Tere, head klassikaraadio kuulajad algava heliga ja saate teemad on järgmised. Alustame uudistega rahvusooperis Estonia. 2009. aasta sügisel tööd alustav peadirektor Aivar Mäe tutvustab oma tulevikuvisioone. Peadirigent Arvo Volmer räägib tšakino Rossini ooperi Wilhelm Tell kontsertettekandest ning sel nädalavahetusel saab lavaküpseks Piret tripsi jõululugu imelaps. Rahvusooperis Estonia käisa kera. Gustav Ernesaksa 100.-le sünniaastapäevale pühendatud festival hakkab lõpule jõudma järgmisel nädalal toimuvast, räägib kooriühingu vastutav sekretär Kaie Tanner. 10. detsembril tähistatakse Estonia kontserdisaalis prantsuse helilooja Olivier Nonii sajandat sünniaastapäeva. Tema loomingut esitavad pianist Peep Lassmann ja organist Toomas Trass. Tartu Elleri koolis algas jõulufestivalil, räägib korraldaja Merle Kollom. Eelmisel nädalal toimus Mart saaremajamuuseumis hüppas saares kontsert, koosolek, kus Tallinna filharmoonia, linnateatri ja Suure-Jaani valla esindajad arutasid muuseumi tuleviku kohal oli Heili Vaustam. Eelmisel nädalal esitleti Maren Ülevainu koostatud raamatut lauljanna Ludmilla Hellat Lembast raamatut unustatud lauljast tutvustab autor raadiot transja. Klassikaraadio koostöö tulemusel on valminud CD-plaat, millele jäädvustatud setu lauluvara. Lähemalt räägivad koostajad Tiia Tederi ja Triinu ojamaa. Ja alustame uudistega rahvus pärist. Estonia. Rahvusooperis Estonia toimus kolmapäeval töötajate üldkoosolek ja pärast seda pressikonverents ajakirjanikele. Mõlemad toimusid praeguse Eesti Kontserdi direktori ja järgmise aasta esimesest septembrist rahvusooperit juhtima hakkava Aivar Mäe palvel. Üldkoosolekul astusid Estonias teete rahvusooperi nõukogu esimees Eri Klas, peadirektor Paul Himma, loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer ning tulevane peadirektor Aivar Mäe. Kuna viimane palus köögiuksed avalikkuse ees kinni hoida, siis respekteerige seda palvet ja jätkame pressikonverentsilt, kuhu kahjuks ei tulnud rahvusooperi nõukogu esimees Eri Klas. Pressikonverentsil ei vaetud rahvusooperi tulevase juhtkonna konkreetseid loomingulisi plaane. Pigem jagati selgitusi teatrielu-olu jätku kohta. On ju nii, et praegune juhtkond eesotsas Paul Himma ka jätkab kuni järgmise aasta 31. augustini, siis antakse alles juhtimise ohjad üle. See tähendab ka seda, et 2009. 2010. aasta plaanid koostab ikkagi praegune juhtkond. Ja alles 2010.-st 11.-st aastast hakkab toimima uue tandemi Aivar Mäe. Arvo Volmer. Ideede pakk. Nende kahe mehe omavahelise koostöö kohta ütles Aivar Mäe. Me oleme Arvo Volmeriga koos töötanud ka ennem nimelt ajal, kui Arvo oli ERSO peadirigent küllalt. Me oleme mõlemad kaks piisavalt tugevad kivi, kellele kindel oma seisukoht. Ma loodan, et sellest energiast ka midagi, siin ma loodavaid, ma tean seda. Rahvusooper ei ole kindlasti organisatsioon, kus toimuvad äkilised pöörded. Ta on suur organisatsioon, mis eelkõige vajab stabiilsust. Ja kui tahad, siis palju raha ja puudub ajas nöörist ei räägita, eks ju. Raha väidetavalt ei ole ja ei tule. Aga, ja küllap me kõik ju maksu maksame ja kuskile see raha läheb ja midagi peab ka riik tagasi andma. Nii et ma loodan, et rahvusooper elab ka need pisut kesiseid ajas üle ja elab hästi üle ja tulevad ka õitsvad ajad. Toonane juhtpositsioonide vahetumine võib-olla ei ole just ajastatud päris õigesti, aga ega me 2007. või 2008. aasta algul ka veel ei teadnud, mis majanduses sündima hakkab. Teater on ja jääb kolme žanrilisest jääb nii ballett või ooper kui operett. Ka balletijuhil lõpeb juulikuus leping. Veel sellel aastal kuulutatakse välja konkurss uue balletijuhi leidmiseks või siis jätkab vana ja tehakse otsepakkumised neljale balletijuhi potentsiaalsele kandidaadile. Nii Kaie Kõrb kui Teet Kask kui Tiit Härm, Kuiga, Toomas Edur ja kõik esitavad oma visiooni nii-öelda rahvusballeti tulevikus ja kelle visioon parim, eks see siis üritab meie meeskonnas selle visioon ellu viia. On räägitud ka sellest, et rahvusooper vajab ooperisaali ja ma kujutan ette, 2009. aastal kindlasti ühe asjana ja me alustame detailplaneeringuga selleks, et võib-olla näiteks 2015. aastal avada uus ooperisaal ooperimaja vaid ooperisaal. Küsimusele, kas Aivar Mäe tahaks olla praegu Paul Himma nahas, vastas tulevane rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe. Et muidugi ei taha ja ma arvan, et ka rahvusooperi nõukogu arvestades seda seadusloomet, mille järgi ta tegutseb on suhteliselt laisalt tegutsenud. Ma ütlen praegu väga pehmelt laisalt tegutseda. Ja ta on jätnud nagu kõrval inimfaktori et iga positsiooni taga on ju reaalne inimene. Nii et selles mõttes on tänase direktoriga seoses seadusloomega seoses mitte tahtmisega otsustada, sest oleme ausad, et tänasel hetkel nagu tegelikult on ju kõik hästi, miks me siis üldse peame vahetama ka see oli minu esimene küsimus, kui ma läksin nõukokku. Aga mis on halvasti? Et mida nõukogu arvab, mida oleks vaja muuta ja tegelikult sellele ka vastust ei tulnud. Ajakirjanikud tundsid huvi ka selle vastu, kas Aivar mäel on plaanis ühendada praegu Estonia teatrimaja teine teises tiivas tegutsevad Eesti Kontsert ja Rahvusooper ühtseks institutsiooniks. Aivar Mäevastased. Demagoogilised küll mitte, aga kui aeg nõuab, siis miks mitte. Esimeseks septembriks 2009 mil Aivar Mäe asub Rahvusooper Estonia peadirektori kohale on lõppenud tema senised töölepingud. Nii