemalt peatuks kindlasti veel Kadri-Ann Sumera kontserdil, mis leiab aset neljapäeval, 14. juunil kell 23, null null kontserdi pealkiri on helipilt pilt, heli ja ettekandele tulevad Eesti heliloojate teosed Tõnu Kõrvits, Alt Lepo Sumerat, Erkki-Sven Tüürilt, Heino Elleril ja harva pärgilt. Kaastegev on sellist Ardo Västrik. Ja videoinstallatsioonid on sel kontserdil videokunstnik Taavi vormilt ka meil on väga palju ka mõisted erinevad, et esiettekandeid Eino Tambergi on meil esiettekanne Ort erinevate festivalile ja see teos on pühendatud tšellist Aare Tammesalule ja teose pealkiri on teekonda, teos on kirjutatud siis tšellole ja löökpillidele ja esiettekanded tulevad heliloojatelt, Mari-Liis Valk, olen siis äsja väga edukalt Muusikaakadeemia bakalaureusekraadi saanud helilooja Kristo Matson, kes on Tartust pärit helilooja Kristo Matson kirjutanud kilbile kvarteti just nimelt Tartu keelpillikvartetile. Siis esiettekanded on veel Märt-Matis lillelt ja Tanja, kus loovalt Märdi ja Tanja teoseid esitab Eesti uue muusika lipulaev ansambel ruumis väga harva. See hooaeg on Malle Maltis, et on meil esiettekanne, siis ini sirgensilt esiettekanne muidugi mainiksin ära kaks eesti tippinterpreet, kes meie festivalil osalevad. Pianist Marko Martin esitab Tõnu Kõrvitsa tulepildid ja Vartsiimeri teose kuus klarnet dist. Dirigendi Toomas Vavilovi ka ja samuti Toomas Vavilovi esituses kuuleme Galina Grigorjeva kompositsiooni soolo ametile, mida ka mitte just väga tihti pole ette kantud. Ja kammeransamblite kontsert on pühapäeva õhtul, mis kell 18. Null null klassikaraadio teeb täis Lumani autorikontserdist otseülekande. See toimub 16. juunil algusega kell seitse ja pühapäevase lõppkontserdi klassikaraadio salvestab. Praegu kestab Türiliks omapärane muusikat ja loodust ühendav festival. Meil on nüüd telefoniühendus Türi kevadfestivali kunstilise juhi Irene lillega, tere. Tere päevast. Mis kombel sellel festivalil siis muusika ja loodusnõnda ühendatud on? Muusika ja loodus on ühendatud kõigepealt selle kaudu, et festivaliüritused on väga mitmekesised. Kõigepealt on loomulikult kontserdid ja kontserdid on loodusteemalised, seda vist ei juhtu väga tihti, et festivali kontserdid on keskendunud ühele mingile konkreetsele selle teemale, mis on muusikaväline ju tegelikult ja teiselt poolt jälle on selle kaudu ühendatud, et toimuvad ka matkad toimuvad loengud, muusika ja looduse teemal ja loodusfotode näitused Türi erinevates kohtades, kus näituseid tavaliselt pannakse üles. Et Remo Savisaare fotod on Türi kolledžist, siis Türi kultuurimajas on Fred Jüssi fotod ja Saara kohvikus on Ingmar Muusikuse loodusfotod. Kust selline idee õieti tekkis? Ühendada ühel festivalil muusika eludus. See idee oli kuidagi päris kaua minu sees juba kummitanud. Arvan, et nüüd on lihtsalt kaks teemat, mis on mulle endale väga olulised. Ja kuivõrd ma olen ise Türilt pärit ja Türi on nii roheline aedlinn ja siin ümber on väga palju loodust ja, ja mets hakkab praktiliselt linna sees. Järveäärne on selline looduslikult väga kaunis paik siin, et Türi on ka väga keskkonnateadlik, linn on seda alati propageerinud siis tundus, et kuidagi Türil võiks olla mingisugune kultuurisündmus, mis mis tutvustab tüürid, vot just sellisena, et on loodussõbralik ja samas ka väga kultuurisõbralik koht. Muist üritusi on praeguseks hetkeks juba möödas, aga mis on veel tulemas? Täna kell 12 on Türi kirikus marjuriisigampi orelikontsert. Marju mängib seal päris mitmekesist kava alates testi oreliteostest ja lõpetades siis varabaroki