Kasvasin üles Eesti nõukogude sotsialistlikus vabariigis, see oli täiesti eesti, see oli ka Nõukogude Liidu sunniviisiline osa ainult sotsialismi õiget sotti saanud ja kaugeltki polnud minu kodumaa tookord vabariik. Koolis üritati selgitada, et ehitame kommunistlikku korda, kus kõik on võrdsed ja kõik saavad vastavalt oma vajadustele ja mis peamine, kõik on vabad. Kästi veel lugeda Vladimir Beekmanni aatomi kukese lugu. Pilt helgest tulevikust pidigi silme ette joonistuma. Aga joonistunud õiglusejanu väikeses hinges oli liiga suur. Idee tasandil oleks selline riik päris tore, kus valitseb vabadus, õiglus, rahu ja rõõm. Eks see on meie südamesoov, kui küsin enda käest, milliste riiki tahame, kas sellist just mainisin või sellist, kus hoitakse meid vangis, kus pole õiglust, kus meeleolu on must ja peal on pidev masendus siis eelistame ikkagi esimest varianti. Jeesus tuli siia uut riigikorda tutvustama. Tema oli jumala tõotatud vabastaja. Iisraeli rahvas oli võõrvõimu rõhumise all ja ootas vabastajad. Pikisilmi tuleks ometi kalevite kange poega oma lastele õnne tooma ja rahvast uueks looma. Ta tuli päriselt ainult et mitte selliste plaanidega nagu enamuse lootsid. Ta ütles, et minu kuningriik ei ole sellest maailmast. Rahvas ootas, et tema vabastaks nad roomlaste rõhumisest. Ta vabastas inimesed rõhumisest sisemisest rõhumisest sisemisest vaevast ja valust, sisemisest vanglast. Need, kes tema juurde tulid andes mõista, et hoolimata maisest olukorrast või poliitilisest korrast saab inimene ikkagi vaba olla. Vabadus, mis algab seestpoolt. Jumalariik on teistsugune riik. Seal valitseb teistsugune kord. Seal valitseb rõõm, rahu ja õigus ja seda pühas vaimus. Nii ütles maailma üks enim loetumaid autoreid apostel Paulus. Kui te nüüd tahate natuke rohkem pühast vaimust teada, siis peate pühapäeva hommikust palve mõtisklused kuulama. Õigus, rahu ja rõõm. Paulus kirjutas veel ise vangistuses olles. Olge ikka rõõmsad, issandas ja taas ma ütlen, olge rõõmsad. Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele Issandal ligidal. Ärge muretsege ühti, vaid teie vajadused saagu kõiges jumalale teatavaks tänu ütlemistega palumises Jaanumises jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses. Sina rõõm ja siin on rahu. Mäletan selgelt, kui noore mehena esimest korda sellest kirjast aru sain. Sõnulseletamatu rõõm täitis südame, nii et võttis lausa tänaval ekslema. Rõõm sellest, et keegi päriselt hoolib, et ei peagi muretsema. Paulus ütles veel peale kõige mu vennad, rõõmustage issandas ja veel lõppeks, vennad, olge rõõmsad, seadke oma asjad korda, laske endid julgustada. Olge üksmeelsed, pidage rahu, küll siis armastuse ja rahu. Jumal on teiega. Need on ainult mõned ligi 200-st kirjakohast piiblis, mis räägivad rõõmust Paulusel rohkem kui meil kõigil oleks siinkohal hoopis õigus nuriseda, vinguda ja rahulolematust väljendada. See mees sai tihti tunda vaeva ja valu nii oma inimeste, juutide kui roomlaste käest. Kõigest hoolimata oli ta rõõmus, jõhutas teisigi kristlasi tundma rõõmu, sest jumalariik ei ole mitte kombetalitus, vaid rõõm ja rahu ja õigus, nagu ta roomlastele tookordsetele maailma valitsejatele kirjutas. Tal oli midagi paremat kui maailma valitsejate.