eesti kontserdidirektorina kui ka Vene teatri nõukogu esimehena. Kolmel õhtul on ooperisõpradel võimalik Rahvusooper Estonia teatrisaalis kuulata kontsertettekandes Rossini ooperi Villem tell Estonia versiooni. Kas võib niimoodi öelda, et te toote Arvo Volmer lavale Estonia versiooni või on täispikk ooper publiku ees? See 1829. aastal esietendunud ooper on muidugi oma ajastutüüpiline supermis on Pariisi jaoks kirjutatud, mis tähendab seda, et kes on teadjamad ooperiajalootundjad Pariisis oli teatavasti mad traditsioonid, nimelt nii aegadest kuulus seal tingimata õukonna meelelahutust ja mis siis hiljem Cooperi hulka ballett selles ooperis ulatuslikud tantsumuusikanumbrid, aga kuna meie sedapuhku seda ooperit mitte ei lavastada, seda ooperit üldse lavastatakse kaunis harva, et ilmselt on seal mõningaid dramaturgiliselt ja temaga koosseisude saamise probleemid nimetanud. Telli selle tenori vihase täitjana Arnoldi lauljaid maailmast tikutulega raske leida. Teda lavastatakse harva ja me ka loomulikult siis omamata just täpselt sedasama tenorit oma maja solistide nimekirjas, teeme seda siis kolme korral kontsertettekandes, publikul on taas võimalik nautida, maalivad sefiiri, keda me kuulsime seda Eeveegolitaanlaste kontserti etendasid laulmas maalitsekseeritan taas võimalik siis kuulata tema laulu kunsti, nautida selle ooperini oli algupärane, kestvus on tänapäeva kuulajatele ütleme harjumatu. Ja kuna ei ole tegemist ütleme, Wagneri stiilis läbikomponeeritud erinevate kunstide ühis loominguga, vaid on ikkagi tegemist traditsioonilise numbri ooperiga, et siis ma arvan, et jah, tema on koos vaheaegadega viie tunnine kestvus ei teeks meid publiku hulgas, kuivõrd populaarne. Tänaseks on olemas mitu võimalust ooperit, mingeid võib teha ainult Haylaitanniad kõige paremaid kohtasid, me oleme läinud statistid, müüdud, lühendada niimoodi tasakaalukalt siit ja sealt natukene numbreid ja jätnud välja need tantsunumbrid, sest me oleme jätnud niuksed asjad sealt välja, siis e-koha pealt vähem olulised jupid lehendanud natukene retsitatiivi siit ja sealt ja ma arvan, et fikseerida saatis omad soovid, mida tahaks näidata ja laulda ja kuidas seda võiks tema arvates lühendada. Neitsi lühendamine on põhiliselt tema ettepanekute järgi tehtud ja Need olid tellitud. Noodimaterjal tuli kirjastusest enne kasutatud kellelegi saksakeelseid märkused sees ja üsna täpselt langevad kokku need lühendamise võimalused variandid sellega, mida kuskil keegi Euroopas ka teinud on. Nii et selline kontserdielamus loodetavasti on kolm korda pakkuda kuulajatele hindamiseks ja täiesti nagu velgult mainisin, vaarid sefiiri on siis tõmbenumber, mida tuleks kindlasti kuulata, ja hiljem siis kõik meessolistid. Naispeaosa Matilda laulab Nadia Kurem, teised daamid, kes kaasteevad on veel Helen Lokuta ja Angeelika Mikk ja Wilhelm Telli osa, laulab Rauno help. Lisaks on veel võimalik ka väga kõrgeid noote kuulda meie Oliver kuusikut, kellel on küll väikene kalur, troll, aga sellel väiksel kaluril on üks väga suur kala vajaselt veest välja tõmmata ja ooperi alguses oli üks väga vägev poolaaria pool ansambel. Ja lisaks veel Priit Volmer, Urmas Põldma, Leonid Savitski, Mart Laur ja René Soom. Seda armoonteid Kabaletat meeskooriga Rossini ooperi Wilhelm Tell neljandast vaatusest, mida praegu kuulsite Nikolai Eda ja Pruusia ooperi koorilt saab rahvusooperis Estonia kuulata 12. 18. ja 20. detsembril. Piret Rips, öelge palun, kas te olete muusikale palju kirjutanud? Selle imelaps on kolmas tähendust, mis ma olen kirjutanud, olen varem kirjutanud jõuludeks Kaarli kirikule jõulumuusikali ja siis olen kirjutanud kirikutele lastele Joonast muusikali. See oli selles mõttes mulle väga omane žanr, kuna ta sisaldabki natukene selliseid lastelaulude elemente, kuigi nad ei ole lastelaulud. Nad on mõeldud tõesti ooperi solistidele. Ja nad ei pea olema nii väga väga küsised, vaid et kui inimesed on praegu muredega kimpus, isad tulevad teatrisse ja nad saavad helge kogemuse osaliseks. Kuna see etenduse adresseeritud eelkõige lastele, siis need laulud peaksid olema nende kõrvadele head kuulata ja kerged kuulata, rõõmsad kuulata. Aga samas vokaalne partii ei tohiks olla väga väikese ulatusega väidet. Kuna laulavad väga head solistid, siis see partii ulatus on suurtele realistidele mõeldud. Kuidas solistid selle muusika vastu võtsid? Nii palju, kui ma olen kuulnud, on nad väga rõõmuga laulnud neid laule ja tundnud rõõmu nendest meloodiates kest. Ja tänapäeva ooperi siiski väga sageli me enam ilusat meloodiat ju ei kuule. Kui ma rääkisin imelapse lavastaja Garmen Tabor Riga ja küsisin tema käest, et mida tema arvab, kas selles muusikalis võib-olla laule või meloodiaid, millest võiks kujuneda hitt, siis ta ütles, et ta arvab, et juba ongi osa lasteaedades kasutusel ja juba lapsed peavadki neid. Ja see on tõepoolest nii, et ma arvan, et saalis on päris palju lapsi, kes tulevad kuulama ja võivad vähemalt ühte laulu kaasa laulda. Missuguse ma arvan viimast laulu, et jõuluaeg on imeline lapsepõlv, on lahe aeg. Iga laps on väike ime, olgu, tütar olgu, poeg. Kust lapsed seda laulu võiksid juba teada, kas olid teil osaliselt laulud juba olemas, enne kui te täit muusikali kirjutama hakkasite? Ei, alustasin muusikali kirjutamist esimesel juulil ja sain valmis, noh, kõik need vabamängu ja kõik sain valmis augusti lõpuks. Nii