oreliteostega, fresko, Paldi ja nii edasi. Ja sealt kavast ka väga paljud lood on just loodusteemalised, eriti just barokk. Heliloojad armastasid loodusteemalisi lugusid kirjutada siis sedasi laupäeval kell kaheksa, eks õhtul Türi kirikus on sopran Anna-Liisa Pillak ja Saksamaalt Alt Hilke helling koos saateansambliga. Ja seal tuleb esitusele põhiliselt barokkmuusikaga ka vara klassikaline muusika ning ka väga uus eesti muusika, ehk siis Tõnu Kõrvits täitsa Türi kevadfestivaliks kirjutatud uudisteos Supronile ja saateansamblile. Ja samal õhtul kell 23 algab Türi järve selline huvitav kontsert, kus David Rosenberg USAst klarnetit ja Robert Jürjendal kitarril teevad kava pealkirjaga suuru mis on inspireeritud meie ühe suurema laululinnu suuru linnuvalitsustest. Nii et muusika imiteerib linnuhääli Just, ja kuna järve ääres sellel kellaajal ka päris aktiivselt ööbikud ja muud õhtused linnud laulavad, see saab olema selline omamoodi jam session. Ning siis järgmisel hommikul väga kummalisel kellaajal kontserdi jaoks see on kell kuus on Türi kultuurimajas Peep Lassmanni kontsert kus tuleb ettekandele valikuliselt teoseid Polivermiseni kogumikust lindude kataloog. Ja ka seal on natukene improvisata poorne, see kontsert, kuivõrd aknad pargi poole jäetakse lahti ja siis vastavalt sellele, mis lind pargis parajasti laulab, üritab Peep Lassmann siis leida kataloogist, vastab linnu ja reageerib spontaanselt. Ja pärast seda kontserti toimub matk Türi kõrgessaare metsa, Fred Jüssi, Ingmar Muusikus rikkuse ja Kaarel Aluoja juhtimisel. Nad on jaotanud teemad omavahel, lindudest, taimedest ja nii edasi, et see kestab kusagil kaks Tõndisematk ja saab alguse Türil vana raadiomasti juurest. Ning siis pühapäeva õhtul kell üheksa on Türi kirikus festivali lõppkontsert, kus esineb Saksamaalt plokkflöödikvintett konsortofaiv. Sellist kooslust ka vist Eestis väga sageli ei kuule, sest plokkflööt siin sagedasti sti oma mainet õpilasinstrumendina. Aga jah, nende puhul on tegemist väga kõrgelt haritud pillimeestega kava on neil ka linnuteemaline renessanssajast siis Polokini. Aitäh Wirendil ja ma soovin festivali ilusat jätkumist. Sellel nädalavahetusel on võru vallutanud akordionimuusika ja kaheksandast kuni 10. juunini on toimumas juba kaheksandat korda Võru akordionimuusikapäevad. Lähemalt räägib akordionimuusikapäevade üks peakorraldajat seelia Roose. Võru muusikakoolis on olnud ikka algusest peale väga tugev akordioniosakond ja siin selliseid õppejõud nagu Siiri Kaharia, sale vare ja Heino Pehk ja kes on olnud sellised sellised rõõmsad promootorid, ma arvan, et üle Eesti, eksju, et kes on nagu neid inimesi kokku kutsunud ja eks just see, et, et on olnud seal väga tugev akordioniõpilaste baas, kelle pealt seda festivali korraldada ja üldiselt ma arvan, et üldse varem see akordioni populaarsusest oli ikkagi kõrge, nii et ma tean, et üle Eesti nad ikkagi käisid väga tihedalt läbi ja, ja tegid selliseid ansambleid ja ma tean, et akordionist A tuleb meelde ka vendid akordionimängijaid, kes, kes olid sellised väga-väga tugevad ja head esinejad, ise head õpetajad ka see koosmängu kaudu ja siis tekkiski jagamise vajaduse üle Eesti rahvast kokku. Kui palju akordionimängijaid sel nädalavahetusel võrre tuleb? 