Heligaja. Tere, ilusat laupäeva 16. Kümnenda juuni helikaja teemad on sellised. Viiendast kuni üheksanda juunini Pariisis toimunud rahvusvahelisel heliloojate Rostromil võitis Ülo Krigul teosega Enn said esikoha noorte kategoorias. Märt-Matis Lille teos nuttev hääl on sügistuul, jõudis põhikategooria esikümnesse. Ülo Krigul. Teos osales Rostramil ERSO ja Paul Mägi ettekandes salvestatult. Märt-Matis Lille teos, ansambel juu salvestuses. Tänases helikajas on Marja Mölderi intervjuu Ülo Kriguliga ning Rostrumist räägib ka klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Täna, 16. juunil toimub kuuenda Eesti noorte heliloojate festivali raames Tartu Jaani kirikus Tõnis Kaumani autorikontsert. Intervjuu heliloojaga Tõnis Kaumaniga tegi Mirje Mändla. Nargen festivali lähenevatest sündmustest annab tänases helikajas ülevaate Tõnu Kaljuste. Intervjuu tegi Kersti Inno. Tänasest kuni 23. juunini toimub 10. Suure-Jaani muusika festival. Arvukate kontsertide hulgas toimub ka Mart saareni imeline laulukonkurss, mille esimesest teisest voorust teeb klassikaraadiosalvestuse muusika. Festivali tutvustab Andres Uibo Tiina kuningale. 15.-st kuni seitsmeteistkümnenda juunini toimub Boris Soome-Eesti ühislaulupidu. Ülevaate annab laulupeo sihtasutuse muusikatoimetaja Ave sopp Marcheli rookärule. Helikajas on ka korallid muusiku mõisamuusika, suve intervjuu, millest räägib mail, sildas Marek nurglikule. Saate lõpus kuulete Priit Kuuse muusikauudiseid välismaalt. Tänast saadet toimetab Helena Lass. Kokku panid saate Tiina kuningas ja Katrin maadi. Viiendast üheksanda juunini toimus Pariisis 54. rahvusvaheline heliloojate Rostrum mis oli tänavu eesti heliloojatele taas edukas. Ülo Krigul ideo seensaid saavutas noorte heliloojate kategoorias esikoha. Põhikategoorias jõudis 10 parima hulka ka Märt-Matis Lille Mu nuttev hääl on sügistuul. Praegu ongi meil võimalus üht-teist küsida. Ülo Krigulilt. Kui palju õnnitlusi sa saad umbes praegu päevas? Mõned inimesed on saatnud ikka mõne SMSi. Kuidas sa iseloomustaksid oma teostiendsaid? Mul oli selle teosega õnn üsna kaua töötada. Ma olin sel ajal, kui ma kirjutasin Viinis niiviisi poolenisti seal õppisin ja elasin seal oli kuidagi hoopis teine elurütm kui siin Tallinnas olles, kus neid teisi muusikaväliseid kohustusi ka päris palju ja muusika kirjutamine tihtipeale paraku vähemalt nagu praeguse elukorralduse puhul, jääb niiviisi selles mõttes vaeslapse rolli. Ma teen seda hilistel õhtutundidel ja varastel hommikutundidel. Viinis olles oli mul võimalus selle teosega töötada päev läbi ja kogu oma energia sellesse teosesse suunata. Õppisid Viinis Detlev Müller Siemensi juures, kui oluliselt emasid tollal mõjutas ja millised mõõtusi selles teoses veel võib aimata? Tema mõjutused, nagu kõikidel headel õpetajatel, ma arvan, ei ole selles mõttes otsesed ja ta ei sundinud kedagi konkreetselt mingis viidis või žanris kirjutama. Eks ta suunas üht koma teist ja ma arvan, et õigeid asju. Aga eks ma ise muidugi püüdsin temaga just võimalikult palju välja pigistada selle aja jooksul, kui ma seal tema juures tunnis käisin. Ta oli hästi sellise analüütilise lähenemisega õpet ja ka heliloojana, aga samas mitte niiviisi kuivalt analüütilised võid selles tema analüüsime viiulistipp palju mängulisust muusikateose analüüsi piirduma, vot see sugugi alati mitte ainult muusikaga ja võrdlustega muusikal, vaid, vaid ta tõi teine kord siis võrdlusi teiste kunsti ja elualadega. Konkreetselt selle Eeennsaizzi teosega me ka töötasime päris palju koos ja nagu ma enne ütlesin, et mul oli seal luksus, et ma sain ühe sellise nelja või viietaktilise lõigu kallal. Ma ei mäleta, ma töötasin kaks nädalat, ma sain seda nokitseda seal ja võib-olla veel kauemgi. Mul konkreetselt sellel loobul meeles üks kord Müller siinsest, räägime temast tunnis, käisin siis vahetan. Ilmselt on selline juhuslik, kokku sattunud, aga 91 lehekülg kasutada ühesõnaga teatud spetsiifilise organisatsiooni võtteid, mida mass ise otsisin, sealt tage mitsu Ravelli partituuri, vaatasin läksime siis selle leheküljega sinna tundi ja siis kuidagi, mis ta mulle siis seal näitas või mis ta seal selle tunni jooksul ütles? Üldse palju ja üldse mingeid erilisi asju, aga kuidagi see mõjus väga õpetlikult. Hästi inspireeriv just kõige ratsionaalselt seda seletada, miks see nii oli. Mõned lihtsad asjad, mis ta ütles nagu poole nagu pilgu suunas või millele tähelepanu juhtis. Ja see ongi võib-olla kõige rohkem meelde jäänud, tema tundis kord, mis kuidagi käis mingi plõks. Ilmselt selle proksu käimise taga oli selline suur väiksemate prokuröride hunnik, mis oli vahe jooksul käinud meie jooksule. Kui me juba räägime ühest õpetajast, keda sa üldse oma suurimateks õpetajateks pead Raimo Kangro oli see mees, kes mind tegelikult tutvustesse lõhi loojaks olemise maailmaga. Ta oli hästi avatud ja sõbralik ja soe inimene ja ilmselt mina olen üsna hõreda loomuga tihtipeale üsna kinni, nii et ilmselt ma sellepärast ka tema juurde ennast sokutasin alateadlikult. Nii Raivo Tõnu juures õppides, see inimlik pool kasvab nagu üsna kiiresti sellest tunnis käimise poolest üle või nendest praktilistest näpunäidetest, mis ei tähenda seda, et neil ei oleks vastuseid valmis. Kui ma näiteks Tõnu käest midagi teinekord nõu küsin, siis tal ei ole mitte ainult vastasveteran, mitu vastust ja lisaks ka vastutasuks mõned küsimused. Raimo ajal, kui ta