Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaare esitab Kristjan Port. Kas olete kunagi mõtelnud, miks mõni veebilehekülg teile meeldib ning leiate seda uurima, samas kui mõnelt teiselt lehelt põgenete Elmo sisuliselt vaatamata, mida seal tegelikult pakutakse? Tegemist on uue infoajastu tõsise probleemiga, kus tehnoloogiline demokraatia see tähendab, et kõigil on antud võrdsete tingimustega piiratud pind arvutiekraanil, mis siis püüab värvide paigutuse, piltide teksti suuruse veel kolme, nelja visuaalse elemendi abil küberruumis möödakäijad peatada ning enda juurde kutsuda. See õhkõrn õnnestumine on tihti elu ja surma küsimus. Indiviidi jaoks küll väga harvadel kordadel, kui veebikliendist sõltub inimese palk ja majanduslik toimetulek. Enamus juhtudel otsustatakse veebilehe atraktiivsusega siiski ettevõtete majandusliku elu ja surma üle. Nagu selgub, on see kõik kinni ülihaprast ajalisest hetkest kestvusega 500 millisekundit Rapageeli poolest sekundist, mille jooksul inimene teeb alateadvuses otsuse, kas veebileht tundub lihtne või keeruline. Viimane on üllatavalt oluline, sest kõik me oleme väikest viisi raamatupidajad, tahame siis seda või mitte. Nimelt analüüsime pidevalt, kui palju oodatava informatsiooni väärtus on väärt meie endi tööpanusest mõõdetuna. See tähendab, et kui info hankimiseks tehtav kulutus ületab selle väärtust, jääbki tehing katki sisuliselt täpselt samadel põhimõtetel nagu poest saia ostes. Tulles nüüd Ottawas asuva Carlton Ülikooli teadlaste uuringu tulemuste juurde tagasi, siis suutsid inimesed üldiselt poole sekundiga otsustada, kas veebisait on nendepoolse panuse suhtes nõudlik või mitte. Uuringu esimene faas nägi ette erinevate veebisaitide avalehtede näitamist ühes reas. See tähendab, et eelmise pildi mõju võis osaliselt järgmisele üle kanduda lisades otsustamisele natukene liigset aega. Uuringu teises faasis näidati uuritavatele varasemalt teiste poolt juba välja valitud lihtsa või keerulise tunduvaid veebisaidi pilte. Ja sellises eraldiseisvas olukorras jõuti enamus juhtudel keerukus äratundmisele 10 korda kiiremini umbes 50 millisekundiga. Kui arvestada kiirust, millega keskmiselt väline ärritus, nagu näiteks nägemisimpulsse ajju jõuab, milleks on umbes 20 millisekundit siis uuring osutab, et praktiliselt analüüsivad ja jõuavad inimesed järeldusele veebilehe teatud kvaliteeditunnustest kiiremini kui üks silmapilgutus. Kes nüüd viitsib, võib silmi korra pilgutades kontrollida, kui palju ta üleüldse oma silmapilgutus tajub. Aga nagu selgub, võib sellest silmapilgutus peituda mõne veebiarendaja, nagu öeldakse, professionaalne elulugu. Antud uuring kinnitab habemega tarkust esimese mulje olulisest väärtusest. See tähendab, et kui meil pole endil suurt midagi saada, küll aga Meilt tahetakse midagi saada, nagu näiteks müügikuulutused või reklaamid veebilehtedel jõuame teha otsuse kiiremini, kui sellest ise arugi saame. Olukorra ilu seisneb aga selles, et nendes kohtades jääb meil käimata ja tarbetu aja ning energiakulu kogemus kogemata. Kuid teinekord võib meie aju poolt välja kuulutatud visuaalse blokaadi taga peituda mõni väärtuslik pärl. Või siis veelgi hullem. Mõni veebisait laeb ennast nii kaua, et esialgsed nähtavale ilmuvad elemendid kuulutavad selle koha mõttetuks ja nii oleme juba ühe hiirekliki kestvusega lennutanud ennast kõige otsesemas mõttes teisele poole maakera. Loodetavasti mõjus tänane kommentaar teile silmi avavad.