90 ja ei, väga vahva meil meil on, sellel aastal on selline nagu domineeriv märksõna on improvisatsioon ja, ja meil tuleb Ando bet oma õpilastega, teevad õpitubasid. Hästi vahva on neid juba teist korda külastav Lars Holm, kes on ka nõus isand vange õpetust läbi viima ja tema ansambli õppida. Nii populaarsed ja siis on lisaks meil ka need kontserdid, mis siis Eesti nii-öelda paremiku tutvustavad, siin on teine pööre ja tribuut tango parimat mängijat, siis teevad kontserte Eesti kontserdi kaudu. Laupäeval, üheksandal juunil algusega kell 11 toimub ka võistumängimine. Ja see on selline traditsiooniline, üsna populaarne ettevõtmine ka, kus siis võetakse nii-öelda mõõtu akordionimängus ja, ja ühtse artistlikkusi ajav ja palade valik on hästi oluline see, selles mõttes vahva tegemine, et sinna alati tuleb nagu päris palju huvilisi mujalt ka kes, kes armastavad kuulata akordionimuusikat, mitte ainult mängijad. Võru akordionimuusikapäevade raames toimuvad meistriklassid ja kontserdite, et kuhu huviline saab neid uudistama tulla ja millal akordionimuusikapäevad lõpevad. Millise kontserdiga? Akordionimuusikapäevad lõpevad siis pühapäeval ja siis on suur galakontsert, seal on praktiliselt läbilõige kõikidest meie õpilasõpetajad töödes üle Eesti ja, ja siis sinna nii-öelda paga paremad õpitubade lood tulevad sinna välja, kuigi meil on õpitubade kontsert eraldi ka veel pühapäeval, kõik need pärimusmuusika õpituba ja Larssoni, ansamblit, õpituba, imposatsiooni, õpitoad ja nii edasi. Laupäeva õhtul Rõuge kirikus on, õhtul on kontsert kell üheksa, aga päeval on meil tänavakontserdid ja laupäeval ja pühapäeval ja, ja siis pühapäeval, nagu ma märkisin, ka on see õpitubade kontsert. Akordionimuusikapäevade pidulik galakontsert pühapäeval algusega kell 17 kandlekontserdisaalis aitäh Tseelieroose selle intervjuu eest ja kaheksandast kuni 10. juunini kaheksandat Võrru akordionimuusikapäevad. Klassikaraadio stuudios on Heili vous, tamm Tallinna filharmoonias, ka meil tuleb juttu kolmest kontserdist, mis siin lähiajal toimuvad ja alustaksime projektist, mis kannab nime Eesti impravisatsioonid. Üheksandal juunil kell 20 Viljandi Jaani kirikus ja 10. Nigulistes kell seitse on võimalik kuulata kava nimega Eesti Pravisatsioonid. Ma arvan, et see on kontsert neile, kes tahavad päeva kuumusest kiirusest, kiriku müüride vahele varjuda ja seal meedikud aktiivseid helimaastikke järgida. Sõnuvas kava nendelt muusikutelt, mis ühendab siis klassikalises stiilis meloodiad Chessilikul harmoonia all baseeruvate akustiliste impravisatsioonidega ja koos erinevate instrumentide ning efektidega luuakse kirikus erakordselt huvitav akustiline kõlapilt. Kavas on neil enda lood enamus Robert Jürjendali looming. Olen kunagi kirjutanud erinevate koosseisude ja mis nüüd on seatud puhkpillile ja kitarrile. Live-elektroonika muudab heli avaramaks, nii et see pääseb kiriku võlvide alla rändama. Aleksei saksa mäleta vast kõige rohkem 2002. aastal ilmunud sooloplaadi Dreanšamuur helidest Gustav lüügel Hornil kauneid bossaya džässimeloodiaid esitab aga Robert Jürjendal. Tal on äärmiselt tuntud kitarrist, kes on ka rahvusvahelistes projektides palju kaasa teinud ja tema heliloomingut on, on lisaks väiksematele koos seisudele tellinud isegi ramm. Ta heliloomingut on kasutatud ka filmide, teatrilavastuste ja kunstinäituste puhul. Tallinna kammerorkester Juha Kongase trigeerimisel on ka kontserdi, mis kannab pealkirja suveõhtu serenaadi, kus kõlab siis Peters, Fassi, Heino Elleri, Pjotr Tšaikovski looming. See on tasuta kontsert, nii-öelda kingitus Tallinna filharmoonia alt oma kuulajatele et korraks nautida kolme sajandi lüürilist muusikat, mis on kirjutatud kammerorkestrile. Niisiis Peetelis vask, läti tuntuim helilooja, kes on oma kunsti kohta öelnud, et muusika on kõikidest kunstidest kõige mõjuvõimsam sest