veel elus oli ja Tõnuga suheldes hästi tihedalt, kuigi me elame ametlikult õpilase-õpetaja suhtes ei oleks. Pean teda ikkagi oma õpetajaks, selles mõttes, et ma tunnen endaga kuidagi veel õigust tema poole nagu pöörduda nõu küsimistega, et ma ei tea, võib-olla on see talle koorma või järgmised on väga tihti ka ei tee, aga igal juhul ma tunnen ennast kuidagi kindlustatud, et kui mul on selline õpetajat, kel õppe, siis ikka kuidagi hakkama saanud kaval pooldajad, et siis. Ja samas on mul hea sõber ka, et see on selline hea tagala. Ja need said, see on tegelikult juba pälvinud üha rahvusvahelise tunnustuse, täpsemalt auhinna, hoopis kompaniist on trass 2005. aastal Berliini muusikafestivalil. Millised mälestused sul sellega seoses on? Tegelikult on need konkursid selles mõttes helilooja seisukohalt sarnasele see teos ei ajale spetsiaalselt kirjutatud selle konkursi jaoks, vaid lihtsalt orkestri kontserdil üheks uueks teoseks siis teoseid seal omavahel pandi erialast sõltumata võistlema. Ma seda enne ei teadnud, et see mingi võistlusmoment juures on. Selles mõttes on see erinev sellisest tões ja vaimus heliteoste konkursist, kus vaat et Ahto niisugune konkurssi tingimused kirjutada, maa valmis ja siis saad selle konkursile siis seal kas võidad või saatmist saab samuti ennisele Rostrumiga, et helilooja ise nii-öelda ei saa midagi teha selleks kas see lugu sellest üldse osa võtab. Ja selle eelmise konkursi juures oli üks huvitav asjaolu veel see, et selle žürii, erinevalt Rostrumi omast, kus on koos võimalike vaieldamatud spetsialistid Berliinis toimunud konkursi žüriiks olid nii-öelda tavalised kontserdikülastajad selles mõttes tavaliselt nad ei olnud professionaalseid muusikat, samas nad olid nii-öelda elukutselised muusikaarmastajad. Nad olid inimesed, kes käivad pidevalt kontserditel, seal žüriis oli juriste, arste, ühesõnaga sellised haritud kultuuritarbijad, kes kahe nädala jooksul festivalil kõlanud uutest teostest valisid ühe välja. Tegelikult liigsamagi parostrumi juurde niimoodi vaikselt. Sa oled ise Eesti muusika päevade kunstiline juht, võib-olla sa oskad tänu sellele keskmisest heliloojast natuke paremini hinnata neid kriteeriume, mis võisid Rostrumi žüriile jäänud Zaitse puhul meelde jääda. Ma ei ole ise üheski žüriis niiviisi istunud, ühes ole aga ühesõnaga minu teadmistepagas žürii tööst ka siin ma kaldun arvama, et see on ka siuke sixty-sixty mäng, et seal on vaja. Noh, eks see lugu peab olema ka ilmselt head, on vaja ka palju muid asju nagu muusika pole üldse, et paljud sellised õnnelikud juhused peavad kokku langema, et alates sellest, mis kellalugusid, kuulatakse ja kuidas seda esitletakse ja kes seda esitleb ja, ja aga raske on oma lugu hakata kuidagi püüdma talle välja mõelda mingisuguseid omadusi, et ahaa, et ilmselt sellepärast, et seal kontrabassid sisse tulid, et noh, küllap see mõjus. Ja ma ei tea, kas selliseid objektiivseid argumente ongi sellisel puhul mõtet. Kui palju sa tead teistest teostest, mis sel aastal ras osalesid? Ma tean ainult Märt-Matis Lilleteost, vaata, hääl on sügis, tuulisem ostad ajaloos seda on kuulanud ja ma arvasin seda juba varem, et seal väga jalu teistega ma ei ole tutvunud ja ilmselt on see ka siiamaani üsna raskendatud oleks olnud nendega tutvumine, kuivõrd need on seal ju kõik esmalindistusega. Sellest varem ei ole sellel kontserdil juhtunud kuulamist. Nõnda kõneles Ülo Krigul tänavuse rahvusvahelise heliloojate Rostrumi võitja noorte kategoorias. Gazpromil edukalt esinenud Ülo Krigul ja Märt-Matis Lille teosed valis välja klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, kellele anti hea produtsendi töö eest ka Unesco Picasso. Miro medal. Protseduurireeglid üks teos läbi teeb, et ta kõrgele jõuab. Rastrumil. Kuulatakse teoseid helilindistuste pealt, Rostrumi žürii istub saalis ja kõigil on ees materjalid helilooja teose kohta ja suurtest kõlaritest siis teosed kantakse ette üksteise järel, 64 teose kuulamine kestab peaaegu kogu nädal, siis hommikust õhtuni. Kui hästi saab nüüd ühe kuulamise põhjal valida, kas te teete mingisuguseid üleskirjutusi, kas te arutate omavahel? Kõik teevad märkmeid kindlasti ja kuidas keegi, eks ole, kindlasti keegigi, arutab omavahel, aga sellist nagu avalikku arutamist heaks tooniks ei peeta. Kuna kõik riikide esindajad annavad ka kõikidele Kokkutulnutele CD koopiad ja tänapäeval on inimesed varustatud tehnikaga, siis on võimalik õhtul hotellis teoseid üle kuulata ja enne hääletamist eriti veel natuke värskendada oma mälu, et kuidas oli sellised võimalused, on olemas. Milline meeleolu lihtsalt saalis kuulamise ajal valitseb, et kuidas erinevad inimesed kuulavad? Üldiselt kuulatakse tähelepanelikult, tegemist on ikkagi muusika professionaalidega, tegemist on raadiot nüüdismuusikaga tegelevate toimetajatega. Kes sellise muusikaga tegelevad iga päev, kellel on oma saatesarjad, kus nad seda muusikat mängivad. Nad on professionaalid ja nad on palju kuulnud. On võimalik partituuri jälgida, paljud jälgivadki partituuri, enamasti need, kes on ise oma algselt professioonilt heliloojad, neid partituurid väga huvitavad. Muusikatoimetajad võib olla partituuris kinni ei ole, vaid kuulavad rohkem seda, mida kuulab kuulaja. Kui kuulaja meid kodus kuulab, siis ei ole tal partituuri kuskilt võtta, ta lihtsalt kuulab. Aga milliseid kurioosseid imesid seal žüriis võib-olla hetkel on žüriis nimesid, mida