Ja nüüd on meil hea meel tervitada stuudios lavastajat õppejõudu professor Ingo Normet, tere päevast. Või hommikust. Alates 90.-st aastat aastast olete ühendanud tudengid Eesti muusika ja teatriakadeemia lavakunstikoolis, mis oli vist suhteliselt viimase ajani Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikool teise kõrgem, sealt ära kadus. Sellepärast tuli juurde Muusikaakadeemia nimele, tuli juurde teatriakadeemia, et me oleme tõesti nüüd Eesti muusika ja teatriakadeemia, kuna meie kõrgkoolitöös on teatrile väga suur osa nii muusikateatril kui ka draamateatril. Alane teatavasti teatriaasta ja ma näen, Margot juba kibeleb oma teatriküsimusi esitama, need. Mind on alati paelunud see, et mis, mis, mis vägisi on, et üle kahe aasta jälle sajad sajad Eesti noored võtavad suuna sinna Toompea poole teatrikooli poole ja et siis sealt põrununa ja, ja pettununa ja, ja kõik oma unistused maha matuna tagasi oma kodudesse pugeda. Sellel aastal läheb jälle siis käima. Üks suurem vastuvõtmine. Ma arvan, et nad ei tule tagasi, pettunud, aga need, kes on katsetanud sest katsetada eelkatsed on meil aprilli lõpus, mai algul ja sinna saavad tulla kõik need, kes ei ole veel isegi gümnaasiumi lõpetanud, aga on kohe-kohe lõpetamas ja vajaliku kogemuse või mingisuguse arusaamise asjast saavad kõik, ka need Need 400, kes sisse isa kui ka need ütleme, 15 kuni 20, kes sisse saavad. Ja miks neid sinna toob, ei tea ta ilmselt see, et keegi ei tea, mida, mida temast tahetakse temast tahate. Kui inimene läheb õppima Keemiat, ta kujutab ette, ta peab hästi oskama seal matemaatikat, keemiat, füüsikat, nii edasi kui inimene läheb õppima spordiarstiks, porti treeneriks, tal peab olema eelsoodumust, arvuti teab, et ta peab nii palju kõrgusteni hüppama või midagi. Kui inimene läheb õppima klaverit muusikaakadeemiasse, siis on ta enne seda 11 aastat töötanud juba, ju ta on laste muusikakooli läbinud ja siis on muusikakeskkooli läbinud ja siis alles pääseb muusikaakadeemiasse. Ja seetõttu seal ei ole konkurss nii tohutu, vaid on üks-kaks. Arva kolm inimest kohale, sõltub instrumendist. Aga meile, kui inimene õpib mingisuguse teksti endale selgeks, tuleb seda esitama ja täidab deebeetüüdemistelt, palutakse improvisatsiooni siis noh, ilmselt ebamäärasus meelitada tähendab, et inimene ei tea, mis ta tahaks, aga ta täpselt ei tea, mida temast vaadatakse, mis mida otsitakse ja nii edasi. No sa ütlesid, et keegi läheb muusika teemiasse klaverit õppima, tuleb 11 aastat harjutanud on, põhimõtteliselt on võimalik ka nii-öelda teate tegemisega juba koolis koolis tegeleda, käia mingites teatriringides ja nii edasi ja nii edasi. Ma olen küll kuulnud teatriringides või kuskil pioneeride palees, et tänapäeval on mingi huvialaringides, seal oli nagu kooliteatri teha, seal tapetakse inimeses nagu näitleja, lõplikult vastab see tõele. Ei vasta, võib-olla mõnes osas vastab mõnes mitte, sest seal täitsa huvitav, kui on kuskilt hästi töötav kooliteater, see sõltub väga juhendajast, kas ta pressib mingisugust oma malli peale või ta oskab noortes näha seda mingisugust omapära ja sädet ja seda välja tuua, mitte segada. Ja see on täitsa aastati näha, näiteks aastal 90 tuli tohutu hulk rahvast Pärnust, kus sa, Aare Laanemetsa juhtimisel töötas. Väga edukalt kooliteater ja sealt tuli terve