ta on kõige kergemini tajutav. Muusika on abstraktne, kuid just helid suudavad mõjutada hinge, nii nagu sõnad seda ei suuda kõikjal ümber ringitakse, räägitakse vaid kehast nähtavast välisest, ma tahaksin kisendada, kuhu jääb siis hingu, jääb vaim. Hing on sageli harimatu nagu džungel just sel põhjusel soovima oma muusikaga tuua sinna veidigi päikesevalgust. Selline idealistlik kena jutt ja skandaalile on see teos, mida me Tederist Vassilt kuule Heino Ellerilt 20. sajandi esimeses pooles, siis kõlab eleegia ja Pjotr Tšaikovski 19. sajandi kaunimate meloodiat autorilt vene muusikas serenaad. Omaette sündmuseks on kammermuusika nautijatele ka see, et on kammerorkestri ees seekord nendeks armastatumaid dirigente, juha kangas, nii et see koostöö ja see õhtu peaksid olema väga teineteise mõistmise ja niisuguse intiimse loomingulisuse lainel. Ja enne veel, kui hooaeg ümber saab, siis toimub ka veel üks kontsert sarjast diplomaatilised noodid siis sari, mis valmib alati koostöös siinsete suursaatkondadega. Seekord on abiks Soome suursaatkond ja kontserdi alapealkiri on kahva selline suves sellist pealkirja näha lumest tehtud kleit. Jah, see on väga omapärane ja ka rikkalik etendus. Siin ühinevad teater, kujutav kunst, koreograafia, muusika ja luuletegemist on sellise rahvusgrupiga nagu soomerootslased. Nende kultuuripäevad on Eestis nii et seetõttu ka siis 14. juunil KUMUs ja 16. juunil Haapsalus on võimalik seda etendust näha. Nad lähevad siit edasi balti riikide turneele just oma selle teatrietendusega ja praegu neil päevil on hanges ka Soome Rootsi teatrifestival, nii et rahvusgrupi, ütleme, niisugune identiteet on kõige tugevamalt just teatrikunstis avaldanud ja, ja see on tõesti äärmiselt omapärane. Huvitav on just see, et tegevus sellel lavastuses toimub kunstimuuseumis, nii et meil kumus on siis lausa esmakordselt täiesti õige koht sellel avastamiseks. Peategelane on siin skulptuur, kääbus kes on loodud Soome ühe kuulsama kunstnik audi heiskase poolt ja ütleme, niisugune tõukejõud selleks, mis kõik hakkab laval toimuma, on see, et tuleb uus näitus peale seda skulptuuri tahetakse justkui ära viia. Aga naisvalvur noh, kas just harv, aga, aga temas tekivad niisugused tugevad tunded selle skulptuuri vastu ja sellest saab kõik etendusega alguse. Elavad näitlejad neid näidataksegi nagu laval suhetes selle skulptuuriga, suhetes sellega kunsti temale asutuste ja ütleme selle jäävuse või, või sellega kaduvuse seisukohast. Nii et siin on tugevalt tegemist kujutava kunstiga. Laval on ka pildid ja näitus, mis on seotud selle lavastusega, on ka kumu eesruumis juba üleval, nii et saame taaskord vaadata, kuidas muusika ja kujutav kunst ennast selles sarjas kokku panevad. Etendused toimuvad 14. juunil KUMUs kell 19 16. juunil Haapsalu kultuurikeskuses kell 19 ja kuigi räägitakse rootsi keeles, lauldakse rootsi keeles, on subtiitrid eesti keeles, nii et kõik peaksid sellest omapärasest poeesiast ja ja natukene humoorikas, natukene nostalgiliseks, natukene romantilisest õhkkonnast osa saama. Täna räägime lähemalt ühest salvestusest ja plaadist. Mul on hea meel tervitada siin klassikaraadio stuudios Rolf Uusvälja nooremat õde Els Himmat, tere tulemast. Tere päevast. Kui nüüd Rolf Uusvälja juurde tulla, nimi on kindlasti vaja enamusele kuulajatest tutvustamist, aga võite te siiski lühidalt meelde tuletada, kus ta õppis, millal ta mängima hakkas ja mida ta üldse oreliga seoses tegi. Rolf tuli muusiku juurde üsna varakult ja seda täiesti omal vabal tahtel keegi sundinud teda millekski