Ja meil on hea meel langevaru saatus tervitada oma tänast külalist, kelleks on Petteri Hasa. Tere tulemast, Petteri, aitäh, sina, Petrod, soomlane aga räägib eesti keelt praktiliselt veatult. Sellest soomlane saab aru ainult sinu kerge soome aktsendiga kurask eesti keele äraõppimine oli sinu jaoks. Ega ma seda minu arvates ära ei õppinudki, ma õpin siiamaani, aga. No ega ühtegi keelt ei saagi vist lõpuni ära õppida. Nojah ütleme nii, et see on ainult soome keele arvelt, et ma enam ei oska soome keelde, et noh et see on nagu ainult eesti keele poole, see minu oskus, keeleoskus ei, eks tuli nagu või on tulnud nagu enam vähemalt tahtmisest suhelda inimestega. Ega ma Maiva õppinud seda muudkui suhtlemise viisi. Ongi nii või sa ei ole, see ei ole nagu mingisuguse raamatuga kuskil maas istunud või mingit grammatikat uurinud ja puurinud. Su keel on grammatiliselt erakordselt korrektne. Korrektsem kui minu enda oma. No eks mul on ka Sõpru, kes nagu kannatlikud parandavad Vige Ja sa lased ennast parandada? Jah, ja see ongi väga hea. Petteri on, kes ei tea, Peterson, trummar Petteri on arranžeerija Peterial, muusik Peterson. Õpetaja Petteri on meesüheksa ametiga, nagu ütlevad eestlased. Aga Eestisse tulid sa millal lõplikult elama. See oli 2000 2004 2002. 2002. Sa oled nagu alaliselt elanud Eestis neli aastat. Aga varem käisid nagu edasi-tagasi kogu aeg või nagu kõik ülejäänud soomlased. Läheks läheks nii, et tööd hakkas siin olema rohkem, siis viskas üle. Just ei tahtnud enam laeva peal istuda ja mõtlesin, et proovin nagu kuidas. Oleks, kui üürin korteri ja vaatan, mis saab. Kuidas on niimoodi, et Eestis äkki ühel hetkel kellegi jaoks saab olema rohkem tööd, ma mõtlen siis muusiku jaoks enamus eesti muusikuid kipuvad just siit ära, et miks, miks, miks sina otsustasid tulla Soomest ära ja, ja tulla Eestisse Eestisse muusikat tegema? No kuidagi läks nii, et tuli tutvusi. Alguses oli bassimees Toivo Unt, kellega mängisime siis vahepeal Soomes, vahepeal siin ja vahepeal mujal. Ja siis Toivo tutvustas mind muidugi kõikidega ja siis tuli rohkem tutvusi ja rohkem kontakte ja hakkasime mängima, tuli erinevaid huvitavaid projekte ja siis tuli nagu jälle uus projekte uus tutvus ja siis oligi nii, et. Väga tihti olen siin ja. Aga teised läksid, kas Eesti pillimehed on head pillimehed? Trummarid on kehva minema sellepärast, et Ma ei ütleks nii, üks kahtede trummari trummarid on alati häiva Eestis, selles ei ole mingit kahtlast. Jah, nõus. Ma räägin ta ennast juustust. Aga. Ma ütleks nagu head ja halvad minu meelest see ei ole nagu õige. Viis nagu minu meelest ei ole nagu konkurss selles mõttes, et need on teistmoodi, kindlasti. Teistmoodi, ja mismoodi nad on, oskad sa seletada, mis muude on näiteks Eesti pillimehed teistmoodi soome pillimeestest? No mulle tundub, et siin on kohati nagu nälja seal minek, et kõik on kõik, uus on jõle huvitav ja väga kiiresti toimebasse asjad ja inimesed tahavad mingi, et imelik asja proovida ja siis jälle turvalisi asju proovida, aga nälg on nagu suured. Mäletan, Soomes oli, tegin tööd, siis oli nagu üsna palju Niukest kindla peale. Me kindla peale mängimist ja üsna palju kahjuks mul oli ka neid niukseid, tantsu käika, siit Soomes nii-öelda 20 prossa häitke ikkasid, mida oli huvitav mängida ja siis 80 prossa on nii-öelda töö keikkasid ja ja siinse kuidagi kippus vastupidi olema, et oli 80 prossa huvitavaid keikkasid, 20 prossa niukseid. TÖÖ käikasid, mängisime tantsuks vahepeale. Üldiselt