Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar puudutab osaliselt meelgi teemaks olnud nõndanimetatud pleemi vastast seadust. Pleim tuleneb inglise keelsest terminist, mis kajastab lõkkele löönud emotsioone omaaegsest ja võib öelda interneti-eelsest ja peamiselt omavaheliselt modemisidel baseeruva Fidoneti päevilt pärit jututubadest alguse saanud termin kajastab olukorda, kus kuiva postituse teksti lugev kodanik võib sellest välja lugeda negatiivsemat sõnumit, kui autor silmas pidas. Olen tavaliselt järgneb suutelised kiivas vastus, mis loomulikult saab vähemalt sama terava kommentaari. Sest nüüd on ju esialgse postituse autoril põhjust päriselt solvumiseks, kuna tema esialgses sõnumis midagi paha ei plaanitud. Küll aga ta sai omakorda sõimu osaliseks. Nii saab tühjast sõnalises sädemest alguse eskaleerub sõnasõda, kuhu maagiliselt liitub küll heatahtlike rahustajaid kui kurjade kavatsustega prouaga kaatoreid. Tulemuseks on üldine õnnetu vihkamine, millel polnud mitte mingit alust, aga mis võib võtta sügavaid ja kestvaid tagajärgi argielus. Aga nagu öeldud, see oli siis, kui arvutiklaviatuuri näppis enam-vähem sama kultuurigrupp ehk siis arvutientusiastid. Tänan vestlustubades ja internetiportaalides igasuguseid külastajaid ning avalikud vestluseid täis sisulist ja sisutut sõimu. Kuna internetikasutus on massiline, võtab solvumine tihti indiviidist ulatuslikumad mõõtmed, nagu huvi, usu-rahvus- või kultuurigruppi, solvumine, poliitikute isiklikust solvumisest kõnelemata. Poliitik näeb ju pahatihti peeglis indiviidi asemel rahva hulka. See kõik seletad, miks pleeningu nähtuse regulatsiooni huvi on valitsusse jõudnud. Aga ega Eesti siin erandiks ole. Nagu selgub, käib Ameerikas elav diskussioon samal teemal. Seal on seadused kui juba olemas, millele president Bush eelmisel neljapäeval allkirja andis. Nagu selgub, on nüüdsest anonüümne Fleming USA-s riiklik kuritegu. Nimetatud reegel on peidetud seaduse sisse, mis kannab pealkirja vägivald naiste vastu. Seega kui keegi pillab Ameerikas anonüümse kommentaari kasvõi oma verbaalse kohmakuse tõttu, võimaldades sellest välja lugeda solvangut ootab teda ees prii majutus kinnihoidmisasutuses kuningkaheks aastaks. Probleeme seadusest arusaamisel tekitab asjaolu, et lahtiseks jääb, kes avaliku postituse lugejatest on solvangu all kannataja kui näiteks enamus külastajaid seda ei pea solvanguks. Arvestades ameerika kiivas teineteise kohtuliku süüdistamise kultuuri võib vabalt keegi solvuda, kui tekstis mainitakse ära mees- või naissugu, aga korrektsem oleks kõneleda persoonist. Näiteid oleks teisigi mida ilmselt on parem kui üleüldse seal maal midagi ei postita juhul, kui sama nime sinna juurde kirjuta. Nimelt saab mainitud seadusest välja lugeda, et kui mõni piprasem väljaütlemine kannab autori nime on tegemist isikliku sõna ja arvamuse avaldamise vabadusega. Lõpetuseks polegi muud lisada, kui et seadused ahju. Allakirjutanu nimi on tänase kommentaari alguses.