et augusti lõpul oli tõepoolest seitse uut laulu. Ja kui siis koorijuhid pöördusid mu poole, kas salongi mingit uut jõululaulu ja ma küsisin rahvusooper Estoniast, et kas ma võin anda selle ühe laulu ja siis me saime vastastikku nagu kokkuleppele, et lapsed võivad seda hakata õppima. Rahvusooperil on selline tore tava, et aeg-ajalt antakse etendustest salvestisi helikandjatel, ükskõik siis kas CD või DVD. Kas võiks loota, et näiteks imelaps jõuaks kasvõi CD-na igasse kodusse? Ja selline mõte mul tõepoolest on, aga enne kui CD jõuab, et just täna jõuab trükist välja imelapselaulik, mis sisaldab seitse laulu koos välja kirjutatud klaverisaadetega, mis on abiks muusikaõpetajatele, koolijuhtidele ja seal on veel kaks vanemat laulu, maasikamuusika ja vedurijuht, ka need on üheksa laulu, selline kogumik imelaps, kus laulmisõpetajad ja korvid saavad uusi laule oma lastele. Gustav Ernesaksa 100.-le sünniaastapäevale pühendatud kontserdid ja üritused, mis on toimunud juba ligi kuu aega, hakkavad lõpule jõudma ja kulmineeruvad järgmisel nädalal, mil on Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäev. Kuid palju tõsi ja kontserte mahub veel ka järgmise nädala sisse kooriühingu vastutav sekretär Kaie Tanner, mis siis on veel Gustav Ernesaksale pühendatud ürituste kavas? Loomulikult meeskooride võistulaulmine meeskoor oli Ernesaksa lemmikkooriliik ja loomulikult oli korraldada ka meeskooride konkurss tema sünniaastapäeval. Meeskooride konkurss ongi kuuendal detsembril laupäeval ja ma usun, et see on väga huvitav kuulata. Õnneks saab sinna ka tasuta sissetehnikaülikooli aulasse sest kui me nüüd räägime sellest, et meeskooride konkursil võistleb 25 koori, siis ma usun, et Mul on väljas ka meie paremik. Kohustuslikud lood on loomulikult Ernesaksa sulest ja see on väga huvitav kuulamine. Teisest küljest toimub samal laupäeval ka paides koolikooride konkurss, oli üks põhiideid, et panna noored laulma Ernesaksa muusikat, sest vanad teavad seda niigi, aga noorte tuleb seda tutvustada. Ja senised kontserdi, mis seal olla Jõhvis ja Tallinnas on läinud väga hästi ja on ääretult vahva, kuidas lapsed ja noored ennetakse, laule laulavad. Ma usun, et ka see paide kontsert on hästi huvitav, mis on Paide kultuurikeskuses ja see toimub siis tegelikult täna. Võistulaulmine hakkab juba hommikul kell pool 11, aga see lõpeb kell pool kuus võitjate kontserdiga tehnikaülikooli aulas. Me ei jõua, saab minna võitjate kontserdile poole kuueks, kuulda seal just kõige paremad koorid, ärev ja kes vähegi Tallinnast väljas, siis Paide kui Eestimaa süda kell seitse õhtul saab kuulata väga vahvaid noorte koore. Nende hulgas on just need, kes on sel aastal saanud konkurssidel auhinnalisi kohti. Nii et seal saab kuulda Raadugat, ETV noortekoori, vanalinna hariduskolleegiumi tütarlastekoor ja veel mitmeid teisi, et järgmine Tal on jah, selles mõttes huvitav, et sinna on kokku korjatud kõik galakontserdid. Esmaspäeval, kaheksandal detsembril segakooride galakontsert Tallinnas Mustpeade majas toimub järgmisel nädalal ka mitu rahvusmeeskoorikontserti. Neid on kohe terve seeria ja seal juhatavad rahvusmeeskoori just vanad Ernesaks aegsed diligendid ehk siis Kuno areng, Olev Oja. Aga juba reedel, 12. detsembril kell seitse õhtul on siis rahvusmeeskoori galakontsert ja pühapäeval, 14. detsembril on kogu festivali galakontsert, kus saab siis kuulda lisaks rahvusmeeskoorile teistele koolidele ka Estonia ooperikoori orkestrit. Esmaspäevane segakooride galakontsert on Mustpeade majas Tallinnas kell kuus ja reedel rahvusmeeskoori galakontsert on kell seitse Estonia kontserdisaalis. Nii palju kui mina tean, on see ka praktiliselt välja müüdud, aga festivali galakontserdile pühapäeval, 14. detsembril kell seitse on veel ka mõned kohad saadaval. Huvilised peaksid ehkel ära mahtuma, kui nad kiiresti teevad. Muidugi, väga vahva on ka 12. detsembri koolikooride kontsert, mis on Tartu Ülikooli aulas ja see on nüüd rahvusmeeskoori galakontserdiga, samal ajal, aga kes on Lõuna-Eestis või siis kes rahvusmeeskoori galakontserdile, kuhu võiks kindlasti sõita Tartusse ja ma usun, et kindlasti huvilistele väga põnev ka Ernesaksa 100. sünniaastapäeva albumi esitlus teate muusikamuuseumis? See on niimoodi planeeritud, et jõuaks kenasti reedel, 12. detsembril kell neli sinna albumi esitlusele ja siis pärast seda ka kontsertidele. Sinna on kokku korjatud pildimaterjal lauluisast ja tõesti kõige parem ja huvitavam siis muuseumi kogudes olemas on. Rahvusmeeskoori kontsert toimub Estonia kontserdil, see oli, millest koosneb selle kontserdikava rahvusmeeskoori kontserdikava loomulikult koosneb Gustav Ernesaksa muusikast, aga seal kantakse ette ka lauluvõistluse välja valitud laulud, nimelt meestelaulu. Selts korraldas Ernesaksa 100. sünniaastapäeva puhul laulukonkursi et saada selliseid uusi põnevaid laule. Ja need parimad lood kantakse samuti seal kalakontserdil ette, aga lisaks sellele loomulikult, et on seal kavas Ernesaksa muusika nii koorilaulud kui soololaulud ja juhatavad rammi praegused ja endised dirigendid Uno Järvela, Ants Üleoja, Ants Soots, Kuno areng, Olev Oja ja Eri Klas, Gustav Ernesaksa õpilane ja kes sellele kontserdile tulla ei saanud, siis seda on võimalik kuulata ka klassikaraadio vahendusel, sest klassikaraadio teeb sellest kontserdist otseülekande. Gustav Ernesaks on pidanud elama