ja ta hakkas käima, noh, lihtsalt sõna tõsises mõttes seisma kirikutes ja kuulama teiste inimeste mängu ja siis Peeteli kirikus oli tal nagu igapäevane külaline ja siis orelimängija, kes seal oli, see märkas seda noormeest ja kutsus teda siis enda juurde ja sealt siis niisugused õpingud algasid tal ta tegi väga palju ise tööd, nii et akadeemilist koolitust ta ei saanudki. Aga hiljem läks ta õppima Hugo Lepnurme juurde, kes andis talle väga tugeva põhja ja edasi tegi ta ise kõvasti tööd. Ta oli väga tubli harjutaja ja töömees, kui tohib nii-öelda kus ta põhiliselt harjutas või kus kirik oli saarel. See oli üleval Toompeal Niguliste kirikus ja seal olen minagi temaga koos käinud ja ma mäletan, et kaasas oli niisugune tal alati tohutu suur kiriku võti. Kas te mäletate mingit esimest mälestust oma vennast, kui muusikust või tema muusika huvid ärkamisest või? Nii palju, kui ma teda üldse mäletan, siis ma mäletan teda kodust klaveri tagant, kus ta harjutas ja ausalt taberis viinavaid momente neile tekitas, kuna inimene, kes ikka iga päev nii pingsalt harjutab, kujutage ette, kui teil kodus klaver mängib neli või kuus tundi päevas, teinekord Rolf Uusväli tegeles ka hiljem oreliehitusega ja oli temal alguses niisugune väga tugev huvi, kuna ta käis mööda Eestit ja võiks öelda, et ta oli tuttav jagu kõikide orelitega Eestis. Ja siis ta nägi seda lagunenud olukorda ja kuidagi ta viidi siseasjale kaasa aidata ja siis jõudis ta juba nii kaugele. Kas ise neid pille restaureerida, muidugi mitte kätega, aga see tee oli vaimne, ta arutas, ma mäletan seal orelivilede igasuguseid kvantiteeti Te, kvaliteete ja nii edasi ja seda ma tean näiteks, et ta on restaureerinud Vilniuse Ülikooli oreli ja neid on ka teisi palju. Ja võib-olla on veel raadiokuulajal huvitav teada või meelde tuletada aastatel 1959 kuni 1973 oli ka Rolf Uusväli Eesti raadio muusikasaadete toimetaja. Tegelikult hea seos kohe sellele, et ta on teinud väga palju arvestusi üle 40 plaadi omal ajal salvestanud need eesti oreleid olid vist küll igas kodus, kus oli grammofon, et sai, sai neid kuulata. Miks neid siis sellele paadile, mis ilmub kolhoos välja loominguga sattus just nimelt see, mis sinna sattus. Johann Sebastian Bachi klaveeveegolmas ehk orelimissa. Sellega on nüüd niisugune lugu, et kuna Rolfi mängitud Island on tõesti tohutu ja osa sellest, mis ta on mänginud, on vanadel lintidel nende hulgas on tõelisi pärle, aga kuna Nathan lintidel nad on kuskil võib-olla noh, natuke ülepingutatult Öeldes sügaval keldris kuskohalt keegi eriti ei kasuta, nad on restaureerimata ja nii edasi ja siis andsin mina selle Rolfi poolt mängitud tohutu nimekirja Ivalo Randalu-le teeksime sealt mingi valiku ja, ja minu niisugune nõuanne oli see, et me valiksime sealt välja midagi väga head. Aga missa, restoran määrimata ja nime leidsimegi siis Johann Sebastian Bachi klaveri Lümanda ehk orelimissa, mis on niisugune väga ilus asi ja väga hiilgavalt mängitud. Me kuulasime seda raadiomajas lindiga ja siis ma otsustasin, et see tuleb ära restaureerida ja selle ilusa töö võttis endale Maido maadik, kes sellega ka suurepäraselt hakkama sai. Ja siis loogiline tee loomulikult seedepeale. Ma juba nägin teil sellist eelväljatrükki sellest seederaamatust ja see ei ole sugugi tavalises formaadis, et kaunis teistkujuline raamat seal on siis ka mingeid mahukamaid tekste sees. Ja kujundus on, ma ütleksin, suurepärane disain, selle on teinud firmast division töötav Andres Lember ja plaadil on ka väga kvaliteetne trükis ja ta on kauni raamatukujuline