Mul on hea meel tervitada raadio stuudios raadius, vaatasime langevarimees, kellel on Rain Tolk. TeleRain. Sind teatakse mehena, kes on spetsialist kõigis küsimustes ehk kellel on rohkem kui üks amet, aga viimasel ajal oled sa osutunud hingavaks näitlejaks ja järgmisel nädalal juba tuleb kinno. Sinu värskeim linateos, mida mina küll kahjuks näinud ei ole, Morgatest ka mitte ka, mida ma näinud ei ole öeldud, see on erakord hea film. Filmi nimi on tühirand ja, ja, ja see on siis Mati Undi lugu. Räägi sellest filmist kahe sõnaga. Mis film see niisugune on, miks seda praegu on vaja teha ja kuidas te seda tegite? Tegelikult see idee oli meil juba üsna ammu ja asi sai alguse sellest, ma lugesin Mati Undi novellimõrv hotellis ja see oli kohe peale seda, kui me tegime filmi Vali kord. Mõtlesime, et mida edasi teha. Täiesti juhuslikult sattus mulle see mõrv hotellis kätte ja täiesti kummaline on see, et esimene inimene, kellele ma rääkisin sellest ideest hotellis tundub väga kinematograafiline teos, kinematograafiliselt huvitav teos oli Urmas Reinsalu. Tele2 sirusti, Urmas Reinsalu, head sõbrad peale. Peale peale seda, kui vali kord oli välja toodud, siis kohtusime Urmas Reinsalu Pärnu ööklubis Tallinn keset suve täiesti purupurjus Urmas Reinsalu tuli minuga rääkima ja uuris, mida ma edasi teen ja mida tema peaks tegema teistmoodi? No tegelikult see juhtus peale seda, kui nad olid saanud lüüa selle europarlamendi valimistel, sest nad olid kogu Res Publicaga Pärnus puhkusel täiesti juua täis kõik kargamas ringi ja see oli äärmiselt koomiline, koomiline kokkusaamine nendega äärmiselt sõbralik ka samal ajal ja siis rääkisid Mati Undi nii-öelda kinolinale toomisest esimest korda, Urmas Reinsalu siis Urmas Reinsalu mainis esimest korda, jah. Urmas Reinsalu väitis, et on seda raamatut lugenud ja ma olin äärmiselt üllatunud. Reinsalu ongi raamatut lugenud, aga võib-olla on võib-olla tõesti. Ja arvas, et võiks filmi küll ja toetas mind igati, selle filmi. Andis mulle moraalse toe. Nonii moraalne tugitaskus, väelasid sa sealt klubist mis iganes selle nimel, Tallinn. Ja mis siis edasi sai? Edasi läks pikka aegamööda see idee, ma unustasin selle idee juba ise ära. Aga siis sõber Veiko hõlpu sattusime temaga rääkima Mati Undi raamatutest ja mõlemal sellest ka temal oli olnud see idee. Ei lugenud sakslase pilguga seda mõrva hotellis. Selline Lintsilik, kinematograafiline keskkond, mis selle tekitas tekkida selles sellekrealiseeringus, mõtlesin Toy kirjutamisele stsenaariumiks. Kirjutasime stsenaariumiks. Aga kohe, kui ta oli, nüüd me olime need sündmused välja toonud, mis seal juhtuvad ja teinud ta nagu võimalikult filmilikuks. Selgus, et on tegelikult seal ei ole nagu kompaktset lugu, et mõrv hotellis on selline teos, mis igal hetkel libiseb käest, et sul ei ole nagu sellist terviklikku pilti, et tegelikult sellest ikkagi film ei saa, sealt saab kinematograafiline meeleolu on seal olemas, aga ei ole nagu narratiivi, siis mõtlesime, et mida nüüd teha, et äkki äkki teeks nagu paneks ühe loo sinna kõrvale. Muideks on läinud laste aimu, et muidugi see film ja see koosneb nagu kahest loost, mis on üksteisest aru, millal on nagu õrn syda teineteisega ka, mis on tehtud nagu täiesti erinevalt stiilides ja mingil määral nagu põimuvad, mingil määral täiendavat, mõtlesime, et võtame siis veel ühe Mati Undi loo ja kirjutame sellesse nooremaks ja võime nad kokkulöömises eksperimentaalse filmi. Ja noh, loomulikult raha meil ei olnud sentigi selle jaoks, et seda filmi teha, aga nad on kõigepealt me kirjutasime ta, kirjutasime ta siis nagu kirjutas, mees on tühirannas Saariumiks ja enamus aega, kui me seda tõsi randa kirjutasime kuskil kastmes, kuulasime Scott Walkerit, mida me lihtsalt kuulame, täna veel. Aga. Andsime