oli nagu huvitav ja uus maailm minu jaoks mulle ka nagu eksootika. Ja siis mis võlus aset? Et. Siin oli, siin on kogu aeg olnud niuke. Kuidas ma ütlen? Ka meeletu kontaktide nagu võrk, et nagu siin ei ole ainult soomlasi ja ma mängisin ainult soomlastega vabandust, eestlastega, vaid need on nagu palju Leedust, Lätist ja mujalt ka Ameerikast, Venemaalt nagu muusikuid, et see on kuidagi nagu rahvusvahelisem koht millegipärast kui näiteks. Ma arvan, mina näiteks minul tuleb täieliku uudisena täieliku üllatusena. No aga käsi džässimaailmas asjad põhimõtteliselt oled ikkagi nagu nii-öelda põhiolemuselt oled sa ikkagi ikkagi džässtrummar, vaatamata sellele, et sa mängid ka näiteks Smilers ja ja, ja teed teed projekte, mis tingimata ei ole nagu džässi. Sinu, sa ennast pead ikkagi nagu džässtrummariks eelkõige. No ma ütleksin, et ma pean ennast nagu trummariks Ahah kelleks sa ennast pead nagu džäss ja. Džässis on omad võlud ja samas poprock musa mängimises on ka omad nagu nipid ja oma esteetika, mida peab, nagu millest peab aru saama. Kas need 11 segama ei hakka, et sa pead kuidagi hoidma niisugust puhtalt džässiliini või siis puhast rokiliini või sinu jaoks on just mõnus see, et saab teha nii erinevaid asju. No see on kindlasti mõnusaid, saab erinevaid asju teha ja see, mis on mõnus, et et need on just piisavalt rasked nagu mõlemad, et et rocki on raske mängida ka ja džässi ka hästi mängida on raske ja seal nagu väljakutsed. Ja selles mõttes on näha, et ma olen saanud niukseid pakkumisi, et on nagu huvitav mängida ja väljakutsed on piisavalt. No rokist öeldakse, tuleb mängendamis raske jaga, tuleb kõvasti vastu trummi vajutada, et tuleks õige sound džässi mängitakse mõnevõrra kergema käega, et sul see, see käsi on sul võimeline olema ühtviisi nii, nii kerge kui ka raske, et sa tead, et kui sa lähed näiteks mingi rokkbändiga Smilersiga laval sisse nagu kirjutatud kõvasti vastu trumme ja siis näed hundiga midagi teed, silitab trumme siis me omavahel segi ei hakka. Mõnikord minema. No ütleme ausalt, et kui ma hakkasin Smilersiga mängima, siis oli muidugi niuke värk, et ma ei teadnud, et kui nagu palju energiat sinna tegelikult panema. Et see mehed tegid nalja, et mis nende hammastikud hambahambatikkudega mängida. Ja vaikselt vahetasin pulkasid paksemate vastu ja et. Minu meelest see on rohkem tehnika ja niukse mõtlemise küsimus, et kuidas sa nagu mõtled selle enda jaoks tegelikult jõudu on väga vaha vaja. Et lüüa kõvasti, vaid tegelikult rohkem jõudu nõuapa vaikselt mängida on ka jah. Ja ma hakkan palju rohkem. Vaikselt mängib, kas jõudu, kas, kas füüsilist toorest jõudu nõuab vähem või või tahtejõudu? Füüsilist jõudu kindlasti nii palju ei ole vaja ja tahtejõudu siis. On nagu ikkagi kogu aeg vaja. Kas kas see löökpillid on, on sinu arvates niisugune lihtsalt rütmi instrument või või on ta ikkagi ka meloodiline instrument? No kahjuks peab ütlema, et eks pikapeale üksinda mängib trummi hakkab igav. Et sellepärast on nagu tuleb avad hea suhtleja. Et saada sõpru, kellega mängida. Et ennem enamasti on see nagu saade pill. Saate Pilled, saadad teisi ja üritad nagu võimalikult hea põhja, et teistel oleks võimalikult hea mängida. Nii et oodata mingisugust niisugust tundlikkust trummi trummimängija valda ei, ei ole nagu põhjust või oidundliks vill. On väga tundlik ja seal on nagu väga vaiksed nüansid, nagu et nagu millal asi toimib ja millal mitte. Ja see on nagu väga palju asju, mida peab jälgima nagu kogu aeg. Kui