meie kuulajad tunneksid. Ma hästi ei usu, et selliseid prominentne seal parajasti istub, eks need on ikkagi raadiote muusikatoimetajad või toimetuse juhatajad on ka väga erinev riigiti. Kas see, kes on kohal Rostrumil, on ise välja valinud need teosed või endale need kaasa pandud või on korraldatud koguni konkurss, nagu mitmes Ida-Euroopa riigis on siiamaani Rostrumi teoste väljavalikuks heliloojate liidu ja raadio poolt korraldatud konkursid. Et võib-olla see delegaat, kes tuleb riiki esindama, et tema maitse või tema seosele teosega, mida ta esitleb, on väga nõrk ka selliseid Mayden olemas. Kuna maailm on nii kirev ja lai, siis on väga raske midagi sellist üldistavat öelda selle auditooriumi kohta ja nende kriteeriumite kohta ka. Aga kui erinev on üks Rostrumi aasta teisest on ikka erinevad, seal oli just üks mees kohal vaatlejana, eks vene helilooja, kes elab Pariisis, kes võttis mikrofoni ja tegi avalduse, et 10 aasta jooksul on muusika totaalselt muutunud, mida Rostramil kuulatakse ja ta pidas silmas seda, et 10 aastat tagasi oli žanriline vistiililine mitmekesisus olemas. Aga praegu on see ikkagi päris suur, et on, elektronmuusikat, on konservatiivset, on väga moodsad, on väga Sonoristliku, on kamm, muusikat ja väga palju selliseid miksitud žanre, kus on elektroonika koos klassikaliste pillidega. Et see mitmekesisus on kohutavalt palju suurenenud, ütles Sergei Belimov. Kas sa pigem kinnitad või lükkad ümber seda kuulujuttu, et räägitakse, et on olemas selline üldine Rostrumi stiil, et kui seal sellises stiilis ei kirjuta, siis sa seal väga kaugele ei jõua. Et kui palju seal saavad kõrgemaid kohti, võib-olla sellised natuke eralduvamad teosed. Tegelikult selle Rostrumi mõte ei ole ju nende kohtade saamises, vaid selles, et seda muusikat kuulatakse, esitletakse ja raadiotoimetajad mängivad seda oma raadioprogrammides väga paljudele inimestele lõpuks kokkuvõttes kokku. Meie kõigi nüüdismuusika auditooriumid on hästi väikesed, aga suure maailma peale kokku saab see muusika suure kõlapinna. Ja see hääletamine, eks, see on ka noh, kõik tahaksid, et oleks seal esimeses 10. nende riigiteos nende helilooja teos. Aga sellist kindlat Rossumi stiili kindlasti ei ole. Eks all võiks mõelda, et mina näiteks mõtlen selle all seda, et teos oleks tehniliselt teostatud tasemel, et ta oleks oma töörlik ja teiseks, et temas oleks mingi väike üllatus, mingisugune uudsuse moment, mingi võlu ja, ega mingi emotsioon, sest meie kuulajad ju tahavad ikkagi saada puudutatud. Nad ei taha kuulata mingisuguseid konstruktsioone või nad tahavad kuulata muusikat, mis neid kõnetab. Et katsuda kõike nagu raske mõõta. No sa ei saa öelda, et nii mitu bitti seda teist ja kolmandat, et kui sellised kriteeriumid oleks, siis oleks siis kõik konkursid, loomingu konkursid, nii ausad, et ma ei teagi, mis oleks nende tulemus. Kas on üldse väga suur lõhe, nüüd selle noortevooru ja siis täiskasvanute vahel neid, kui ütleme, pimesi mõnda teost kuulaks, et kas saaks selle paigutada kas noorte või täiskasvanute poolele? Mõnda teost kindlasti saaks paigutada, aga seda lõhet ei ole ja tegelikult hinnatakse noorte heliloojate teoseid ka täiskasvanute kategoorias. Mõned aastad tagasi võitis Uljas hoitu pulkise teos, mõlemad kategooriad korraga. Et see ei tähenda noor oled tegelikult oled ikkagi nagu helilooja, et seal lihtsalt selleks, et, et innustada, et esile tõsta, et hoogustada levitada noori andeid, avastada selleks noortekategooria on mõeldud ja praegu seal antakse seda preemiat, mis on siis raadio France'i tellimus antakse fondist, mille asutasid rasvane kauaaegse peakorraldaja Mu sugulased tema pärandist. Et see on siis nagu noore helilooja aitamise idee. See nüüd langes osaks ka ülaKrigulile ja Ülo Krigul. Liit ootab nüüd raadio France'i tellimus ja tema teos kantakse ette festivalil pressaans, mis on 2009. aasta alguses. See on üks kahest raadio France'i nüüdismuusika festivalist. Kuues eesti noorte heliloojate festival Tartu Jaani kirikus. Festivali helilooja Tõnis Kaufmann festival toimub 14.-st seitsmeteistkümnenda juunini. Täpsem info Tartu kultuuriaknas aadressil www-Jaani kirik. Klassikaraadio stuudios on helilooja Tõnis Kaufman ja sul tuleb autorikontsert Tartus 16. juunil eesti noorte heliloojate festivali raames. Loomulikult, kui heliloojale pakutakse võimalust, et teha autorikontsert ükskõik kas siis festivalil või kuskil mujal, siis oleks ääretult rumalatest mitte kinni võtta kohe selle kava kokkupanek tõesti mul olid ees oli nii-öelda põhimõttelised valikud, et kuna ma olen tegelikult kirjutanud päris palju asju siis, et mis tüüpi asjadega noh, põhimõtteliselt välja minna, kas minna välja selliste nii-öelda mängulisemat teostega või minna siis välja rohkem nii-öelda vokaalmuusikaga, mis on veidi tõsisem kava. Kuna ma ise olen viimasel ajal sinnamaale jõudnud, et muusika peaks inimest võib-olla puudutama rohkem kvant sellel intellektuaalsel tasandil siis ma läksin ka sellise vokaalkava peale ja nii-öelda muusika peale, mis mind ennast rohkem puudutab hetkel. Üheks keskseks ansamblis on siis Vox Clamantis see, kus ka sa ise osaled aktiivselt, aga mitte ainult ei kõlaseni vokaalmuusikat, see on kaasatud ka väga palju instrumente. Christian. Puhtalt, ütleme A capella muusikat on ka, aga kavas on ka üks täiesti instrumentaalteos. Ja see on selles mõttes haruldane teosed. Ei ole palju eratellimusi