lugeda sõpradele seda ja enamikke ei kõnetanud, see nagu kahe loo asi, samal ajal tühi rand tundus hulga terviklikum, on alati lugu või see mõrv hotellis on. Ja siis otsustasime, et okei, ante seadus on tühiranna ja teeme selle olematu raha eest ehk siis põhimõtteliselt oma raha eest otsima endale mõningad sponsoreid ja tõenäoliselt selle esialgu ära ja võib-olla siis hiljem ehk riik toetab meid nii palju, et saab teha ka mõrv hotellis sinna otsa ja siis vaadata, et kuidas need kokku sobivad. Vahepeal hakkas mitte katkestamata laat, mikrofonide paneme mikrofon, kuku säärasele märgi peale, mees ja. Tulid otsima, sest me olime kindlad, et amatöörid nagu ilmselt tõesti üldistatud meid tol hetkel pidas võimalik, peab, neile muidugi raha ei andnud, noh, riigi poolt see oli selge. Aga filmi oli kange tahtmine teha. Ja siis hakkasime otsima sponsoreid, leidsime sellise inimesena Armin Kõomägi. Ärimees, kirjanik kes on nüüd tul, tuli välja mingi romaan või novellikogu. Ja mul oli meeles, et tema oli teinud ise ka amatöörfilme oma sõpradega, kus mängis veel Erik Morna peaosa ja pöördusime tema poole. Andsime lugevdal stsenaariumi näitasid oma sõpradele ja otsustas, et ta toetab meid täiesti omakasupüüdmatult 100000 krooniga, mis tähendab seda, et meil oli ta võimalust tehase tühi rand filmilindi peale, et 100000 krooni põhimõtteliselt on võimalik teha filmi ei aja 1000-ga päris mitte, et see nagu seemneks. Et siis me hakkasime nagu veel otsima seda raha, siis saime endale veel mingi mõningaid sponsoreid, kes toetasid väiksemate summadega. Ja kuna Me ise teeme reklaame siis reklaami tegemisest peab raha veidi üle, selles on alati panna filmitootmisesse. Need oma raha oleks ka terve hulk. Ja, ja lõpuks toetas Kultuurkapitali 70000-ga, nii et me saime selle filmi nagu täiesti korralikult ära Elindatud ja ja värvid keelatud ja nii edasi, et film on. No ma arvan, et see eelarve on üle 300000, lõppkokkuvõttes ehk siis need asjad film väga, isegi loovad nõupadjad, öeldakse selle kohta ilma pütšetite tehtud oleks selle filmi valmis ka isegi siis, kui Kultuurkapital poleks toetanud, et kui riik poleks meil ühtegi krooni andnud, oleksin ma selle ikkagi valmis. Räägi natukene sellest loost, kaaned raadiokuulajale. Ma tahtsin küsida, et kui palju see see stsenaarium nüüd erineb Mati Undi kirjutatust sest noh, sinu puhul noh, anna andeks, võib nagu aimata, et päris päris nagu autentne Mati Unt seal alles ei jää või ma eksin. Mati Undi loo vaim või hingus on ikka seal säilinud, nüüd me oleme teinud hulga filmilikumaks tegelikult rohkem kui minu film on ikkagi Veiko Õunpuu film. Et tema on selle lavastanud ja põhilise osa sellest stsenaariumist kirjutanud. Osaliselt käisime, kirjutasime koos, aga, aga lõppkokkuvõttes kõige viimane tulemusedki Veiko käe alt ilmunud. Me tegime hulga filmilikumaksed, mõtlesime isegi juurde mõningaid sündmusi, muutsime natuke dialooge, aga no põhiline oli see, et see film, et selle loo nagu vaim säiliks ja ma arvan, et see on seal täiesti olemas. Nii selle filmi esteetikas nii dialoogides kui nagu näitlemisest, et noh et väga kaugele originaalis ta ei ole iseenesest teada saada, et see asi filmiks muutub. Jah. Kui me olime esimese versiooni valmis saanud sellest, siis ma saatsin Mati Undile, siis see oli vahetult enne seda, kui ta haiglasse läks. Ja Mati Undile päris naljakad tingimused oli. Väga lõbusad, sest film tehtaks, naljakad tingimused olid tal, üks neist oli see, et sel ajal seal see lugu, ma räägin võib-olla lühidalt. Et tühirand räägib armastuse kolmnurgast. Me oleme sattunud sellisesse situatsiooni, kus üks abielupaar läheb naise armukese juurde suvepuhkust veetma. Ja siis milliseid listeeriat, millised sündmused sellele järgnevad. Ja üks toimub