mina üritan mängida näiteks, ma jälgin väga palju, kui kõvasti mängi, kui palju mängin, kuhu Malaysia Philly mängija. Et jõle põnev on, et veel ei ole igav. Kas sa oled trummi õppinud nii-öelda suusa nagu, nagu koolis sa oled ise ka Ameerika Ühendriikides noores eas trummimängimist õppinud ja nüüd sa õpetad ise trummimängimist noortele trummimeestele. Et kui nagu õpetatakse, trummi mängimine on ja kui, kui, kui tähtis on see, et mul ikkagi mingid eeldused galaksid trummimängijaks saamiseks või on nii, et igaühe põhimõtteliselt võimeline heaks trummariks õpetama. No. Rütmi peab tajuma, jah, no ütleme nii, et trummid on piisavalt raske, Pilled nagu see võtab, võtab paar aastat. Lihtsalt võta paar aastat see, et sa saad koordinatsioonipaika, et sa suudad midagi teha, et parem käsi, sega vasakut jalga. Ja Nad suudavad teha omaette asju ja koos asju. Et see on nagu põhiline värk, mis nagu takistab alguses nagu. Trummiõppimist, aga minu meelest nagu mina ei olegi nagu see, kes õpetab, et inimesed on nii nagu ma ise ka, et inimene õpib pigem ja teine annab natukene nõu ja suunab ja äkki sa proovid seda ja kusjuures see meeldib ja siis, kui inimene õpib, ta hakkab seda väikest asja ise rakendama ja edasi viima, vähemasti mõtlev inimene. Ja tegelikult minu meelest nagu kõik õppiminena, et nagu ma üritan pakkuda oma õpilastele seda ahaa, et ma sain aru, seda tunned ja tavaliselt lähebki nii, et ma saan mingi väikse asja. Kohale toimetada. No ma kujutan ette, et sina, Georg Otsa muusikakooli astuvad need noored inimesed trummi õppima või löökpille, kuidas seda löökpille on vis täpsem öelda. Terendama sees kuskil roki rokibändi, taganege seksikas alussärgis tagumas. Et kui kuidas, kuidas nad on valmis selleks rännakuks tööks, mis tegelikult on, nagu sa kirjeldad, mitu aastat läheb ainuüksi koordinatsiooni peale? Kas paljud loobuvad? No paljud loobuvad, paljud panevad edasi samasse et otsus lõpetada on kohati sama hea otsus kui otseses jätkata. Aga kui sa ikka kaifid asja, siis minu meelest läheb pigem nii, et sa ei suuda lõpetada, et sa lihtsalt mängid, niiet et mõni päev saabastelt tulebki välja, et ma oskangi midagi. Et näiteks minul läks niimoodi, et kui ma hakkasin trumme mängima, üldse muusikat mängiva siis ma avastasin, et ma mängin. Mängin mängin ja siis mõni hetk avastasin näiteks ma harjutasin, et peaks vetsu minema, huuled, need on täiesti kuivad ja õudne jalu vaatan, kell on viis hommikul ball mingi kaheksa tundi järjest, nii et varuge jah, et nagu see on, aga minu meelest see, et teisi peab sundima, nagu harjutan, ütled, siis sa saad selle selgeks ja teistel on nii, et nad ei suudagi lõpetada seda Harritamistel. See on nagu minu meelest ideaalne, nagu olukord, et sa teed nii kaifis seda asja. Et seal ei olegi muud varianti. Kas selles valdkonnas on võimalik midagi uut ka täiesti veel õppida? Loomulikult, kui mõelda, et klaver on umbes 250 aastat vana pill, trummidel ainult 100 aastat. Trummikomplekt sellist, nii nagu me oleme harjunud seda nägema, on umbes sajaaastane. Et kindlasti seal on veel võimalusi, eriti praegu, kui on kõik elektroonilised vidinad ja. Kongad, pangad ja mis iganes vidinad seal ühel on nagu näit kokku panna ja seal nagu lõpmatuse lõpmatuse. Lõpmatuseni võib asja viia. Sa ei tunne ennast ohustatuna ja just sellesama elektroonika poolt et ühel hetkel pole sinna enam sinna trummipulkadega reaalselt vaja. No see on sama nagu Juka lõngale kunagi ütles, ma olen väga hästi helilooja