rida õpilasi, meil oli kuueteistkümnendas lennus mis 90 kuni 94, minu meelest kohe kuus inimest Pärnusse, vist järgmises lennus oli ka veel pärnakad. Praegu näiteks on pidevalt inimesi Jõgevalt, kus töötab väga edukalt kooli. Ta oli siis vahepeal Tartus lasteteatrist või ma ei tea, mis ta nimi on, Emajõe suveteater, seal oli ka üks niisugune stuudio Dvinjaninov, juhatused, kust kalurirahvast? See on tulnud nukuteatri stuudios, praegu tuleb vanalinna hariduskolleegium vist päris palju rahvast. Nii et see paradoksaalsel kombel sõltubki kooli ajal juhendajast ja noh, võib-olla tõesti, et kedagi on ka rikutud, keegi, kellelegi süstitud sisse mingid väärad arusaamad, et ta peab nõnda nimetatult ilus ilusasti ilmekalt lugema, aga midagi hullemat ei ole, kui hakata kunstlikult ilmekalt lugema. Niiet. No tegelikult, kes on ehe anne, seda on väga raske ära rikkuda. Aga kuidas teie nüüd, kui tuleb see 400 noort inimest, nüüd kevadel jälle kohale kuidas teie eristate, kellel on ehe anne ja kellel ei ole eriti eriti inimese puhul, kes ei ole kuskil kooliteatris käinud, kes võib-olla ei ole isegi lavale saata? Teil pole just ka väga palju ülearu palju aega anda talle ennast nüüd avaldusega käima suhteliselt kiiresti. No meil on eelvoorud Ma üks viis-kuus päeva, aprilli lõpp, mai algus selle kohta, kes tahab täpsemat informatsiooni, kui raadiokuulajate hulgas on neid, siis kõige parem on vaadata lavakunstikooli kodulehekülge www. Punkt lavakas poee. Seal on kirjas, mida vaja on ja millal. Me alguses tõesti vaatame viie-kuue inimesi, gruppe umbes tund, iga inimese jaoks jääb aega, ütleme seitse kuni 10 minutit. Ja see on niisugune eelselektsioon, eelvoor, kust me kutsume eksamitele umbes 90 inimest ja seal on käinud viimastel aastatel umbes 400 400-st valimi välja 90, no seal on ka väga palju inimesi, kes on väga hea, et tulevad ennast katsetama, proovima vaatama, kellel kohe ilmselt ei ole selle elukutse jaoks piisavalt eeldusi, mis need eeldused on. Vot see on nüüd väga raske küsimus, mida me iga aasta ikka jälle iseendalt ka küsima. Ta tahab, tal ei tohiks muidugi olla mingeid niisuguseid väliseid efekte, väga efektset häält või füüsist mis hakkab takistama, aga see ei olegi põhiline, põhiline on see, et inimesel on mingi sild tema seesmise maailmataju ja tunne emotsiooni ja selle väljenduse vahel. Tähendab see, mida tema mõtleb ja tunneb ja mida tema tajub, et see ilmneb temas. Me näeme seda temas, sest tunded, emotsioonid ja mõtted kõikidel inimestel ja väga andekatel inimestel, kes võivad end rakendada loominguliselt, maalikunstnikuna, heliloojana noh, ükskõik kirjanikuna luuletuse kirjutada, aga see, kes endaga väljendab ta tema isikut, see peab olema niisugune, mis väljendab. Ja annab seda väljendada oma sisemist mina ka tehes toolijalga või praemuna või porgandit või mida te seal? No tähendab, see on niisugune nagu ma ütlesin, see on nüüd niisugune kumu, et muuseumi nimi Sadistlik nali, eks mängida. Ei tavaliselt me palume teha siiski midagi, mida see noor on kogenud, kas näidata mõnda oma klassikaaslast, et no näiteks ta loeb luuletuse palumas lugeda näiteks tallab tõsise luuletuse, me palume tal lugeda luuletus uuesti, nii nagu oleks koomiline, saad teda naerma või kuidas seda luuletust oleks lugenud, tema klassijuhataja, sealsamas võivad