kuldne ja sees on tal siis Ivalo Randalu poolt kirjutatud tekst, mis on väga hästi tehtud, väga ilusti kaunilt kujundatud ja tõlgitud Krista Kaera ja Mati Sirkeli poolt inglise ja saksa keelde. Ja loomulikult ka on see eesti keeles ja see on väga ilus ja põhjalik lugu. On teil see juba teada, kas need Rolf Uusvälja salvestusi on veel oodata CD-plaatidele või on see hetkel veel edasi mõtlema? See on esimene, aga see ei jää viimaseks. See oleks väga piinlik lugu, kui kõik see ilus, mis Rolf on teinud, et see jääks kuskile kasutamata. Seda tuleb kindlasti edasi teha. Rahvusvaheliste festivalide panoraam on hetkel lausa võimas. Pidustused. Pariisis Sandeni kuulsas katedraalis basiilikasse lähevad täna kuuendat päeva avamasi foonikud nende peatse noore peadirigent Gustavo Tõdamelligejal peateoseks Mahleri viies enne Straussi nelja viimase laulusolistiks kanadalanna paljukiidetud noor sopran prügergozmann kolmapäeval neljapäeval Henderi mess ja John nelsoni juhatusel. Tänak ja tants meis sooloõhtu sarjas suured oreleid. Festival, millel menukalt dirigeerinud ka Paavo Järvi näiteks brokneri seitsmendat sümfooniat kestab seekord viienda juulini. Uuel nädalal ka Mozarti reekviem Louis Langree juhatusel, laulmas kolleegium Voka legend Bergeni festivalil pärast Eesti filharmoonia kammerkoorikontserti, kus Paul Hillier igavas vooltigoissis olidki Reek Pärt. Tormise jaani lauludki kõlas Edward kriigigala tema 100. mälestus aastal. Viimastel päevadel oli ka Trio Medjeveli hiljard ansambli ühiskontsert Bergeni toomkirikus jaga Veljo Tormise, tõsi, lauldi festivali lõpetamas Bergeni filharmoonia orkester, Andryul litton juhatamas ja ühtlasi Griegi klaverikontserdi, solistiks samas Mahleri üheksas sümfooniafestivali viimasel nädalal põhimõtteliselt riigiühingu rahvusvaheline teaduskonverents teemal Edward kriig ning tema mõju 20. ja 21. sajandi muusikale. Et Firenze muusikalisel May festivalil Itaalias nii suur juubel on 70, alustati eeletendustega juba aprillis näiteks Orpheus euri tiike dirigendiks Riccardo Muti pea teemal müütia kaasaegsus avanädalal Baieri raadio orkester maris Jansons siga siis Ferrari ballett Lausanne'ist kaasaegse poolel Contemporary, ansamblit, liivanfeedele autorikava Daniel Parempoeemi projekt tähendas tema sooloõhtut ja muusikaliorkestri kontserti sobiv Mehta juhatusel, kus varem põimeli solistiks Beethoveni neljandas seal listi teises klaverit kontserdis festivalijuhistes Rubin Mehdast, esitleti ka Pietro tšelli itaalia keelset monograafiat. Berliini triigiga Bell Daniel paremboimiga jääb festivali lõpetab tema. Juba aastakümneid on Mai festival ulatunud juunikuus ja sealt edasi isegi juulisse vini pidunädalate üks publikumagneteid on Janatšeki ooper surnud majast. Esimest korda tuli Janno tšekiooperiga välja maestro ppi äärmulees koos lavastaja patrisse rooga sammas deklareerides, et see on ka talle piimani ooperi juhatada. Etenduselt Heather Anderwinis sellega benud kontserdi pooleli alustasid Viini Filharmoonikute Nikolaus sarnonguuriga Gidon Kremer Vergi viiulikontserdi solistiks. Kolmel päeval esines ka New Yorgi filharmoonia orkester Lorin maal, see oli käel Kaiulija Fizzers solistiks. Adam Fischeri juhatusel. Just homme laulab Rolando villasoon musike räini suures saalis Daniel paremboni klaveri saatel sooloõhtu millele järgneb parem poeemi enda õhtu Bachi VTK Teisega. Tahaksin lisada suurepärase messeani interpreedi rosel müra, roo, kes Anteisi päeval mess ja nii tulen Galile sümfooniasoliste esinemas siis Viini Raadio orkester peadirigent