Jukalenkova soolest sõber. Küsisin, et mul oli khati, kirjutan ka mingeid lugusid ja küsisin, et Kirta mingi fraasi siis hakkab mu meenutama ja seda, et Jukad, kuidas sina jagu saad nagu hakkama, et kas sul ei teki seda, et et äkki see ongi kellelegi lugu ja äkki see ongi, äkki ma varastan sellel fraasi kelleltki ja tema ütles sellele mingit vaheded. Lõpuks alati on seal Jukka lõngale. Et samamoodi, et mina mängin, siis on lõpuks ometi mina ise, pole sa praegu harjutad Peter trumme, no üks asi on see, kui saaks olla kuskil noorusajal, hakkasin mängima, kolkisid hommikul kella viieni trumme, ega sa enam vist seda ei tee? Kel on liiale, ei tee, isegi ütleme, pean tunnistama, et liiga vähe tahaks palju rohkem ja oleks palju huvitavaid asju, mida tahaks nagu veel ise õppida, harjutada. Aga siin on. Samas on nagu hea seis, on palju tööd ja saab mängida nagu ikkagi nagu tase, taset hoida, et ei pea nagu istuma niisama ja mitte mängima. Et harjutada, tahaks rohkemat, väga palju joogi harjutada. Palun, kuus mängija on umbes õhtul, sa ütleme, orienteeruvad niimoodi jämedalt kuus trummide taga istud inimeste ees. No eks ikka nädalavahetused kipuvad kinni olema ja siis vahepeal tekib midagi ja nagu nädala sees mõni stuudiovärk ja koolis käime tunde õpilastega ja seal ongi vaja, et nagu ütleme, et üks-kaks päeva nädalas olla heal juhul, et ma ei mängi üldse. Pühapäeval võib-olla saab rahulikult mitte mängida. Rääkisid lugude kirjutamisest, milliseid, milliseid lugusid sa kirjutad ja kuidas see sinul lugu lugude kirjutamise protsess välja näeb, et et kas kõik sinu mõtted algavad trummidest või, või kuidagi teistmoodi? No selles mõttes teistmoodi, et ma olen mänginud klaverit, ma alustasin täiesti kol klaveriga viie aastane olija, mängisin Mozarti ja Beethoveni lugeja. Lugeja on hästi lahe. Peterson on selle välja mõelnud, koledad sõnad olema, sõbrad panevad lugeja lugusid luge. Ja tahan kasutada muidugi liikumise osas. Luge, aga. Jah, et ma tegelikult kirjutan, kui ma midagi kirjutan, siis toimub pigem klaveri taga. Ja sõltub, mida vaja on, et mäletan koolis kirjutasime nagu anti ülesandeid, et nüüd kirjutad niukse niukse looja, seal peab need ja need asjad sees olema ja siis seal see lähebki. Lihtsalt istud klaveri taha ja hakkad kirjutama, ega muidu muidu ei saa. Kas need on lood või laulud? No laule ka lugusid on ka. Sa oledki Alžeerias arranžeerinud inimestele asju, mismoodi see töö käib, eks samamoodi klaveriga, võtad mingi asja ette ja, ja kirjutad partituurid lahti või? Nojah, eks need on väga sarnased. Tegevused aroniseerimine on see, et siis võib-olla mingi meloodia on sul juba valmis ja et siis lihtsalt ehitad sellest loo mis on nagu sinu nägu. Ja samamoodi on see, nagu kui sa kirjutad täiesti uue lao, siis eks seal nagu enam-vähem sama tegevus. Et aga Arraniseerimisel seal siis ka, et nagu keegi tellib sealt midagi, et nüüd oleks vaja see lugu niisugusele koosseisule, selline eesmärk, et seal on siis nagu võib-olla ka piirangud või vette panekut. Ettenähtud kas niisugust hästi tuntud lugu on kerge või raske organiseerida kõigile väga-väga-väga tuntud muusikavalaja, palun Petteri sellest midagi. Minu põhimõte on see, et ma üritan. Kui ma arranžeerinud üritan siis teha sellest loost parema. Et no mõtteviisi minu maitse järgi. Meil on kõik üritavad paremad. Et nagu ma ei teeks sellest nagu halvemad, kui seal olla ja siis on nagu lugusid, mida ei tahagi puudutada. Et olla kohati niukseid Aranžeeriaid ja ise ka