Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar puudutab meie privaatsust. Õigem oleks küll öelda, et hakake juba aru saama, et ainuke privaatsus, millele tasub veel mõtelda, ongi vaid mõtetes. See tähendab, et peale kõrvadevahelise saladuste kambri oleme kõik muule maailmale avatud kõnelda, kui siis privaatsuse kaitsest palju tahes. Nimelt kui kellelgi, kellel on lisaks vajadusele teie kohta käivat informatsiooni koguda ja selle kellelgi on ka võimu seda teostada pole mõtet ju privaatsusest kõneleda. Värske näide tuleb maailma suurimate informatsiooni kogujate, Google'i, Microsofti ja jahu töömailt. Nimelt nõuab USA föderaalvalitsus, et internetis domineerivad USA päritoluettevõtted, edastaksid nende keskkonnas toimuvate otsingute päevikut föderaalametnikele. Muuhulgas sisaldaks need logid andmeid koos aadressidega, kes, millal, kust ja mida päris etega nägi. Taolise informatsiooni paljastamiseks on olemas, selleks on väga positiivne lasteporno vastu võitlemine. Google lükkas valitsuse ultimatiivse nõudmise tagasi, sõnades, et nimetatud sammude tulemusel kaasatakse ebaõiglases olukorda ka neid, keda lastepornosüüdistus ei puuduta. Lisaks sisaldaks informatsioon ettevõtte ärisaladusi. USA valitsusele taoline vastuhakk ei meeldinud ja nad kaebasid Google'i kohtusse. Juhul kui Google kaotab, on tegemist kaua kardetud olukorraga, kus üha laiema teenuste valiku siirdumisega internetikeskkonda. Enne kõige puudutab see siis populaarseid e-posti lahendusi, millele lisanduvad isiklikud infoarhiivid ja tulemus on veel palju muud. Seega jätavad internetikasutajad maha üha rohkem neid kirjeldavat infot, mida antud juhul saavad poliitiliselt valitud võimulolijad oma suva järgi ära kasutada. Näiteks läbib Google'i vahemälusid ligi pool kõikidest USA kodanike otsingusammudest teiste riikide kodanike jalajälgedest ja küpsisepurust kõnelemata. Kas tunnete, kuidas kõik see jant privaatsus ümber teid üha rohkem närviliseks muudab? Kas olete tundnud mõnikord vajadust oma arvutit füüsiliselt karistada? Paraku ka siin peate olema ettevaatlik, sest Saksamaal fronhoffery Instituudis muuseas samas asutuses, kus mõeldi välja MP3 failiformaat siis samas Frounhoffer instituudis valmis arvutiprogramm, millega arvuti saab ennast kaitsta just taoliste füüsiliste vägivallapuhangute vastu. Selleks kasutab arvuti juba täna paljude monitoride ülaservale kinnitatud veebikaamerat, mille kaudu personaalne abiline teid tähelepanelikult jälgib. Kui teie kehakeel hakkab reetma frustratsiooni, jampia kolju sisemusse hästi peidetud pingeid muutub arvuti ettevaatlikuks. Edaspidiseid stsenaariumeid on mitmeid, alates rahustava sõnumi ekraanil kuni arvutivõrgu vahendusel kolleegide teavitamisest Pi kutsumise eesmärgil. Erinevad uuringud nimelt kinnitavad, et tahtlikult rikutud arvuti riist- ja tarkvarakahju moodustab tööandjatele märkimisväärse lisakuluarvuti isiklikest emotsioonidest kõnelemata. Seega kui tänast kommentaari alustatud SUN Microsystem'is pikaajalise pealiku Scott McNeili eelmisel sajandil välja öeldud mõttega, et ainukene privaatsus, mis meile jääb, asub meie mõtetes siis paistab, et ka seda seisukohta peab nüüd revideerima asuma.