kõik ühel saarel, enamus tegevust toimub rannal mere ääres. Ja seal on üks episood, kus peakangelane Mati läheb jaapanlast juua täis ja hüsteeriliselt karjub ja ähvardab ennast ära tappa ja läheb merre. Ja Mati Undi tingimus oli see, et ta läheks merre, kuidas merre läheb, saaksime kusele. Et selline konkreetne nüanss peaks seal filmis olema. Väits on autobiograafiline. Tõenäoliselt on jah, et, et siis oleks paar momenti, mis nagu päriselt motivinud elus juhtusid, oleksid ka seal filmis. Teine tingimus oli see, et mere kohal oleks suur udu pilv aga kahjuks tehnilistel tehniliste tingimuste tõttu ei saanud seda udupilve. Mingi põhjus, production käigus on ka seda suhteliselt nagu kallihinnaline soovil pilve sinna tekitada on võimalik tekitada, aga tegelikult lõpuks otsustasime, et ei ole nii oluline. Aga jah, esimene tingimus on, ma ütlen, tingimused sai kindlasti täidetud. Niuke know, film ehk ilma protsentide tehtud film, kava sellise filmi võtteperiood kestab. Me tegime kaks nädalat, kaks nädalat. Ja Hiiumaal terve, tegelikult see suvi läks selle filmi tegemise tähele. Esimese kuu kirjutasime seda teise kuu otsisime võtta kohti, suitsin terve Eesti läbi, see on osaliselt on tehtud Hiiumaal, osaliselt Narva-Jõesuus, kus on täiesti fantastilised. Täiesti fantastilise arhitektuuriga linn kindlasti. Ta on kõigil minna sinna eestiga lahedam linn, dekadentlik linn, selline, kus on nõukogude aegsed sanatooriumid, mis ei ole eriti palju muutunud, on lagunemas ja sellised puitehitised tsaariajast. Kusagil Tallinna lähistel Pirital sai ka veel võetud, aga enamus aeglasem, elasime Hiiumaale kaks nädalat kobiks relvana nagu täis metraažiline, nagu vanasti vene ajal öelda või, või on tegemist lühimängufilmiga? Ta jääb sinna vahepeale, eriti ei tahaks seda lühimängufilmiks nimetada, et suhteliselt terviklik teos läheb umbes 40 minuti kanti, on see pikkus ja kuidas sõpruses jookseb, siis sellele eelneb ka üks lühifilm. Kui ma ei eksi, siis Lars von Trieri mingisuguse mentori tehtud lühifilm, 30 viieminutiline? Jah. Vähemalt. Ma sain aru, et selle tegevusele olete viinud hästi-hästi lakoonilise paika, noh nagu see mererand siis, et suurt teatri mõistes nagu black box enam-vähem või. Jah, seal on see filmiruum on täiesti Ebaajas, seal on mingisuguseid. Detaile, mis võib olla viitavad 60.-te lõpule 70.-te algusele. Riietus esteetika on sellises 60.-te lõpu seitsmendate alguse võtmes võib-olla rohkem kohati nagu 80 võtmis täiesti ebamääraselt filmiajalugu, vaatame Kaurisime filme, siis on seal ka omamoodi sihuke nostalgiline meeleolu selles mõttes võib-olla ta on natuke sarnane Kaurisime filmidele, filmiruum on sarnase nagu nostalgiaga tehtud. Aga samal ajal on see tunnetus on üsna kaasaegne tunnetus, millega samal ajal film tehtud, on siiski see, et noh, meie enda oma, et et sul on võetud nagu sihukese Mati Undi ajast mingisugused esteetika dialoogid, osaliselt aga lisatud sinna meie kaasaegne tunnetus ja siis need ajad nagu segunenud ja võib-olla tänu sellele segunemisele räägib see film midagi igavest kulist. Kaunis mägi ju tugev soomlase, soomlase kujutaja. Kui me vaatame koos filme, siis nad on väga selgelt niukses soomlaslikud, kuidas teie film kaunis märganud nad võrdlesid, et on, see on sihuke eesti lugu või, või pigem selline universaalne universaalne asi. Ma arvan, et on pigem ikkagi selline universaalne asi, aga samas on seal väga eestilikku mingisuguseid sümboleid kas või erinevate detailide näol, mida me näeme seal. Aaa Sigulda kepp, aga see on natukene liialt. Sigulda kepp, põige kingalusikas, mille teises otsas on käsi ja no ma mõtlen, üksikud detailid, mida sa veel, mis võib-olla isegi ei ole, aga mida me tunneme ära mingisugust, me tunneme ära nagu enda lapsepõlvest. Mingisugused