muidugi paluda, et kuidas seda luuletust võiks lugeda, kas või koer. Et ühesõnaga me pane siiski inimesi sellesse olukorda, kus ta peab tegema, ma ei tea, mida. Aga samas muidugi jah, ega midagi ei ole välistatud, aga see ei ole mitte nalja saamiseks inimeste arvel, vaid püüdes neid avada. Kuidagi te peate oma meelt lahutama. Nojah, me lahutame meelt küll selles mõttes, et need inimesed ise on väga huvitavad, kes tulevad, aga samas on see väga intiimne asi ja see ei ole niisugune laialt noh, kuidas ma ütlen, eksponeeritud seetõttu maitsesin kunagi kale juurde, oleks olnud ajakirjanikke. Et noh, see ei ole asi, millest inimesed tulevad, avaneb ta, võib näha loll välja, rumal, välja mannetu. Aga ta peab olema vähemalt see turvatunne, et jääd temaga kaasa, noh, et see ei lähe siit ruumist välja, ta ei, näit ainult lollina. Miks need inimesed ikkagi sinna tulevad, ma ei ole siiamaani sellele vastust saanud, et kas, kas nad tulevad lihtsalt, et nad tahavad lavale pääseda, lavale pääsemiseks on teisigi võimalusi võimalusi kasvõi poliitikasse minna või et mille pärast nad sinna tulevad, et kas te oskate öelda mingit ühisnimetaja nendele mitmesajale noorele inimesele? Ja kas või neile paarikümnele sisse saavad palju neid on lõppkokkuvõttes? See on raske küsimus, tuleb miks keegi tahab näitlejaks saada miks ta tahab esineda? No kindlasti on selles teatud hulk niisugust positiivset edevust, et ma tahan olla, tahan näidata aegade küsimus on väga õige, et noh, samas Eestis on praegu nii palju võimalusi, et näidata ka poliitikas ja ärimaailmas ükskõik kus sa võid saada ja üldse suuri tegelasi, Healike ja absoluutselt, nojah jah, selle peale pole mõelnudki, et neid on nii palju teid, kuidas saada ajakirja kaane peale. Et see näitleja ei ole sugugi enam nii eelistatud nagu vanasti oli, et näitlejad olid üks võimalus saada kuskile tuntuks? Juba huvitab? Ma ei tea, ma ei tea, et see eile ma rääkisin balletikooli direktoriga, ta ütles, et neil on tõsine probleem tekkinud poiste sisseastumisega kuna poisid ei ole enam motiveeritud õppima klassikalist balletti ja see pidi olema tendents mitte ainult nüüd Eestis, vaid näiteks ka mis Venemaa kuulsatest balletikoolides Moskvas, Peterburis kus on alati olnud tohutu trügimine sinna ja siis noh, sellega kaasnes prestiiž, sellega kaasnesid välismaa reisid kaugel nõukogude ajal. Aga praegu on poisse väga-väga raske saada. Meil on meil ikka tullakse veel, seda peab tegema küsitlust või? Ei, ma ei oska vastata, ma ütlen ausalt, ma võin midagi spekuleerida, siin oletada. Aga no mine sa teise inimese sisse, näe idas noh, mingi niisugune ähmane tuli, tulnuk on, kes tahavad kui nad sisse saavad. Pahatihti ei saa üldse aru, kuhu nad sisse said ja kui nad näevad, et need päevad hakkavad tõesti peale hommikul kell üheksa lõpevad pahatihti õhtul kell 10 siis. Pean siiski ütlema, et meil lõpetab sisse astuvatest oma 90 protsenti. Kas niisugust asja on ka ette tulnud, lasime arvut, mainisin tõsieluseriaale, mida iganes. Et sulebki silma täiesti niimoodi konkursiväliselt, et ta isegi ei ole tulnud sinna lavakasse sisse astuma. Kas sa tead, et, et inimesed on nagu eeldus olemas? Sa räägid temaga nii-öelda konkursiväliselt, et kas sa ei tahaks proovida või sa ise soovitad inimesi või märkad neid? Kuna mina olen praegu