keerulisel ajal ja ka väga keerulise elu selle tõttu. Kultuuris kunagi tühjale kohale päris õhku jääb rippuma, tal peab olema vundament. Ernesaks on eksnähtus. Eluse kultuuris on eesti rahva juurlaulutaadi pärandi viimane saade, suu laulab, süda muretseb, on eetris pühapäeva hommikul kell üheksa ja kordusena teisipäeval kell 16, null viis. Peep Lassmann, teie olete Eesti pianistidest kõiges sügavamalt läinud siis Oliver, mis siiani maailma, millal ja kuidas teil see lähedus tekkis ja kas sellele aitas kaasa teie ühine linnukirg või ütles just messeani muusika? Teiski huvi linnuriigi ja selle vaatlemise vastu? Ma ei tea, kui sügavale ma olen jõudnud, mis siiani muusikamõistmises või selle interpreteerimise isaga oleme rohkem küll eesti muusikutest mänginud, mis siiani muusikat mitte ainult klaverimuusikat, mis jään, ja linnud, ma arvan, et linnud on missioonil ainult üks ja mitte nii väga suur osa tema muusiku identiteedist. Tegelikult tema 40.-te aastate muusika ju vahepeal isegi kaugenes täiesti nende linnutemaatikast. Ja tegelikult on tema huvid on väga suured. Lisaks sellele, et ta oli ikkagi sugune kirglik katoliiklane, ei aeta, tal oli huvi India muusika hindu rütmide vastu oli ta ka ju kursis kõigega, mis tol ajal ikkagi toimus Euroopa muusikas ja või periood, kus tundus, et täiesti kaugeneb nendest tema enda põhimõtetest. Seal on ju täiesti veider nii, või ütleme maalseid teoseid neljanda aasta lõpus, viiendas alguses, hiljem üldiselt viienda aasta teises pooles tuli ta tõesti omaenda muusika juurde tagasi selle muusika juurde, mida ta kirjeldas oma raamatus. Aga selle tagasitulek oli linnud omandanud palju suurema tähenduse tähtsuse teha muusikuks ütleme, kui 44. aastal kirjutatud 20-st pilgus Jeesuslapsele, millest osasid ma mängingi 10. detsembril kontserdisaalis all on ka lindudel suhteliselt suur osakaal mu õigesti, et on siis vist neljas pilgus, nendest 20-st on ka linnud kaastagevad. Aga Nad on rohkem nagu niisugused taevaliku pühaduse, taevase sfääri väljendajad. Ja tihtilugu on see lihtsalt tema partituuris on märgitud ära nagu linnud või linnulaul või selliste märkustega kommin omasoo. Ja üksikjuhtudel on siis ära märgitud ka, mis lind seal laulab. 20-st pilgusteniat, aga hiljem, 50 aasta teises pooles asus lindude kataloogi kirjutama, siis oli see juba väga niisugune täpne ja detailne, erinevate linnuliikide laulu nii-öelda sättimine klaverile. Mis jääni muusika tundub väga isikupärase, samas keerulise helikeelega, kas see võib olla ka põhjus, mis hoiab suhte Messijaniga värsked, seal on alati midagi. Jah, ta muidugi isikupärase helikeelega ja ja niivõrd isikupärasega, et ta tegelikult viimased 40 aastat praktiliselt seda helikeelt ei muutnud ja viimasel ajal olen mina kuulnud küll Euroopast seisukoht, et tema oli tegelikult viimane niisugune suur klaveri helilooja, suur romantik klaveri peale ja temaga jõudis lifti poolt alustatud areng, nagu siis lõpuni välja ja enam kaugemale minna nagu klaverimängu arendab, siis ei olegi võimalik. On ka niisugust seisukohta, et ta on tegelikult selle liini jätkaja lõpule viia midagi pistmist selle 20. sajandi. Muusikaga kolmapäeval, 10. detsembril, täpselt Oliver, messeani 100. sünniaastapäeval on teil Estonia kontserdisaalis toomas trassiga kahasse kontsert meseni loomingust austusavaldusena, heliloojale. Me oleme teie esituses varem kuulnud Messini kammermuusikat kvarteti aegade lõpust neid sooloteoseid, lindude katalooge osi tsüklist 20 pilku Jeesuslapsele, nagu ennist mainisid, et sellel tähtpäeva kontserdil saame kuulata ka osi tsüklist 20 pilku Jeesuslapsele. Kuidas on need valitud sinna? See tsükkel kestab kaks ja pool tundi ja sealt tuleb välja valida ühe kolmandiku. Ja võtsin selle järgi, seal on tegelikult on kaks põhilist teemat või niisugust leitmotiivi läbi terve tsükli ja sealt lähtudes jumala teema, tähe ja ristiteema on kõige olulisemad ja püüdsime nendele teemadele nagu üles ehitada selle valiku. Et enam-vähem kõik olulisemad plaat, mis on seotud selle kahe teemaga on esitatud. Toomas trassi esitusest saab sellel kontserdil kuulata üheksat meditatsiooni orelile issanda süng. Klassikaraadio teeb Oliver, mis Jani 100.-le sünniaastapäevale pühendatud kontserdist kolmapäeva õhtul kell seitse, ülekande ka sellele järgnevas eesti interpreetide tunnis saab kuulata Oliver, mis Jani loomingut Eesti interpreetide esituses. Elleri muusikakoolis Tartus algas möödunud nädalavahetusel jõulumuusika festival, mille raames toimuvad mitmesugused kontserdid põnevates Tartu kontserdipaikades. Lähemalt räägib Merle kalla. Festival algas esimesel advendil ja kindlasti kaks suuremat tähtsündmust on üheksandal ja 10. detsembril. Nimelt 10. detsembril tähistab Elleri kool oma 89.