Tere eetris on portaal, tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar on neile öösel unetult visklevatele ettevõtjatele, kes tunnevad, et enam ei jaksa. Soovitus on, kannatage veel küll läheb paremaks. Lubage, ma jutustan teile ühe loo mehest, kes pingutas teha asju nii hästi kui oskas, aga seda ei pandud piisavalt tähele. Pigem osutati talle kui põikpäiselt ennast imetlevale tüübile, kes ei saa aru, et massidele kõlbab odav, vähem rafineeritud ja järeleproovitud kaup. Pealegi visati ta enda loodud firmast välja ning tema üle naerdi avalikult. Kõige tipuks jätkas ta sama rada ka oma uutes firmades. Osa neist hääbusid majanduskoomas ja mõned virelesid üle 10 aasta, kuni lõpuks suurema poolt üles osteti. Pange tähele kõiki neid tooteid, mida see mees oma ettevõtetega produtseeris olid üldise hinnangu järgi alati imetletud, jah, kõrgest klassist ühte sõnasse, kokkuvõttes olid need innovaatilised. Nii võib öelda, et ühetaolise toote abil loodi tänane kolme topelt v-tähekombinatsiooniga märgistatud nähtuski. Aga see imetlus jäi enamus juhtudel siiski vaid raha vabaks, ettevõtlust kurnavaks kiibitsemiseks. Täna keskenduks selle mehe ühele projektile, mis algas aastal 1986. Just pärast omaloodud firmast solvunult lahkuma. Sundimist asetas ta Raha väikesesse animatsioonifirmasse. Peagi selgus, et multikate tegemine pole mee söömine ja ettevõte neelas mõne aastaga üüratud summad tibatillukeste sissetulekute kõrvale. Aastaid hiljem tunnistas meie kangelanna, jätab poleks firmat loonud, kui oleks tulevasi kulutusi ette aimanud. Teisalt tegi see väike stuudio väga head tööd ning selle palgalehel oli rida andekaid mõttekaaslaseid. Ka nende jaoks oli tegevuse innovaatilisus olulisem kui kulutatud raha. Paljud töötajad loobusid isegi osast töötasust firma majanduspinge leevendamiseks. Neid motiveeris tunnustus, mida ja kus siit ja sealt muuseas võitsid nad ka 1991. aasta lühianimafilmi Oscari. Aga saate isegi aru, kuna enamus pole seda lühifilmi näinud, ei näinud ettevõttega raha. Esimesed kergenduse hetked saabusid 10 aastat pärast ettevõtte loomist, kui firma esimene täispikk multikas muutus üleöö hitiks. Selleks oli enneolematu kolmemõõtmelise animatsiooni ja inimlike ilmetega Toy Story. Filmistuudio nimeks oli pikk sarja meie kangelase passis seisab nime real Steven Jobs. 350 miljonit dollarit teeninud Toy Story süstis majandusraskustes piksarile elujõudu ja firma läks veel samal aastal börsile kergitades diivan Jobsi hetkega miljardäride klubisse. Aasta siis oli 95, keda jäi vaevama vahemärkused, Steve Jobsi karjääri ühe vahepalaga on loodud. Tänane Volvo veeb siis triivi faktina. Olgu öeldud, et Apple'ist solvununa lahkuma sunnitud Jobs lõi lisaks piksarile arvutifirma next. Seda kaubamärki kandvad arvutid olid väga head, aga ka väga kallid. Neid võisid endale lubada vaid vähesed, nagu näiteks rahvusvaheline tuumafüüsikakeskus CERN. Prantsusmaa ja Šveitsi maapõue sügavuses asuva tuumaosakeste kiirendi toakeses istus ühetaolise Nexti tagatiin börs lee kes kasutas arvutit vabal ajal tänase veebi sünnitamiseks. Tulles tagasi piksari loo juurde, siis eile öösel pärast pikki läbirääkimisi otsustas Disney panna lauale 7,4 miljardit dollarit et multika turu konkurent endale saada. Steve Jobs muutus sama ööga voolt Disney korporatsiooni kõige suuremaks osanikuks. Loomulikult muutust, aga hulga rikkamaks. Ja lõpuks siis põhjus, miks Disney pikseri ära ostis. Selleks oli ühe mehe kinnisidee olla uute asjade tegija, ehk nagu tunnistab poolt Disney olid nemad ajast maas, aga piksari abil tiriti nad ühe ööga 20 esimesse sajandisse.