koolijuhataja, nii ma ei saa seda teha, sest ma seaksin inimese ebavõrdsesse olukorda, ta arvab juba, et ta peaks kindlasti noh et on kutsutud ilmselt kooli õpetajad küll soovitanud tulla ja sõbrad on soovitanud ja vanemad ja noh, väga erinevat teed on, kuidas inimesed sinna tulevad. Aga ise niimoodi ütelda, et vot see poiss, tule nüüd, sina kindlasti mul ei ole seda kogemust, võib-olla mõni õppejõud on kunagi kutsunud. Muusikas on tihtilugu niimoodi, et inimene ei oska tegelikult laulda, aga temast saab erakordselt hiilgav, väga isikupärane laulja, ehkki ta laulda ei oskanud. Migratsiooni rottoniga Bob Dylani teab, mis eilne laulumees pole kunagi olnud. Kas näitlejatega ka niisugune asi, võib-olla te nimetate traditsioonilises mõttes näidelda või, või seda tehnikat nagu ei omanda, aga ometi võib saada temast niisugune hiilgav isikupärane, särav. Tal ei ole ideaalsed Mingit effekti pole ja. Ei, seda muidugi seda näitlejad, pehkinud missid olema ja Mystery sellepärast et pahatihti on täpselt vastupidi, tuleb meile pilti, vaatame seal fuajees, enne kui tuleb eksamile piltilus, tüdruk. Laulab Dancing, noh väga mitmed popartistid on tulnud emade meile, ma ei hakka nimesid nimetama. Ei lase ja see ongi seesama asi, et inimene tundma end turvaliselt. Muidugi ütle ka väga tuntud popartistid on käinud meil ja me näeme, ta on tõesti väga kihvt. Ta on huvitav, laulab jah. Nii kui ta hakkab mängima täis võtta ei suuda, sõnaga, ta ei suuda. Noh, tal on mingi mingi barjäär ees, noh. See on Barakul nii. Mõnikord on küll nii, noh, väga harva, et tuleb muidugi väga talendikas, kes väga hästi laulab, tantsib ja nii edasi. Ja see, mis te küsisite, et kas ta võib olla kiiksuga. Muidugi peabki olema, igaüks on omamoodi, ta tuleks ju pagana kurb, kui ühel kursusel ta lavakunstikoolis oleks kõik niisugused malli järgi valitud väikseid, suuri, pakse, muidugi nad peavad füüsiliselt väga suurt koormust taluma kõik. Mul on alati tekitanud uudishimu, et kuidas, kuidas te neid tüüpe valite sinna, et kas, kas tuleb kusagilt mõnest teatrist näiteks tellimus, et meil on vaja selliseid meeter kaheksakümneseid, sihvkaid, noori mehi ja võtaks neid kohe sel aastal neli tükki, näiteks, et kas tulevad sellised tellimused ja siis te siis ka selle järgi vali. Aitäh ei ikkagi valima selle järgi, mis tuleb inimeste hulgaski, sest tuleb. Ja no me ei saa võtta, aga me ei saa lähtuda sellest, et me teeme omale ühe väikse trupi seal Toompeal nüüd paariks aastaks neljaks aastaks, siis ta läheb laiali. Et me vaatame, et igas trupis oleks mingi tasakaal. Kui on ikka kaks noh, suhteliselt sarnast inimest, aga mõlemad on väga heade eeldustega, mõtleme vastustatavad, erinevad teatrisse tööle pärast. Aga mis puutub me isegi hea meelega kuuleks teatrite käest, et nad vajaksid, ütleme, nelja aasta pärast nii mitu näitlejat, nii mitu noormeest, neidu, nii palju lavastajaid, lõpetame nüüd ka dramaturgia, et neid vajatakse, ütleme kaheksa aasta pärast me vajaks nii, aga paraku mitte, üks eesti teater ei ole võimeline ütlema, nad ei tea, mis järgmine aasta juhtub. Mida me seal nägime, kaheksa aastat ette saatnud, kirju küsinud? Ei, nad ei oska vastata. Sa rääkisid lavastajatest, näid pidavat teistes olema kohe erakordselt vähe, siin ju aasta lõpuski. Kas Rein Oja mitte ei kurda selle üle ühes