-na sünnipäeva. Nii et aasta on jäänud väga suure 90. juubeli ja 10. detsembril on Tartu Ülikooli aulas kammermuusika kontsert, kus esinevad osakondade õpilased, aga ka mõningad õpetajad ja seal on repertuaari Sist eesti, vene, prantsuse, saksa, mitmetel teistel muusikutel ja kontserdi lõpetab siis Oleg Pissarenko juhendamisel toimiv küllaltki noor rütmimuusikaosakond, nii et kuulata saab muusikat klassikast kuni džässi. Aga siis kõige suuremaks kontserdiks on üheksandal detsembril toimuv Vanemuise kontserdimajas tähistatav Sis kooli juubelikontsert, mis kannab pealkirja muusika, võlumaailm ja seal astuvad üles ja siis peamiselt Elleri koolis tegutsevad suuremad koosseisud, sümfonietta orkester, ka Eller, brass, Elleri, Kontsertkoor, akordioniansambel, kaasa teevad ka mitmed solistid, väiksemad kammerkoosseisud. Kavas on siis Brittany Diele, Hatšhaturjan anni, Ernesaksa Vinteri Lemba otsa looming ja mitmesuguseid kauneid jõululaule üldse. Festivali raames toimub 13 kontserti ja teadupoolest rahvusvahelisel muusikapäeval esimesel oktoobril nimetati tee muusikakooli saal Elleri saaliks, mis on siis kindlasti üks väga arvestatav kammermuusika kontserdite pidamise koht ja 11. detsembril toimubki klaveriõpilaste kontsert, kus esinevad siis nii noorteosakonna kui ka keskastme õpilased. Samal päeval tund aega hiljem kell kuus võib kuulata ta Tartu Püha Luuka kirikus, mis asub siis Vallikraavi tänav 16 a, kes ei ole seda kohta veel avastanud. Seal on siis kontsert tasa, tasa, jõulukellad, kajavad ja kitarrimuusika austajatele soovitan kindlasti sinna minna, see on aga suurepärase akustikaga armas saal, kus on mõnus musitseerida ja kindlasti väga hea elamuse saab ka kuulaja. 13. detsembril on kaks kontserti. Kell 12 on Elleri saalis Annela Lääne laia viiuliklassi õpilaste kontsert ja pool eks Elleri kooli väikeses saalis kontsert pealkirjaga jõulurõõm ja seal siis võib kuulata akordionimuusikat. 15. detsembril toimub Tartu Jaani kirik, kus vokaalkontsertkoori kontsert, kus esineb siis Elleri Kontsertkoor ja seda dirigeerib noor tunnustatud dirigent Lilian Kaiv. Kontsert kannab pealkirja valged jõulud ja tundub, et jõuluaegne jõululaule pole kunagi küllalt. Neid armsaid laule on alati kena kuulata. Tere tulemast kõigile Jaani kirikusse 15. detsembril 16. detsembril, kes soovivad nautida pillimuusikat, siis kutsume kell kuus õhtul Elleri saali kuulama kontserdi vasksed jõulud, kus esinevad pritsiooni puhkpilliõpilased ja siinkohal ma tahan veel mainida. Puhkpilliõpetaja priid Sonny noored puhkpillimängijad osalesid Lätis rahvusvahelisel puhkpillimängijate konkursil ja saavutasid seal mitmeid esikohti. Võisteldi neljas vanuserühmas ning noori mängijaid, kuidas rahvusvaheline žürii, mis koosnes iga riigi tippe, trumpatistidest ja õppejõududest. Sellest konkursist võtsid osa Eesti, Läti ja Leedu Muusikakoolide ja muusikakõrgkoolide puhkpillimängijad. Elleri koolist võttis osa konkursist kolm õpetaja Priit soni õpilast ja kolm said ka väga head tulemused. Jüri Jõul teise kohaga A-vanuserühmas, Paul tarand esimese koha B-vanuserühmas ja Mihkel Kallip esimese koha C-vanuserühmas, nii et palju õnne neile ka seda enam nüüd põnev tulla ka kuulama siis neid premeeritud õpilasi 16. detsembri kontserdil Elleri saalis viimaseks festivalipäevaks jääb seitsmeteistkümnes detsember ja ka sellel kuupäeval on kaks kontsert. Kell kuus õhtul toimub Tartu raekoja saalis kontsert, laulame jõulud valgeks, seal esinevad siis Elleri kooli lauluosakonna õpilased ja seitsmeteistkümnendal detsembril algusega 21 toimub siis noortele väga armsaks saanud Genialistide klubis kontsert advendi jäts, kus esineb ansambel Eller. Rühmiks esinevad Elleri kooli rütmimuusikaosakonna õpilased, keda õpetavad siis sellised tuntud muusikud nagu armastatud vokalist Liisi Koikson, saksofonist Lembit Saarsalu, Oleg Pissarenko, kes on ühtlasi siis rütmimuusika ehk siis džässiosakonna juhataja, aga ka margustame Hursel oja ja mitmete teiste õpilased, nii et see on selline päris paaritunnine kontsert, ta ei ole mitte siis ainult kontsert, vaid kindlasti ka mõnus äraolemise koht. Aitäh, Merle Kollom. Lähemat infot nende kontserdite kohta leiab Elleri muusikakooli kodulehelt. Elleri kooli jõulufestival kestab seitsmeteistkümnenda detsembrini. Päeval kolmandal detsembril oli Mart Saare majamuuseumis, hüppas saares koos Tallinna filharmoonia ja linnateatri esindajad. Toimus kontsert, kõnekoosolek, produtsent Heili Vaustam. Miks sellist kõnekoosolekut vaja oli? On tekkinud hüppas saare maja muuseumiga rida probleeme, mis viivad selleni, et ilmselt peab ta olema talvekuudel osaliselt suletud. Ja see härra Kalle Jaaniste, kes on olnud selle hoidjaks, peab sealt olema osa aega nüüd ära. See aga toob kaasa sellise olukorra, et ja seal kaugel soode rabade keskel on täiesti üksi ilma igasuguse valvet Ta ja täiesti võimalik, et see saab ka siis ära rüüstatud lisaks muidugi see pillid, mis seal on siis kaotavad oma stabiilse temperatuuri, klaver, orel, täiesti mängukorras pillid, noh, rääkimata. Ja nendest väljapanekutest. Ja kuna seal ka niigi on väga väike külastatavus, raske ligipääs, pääsetavus ja nii edasi, siis me oleme alustanud sellise aktsiooniga tulla Bei kõikidele neile organisatsioonidele, kes niikuinii haldavad ja hoolitsevad selle maja eest. Ei saa öelda, et kellelgi oleks otseselt midagi tegemata, aga lihtsalt niivõrd palju probleeme on selle kohaga ja nagu ütles Viljandi Muuseumi töötaja Jaak Pihlak, et ta on korduvalt püüdnud sinna vett sisse saada, seal näiteks isegi ei ole joogivette, nii et tõesti sellised elementaarsed tingimused puuduvad seal. Nii et tegelikult on asi ju rahas. Asi on rahas ja asi on, ütleme ka sellisest tasandil, et me peaksime leidma mingisugused tohutult head mõtted, kuidas seda asja seal majandada. Nii et siit ka üks väike selline üleskutse nagu Eesti üldsusele, et kes tunneb, et temal on missioonitunne, et seda asja vedada ja hakata ta kõiki neid probleeme lahti harutama ja leida sinna