Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar keskendub teismelistele lastele ja nende positiivsele tulevikunägemusele. Aga alustuseks kontrasti loomiseks pipra, see mõttetera iiri päritolu Nobeli preemiaga autasustatud kirjanikult George Bernard soolt, kes ütles, et noorus on imeline asi ja milline kuritegu on raisata seda laste peale. Bernard Shaw kõrval väärib ära mainimist Ameerika päritolu leiutamisest riivatud mees, kes kuulub eelmise sajandi viie kõige produktiivsem leiutaja hulka. Kes nüüd mõtleb, et leiutamine on kerglane tegevus siis 40 aasta jooksul keskmiselt üks patent kuus sisse anda kõneleb pigem raskest taagast. Selle üheksa aastat tagasi teistele karjamaadele leiutama lahkunud mehe nimeks oli Charlow Liimerson. Muu hulgas on tema nimel patente allveelaevadest, robotitest, faksiaparaatidest, videokaameratest, kassettmagnetofonid des traadita telefonidest automatiseeritud ladudest ja nii edasi. Kuigi keskmiselt vaid üks kuni kaks protsenti patentidest leiavad rakendust majanduslikus raha masinas kogust ja rõõm piisavalt raha asutamaks koos Massachusettsi tehnoloogiainstituudi ehk maailmas paremini MIT lühendit kandva tehnoloogia keskusega. Innovatsiooniauhinna maailma suurima innovatsioonile pühendatud auhinna võitjale antakse pool miljonit dollarit. Selle vaid USA kodanikele mõeldud auhinna väljaandmisega kaasneb vajadus leiutised kokku koguda, et nende seast parim leida. Nimetatud loendi ise. Liimelson MIT Innovation Index elab oma elu. Viimasega seoses küsitleti hiljuti Ameerika noorte hoiakuid ja tulevikuvisioone asjade arengust. Kuigi huvitavam võiks olla Eesti noorema põlvkonna visioone vahendada Parema puudumisel keskendugem ameeriklaste omale, tehes mõttes võrdlusi enda arvamustega. Uue autoliisimisele mõtlevatele kodanikele on vahest kasulik teada, et kolmandik USA noori arvavad, et tänased bensiini ja diislit põletavad autod kaotavad oma väärtuse aastaks 2015. See tähendab väärtust on neil vaid vanaraua ja mu sealse mõtteulatuses. Veerand noori ennustavad bensiinimootoritega samaaegset surma igasugustele meediat, kandvatele, ketastele, alates Tseedeedest kuni teeveedeede ja seni veel tundmatute lühenditeni. Viiendiku arvates pole 10 aasta pärast enam arvutit vaja. Mart enamus see on üle 90 protsendi on optimistlikud lootes leiutajad lahendavad maailma kurnava puhta vee ja näljaprobleemid. Peaaegu sama paljud teavad 10 aasta pärast elavat saastast puhtas ja energeetiliselt külluslikus maailmas. Seega on USA noored tuleviku suhtes optimistlikud. Aga kui vaadata, kas nad ise nimetatud probleemide lahendamisel ka enda rolli näevad, siis siin tekivad käärid. Hiljutised uuringud näitavad, et sealsete keskkooli õpetajate hinnangul pooled õpilased ei saa kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamisega hakkama. Limelson MIT programmidirektor mört Flemming hinnangul on noorte huvi teaduse ja tehnoloogiavaldkondade vastu murettekitavalt madal. Enamus noori eelistab karjäärivalikul olla tegevkunstide või meditsiini vallas. Neid kahte võrrandi poolt kokku pannes, et noored loodavad helgele tulevikule, kuid keegi teine peab selle teostama, jõuame tagasi igivanad põlvkondadevahelise konfliktini, mille tabas lausesse panna USA jurist Clarence Darrow. Meie elu esimese poole rikuvad ära vanemad ja elu teise poole. Meie lapsed.