intervjuus ja minu sõbrad, näitlejad näitlejatega on nagu nagu Eestis enam-vähem nagu nagu hästi ja kenasti, aga vaat keda ei ole, on lavastajad teil on ikka erakordselt vähe ja lavastajast ikke pidavat kõik sõltuma jagu ikka lavastaja suuda töötada siis ikka juba teatrit ja nii edasi ja nii edasi. Sina kooritud lavastajaid ka. Aga nende järgi ma saan aru lavastaja koha peale, nagu tung ei ole nii intensiivne, kui, kui nüüd näitlejad. Ta on ikka, sest meil on väga tugev konkurss. Me oleme nüüd praegu õpib kolmas niisugune grupp lavastajaid eriprogrammi järgi. Kaks on lõpetanud juba. Kas praam ongi kohe nagu eri selles mõttes? Nad alguses õpivad koos näitlejatega esimene aasta teevad kõiki samu asju, ka mängivad, liiguvad teevad häält kõik kõik. Ja kui neil on head näitleja eeldused, siis nad need nende hulgast läbivad kogu neli aastat näitleja programmi neist saavad ka näitlejad näitlejad, lavastajad, noh, nagu praegu on, ütleme linnateatris Eva Klemets Koldis või nii nagu NO teatrijuht Tiit Ojasoo. Õpilased jah. Aga siis. Samas, neil tuleb juurde teisi aineid kogu aeg ja ma just mõtlen, et kas kuskil maailmas on vähe kurdetud. Lavastajate puuduse tõttu huvitab, kas kuskil maailmas on nii, et on tohutu hulk lavastajaid ja üldse pole häid näitlejaid. Et otsivad, et oleks näitleja. Ja kas on olnud Eesti teatriaeg, kus pole kurdetud, et kuradi vähe on, et näed, meil on küll, kalmetsin ja laut, tõrja, näpansoon, nabanson üksi. Kes veel on ja? Ma tahan, alati tahetakse paremat. Üks parim raamat, mis eesti teatri kohta on kirjutatud, ilmus 1913 teater. Raamat, mille andis välja Gustav, su andsid välja Gustav suits ja Bernhard Linde. See ilmus nüüd kordustrükina faksiimileväljaandes poest osta, kus Eesti tolleaegsed noor eesti tegelased tundsid sügavat muret eesti teatri tuleviku vastu. Seal võtsid sõna Barbarus per linde. Ja teised mehed, kes kirjutas, nägid niisugust teatrivisiooni tuleviku, see väga huvitav raamat. Ja nemad juba nägijat praegu magi, aga küll tulevikus tuleb. Seda me kõik loodame, sest kui me vaatame maailmateatrit. Muidugi püüame näha parimaid lavastusi ja kui me näeme väga palju ka lavastusi, mis ei ole mitte paremad eesti teatri keskmisest, vaid võib-olla isegi allapoole. Tähendab, teater elab nii, nagu teda publik tahab, ma ütleks nii. Kanne jah, on küll sellepärast et kuigi teater on täitsa tühi, noh, siis vaadatakse teised tegelased ja pahatihti see, keda kurdetakse, et meil ei ole lavastajad, meil ole lavastajad ja just needsamad lavastajad toovad saalitäit rahvast. Ja ongi nii, et üks kuulab hea meelega raadio kahte, teine tuula, pea meelega klassikaraadiot, eks ole, ei ole üks selle pärast teistest parem on inimesi, kes kuulavad mõlemat. Aga ma arvan, et siiski teie kuulajaskond ja klassikaraadio kuulajaskond niimoodi keskeltläbi mingi erinevus on. Nojah, ja see erinevus on ka teatril. Saksamaal, mida küll nii olema, et staar on nagu lavastaja näitlejad veidi teha, umbes keegi jagavad lavastaja on staar, ahah, selle rüks. Seda peab minema vaatama. Inglismaa, olen kadunud. Tähelepanu konkreetselt nagu staar, lavastajad Se kellegagi. Aga kuule, Saksamaal on see nii, ütleme folks püünes, kui on seal Kasdorfiga tegemist Martaaleriga tegemist siis ja või siis on see noormees ka, kes on väga kuulus, praegu ei mäleta ta