võimalus elu rohkem sisse tuua siis oleks see inimene väga teretulnud ja kindlasti peaks ta saama ka tasustatud selle eest. Nii toredasti, ütles Lagle Parek selle kohta, et päris tihti on ülevaltpoolt vaadata asi täiesti võimatu, aga kui hakata altpoolt asjaga tegelema ja otsida võimalusi, siis on nii mõnigi asi siin Eesti vabariigis nii esimeses kui ka nüüdses siiski ära aetud. Ja just see kodanikualgatuse mõte, mille Lagle Parek välja tõi, see oleks siin vast tõesti ainsaks päästvaks hoovaks. Ja rõõmustas ju Suure-Jaani vallavanem Maie käba lõpule oma kõnes, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Nii et tema on ka nüüd nagu sellest probleemist rohkem teadlik ja huvitatud leidma mingeid lahendusi. Iseasi see, et kuidas nad nagu juriidiliselt on võimalikud. Aga nüüd sellest muusikalisest poolest, et sinna peaks tõesti tooma rohkem elu ja Tallinna filharmoonia ning linnateatri neline ühisalgatus peaks viima selleni nüüd talveperioodil toimub ka seal kolm muusikalis kirjanduslikku õhtut mis tooks siis kohalikku rahvast kohale, näitaks seda, et see mingi hääbumisele määrata tud vana maja, millest enam noh, niisuguste aktiivset elulooma ei ole, vaid et see on üks äärmiselt omanäoline paik, millest saab teha salonglikke õhtuid. Tammsaare raadio ka seal ligidal, ütleme kahe nende mehe sünergia juba kokku panna ja oleks äärmiselt palju materjali. Need õhtut peaksid olema erinevatest valdkondadest, aga siiski liitma muusikuid, näitlejaid, eesti kirjasõna ja muusikat. Ja selline väga ainulaadne, täiesti maailma ääre peal olev muuseum. Selles on midagi väga tegelikult Eestile ainuomast just see soo serval olemine ja see vait, kus see üksildus, selles on võib-olla midagi sellist, mida me oleme kaotanud ja mida me võiksime sealt uuesti üles leida. Mis on linna tead trei ja Tallinna filharmoonia konkreetsed plaanid, üks plaan on koguda selle vee sisse panekuks raha, see võib-olla hakkab meil käima kooriühingu või kammerkooride liidu kaudu, Lagle Parek nii toredasti ja ütles, et noh, 350000, mis siis on, kui palju meil Eestis lauljaid on, ka, iga laulja annab ühe krooni, et on ju äärmiselt oluline martsa päev koorimuusika, meie koorilauljatele, et ei ole ühtegi laulupidu olnud, kus ei oleks Mart Saart lauldud. Teiseks see, et me üritame teha nüüd need kolm kontserti ja tuua sinna majja nagu pidevalt muusika ja kirjanduselu. Ja kolmandaks oli isegi mõte, kui saaks teha mingi suvelavastuse, kas ehitada selleks üks varjualune, aga, aga igal juhul see koht ja see õhkkond kannab endas nagu väga palju sellist, mida võiks üles korjata ja seeläbi jätta Eesti rahvale alles väga ainulaadne muuseum. Aitäh Heili vastam, siin on mõtlemisainet kõigile muusika ja teatrisõpradele, kuidas hoida alles ja päästa Mart Saare majamuuseum Hüpassaares. Üks unustatud laulja Ludmilla Hellat-Lemba on taas muusikasõprade jaoks päevavalgele toodud, sest ilmunud on uus raamat pealkirjaga unustatud laulja ja selle autor on Maren üle vain. Kuidas on selline mõte, tekkis üldse raamat kirjutada? Mõte tekkis sellest, et on kirjutatud raamat Aleksander arterist aga Aleksander Arder, Ludmilla Hellat-Lemba olid kaasaegsed, nad said 1928. aastal Tallinna konservatooriumi õppejõududeks. Koosolekul lausa valiti, ühes räägitakse teisest, üldse mitte eesti lauljatest pole väga palju raamatuid üldse kirjutatud, nüüd oled sa selle lünga täitnud, mis põhimõttel see raamat kokku pandud on? Raamat on ikka põhimõttel Ludmilla Hellat-Lemba lauluõpetaja sellepärast et temast materjalid hääli oli. Alguses tundus, et üsna vähe, et peaaegu võimatu on kirjutada midagi niisugust ja tema kui interpreedi kohta me teame suhteliselt ikkagi vähe, meil ei ole ühtegi helindid säilinud. Kuna Estonia põlenguga raadioringhäälingu arhiiv hävis, siis ma kirjutasin temast kui lauluõpetajast. Ja kõik sai alguse ka minu magistritööst. Materjal on pärit muusikamuuseumist, arhiividest erinevate inimeste mälestused, sest lapselapsed juba mäletasid midagi ja ega maha kuskilt kirjutada. Midagi ei olnud, see tuli nagu väikse kildude haaval kokku laduda nagu mosaiik. Võib-olla sa räägid lühidalt, milline rool ja milline pedagoog oli Ludmilla Hellat-Lemba, mida me peaksime temast teadma? Ludmilla Hellat-Lemba olid väga head õpetajad ja see on tõesti itaalia alustalad, lausa itaalia laulukool on kogu laulukooli aluseks olnud, kus kõik on alguses saanud ja tema konservatooriumi õpetaja lähex oli Karoliina Chiraldooni, kes oli juba tuntud laulja viiuldaja Itaalias ja siis ta tuli Peterburi, sai Peterburi konservatooriumi professoriks ja Ludmilla Hellat-Lemba oli tema õpilane ja teine õpetaja oli tal Magreeningvil rääkides teatakse väga vähe, kes on ka Aino Tamme õpetaja olnud ja kes oli rahvusvaheliselt tuntud juba need õpet, käed olid head õpetajad selle kohta materjalile olemas olnud ja see oli üks asi, mis ma arvan andist Ludmilla Hellat Lembale hea aluse ja pärast Peterburi konservatooriumi lõpetamist läxnast täiendame Itaaliasse. Ta ütleb niimoodi, et kui Itaalias ei oleks tervisealast läind, ta poleks Itaaliast ära tulnudki. Itaalia retsensiooni väga kiitvad tema oma laulmise kohta. Aga siis ta tuli Eestisse ja Estonia teatri solist Reigo ja aga ta pidevalt tegi Concerturneesid. Ta käis Berliinis, ta käis Helsingis, esindas orkestrite ka, tal oli niisugune, ma arvan, dramaatiline sopran, laulis ka metsorolle. Arvata, et