Bertrandi juhatusel. Ini pidunädalaid 16. juunini. Kolmefestivaliga on seotud ka juubilar Neeme Järvi, kellel ainuüksi Haagi residenti orkestriga on sel puhul kokku 10 kontserti. Juunikuu on resident Di orkester kuulutanud järvi kuuks. Kavas ikka Mahleri esimene ja Sibeliuse viiulikontsert Nikolai näideriga. Algas nimetatud sari kolme kontserdiga haagi. Anton Philips Stahlis orkestri residentsis järgnes juubelipäeval üleeile kontsert-Prantsusmaal oma nüüdismuusikafestivalide poolest tuntud metsis sealse areeni suures saalis. Ja eile õhtul Saarima festivalil Nordisse Moziik Mahleri asemel seal kal Nissani neljas sümfoonia. Ja homme siis veel Ludvig sburgi lossifestivalil siin maaleriga lossipargi foorumis. 15.-st kuni seitsmeteistkümnenda juunini toimub haagis ka väike klassikafestival. Selle esimene kontsert on ühtlasi Neeme Järvi juubeliõhtu orkestriga ning maestro kava Heino Elleri videviku ning koiduga siis mendilsoni viiulikontsert Vadim Kruusmanniga ning Bruckneri kaheksas sümfoonia. 19.-st kuni 23. juunini toimub Haagi kuninglikus konservatooriumis Neeme Järvi juhitud ja residenti orkestri baasil dirigentide suveakadeemia esimest korda lõppkontserdil konservatooriumis Schönbergi saalis tuleb Mozarti solistiks antis siirale juubelikontserdile, Tallinnas, selles aga juubelikontsert ja austamise õhtuga Nievičess sümfooniaorkestriga ühendriikides 20. mail. Saarima festivalil esinesid esmaspäeval kiinonkreemeria Kremerata Baltica ning täna mängib siin Londoni orkester filharmoonia Essabekas saloneni juhatusel. Temalgi kavas Mahleri esimene ja homme esineb kavaga Põhjala võlu, heli. Seal brikani raadio, sümfooniaorkester, leib, Seegerstamiga, Sibeliuse, Karjala süüdi järel, seigestami endas On ja number 165 maailma esiettekandes. Meie dirigent Olari Elts on samaviisi tegus olnud. Mai keskel lõpetas ta kolme kontserdiga šoti kammerorkestri hoo Edinburghis Glasgow's häberdiinis. Üleni Beethoveni kavas sümfoonia number üks ja missa C-duur. Sügisest on ta ju kuulsa orkestri peakülalisdirigent oma teise orkestri Dannyga-Prantsusmaal rennis vannis oli tal kolm kontserti eilseni Sibeliuse esimene rauda õndsuse listi teise kontserdi solistiks Shan iive. Cybodee ja lutserni sümfooniaorkestri ees on ta juuni teisel poolel. Orkester. Depertenn käis mais juhatamas Arvo Volmer. On juuni lõpul ESS Tseebeelse festival Austraalias. Hääde leidis. Suur ettevõtmine on olnud käsil Paavo järvil oma Bremeni Deutsche kammerfilharmoonia. Viiendast juunist kuni aseni mängivad nats Strasbury festivali kõik Beethoveni sümfooniad uhkes muusika ja kongresside palees avaõhtul Beethoveni esimene ja üheksas viimases solistiks ka Annely Peebo. Just täna on Beethoveni kaheksas ja seitsmes sümfoonia ning nende vahel Bioter Anders Sevski, Beethoveni esimese kontserdisolistina. Tore uudised. Meie dirigent Anu Tali on kutsutud manitooba kaamera orkestrimuusikadirektoriks Kanadas ja sõnum üleeileöisest Helsingist. Rahvusvahelisel May lindi pianistide konkursile lubati 41 võistlejat. Kaks ka Eestist. Age Juurikas mängis voorus, aga Irina Sahhaarinkova võitis finalistina kuuenda preemia. Esimese preemia ja 20000 eurot sai Sophia Kuljak Venemaalt. Soomlaste parimana sai teise preemia Roobeka rööndaal. Konkurss iga viie aasta tagant. Tänasele heligajale tegid kaastööd Tiiule Ewald Kadri-Ann Sumera, Hedvig Lätt, Maarja Peterson ja Priit Kuusk. Saate mängis kokku Helle baasia Saadet toimetas Mirje Mändla. Selga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis ei sobi vana teile sobival ajal. Heligaja.