nime, kes tuleb praegu kohe hakkab lavastama NO teatris üks saksa tipplavastaja. Siis küll, aga see on ka niisugune teadlikum ringkond, vaata Saksamaal on samuti folk spinne, teatris on selline, kuhu inimesed tulevad kampsuniga, samasugune punane kampsun sul praegu seljas. Sihukesed hallikad, teksapüksi ja piletit sina ostad, tütarlaps hakkas naerma, kassas laginal. No vot niimoodi riides käivad aga Toices teater, kus on punane sametvärgid, seal käivad inimesed lipsuga ja teine publik. Aga kui sa küsid, ütleme täna tänaval küsitletud Saksamaal, et kes on võtmisteater hakata küsima, siis ma olen kindel, see Kasdorfi võib-olla teab üks protsent inimesi, aga ütle talle üks näitleja, kes esineb saksa seebis ja seda teab 50 protsenti tänaval. Majas on igas riigis nii nagu kultuuriline tähtsus, ma kujutan ette, on ikkagi selle ühe protsendi poole peal või mis? No tähendab on inimesed ja üks grupp inimesi, kes arendab maailma vastuvõtmise rütmi ja närvi. Ma ütlen nagu Picasso hakkas maalima, kui pistlike vaatas asju igalt küljelt korraga, tegi Cupistlike maale, alguses vaadati, tuleb jama ja mis asi see kõik on. Aga see tema maailma nägemine hakkas mõjutama hiljem niimoodi kui arhitektuuri. Kui kõike naise kingamood võttis eeskuju kassast, noh kuigi alguses kõik need ilusate kingade kandjad irvitasid. No millal, nagu NO teatri, Von Krahli teatriliin Eestis domineerivaks muutub, on sellel üldse võimalik, stab kasvav võrdlust, et üritame siia kuidagi vägevalt juurde pookida. Jah, ma jään väga mõttes, see tähendab, see on väga huvitav, mis nad teevad oma jälgi mõlemad teatrit väga suure huviga. Aga me ei tohi mitte sugugi unustada, et need mõlemad on teateid, mis töötavad väikestes saalides nagu ka Tallinna Linnateater, kus, noh, ütleme, menulavastus pianola linnateatris mängitud juba 100 korda, magan mitu aastat, tema mängib seal 10 aastat, varsti aga saali mahub 60 inimest, seda vaatama. Et see on suhteliselt väike inimeste arv, aga Eesti teatrisaalid on suured, saalid on mitte tühjad. Et publik, käitlejaid, enamus publikut käib vaatamas. Draamateatri lavastus Estonian täiesti välja müüdud kogu aeg. Tartu, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Eesti teatritaset ei näita mitte see, et üx avangard, vaid näitab see üldine arusaam ja ja kuidas on, seal on ikkagi see, et kas etenduses, kas see energia, mis lavalt tuleb, kas see vastab minu tänapäeva minu vajadusele inimeste omavahelistele suhetele või see on niisugune, minust jääb kaugele, ma vaatan, et noh, jah, on küll ja midagi, aga ükskõik mis teksti räägitakse, mis mõtteid seal avaldatakse. Aga põhiline on ikka see saali ja vahel tekib niisugune energeetiline väli. Kuigi arvan täiesti siiralt, et inimesed käivad teatris vaatamas seda tükki ja sealset sõnumit kuulamas või käivad nad vaatamas. Staar näitlejaid. Nii ühte kui teist Teist sõltub inimesest. Sellepärast et tegelikult Eestis on ju ilus öelda, et sa oled nüüd seebid, on niisugune jama ja et et noh, see on niisugune olmevärk, aga kunstiga midagi pistmist ei ole. Ometi ma mina isiklikult väga rahul, et nad Eestis on olemas. Sest kui meil lakkas töötamast üks kümmekond aastat tagasi teleteater, mis on tohutu patt minu meelest sest see oli teate, kus tehti üks lavastus spetsiaalselt televisiooni jaoks, seda vaatasid mitusada 