see oli selline hea Euroopa tase, ma arvan, oli, et Itaalias nende kuulsate ooperiteatrit mitte kuna ei olnud küll aga seal olid rooma ja triest ja mõned niisugused kuulsad ooperiteatrid, kus ta esines. Et sinna igaüks ikkagi ei saanud solistiks. Ja siin Tallinnas töötas ta laulupedagoogina, kes olid tema õpilased. Meie tunneme Linda Pauli kõige rohkem Olga Lundi Olga lund oli ka meie teatri üks juhtivaid sopraneid Malle kõiki, kes emigreerus siis Maret Pank oravas, kes emigreerus ka Saksamaale ja tema õpilaste puhul ma tahan just seda esile tõsta, tema ise mängis väga hästi klaverit, mis lauljate puhul ei ole sugugi tavaline, siis tema õpilased nagu Linda Saul mängis väga hästi klaverit. Malle Mägi mängis hästi klaverit. Oli tema üks suur pluss ja ta oli väga erudeeritud, taoskas keeli, ta kandideeris isegi itaalia keele õpetaja kohale ja, aga tal oli väga hea mälu. Kõigil nendel Lembadel ka tema kahel vennal Deodori Artur oli geniaalselt hea mälu, ta mäletas 70 üheksat ooperit ise peast ka see, et me temast pole kuulnud, see oli muidugi ka see ta 1944. aastal läks ära Saksamaale ja 40. aastal juba kaob protokollidest tema nimi. Kui nõukogude kord tuli, siis olid teatud nõudmised ja tema ilmselt ei allunud nendele. Neli aastat ei teatagi temast, kus koha peal ta oli, täpselt kas ta tegi eratunde. 45. aastal, kahjuks kui ta Saksamaale läks, hukkus ta vürtsburgi pommitamisel koos tütrega, kes oli ka konservatooriumi lõpetanud pianist. Siin raamatus on ka palju fotosid, kuidas raamat üldse üles ehitatud. Fotod on pärit tegelikult minu vanaema eraarhiivist, mida ma ei rääkinudki, sest minu vanaema oli konservatooriumi lõpetanud ja Hellat-Lemba õpilane. Ja vanaema on koostanud väga ilusa albumi, kus on tema esinemised, talikontsertlaulja ennem sõda, tal on korralikult koostatud album. Meil on ka pildimaterjali päris palju. Ja see oli, mida ma kasutasin oma raamatu kirjutamisel. Intervjueerisin erinevaid inimesi, kes olid tema nagu õpilaste lapsed ja riigiarhiivist, võtsin ka materjale ja käisin ka Tartu kirjandusmuuseumis. Erinevad muuseumid muidugi, see oli päris suur ettevõtmine ja suur töö, selline raamat praegusel ajal kokku rodo ja välja anda, mul oli lihtsalt usk, et ma, ma saan sellega hakkama ja seal olid ka abilised selle töö juures. Ja mul olid abilised. Kirjastus oli minu üks abiline, ma olen väga tänulik Katrin Puurile, kes oli sekretär ja väga tänulik ka kujundaja peale see kirjastus Talmar ja Põhi, mida ma tahan väga kiita, sest et raamat on tõesti väga kvaliteetne, näeb imekena välja kunstnik Kadarik. Ja kui suur on selle raamatu tiraaž? Tiraaž on suhteliselt väike 200, aga ma lihtsalt arvan, et, et raamatuid on nii palju välja tulnud ja see on ikkagi niisuguse kitsal lugejaskonnale mõeldud, kes on laulmisest või siis meie eesti kultuurindusest, huvitab Hellat-Lemba, et ma pean üheks oma aja niisuguseks targaks ja tubliks ja elu edasiviivaks inimeseks ja tema mõte oli seda, et tema tahtis edendada Eestis ooperit palju oopereid, eesti muusikat propageerida ja see oli tema niisugune nagu missioonitunne. Ja sinul oli missioon tema mälestusraamatusse jäädvustada. Aga mul on väga hea meel, et inimesed tulevikus kohates seda nime teavad, kes on Ludmilla Hellat-Lemba. Mul on hea meel, et see raamat ilmus. Raadio France koostöös klassikaraadioga andis välja plaadisarjas Hocora, millel on seto lauluvara. Plaadi koostas Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Triinu ojamaa, kellega meil on nüüd telefoniühendus. Teie panite selle plaadi materjali kokku, millest lähtusid. See kontseptsioon, mis oli plaadi kokkupanemise aluseks, on mingil moel kohe plaadi nimel ka välja öeldud seto laulude minevik ja tänapäev. Ma tegin valikuid tänapäevast lähtudes. See tähendab, et, et kõigil nendel vanadel viisidel on mingil eri moel lausa otsene side tänapäevaga. Need laulud toimivad nagu mingi link mineviku ja oleviku vahel. Kõigepealt see side tuleb esile näiteks laulikute põlvnemise kaudu. Õie ja Maarja Sarv laulavad plaadi avalaulu. Õie on kuulsa lauliku Anne Vabarna tütretütretütar ja Maarja on õie tütar. Ehk siis viiendat põlve setu laulja. Aga need salvestised, mida ma kasutasin, seovad ka mineviku ja tänapäeva ja need on tehtud õige eri aegadel ja, ja eri situd katsioonides. No siin on mõned Tampere pulsisalvestised 36.-st aastast, aga siin on ka puht selliseid eksperimentaalse suunitlusega salvestusi. Me tegime need mõned aastad tagasi üldsegi mitte nii-öelda traditsiooni jäädvustamise huvides, vaid hoopis setu laulude akustilise analüüsi jaoks. Ja suur osa materjalist, mida ma olen siin kasutanud, on tõesti kättesaadav Eesti rahvaluule arhiivist, seal on kokku enam kui 10000 setu laulu. Aga ometi oli laule, mida mul ei õnnestunudki sealt leida. Ja plaadil on kaks sellist laulu, mille kättesaamisega oli päris kõvasti vaeva. Maalisin välja ühe lüro eepilise laulu, mille viis mulle oli tuttav Tormise Eesti ballaadid kaudu. Aga selle originaal oli kuidagi kaotsi läinud ja nii sai lõpuks plaadile see variant, mis tormisel on vana tolmused kasseti peal, kuhu ta oli kogunud algmaterjali eesti ballaadide jaoks. Nii et see on nagu vastupidine vaata asjale just nimelt olevikust tagasi minevikku. Aga kõige uskumatum lugu on seotud ühe hoopis uuema lauluga. Kui ma olin Värskas seda plaati ette valmistamas, siis ma palusin noorematel setudele