muusikale Eestis ja mina isiklikult tean kahte enda puhul ja see on siis nüüd teine. Ja see on ka esiettekanne ehk siis tšello ja klaveri teos, mis on kirjutatud spetsiaalselt Johannes välja sünnipäevaks aastal 2000, siis kuus ja nüüd sa tuled siis esiettekandele sünnipäeva kingitusi, algatajaks oli Edmond välja. Puu on NATOs on selles mõttes vahval ajal, et see on siiski jaagu jõulutemaatiline kuigi, nagu ütlevad kirikuinimesed, et jõulutemaatikat võib alati kasutada nii et miks ka mitte. Ja ta sobib selles mõttes kontserdi lõpetama, et temas on ulatuslik löökpillikoosseis ja nagu ikka, lõpeb asi pauguga küll vaikse pauguga, aga ikkagi ja Montes seal poega on niiviisi, et ega ta ei ole palju muutunud. Sellest ettekandest plaanisin tegelikult asja teisiti, see asi oligi plaanitud juuni kontserdile. Kuna ma jõudsin tegelikult märtsiks palju rohkem valmis, kui ma lootsin, ma tean, kirjutan päris kiiresti, ega seal põhimõttelisi muudatusi ei ole. Siin on mul veel üks vokaalselt, kel on Milan Roodots, endomis on Pietro metastaazio ooperiaaria tekstile ja tsükkel tuleb tegelikult sellel kujulikul ka esmakordselt esitusele. Ma olen pannud kahest tsüklist kokku ühe kirjutanud juurde veel neljanda osa, mida laulab Teele Jõks ja neid me praegu siis harjutame. Kas see kava moodustab sellise terviku, et sa siin enne mainisid, et sa oled kirjutanud ka väikese repliike nagu Riivo Kallasmale? See kava praegusel hetkel moodustab sellise terviku, mis läheb kõik ilma vahedeta ja oboe vahelõikude kirjutamisel oli kaks mõtet. Esimene mõte oli see, et mulle meeldib poed, mängib et see oli nagu ühtemoodi inspireerivad ja teine on see, et ta seoberi lugusid juhatab põhimõtteliselt lood sisse, mis välistab ka siis ütleme sellise töötu asja nagu hääle andmise lauljatele. Ta mängib nagu sama temaatikaga, no need need lõigud on suhteliselt lühikesed ja ja lihtsalt, nii et nüüd me saame kuulda, ma ise pole neid kordagi veel kuulnud. Tõnis Kaufman kõneleb oma loomingust lähemalt Tartu Jaani kirikus ka laupäeval kell 12. Tema autorikontsert toimub samal õhtul kell 19 Tartu Jaani kirikus ja Tõnis Kaumani autorikontserdist teeb otseülekande klassikaraadio ning kontserdi järel on võimalik kuulata pikemalt ka intervjuud helilooja Tõnis Kaumanniga. Esimesest kolmanda juunini Haapsalust kreegi päevadega alustanud Nargen festival liigub Haapsalust edasi naissaarele, kus juunikuus edendatakse ülipopulaarseid eesti naistelaule. Kas see on nüüd täpselt sama lavastus ja samal kujul, nagu seda sai vaadata, kuulata eelmisel aastal? Ja ikka ainus vahe on see, et sellel küünil on nüüd veidi paksem sein ja topelt katus, nii et seal on tekkinud väike akustikat ka. Kui eelmine aasta sai kuulata seda jah, niisuguses ehtsas küüni kõlas kuivas akustika, siis seekord tuleb väike niisugune kõlakene juurde, see on võib-olla ajas erinevusi, mis ma oskan öelda. Ja muidugi see romantiline katuseaukudest läbivaatamine jääb ka ära, nii et topeltseina topelt kats niisugust välisilma enam seest ei näe. Esitajad on kõik samad aga kleidid on õued, sest kuuldavasti eelmisel aastal müüdi oksjonil maha. Kleit, no nii oli jah, et see on teema, mida ma ei oskagi kommenteerida, ma ei tea, kui palju, Reet Aus need uuendatud versta teed need sama korduse või rändab tema fantaasia kuhugi mujale, see, see on huvitav teada saada, aga seda maad alles juunis. Nargen festival jätkab juulis väga naiselikkus tuules ja kolib naissaarelt üle mere taas maismaale Laulasmaale ja siis on Andrus Kivirähki uljas neitsi. Vabaõhuetendus Laulasmaal. Mida sellega. Andrus Kivirähu tellitud teos naissaarele, aga õnneks teos tuli niisugune, mida on tore kanda, et igal pool ja võib-olla üks niisuguse üksikul saarel selle ettekandmine tekitab liialt otseseid seoseid. Aga eks kunagi võib ka naiskardad ette kanda, aga see on niisugune kena tükikene, väikest mõtiskluste ja mitmeid ootamatusi täis lugu, mida kannavad endast väärikat vanema põlve näitlejad. No ja kui hakata kohe tembeldame vanema põlve näitlejaks Maria Klenskaja, et see ei ole võib-olla ilus, aga siiski kehastavad vanemaid naisi, peaksid olema kõik nii seitsmekümnendates kaheksakümnendates aastates vanemad näitlejad, kes oma eelmises elus olnud mereröövlid. Ita Ever, Mari Lill, Maria Klenskaja, Ester Pajusoo ja siis uue generatsiooni esindaja Ragne Pekars, kes siis püüab nende mõttemaailmast arusaadav ja kas ta nüüd saab nendest aru, eks see selgub siis etenduse käigus. Tegelikult selle aasta festival kannab alapealkirja torm ja tung või mitte alapealkiri, vaid pealkiri või kas. Me kutsume seda niisuguseks, aga selle kogu tegevuse võib selle alapealkirjaga nimetada, mis me seal naissaarel teeme, sest eks ta ole kõike niisugune looduslähedase ja uue tekkimine mingisuguse kohta, milles on alati mingisugune jõude, soov ja ja seda kuskilt kultuuriloost on juba erinevatel ajajärkudel erinevates ilmingutele tormiks tungiks nimetatud. Aga raamib seda tormitungi nädalaid, mis 21. juulil kammermuusikat hakkavad läbi viima. Raamib Haydeni tormi, tugisümfooniad, saan siis koostame noortest Nargen festival, orkestri, mida avakontserdil juhatab Risto Joost ja viimasel kontserdil juhatan mina ja sinna keskele jääb mitmed kammermuusika õhtud, Nargen ooper, härra lauljate sooloõhtud ja Nargen festival, ansambli õhtu ja seal esineb ta Peep Lassmann kvartetiga, millega nad tänavad, et mis eani kvarteti aegade lõpust. Lisaks