võib-olla baas, eestlaslikud, detailid, pill tuleb järgmisel nädalal kinno jookseb seal siis paar päeva nagu ma aru saama, mis tast edasi saab mööda festivale ja, ja lõpuks kusagil kusagil ETV hilisõhtuses vööndis. Vahepeal muidugi koguneb igasuguseid auhindu maa. Kuid plaanis on ta igale poole festivalidele saata küll. Et sellega produtsent Katrin Kissa tegelebki põhilise osa, et ta laiali saata mööda maailma filme oma oma elu ära. Sina teed midagi edasi, mis, mis, mis on nagu äärmise plaanida, mis, mis, mis sul nagu meeles mõlgub, oled juba lugenud mingeid uusi novelle. Veiko Õunpuu, filmilavastaja, siis tema, praegusel hetkel kirjutab Mati Undi sügisballi stsenaariumiks. Ja kui sa nüüd õnnestub, õnnestub ka raha saada riigi käest, siis tõenäoliselt mänginud seal siis ise me teeme Juhan Ulfsaki, Andres Maimiku praegu komöödiaseriaalist stsenaariumit, aga selles algstaadiumis, et sellest on veel natuke vara rääkida. Kuigi ETV paistis olevat huvitatud. Ja siis mängisime ühes Vene filmis Vene filmis, räägi sellest ometi vene femisel ammu eesti näitlejaid näha olnud. Ainult Algist saanud vene filmides mängib eesti näitleja seda paar aastat tagasi nagu. Jah, kuidagi piinlik ennast nagu näitlejaks nimetatud, ma vaatasin, et Postimehes oli ühe mu kirjatüki juurde kirjutanud Rain Tolk, näitlejad, päris piinlik oli seda lugeda, eks piinlik. Ei ole ma õppinud näitleja, teiseks ma. Kahtlustan, et nüüd need professionaalsed näitlejad on kindlasti natukene vimmakad selles suhtes. Et kui nüüd tuleb kusagilt täiesti teisest keskkonnast üks inimene kipub filmides mängima. Et ma ei tahaks nagu nende öid unetuid uletuks ka muuta. Vene viimistluse mängisid, mis, mis tüüpi film see oli? See oli seal naised, veel eesti näitlejaid mängisid seal terve hunnik Juhanours, kui oli koos Lembit Ulfsakiga olid ühed peaosalised isegi. Ja siis me mängisime Johaniga politseinike, see on kogu aeg oli vii järgi tehtud Õudik, Õudikke on toodud kaasaega, tegevus toimub mingis ameerika imelikus väikelinnas. No tegelikult seal on ka tühi rannaski, mingisugune ebamäärane filmiruum, mis on täis detaile kusagil 70.-tesse 80.-test. Aga samal ajal on seal mingid mobiiltelefonid, minu teada täiesti omaette maailm. Seal mängis veel terve hunnik eesti näitlejad ja me mängisime Juhannegi politseinikke. Uurijaid kes siis. Üritavad lahendada mingisuguseid mõrvasid, mis toimuvad Ameerika väikelinnas, mille toimepanijaks on kas ajakirjanik Linzilgnorati printsile, kuidas see töö nagu vene lavastajaga või on üks vene vene vene production, Dimiga käis, et raha ma kuulsin, maksti peale võt rahava koha sulas pihku. Rahaga suvas kahe dollarine anti pihku ja see oli kõige vanem näitleja, ütles, et see on kõige tähtsam hetk selle filmi jaoks ikka ikka üsna sinu jaoks on kõige tähtsam, et kas eesti vaatajal õnnestub näha? Vist õnnestub, jah. Millal see oskad, saab prognoosida. Aasta teises pooles, et ridadest pidi juba need kokku pandud olema. Et edaspidi läheb Ameerika kinodesse, ärme räägi. Ameerika näitlejanna mängisin seal puuinglise keeles, enamik Eesti näitlejaid ei osanudki inglise vene näitlejale. Või oli seal Ameerikas ja enamus oligi eesti näitlejad ja siis oli üks vene näitleja, oli staar, kes mängib kuskil Oliver Stone'i filmides sõjalis-peaosas, see on see mees, kes tunneb käre õudman, isiklikult tunneb vist son, penn ja ahaa, seal on mänginud koos mehega, kes tunneb. Arvan, päästsid seal täiesti külma kõhuga näitlejaks kutsuda takso Rain, Tolk tulemast. Me kuulame nüüd siia jutu lõpetuseks muusikat, sedasamast pokkerit, keda te siis koos filmi filmilavastajaga selle stsenaariumi käigus kuulasite Veiko Õunpuuga. Aitäh, jaa. Ja film siis linastub algaval nädalal, mis kuupäevast? 19. jaanuar neljapäevast täna aitäh.