nimetada üks laul, mis nende arvates sellel plaadil peaks kindlasti olema. Ja nad ütlesid valgejänes. No see on selline hästi tuntud. Setud laulavad seda sageli ja seda teatakse ka väljaspool setumad. Aga kui ma läksin rahvaluule arhiivi seda salvestus küsima, siis selgus, et neil seda polegi. Ja asi oli ilmselt selles, et laulan tegelikult laenuline ja lihtsalt setud on selle oma repertuaari võtnud, setupäraseks laulnud. Aga folkloristid, kes on setu laule tavaliselt arhiivi kogunud, ei ole seda ilmselt piisavalt väärtuslikuks pidanud ja, ja nii see ongi jäänud salvestamata. Aga lõpuks siiski selgus, et Hans-Gunter Lock on mõned aastad tagasi käinud seto kuningriigi päeva salvestamas ja kogemata kombel valgejänese ka üles võtnud mitte esinemise situatsioonis, vaid seltskondliku laulmise situatsioonis, kus lauljad vahepeal omavahel vaidlevad, kuidas oleks õigem edasi laulda, ma kaua kõhklesin, aga siis Maidomaadik kohandas seda laulutehniliste vahenditega ja nii sai sisse setude soovilugu gaasi ja plaadile. See pole just kõige tavapärasem moodus plaatide koostamisel, aga minu meelest see näitab päris hästi, mis laule ja kuidas Setumaal tänapäeval lauldakse. Ja see oli kindlasti plaadi üks eesmärke, ma olen lähtunud viisidest ja ei ole pööranud tähelepanu tekstidele mitte sellepärast, et modektid väärtuste hindaks, aga me teame, et isegi paljud eestlased suudavad vaevaliselt aru saada setu keelest. Ja kuna me teame, et see plaat on mõeldud suurel määral väljaspool Eestit kuulamiseks, siis tekstid olgu nad siis kui väärtuslikud tahes, nende sisu läheks nagunii kaduma. Need on salvestatud vahemikus 1936 kuni 2006. Mis on selle plaadis kõige suurem väärtus? Minu arvates selle plaadi väärtus on see, et see on muusika, mis kõlab huvitavalt. Ma püüdsin ennast asetada kuulaja positsioonile ja see ei olnud mul üldse keeruline, sest ma olen tegelikult setu kultuuri suhtes autsaider. Maalisin laule, mis kõlavad huvitavalt. Ja usute, et sama huvitavalt kõlab see ka näiteks välismaalaste kõrvadele, sellepärast et see plaat tuleb müügile Prantsusmaal ja juba järgmisel nädalal. Ja ma arvan, et see setu mitmehäälsus kõlab tõepoolest huvitavalt prantslase kõrval. Radio France poolt välja antud plaadi ilmumisel, millel on siis jäädvustatud eesti setude laul, on suur osa klassikaraadiol ja meie peatoimetaja Tiia Tederilt. See projekt sai alguse 90.-te aastate lõpus, mil EBU täienes uute liikmetega ja laienes ja algatati projekte EBU ja raadio Founci koostöös. Akuraan nimelt Radio France'i plaadifirma, mis on välja andnud palju maailmamuusikat. Aga koostöös siis selles mõttes, et teha eraldi projekt, koseebeeoo liikmesmaad saavad oma rahvaste muusikat levitada ja selle projekti põhimõtted on sellised, et kohapealne pakkuja, antud juhul siis Eesti raadio klassikaraadio kujul valmistab ette kõik materjalid ja finantseerib nende tootmise. Nii et meie poolt läks Prantsusmaale praktiliselt kogu tekst, fotod ja korda tehtud CD-master. Ja vastu tuli siis kogus plaate ja võimalus, et meie rahvamuusikat levitatakse üle kogu maailma. See jõuab tõesti absoluutselt kõikidele Mandritele, kuna taga on väga pädev ja väga hea levitus võrguga firma nagu prantslase, raadio, koraan ja tema distribuutorid kogu maailmas, harmoonia mundi. Ja meie ei ole selles projektis mitte esmakordselt sees, vaid juba aastal 2001, me tegime esimese plaadi, see oli tollal siis programm Eesti rahvapilliviisidest ja kokku pani selle Heino Pedusaar. Aga nüüd siis aasta tagasi pakkusime uue kava välja ja just nimelt setu laulud, sellepärast et need on nii erilised, nii erakordse kõlaga ja võiksid, et äratada väga suurt huvi folkloorihuviliste kuulata ringkonnas laias maailmas. Ja niimoodi me tegimegi koostöös Eesti kirjandusmuuseumiga selle projekti valmis. Meid toetas ka Eesti kultuurkapital ja Triinu ojamaa pani kava kokku. Et ta tegi seda minu arust väga hästi ja mis mulle selle plaadi juures eriti meeldib, on selle tõelise elu õhkkond, mis on nendes lindistestas sees. Bukleti kirjutas kokku Triinu ojamaa. Aga muidugi on ka oluline on see, et, et siin on korralikud tõlked, mis on ka meie toodetud, neid ei ole teinud raadio sans, vaid meie ise. Ja prantsuse keele tõlke tegi sambas kallalibri ja inglisekeelseid tõlkeid tegi Tiit, kus need, kes on tõlkinud praktiliselt Meie plaadid ja meie e-peole minevad materjalid inglise keelde. Aga mille poolest see plaat veel võiks olla väga oluline Eesti kultuuriloos on see, et lisaks setu laulikutele on siin jäädvustatud ka eesti folkloristide töö, kes on kogunud neid laule läbi aegade näiteks siin Vaike Sarve või Ingrid Rüütel, kogutud lindistatud salvestused, et siin on ka valik folkloristide tööd peal ja kindlasti on see oluline ka haridusliku otstarbelise plaat. Et kuskilt on kuulata neid setu laule. Selle EPO projekti kaudu on ilmunud 13 plaati, meie oma on praegu 14. eks me ise natuke ka mängi meetris neid plaate ja need on meie fonoteegis kõik olemas. Eestis levitab Okoraa firma plaate lend muusik, peatselt peaks ka tulema meie poodidesse. Niisugune saigi tänane heligaja, millele tegid kaastööd Hageraa, Kersti Inno ja Hedvig Lätt. Saate toimetas Tiina kuningas, operaator oli Katrin maadik. Ja ärgem siis unustagem sedagi, et käes on jõuluootuse aeg ja et kõikjal toimub juba jõulukontserte, kus hing kosutust leiab. Soovime teile ilusat nädalavahetust.