on Nargen festival ansamblis üks eksootiline kontrabassi neiu lõuna koreast, seitsmeteistaastane kontrabassivirtuoos, keda ma kuulsin Londonis, kes jättis unustamatu mulje, mõtlesin, et see niisugune tütarlapsed naissaarel kontrabassi mängima ja ta oli nõus sellega nii, et ta mängib ansambli kontserdile, siis annab ise oma soolokontserdi naissaarele ja lisaks temal on seal veel muusikuid Inglismaalt, Rootsist ja ka Eestist. Aga täpsem informatsioon siin Nargen Opera. Punkt ee. Seal juba täpsemalt teada, praegu vist seal on veel alt heliloojate nimed üleval, aga ma panen väga kahega. Täpselt kavadoles. Augusti lõpus on viinistusega festivali finaal. Beethovenit Fideeliuga. Nii me lõpetame, jah, see Fideele, onju, on olnud erinevatel ajajärkudel maailmas ühelt poolt seotud väga konkreetse olupoliitikaga, aga mõnikord on seda vaadatud nii ja naapidi. Ma arvan, et meie lühikese ettevalmistusaja jooksul, mis me nüüd sel hooajal oleme seda libedat lugenud, on juba meie enda pisikesel maal olukord hästi palju muutunud ja juba selles valguses võib sellest ooperis mittu read interpretatsiooni teha ja, aga võime ka nagu laiemalt sellele asjale läheneda kasvõi idanaabri poole pealt, nii et see, see niisugune poliitiliste vastaste vangipanek ja teatud Terr lisaks vale ja armastus ja kõik see käsikäes moodustavad selle niisuguse temaatika, mis libreto saab erinevalt välja lugeda. Lavastaja Liis kolle on siia lisanud veel ühe uue tegelase Beethoven, nii et see on niisugune omapärane interpretatsioon lavastaja poolt. Aga kõige kandvam trolli laulab aelassoni siis nooretajad, see on ühele noorele ooperilauljaks tõeliselt raske raske ooperiroll. Ja teda siis sekundeerivad Mati Turi kandvas rollis ja, ja siis veel Kädi plaas, Priit Volmer, Uku Joller, Nad jagavad ministriportfelle ja samas on ka Roku osatäitjad siis veel Rainer Vilu ja Raul Mikson. Niisiis, Nargen festival tõotab tulla pikk ja põnev. Soovin edu ja rõõmu ja ilusat. Suveilma aitäh. Ma unustasin muidugi lisada, et kooridest esinevad filharmoonia kammerkoor ramm ja orkestriga. Tallinna kammerorkester. Selle suve üks esimesi festivale on Suure-Jaani muusikapäevad, mis seekord toimuvad juba kümnendat korda. Suure-Jaani muusikapäevade kunstiline juht Andres Uibo. Mida siis Suure-Jaanis sel aastal kuulata ja näha saab? No selle aasta programm on väga-väga tihe ja, ja kuna tegemist, nagu sa juba ütlesid, juubeliaastaga, siis on tõepoolest me üritame pakkuda väga-väga mitmet sorti muusikute ja üheks mõtteks pakkuda parimat, mida me läbi 10 aasta oleme pakkunud, see tähendab seda, et oleme kutsunud neid kollektiive ja esinejaid, kes on meile 10 toimunud aasta jooksul eriti meeldinud ja meelde jäänud. Ja võiksid sa neid nimetada? Kahtlemata kõige tähtsam Eesti riiklik sümfooniaorkester Ossi Peterburi, Muuga kloostri ansambli optima, kus talv tuleb tuleb nüüd Pärnu linnaorkester, see tähendab, et meil on kaks suurt orkestrit muidugi juba traditsiooniline rahvale väga meeldiv. Endalegi mulle väga meeldiv SO kontsert, rääkimata siis kontsetest Lõhaver linnamäel, mis on nagu ma olen kuulnud, saanud väga hea piletimüügi edu osaliseks tõttu. Ütlen ka ära, et tegemist on siinkohal ansambel Metsatöllu ja rahvusmeeskoori ühisprojektiga. Veljo Tormise muusikast. See muusika festival algab täna, 16. juunil, niisiis täna toimub Suure-Jaanis. Täna on päris mitmeid üritusi, kõigepealt on fotonäituse avamine lõbuks väheseid festivale, kus on veel oma fotograaf, kes on teinud läbi kõikide nende aastate eesti muusikutest ja kultuuriinimestest. Väga palju uhkeid fotosid. On kavas ka järgmisel aastal välja andev album nendest parematest fotodest. Aga edasi on muidugi näituse avamine ja õhtule siis Eesti riiklik sümfooniaorkestri kontsert. Kus solistiks Peep Lassmann ja dirigent Paul Mägi? Ja kavas on siis kriigi klaverikontsert Villem Kapi teine sümfoonia ja Eugen Kapi Kalevipoja tantsud. Pühapäeval jätkub ka helilooja Olav Ehala päevaga, keda me tunneme väga viljakalt heliloojad ja väga ilusate meloodiate autorit, tema päratult pühapäevade keskpäevatund ja õhtune autorikontsert. Ja seekord on ka selle festivali kavas uuendusi, nimelt toimub esmaspäeval, 18. juulil Mart Saare nimeline laulukonkurss. Jah, tegemist on siukse hästi meeldiva üritusega, mille tegelik initsiaator ja idee väljapakkuja on sellist Aare Tammesalu. Ja see on väga tore, et sa sündmus saab teoks et väljak Tallinnaga konkursi toimuvad ja neile väga üllatuseks meeldivaks üllatuseks on see, et osavõtjate hulk on väga suur osavõtjaid, minu teada oli 30 ringis, mis on tõepoolest hea saavutus ja kui näeb, kui hästi läheb, siis on kavas. Me seda konkursi traditsiooniga jätkata, kas siis igal aastal üle aasta või seda veel vaatame nüüd esimese toimuva konkuse järgi. Ja sellel kontserdil kõlavad ainult Mart Saare laulud. Nii ta on, jah, Mart Saar on väga fantastiline laululooja, aga tema laulud on suhteliselt raskesti lauldavad ja nõuavad lauljad väga palju väga head ettevalmistust ja seda meeldivam on, et väga paljud noored ei ole nüüd ära peljanud seda laulude raskust ja tulevad proovima, see näitab ka meie lauljate järjest tõusvat taset. Milline see vanusepiir on lauljatele? Vanusepiir on 30 24, praegu ei eksi ja, ja mis on autasu? Autasud on konkursi vääriliselt. Ka midagi suurt rahaliselt ei ole, aga ma arvan, et siin on just see osalemine ja edaspidi enese teadvustamine noorel