Meil on juba külla tulnud ka külaline. Ja ole lahke, Urmas, ma jätaksin selle külalistutvustamise töö sinu. Hooleks, Andrus Värnik, no kes suurepäraselt, kohe lisandus meile ka ära selle, et kui saatejuhid igaks juhuks ära unustada, äkki kellega on jutt oma põhitöö, no ma kõigepealt alustaksin sellest, et ma surun teile kätt, Andrus, palju õnne sain suruda Reima muideks võimalus kasutada sedasama kätt surus eile presidendile õnne siis, kui andis üle Eesti parima meessportlase aastal 2005 tiitlit ja Andrus on meil nüüd stuudios. Tere päevast, tere päevast. Kõigepealt loomulikult meiepoolsed, õnnitlused ka ja, ja, ja, ja, ja ma usun, et neid üllitisi tuleb veel ja ilmselt on üritustel-ist, kus osaleda sponsorid, täna toetajad, treenerid ja nii edasi ja nii edasi, on praegu pikk ja, ja selliseid õnnitlusi õnnestub vastu võtta rohkem kui üks. Kindlasti ja väga, väga meeldiv üritus ja väga ilusas kohas oli Eesti parima sportlase valimine. Ja. Aga kuidas, kuidas teil, Andrus nagu endale nagu sellised sellised üritused nagu meeldivad, et inimesed ju teavad küll väga hästi teid, et sellise rohkem sellise elavaloomulise noh mõned võib-olla isegi ütlevad pullimehena, nüüd tuli istuda pikalt, eks ülikonnas, kuulata sellist noh, mitte igapäevast muusikat, mis ei ole mingi selline kõige suurema peo olu meeleolumuusika ja oodata selle auhinna kätte saab, kui tihti näiteks saate te üldse sellesse saali? Mitte eriti tihti ja kindlasti ei ole see kerge minu jaoks, sest võib-olla aastas ma panen paar-kolm korda ainult ülikonna selga. Sest enamus ajast ikkagi ju me kõik ennast nagu heas mõttes piiname selle, teeme kõvasti tööd, trenni. Aga kas see on kuidagi mingigi nagu ventiil või kas see on tegelikult see tänu, mida, mida, mida sportlane oma tehtud ja nähtud pingutuse eest oodata oskab, tahab? Selles mõttes, et saab paar korda ülikonda selga panna. Kasvõi niimoodi ei jah, need on ju käivad asja juurde ja kindlasti on igaüks vajab tunnustust mingil määral. Kui ta on oma tööd teinud eeskujulikult ja hästi ja kindlasti seda ka hinnatakse. Ja võetakse alati parim ette, et selles mõttes nagu kõik tahad olla parimad. Noh, mul õnnestus olla see aasta parim ja mulle täitsa meeldis. Üks küsimus selle eilse ürituse kohta öeldi, et ütlesite eile peale selle auhinna kätteandmist intervjuus kaljuveerile, et, et jäi üks nali tegemata ja ma usun, et inimesed ju praegu kõik omavahel hommikul arutavad, mis nalja Värniga teha, räägime neile ärasele. Laskmisele nali, aga ma tahtsin, tegelikult kui härra president pidas üpris pika kõne noh, loomulikult Eesti pea kui nii võib öelda. Ja siis ma mõtlesin, et ma ütlen nagu pöördrahaboedeta rahvas, äge, pahandage, et natukene kauem aega, sest mul pisut pikema kõne kui härra president. Et rahvas oleks tegelikult natuke šokeerinud, sest üpris väga viisakalt kõneleja, härra president. Ja noh, kindlasti ma ei oleks nii pikka kõnet teha, aga mõtlesin, et rahvas seal nagu hirmutan sellega. Aga ma tegin soliidse ja ma arvan, et teatud piiridesse, sest mul oli mul ennem öeldi, et aega 15 sekundit. Ma loodan, et mu kõne mahtus ära 15 sekundisse. No