olen teinud seda, et kes nagu muudavad täiesti selle loo iseloomu teistsuguseks ja see on nagu hästi õrn nagu teema, vaid piir, nagu kas nii tohib teha, et kui on nagu mingi väga hea lugu ja väga hästi tehtud, et nagu, kas ta tohib nagu? Muuta oluliselt, et nagu kohati peab käed üles tõstma, seda seda lugu ei tahaks. Ja siis on niuksed lugusid. Lugeja, vabandust. Mis minu arust ei ole täiesti valmis, et siis on need lahe nagu valmis teha. Minu maitse järgi. Pole valmis. Te saate mõne näite tuua vä? No. Kindlasti on niukseid lihtsaid laule maailmas ja keerulisi, mis on nagu Ütleme kasvõi et on kuulda, et seal on nagu hea see nagu produtsendi töö, et, et keegi tuleb sulle looga. Ja ütled, et ma kirjutasin nihukese loo ja produtsent kuulatav gei, et see ei ole päris valmised, lähme stuudiosse, teeme selle valmis. Et seal on nagu see minu mõte nagu kohati all niuksed lugusid luua, niuksed lood nagu avalikkuse avalikkusesse sattunud, et et Need on plaadi peale läinud ja need ei olegi nagu valmis tehtud. Ja siis neid on vahe nagu organiseerida, nagu viia see nagu teha, nagu minu moodi lõpp sellele filmile nii-öelda. Põhimõtteliselt täitsa nagu produtsendi tööd, siis. Nimelt seda nimetada, kus oleksid trumbetter siis meene. Millist trummarit sa tahaksid, et ta sinu peal mängiks? Millist, milline trummar võiks mängida sinu peale ideaalis, kui sa ise oleksid trumm? Seal on väga keeruline keeruliselt esitatud küsimus, missugused trummarid sulle meeldivad? Aa jah, olen kyll. No mulle meeldivad Groovivad trummarid, sellised trummarid, kes nagu paneb sind tahtmatult liikuma nagu lihtsalt, nagu tunned ennast väga mõnusalt ja et see Lihtsalt et nii nagu trummar ei mängikski trummi vaatleta, Tre nagu väljendab lihtsalt nagu head ja mõnusat tunnetest. Ja see on nagu kõige kõige põhiline värk ja, ja teine on siis muidugi kõik hea sound ja et nagu trummaritest. Mulle meeldib. Näiteks. Stingi trummarid, keda Sting on kasutanud polisi, trummarite nähtavus, tingel haavati jube ja trummarid olnud. Ja. Džässimaailmas on palju niukseid, kruvi sildised nagu niuke valk maaemale raskelt meeldib. Et niimoodi näiteks Dieviornarand, temal on niuke nagu piided, nagu kukub pikale. Nii need on palju, maailmas on liiga palju häid trummar raid, et ma vahest mõtlen, et miks ma ise mängida. Vahest võiks lihtsalt kuulata teisi. Kui sa kuulud mõnda lugu, noh, mina, kui ma kuulan lugu, mängin õhutrummi alati esimene asi tegelikult domineerib poisikestest peale kõige Sheffemmees bändis oli ikkagi trummar, käivad saada trummariks sõbralikult. Justa Roose lugu, kuulame, mida sa mängid, sa mängid kõhutrumme mängides õhukitarri ehk siis sa üldse mängid mingit õhupilli. Mängin pigem kehapilli. Kehapillimängijaks, et hakkab keha liigub. Kui ma ja pea hakkab nagu Päris nagu aga pigem õhutrummiga õhu kidra, ütleme nii. Selge aitäh sulle, Petteri Hasa meiega ühinemast meiega rääkimast ja kuulame siia auto lõpetuseks lugu, mis, millal sa ise saanud valida? Pieter Keybleli. Pieter keemialugu, mis selle nimi on sees, mis suhe sobita, Keib religioon. No ta on just niuke Heade lugude kirjutaja, kes ei karda midagi ja isegi päris hulle lahendusi et ta on suutnud nagu teha sellest põhilisest mainstream'i mainstreami kõrval alati mingeid nagu hästi lahedad asjad, nii et kõik ikkagi nagu on nagu suur staar, et ei pea olema nagu et ta ei ole niisugune väike tegija kuskil suur staar, aga ikkagi teeb nagu väga. Head kunsti ja väga head musa ja ikkagi populaarne.