inimesel sageli tähtsam kui see preemia suurus. Ja Suure-Jaani muusika festival lõpeb siis traditsiooniliselt 23. juunil. Just jaanilaupäevaga ja, ja esimene kontsert jaanilaupäeval muidugi traditsiooniline varajane kontsert, null kolm null null öösel ehk soov, kontsert väga populaarne. Päeval on siis kell 14 suurene, kirikus on Pärnu linnaorkestri kontsert, millega tähistame ühtlasi dirigent Jüri Alberti viiekümnendat juubelit jäetud. Kasutan võimalust oma klassivenda tervitada ja õnnitleda juba siit ka raadio kaudu. Aga festivalil poolsed õnnitlused tulevad jälle jah, jaanipäeval Suure-Jaanis kavas on siis Beethoveni kolmikkontsert, kus siis Jüri Alter Tõnise üles dirigendina kui ka klaverisolistina ja festivali lõpetab siis Aarne Saluveeri, ETV tütarlastekoor. Niisugune mahukas ja suur programm. Informatsiooni selle festivali kohta saab siis ilmselt internetist. Internetist ja, ja väga hea kodulehekülg on Suure-Jaani valla kodulehekülg, kus kõik teavad, mis, mida ja kõik möödunud festivalide ajalugu üleval. Väga huvitav. No sina oled selle festivali kunstiline juht ja tegelikult on sul endal väga kiired ajad. Meie jutuajamine laupäevasesse heligojasse toimub reedel ja telefoni teel, mil sa oled tagasiteel Saksamaalt Eestisse. Jah, just jõudsin koju, ma olin Saksamaal kontsertreisil, kus majandusel viis väga kaalukat kontserti. Kaks neist koosnev ansambel Vox Clamantisega Lüübekis Dmitri puhte udele pühendatud festivalil. Nii et tegemist jätkub, aitäh, Andres Uibo ja soovime edu festivalile ja, ja ilusat suve. Sellel nädalavahetusel, laupäeval, pühapäeval on eestlased oma kõige suuremat laulu kunstikoorilaulu viimase üle lahe põhjanaabritele ja toimumas on Eesti-Soome laulupidu. Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse muusikatoimetaja. Mil moel seda muusikat sinna viime, Soome sõidab 2500 lauljat ja mängijat ja minu meelest isegi olulisem, kui see number on näiteks see, et väiksest Eestist ja palju suuremast Soomest on kokkuvõttes osavõtjaid umbkaudu sama palju see 2500 inimest siis jaguneb 98-ks kooriks täpsemalt ja kaheksaks puhkpilliorkestriga. Ja tõepoolest, kuna see aasta on noorteaasta ja noorte laulu- ja tantsupidu oma Eesti laulupidu on just mõeldud siis eelkõige täiskasvanud kooridele. Ettevalmistus sarnanes tegelikult vägagi meie tavapärase laulupeo ettevalmistusele. Kõigepealt koorid registreerisid ennast selle registreerimise ja võtsid nad siis endale siis kohustuse omandada. Teatud repertuaar on siis umbes pooleks eesti repertuaari pooleks. Soome repertuaar samamoodi toimusid, et üle Eesti eelproovid ja nende eelproovide tulemusena ei saanud nagu kõik sõita. Kas laulupeol on kaks kunstilist juhti või üks üks Eesti kunstiline juht ja Soome kunstiline juht, Eesti poolt siis Heli Jürgenson, Eesti-poolne kava on koostatud kõige paremate laulupeotraditsioonidele kohaselt, sealt kindlasti ei puudu tormis martsa Kaar, Sisask, mitmed lood on tegelikult ka kavas noortepeorepertuaaris. Ka seal on eraldi liigid, segakoorid, naiskoorid, aga on ka lastekoorid, poistekoorid ja just lastekordi. Poistekooride repertuaaris on siis ka kasutada just sama repertuaari, mis on meie noortepeol kavas. Traditsioon on veel küll nii nooruke, nimelt see pidu toimub teist korda, aga siis selle niisuguseks nimilooks on siis Ülo Vinteri Laul Põhjamaast. Eestist on minemas kaheksa dirigenti. Lisaks kunstilisele juhile Heli Jürgensonil, Ants Soots, Ene Üleoja, Alo Ritsing, Hirvo Surva, Aarne Saluveer, Raul Talmar, Triin Koch ja siis puhkpillide dirigendina Hando Põldmäe. Ega ta organisatoorselt ei ole lihtne. Seda enam, et Soome poolel ei ole nii suurte mastaapidega ürituste korraldamise kogemusi ja üldiselt on see korraldusliku poole pealt olnud üsna üle kivide ja kändude. Aga ma arvan, et see unustatakse ära sel juhul, kui see pidu annab selle emotsiooni tavalise laengu, milleks neid pidusid korraldatakse. Ehk siis tegelikult me saaksime rääkida siis selle jätkumisest või ka mitte jätkumisest pärast südamete laulusilla peo lõppu. No loodame, et see pidu õnnestub ja meie muusikutel läheb hästi jah. Pühapäeva õhtul leiab Keila-Joa mõisas aset esimene kontsert nimega õukonnaromanss, kus esinevad Jüri Aarma ja Diana Klas. Stuudios on nüüd korraldaja May'l Sildos, kontserdiagentuurist Kareli muusik. Alustame kontserdipaigast. Keila-Joa mõis, mis ei ole ju hetkel parimas seisukorras. Jah, sellel tegelikult on üks pisikene eellugu eelmisel suvel me tegime minu teada esimese avaliku kontserdi Keila mõisas ja siis esinesid norra vokaalkvartett seal sarjas Eesti mõisad 2006, nagu me teame, on see mõis olnud ju nüüd müügis ja päris mai alguses esimestel päevadel selgus ootamatult, et sellel aastal veel on võimalik teha seal kontserte siis koostes, draamateatriga, kes seal oma etendusi korraldama. Ja loomulikult ma ei saanud jätta seda juhust kasutamata ja siis hakkasimegi mõtlema, et mida selles võiks sellises mõisas, mis on niivõrd pungil ajalugu, mis on niivõrd vapustav Vapustav maa peale, mis on niivõrd vapustav välja näinud kunagi, et mis muusika seal võiks siis nagu kõlada. Ja nii siis saigi see ka kokku pandud nagu kolme erineva teemaga. Romanss. Teine on prantsuse šansoone ja kolmas, mis, nagu Rootsiga seostub, on õuele olid Carl Michael Bellmani laulude pistlid ja see kõik saab olema siis seotud ka nihukese, muheda jutuga. Et me mängime mõnes mõisas, mängime kirikus või kuskil