1000 inimest õhtu jooksul. See on noh, niipalju kui üks teater annab Is aastaski nii palju vaadata, kui sa vaatab ühe õhtuga ja sealt nägiga. Mohni saare elanik nägi sealt eesti näitlejaid viimastes külades ja kõik, kõik kõige kaugemates külades, ma mõtlen ja linnades, aga et televisioon on see, mis tutvustab näitlejad, selles mõttes teeb meiega seevitavad head tööd, et vähemalt inimesed näevad, et sellised noored näit ja et on olemas sellised uued näod, nii tutvutakse nendega. Sest teatrites käib ju väga vähe rahvast. Kas teil vahel nagu kahju on, et mõni võib-olla natuuri poolest tagasihoidlikum näitlejaga väga andekas, kes ei roni kollasesse ajakirjandusse või satu teleri ekraanile mõnda telesaadet juhtima või õhtujuhina kuskil, et teda nagu ei panda tähele, teda pole justkui olemas. No kollasesse ajakirjandusse ma ei oska öelda, tähendab, kas sinna ronitakse, võib-olla mõni ronib, aga üldiselt noh, nad, see ajakirjandus, pöörabki tähelepanu nendele, kes just nimelt on millegagi orbiidis, tähendab, ta peab siis olema mingi rolliga orbiidis. Aga väga paljud näitlejad ei anna intervjuusid. Kollastel ajakirjanikku üldse minu teada no ju nad siis noh, iga inimese õigus, kui ta tunneb, et tal ei ole vaja midagi kõvasti välja ütelda, ta ütleb kõike oma loominguga, siis muidugi sõltub kellele ajakirjandusele ja mida, noh, kas teda puudutad tema eraelu või puudutab see kunsti või tema tööd või ma ei tea mis iganes, sest näitlejad on samasugused inimesed nagu kõik teisedki, et ega nad ei ole mingid imeinimesed, Nad mõtlevad poliitikas samamoodi ja sama palju kui teised inimesed ja loevad samu raamatuid, mis teised inimesed kuulavad muusikat, ühele meeldib üks teisele, teine ja armastavad, vihkavad nagu sam. Kas näitleja ei ole teine? Ma räägin nagu Veneetsiaga. Selle jutu ümber sirgelt varsti-varsti hakkab jälle suur sisseastumislaienemisel peavad plaan, inimesed juba juba juba ootavad millised oleksid tüüpilised vead, mida inimesed sisseastumisel teevad, mida nad, mida nad ei tohiks teha. No muidugi on väga raske anda mingit retsepti, kuidas sisse saada või kuidas, kuidas mitte sisse saada, aga noh, mingisugust väga tüüpilised vead, mis korduvad aastast aastasse, näiteks mõni on liiga vana tuleb ikka minu meelest enam mina, mina pean oma unistada, unistada lõplikult, raamat ainult. Nojah, vanusepiir on muidugi ametlikku ei ole, aga arvestusega, et sa pääsed lavale nelja aasta pärast, siis nelja aasta pärast oleks hea, kui sa veel 30 täis ei oleks, ütleks nii. Aga mis on põhiline viga, ma ei oska seda ütelda praegu? Noh, võib-olla üks viga on see, kui keegi arvab kindlasti, et temas on see eelduseni ja millegipärast ei tule kõik, kes tahavad proovida ja siis siis näeb, sest noh, need suhtutakse inimlikult. Praegu sa tegid 400-st 600 inimest. Kaks päeva rohkem, aitäh sulle, Ingo Normet tulemast, kuulame siia jutu lõpetuseks ühte laulu, nagu me ikka oma külaliste käest pinnime, sa otsustasid ühe eestikeelse esineja kasuks. Ja kes ka teades, et päris nagu kaarega mööda käinud Niivõrd-kuivõrd, jah? Ei, mulle hästi meeldib, kuidas laulab Lauri Saatpalu ja Sansambel taaga või? Saad palun väga huvitav. Selge aitäh, Sulengo. Saab hommiku sellel õhtul Su lõikvale. Äärm. Me kütame valed särgid nurka, ribadeks, sku, seda voodit kui kõrbenud hääled.