aadlipalees. Sellel on niisugune ajalugu, et me tahaksime, et kui inimene istuks seal kontserdil, et siis ta nagu selle muusika jutuga kanduks tagasi natukene sellest meie praegusest Moldovas tänapäevast ma loodan, et meil õnnestub, kuidas on nüüd see loss kohandatud selleks kombeks särdiks, mis tuleb? Jah, mul on hirmus hea meel selle koostajale draamateatriga seepärast, et nende etendustel käib kodukoht. Saal ise on tänu sellele etenduse Rikvisiitidele, mis seal nagu üleval näeb tegelikult välja selline, et on vaja veel veel õige pisut fantaasiat ja siis sa võid nagu kujutad ette, et krahv või vürst, kes endale kallid külalised on kutsunud on lihtsalt hetkeks välja läinud ja muusikud esinevad vahepeal kõrvalruumis, töötab hubane kohvik enne kontserti ja vaheajal saab nagu yht teist head-paremat pruukida. Et ma loodan küll, et nüüd tulevad hästi mõnusad kontserdid. Milline kohta oli vene romansid omal ajal kõrgaadlike seltskonnas? Ma kujutan ette, et tol ajal olid need siiski väga populaarsed vene romansid niivõrd kaunis on seal niivõrd igatsevad kindlasti lauline külades hästi palju, aga samuti näiteks ka need, mis, mis meie kontserdil tulevad ettekandele. Need on nagu niisugune kollektiivne looming ja näiteks kavaraamatusse ei panegi kirja romanss puhul sugugi autorid neis prantserson tsoonidel, neil on kõikidel autor ja teksti autori ja nii edasi ja nii edasi. Aga vene romansi, nad on nagu kujunenud, mingitest rahvaviisidest edasi töödeldud, üks on, teine on töödelnud samuti kindlasti. Esitajad ise tegid hästi palju muudatusi, sest et omal ajal esid autor tihtipeale langesid. Ja kuna see kihlaga mõis on tõesti selle vene aristokraatia, aga minu teada Eestis vaata et kõige rohkem seotud olnud mõis, janu, rääkimata Saarist, Nikolai esimene, kes kogu oma perega on seal ümbruses jalutanud ja tsaarikülaskäigu ajal mängiti temale ette üks muusikapala, mis esitati laulu ja niisuguse väikse saateansambli saatel. Ja sellest loost kujunes tegelikult hiljem Tsaari-Venemaa hümn, nii et samapoolset sarjahrani temale tehti juurde sõnad. Teda muidugi öeldi ka igatepidi. Aga selle vene tsaaririigi hümni maailma esmaettekanne võib öelda, toimus selle samas Keila-Joa mõisas ja kas saab seda nüüd kuulda ja kindlasti saab sellest ka ja väga huvitavad, sest Jüri Aarma on ju, võiks öelda Queensi, Globeediliste teadmistega isand ja tema kindlasti tutvustab ja räägib kõike seda asja sinna juurde. Karl Mikkal pelmanna muusikud ilmselt teavad seda nime, aga kas ka lihtsalt tavainimesed ja kindlasti teatakse vähem, aga see oli üks väga vürtsikas isand, nagu tuleb välja, ta oli Rootsi kuninga õukonnalaulik. Ta oli üsna omapärase käitumisega küll tal oli palju naisi ja küll ta olid suured Pummelongid ja nii edasi ja nii edasi ja see on kõik tema lauludesse pistlitesse nii-öelda valatud, nii et niisugune Kristine ja vürtsikas. Millal lähed, kontserdid, täpsemalt on ja kuidas inimesed sinna pääsevad, kontserdid on miljonid neljal päeval. See on siis 17 ja 18, juuni ja 25 ja 26 juuni algusega kell seitse. Ja noh, eks kindlasti autoga saab sinna loomulikult kõige lihtsamini minu teada käivad sinna taksod ja kes jäävad väga hätta, need võiksid võtta ühendust Boona reisidega. Sest et nemad pakuvad kõikidele meie suvistele mõisa kontserditel transporti. Suur tänu, mail Sildos ja omalt poolt soovin kõikidele külastajatele meeldivat kontserdielamust. Neeme Järvi juubelikuu kestab siia Tallinna järel on nüüd peamiseks juubeldajaks haagi resident diaorkester kelle peadirigendiks on Järvi 2005.-st kassas. Residenti orkester on kuulutanud juunikuu järvi kuuks ja maestro juhatab sel puhul orkestri ees kokku 10 kontserti. Alustati Gustav Mahleri esimese sümfoonia ka 31. mail, siis kaks kontserti täiskavaga Antal Philips saalis orkestri residentsis, seejärel kolm õhtut külalisreisile Prantsusmaale ja Saksamaale. Metsis Saarima festivalil jälludiigsburgi lossifestivalil Põhikavas, Sibeliuse viiulikontsert, Nikolai näideriga solistina ja Mahleri esimene Khanis Hamburgis Põhjamaade muusikafestivalil vaid Mahleri asemel Carl Nielseni neljas ja just eile õhtul oli Järvi juubeli austamiskontsert haagis. Kaks päeva enne pandi Anton Philips saali maja seinale üllatuseks maestro Neeme Järvi, suur kaheksa korda seitsme meetrine poster ja eilne juubelikala oli ühtlasi residenti orkestri väikese klassikafestivali avaakordiks. Järvi juubelikava haagis, Heino Elleri videvik ja Koit nendelt soni, viiulikontsert Vadim klusmaniga ja brokneri kaheksas Haanja kahel järgmisel klassikapäeval vene muusika Rawell. Täna ongi Ravelli mustlase solistiks omaaegne imelaps Patricia Copaczynske Tšaikovski rokokoo variatsioonide, solistiks hollandlane Pieter viskel või homses populaarses kavas piseedi Falia praam Skinastera pland. Teisipäeval alustab järvi dirigentide suveakadeemia ka Haagi kuninglikus konservatooriumis, kellega sõlmusid tihedamad sidemed tänavu veebruaris. Akadeemia lõpukontsert tuleval laupäeval Haagi konservatooriumis sönbergis saalis Pärdi kolmas sümfoonia vaartegi kontsertorkestrile ja nende vahel Mozarti 27. kontserti, soomlaste noor pianist Antti siirale, solistiks teistegi dirigentide töömail Londoni Royal festival hool lõunakalda kontserdikeskuses on avatud, värskelt restaureeritud. Pidulik avanädal on suurest klassikast Essabekassalonen orkestriga filharmoonia teisipäeval Mahleri kolmas ning Oliver klasseni viiulikontsert. Kolmapäeval Londoni filharmooniaorkester oma peatse peadirigendi Vladimiri Orovski käe all, Mozarti solistiks Motšenkouber. Mõlemale orkestrile on need esimesed kontserdid uuenenud saalis. Neljapäeval Alfred Brendeli klaveriõhtu Viini klassikast Ainby Owen Schubert Mozart. Eile London Sinfoniettaga Stephane asbury käel pidulikult maga, Antoni töönid, siis suurteos ümber maailma esiettekandes. Ja tänaseks jõuab esinemisjärg festival hoolis. Kõrvuti esinesid Neeme Järvi SBK salonenessega Saarima festivalil Nordisse mosaiik saloneni koosi Just Londoni Almuniaga, kelle peadirigendiks ta on valitud Los Angelese filharmoonia orkestriga. Lepingu lõppedes 2008. Los Angelesse läheb tema järelaga purulaar, Venetsueelast pärit meteoor, dirigent Gustav Tanel kes juba tegutsenud esimest hooaega ka Neeme Järvi Hiljutise orkestri Göteborgis infonikute peadirigendina ja sellega Euroopa festivalidel ka külaliskontserte andnud. Helt Royal festival hoolis Londonis toimus esmaspäeval ka seal resideeruvate orkestrite ühine galakontsert orkestri filharmoonia ees, praegune peadirigent Christoph von tahnani. Vladimiri urovski Londoni Filharmoonikute London sümfonietta dirigeerimisel märin ning valgustuse kestriga selle juhi ja solistina Margaret fold. Less. Kaks koori filharmoonia koors seal London Filharmoonikute. Dirigent Mikko Franck, kes oli lõppeval hooajal nii Soome rahvusooperi kui Belgia rahvusorkestri peadirigent, on lõpetamas oma ametiaega kahe kontserdiga eile ja täna brüsseli kaunite kunstide palees. Mikko Franck oli orkestri ees aastast 2002. Need on kavad publikust ovil populaarsematest paladest, kriigist Travellis, metana Wagneri ja Prokofjevi nii juba uuel nädalal. Alates neljapäevast tuleb samas orkestri ette teinegi soome dirigent pjeederi Inginen Sibeliuse viiulikontserdi solistiks Leenoi Tower. Inginen juhatab kolm õhtut, lõpetades suvises miljöös. Ostendekuursaalis, kus ta Tšaikovski esimese klaverikontserdi solistiks on tänavune kuninganna Elizabethi konkursi võitja Brüsselist. Anna vinnitskaja. Uut hooaega alustab aga juba uus peadirigent, kuulus Austriale. Kabava Järvist eelmisel nädalal tegi Paavo tõelise Beethoveni maratoni Strasbury festivali Prantsusmaal mille peateemaks oligi Beethoven. Festivali peadirigendina kandistab Bremeni Deutsche kammerfilharmoonia, kas seal Beethoveni sümfooniad, üheksandas oli solistiks ka Annely Peebo viimasel õhtul Beethoveni esimese kontserdi solistiks Anders Sevski. Kodulinnas preemenis mängiti veel kord Domeni seitsmendat selle eest Stravinski sõduri lugu. Keset suve viib Paavo toitse kammerfilharmoonia nii-öelda maailma reisile alustades seda Jaapanist sealgi Beethoveni kavatsesin fooniatega, ent neljapäeval, eile oli ta frankfurdi raadio sümfooniaorkestri ees ilus sisukas kava. Lärskis sümfoonilised variatsioonid. Mahleri poisi võlus järve laulud suurepärase Matias körnega ja Brahmsi klaverikvartett 100 ümbergi orkestriseades. Meie jaanipäeva aegu on Paavo Frankfurdi orkestriga avamas Rein Kaur muusika festivali, millel orkestri traditsioon üldiselt, nüüd aga esmakordselt oma uue peadirigendi Paavo Järviga. Seal on kavas Mahleri kolmas sümfoonia. Kuulus Valtra Mayer avakontserdi solistiks. Ja uuel hooajal on orkestri resideerides kunstnikuks, Frankfurdist pärit 2006. aasta Esseni kultuuripreemia laureaat. Kristiines effer, veel lauljate pooleli tšintšilja paart oli, tegi läinud kuul teoks oma kontserdireisi Skandinaaviasse Taani, Norra ja Rootsi Lähme parimatesse saalidesse. Sisuliselt oli see ta populaarseima plaadiooper Aporaiivita esitlusreis koos orkestriga Lassinkilla reisi põhiosa pess kuuenda ja esmakordse kontserdiga Helsingis. Pärast väikest vaheaega on partolil veel kaks kontserti Saksamaal sama kavaga üleeile Ludwig sburgi lossi festivali foorumi vabaõhulaval Me Järvigi oma Hollandi orkestriga, pühapäeval esines lõpuks kontsert vaat Kissingeni festivalil, ülehomme. Kistsingeni festival ise algas aga eile õhtul ja pühendab end kuu aja jooksul noortele Euroopa muusikutele. Orkestrid on siin aga tulemas, kuulsed eile treesteni Riigikapell saarel toaga avamas Liisabadia šviili viiulisolistiks ja täna juba Regentenbaurassinis päris Bioter Anders Sovski klaveriõhtu esinemas ka Kissigani klaveriolümpiaadi 2006 paremad noored veel orkestrites BBC sümfooniaorkester, tšehhi filharmoonia, London Kuninglik filharmoonia orkester Viinis, infoonikud Toisse sümfooniaorkester, Berliin. Kümnendat aastapäeva tähistav Kremerata Baltica küll kõigil Euroopa kuulsematel festivalidel ja siin mängib Kiidonkreemer Arvo Pärdi Tassa kalja. Lepetame täna hoopiski Mozarti festivalil Hispaanias kaliitsias kus Maarika Järvi omal ajal töötanud siinse sümfooniaorkestri esimese flöödina. Koos Eric Ericssoni kammerkooriga alustas orkester Mozarti reekviemi ka siis moodsat The Hill Repas, toore sooloõhtutega Rudolf puhwinderiaadeežeranki. Tänavusel festivalil on ka oma Rossini sari ja just täna ooperipalees tema ooperi Semiramiide läbilõige koos Praha kammerkooriga. Väga uhke festival, kus mitme Rossini projekti eesotsas nimekas itaalia dirigent Alberto seeda Sülgaja. Suured tänud kõigile heligaja teinud inimestele, kelleks olid Maria Mölder, Mirje Mändla, Kersti Inno, Tiina kuningas, Marge-Ly Rookäär, Maret Nurklik ja Priit Kuusk. Mina olin saate toimetaja Elena Lass, suured tänud ka Tiina kuningale ja Katrin maadikule saarte kokkumängimise eest.