loodan, et keegi ei mõõtnud seda lauale. Muide ma olen enam kui kindel, et kodudes sõlmiti kihlvedusid ja, ja 70 30 70 olid need, kes ütlesid, et värvid oleks tahtnud sealsamas lava peal salto teha. Salto aga kas või poole kohaga Maicel Seksamid tagasi kõndimist. Saltost ma tahaks küsida, et, et väga palju on nagu vingutud kaheksal ajakirjandus, miks ta neid ikka teeb ja kas ta oma tervise peale ei mõtle, ma küsiks hoopis teise nurga alt, minu arvates on, see on nagu selline väga positiivne nähe, kuidas üks spordimees suudab salto tehase näitab justkui tema sellist füüsilist vormi ja suutlikkus, et kas mõni noor spordimees ligi poole aasta pealt küsimus, et kuna just õpeta mulle ka, et see on väga võimas. Noh, eks salto on selles mõttes, seal vajab nagu natuke oskust mitte väga palju ja tugevat tugevaid jalgu ja ja, aga noh, selles mõttes nagu. Toomas õpib näiteks sulle aega, võttis. Ai, see läks ruttu seal natuke haruldase mati peale, oligi hopsti olemas, aga kas nüüd juurde tulnud, aga selles mõttes nagu hea, kui vahepeal teete sellise ilusal etteasted väikse nagu kass direli direleb lahjaks, aga ütleme, et siis salto või igasugused büroette. Et see nagu natuke lisab, sellist vürtsi-vürtsi ja rahvale läheb peale varasem. Ja kuna me seal salto jutul üldiselt joone alla tõmmata, sest ma olen alati imestanud, mida paganat mingitel spordiajalik viriseda selle üle, kui inimesel tuleb üks asi hästi välja ja ta elab ennast selle pealt välja, vähe on neid eestlasi, kes, kes ütleme hoost või ütleme hoo, ekse hüüatuse, millega õnnestumise peale kaugemale lähevad ja mul on selle üle väga hea meel, et, et selliseid mehi Andrus Värnik aasta 2005 ilmselt siis, kui ta algas, ei olnud teie jaoks küll see aasta, mida te ootasite nii hästi lõppevad. Kindlasti, sest oli väga palju probleeme takistusi ees. Ja mida me kindlasti paljude ei näe, et see on ka normaalne, et mina neid. Et aga noh, eks tahtmise olid nagu enamatki peale ütleme, et maailmameistrikullavõit juttu oli kulliga teisigi nagu noh, eks kui tegelikult võib ütelda kah kaks olulist võistlusel, ütleme et kulliga ja siis ma annan siis võisid ja kui kuudliga läks natuke nagu vett vedama. Ühe tappenud võitsin, mis sealt tegelikult võit, montiin võib, ta peab võitma kuus etappi. Siis sealt pidin natukene parandama siis nimi, tiiti, võistlus, aga seda ja siis selle. Me parandasime ära, võtsime kulla ära sealt ja siis noh, eks need üle ülejäänud probleemide takistused, mis meid segasid suve jooksulpidiselt nendest üle olema tugev olema ja need probleemid lahendama ja lõppkokkuvõttes ikkagi läks 10-sse. Mulle meeldib see vorm, meie, mida te praegu kõnes kasutate, saan ma õigesti aru, kui, kui, kui usun, et selle taga on treener Heino Buster. Ja täpselt niimoodi, et ma ei räägi ainult mina ja mina siis kiiterbel ilus. Ma ei kiida ennast eriti. Aga tiimitöö ja meie heinakuust, massöör Eero Kiipli mänedžer Aivar Karotamm ja sõbrad, lähedased, et selles mõttes ikkagi on. Paari ühe käe sõrmede peale, kes on inimesed, kes on ikkagi selle sees on ja kus seisnema minema? Kas võib lõpuks öelda niimoodi, et Heino puust oli see mees, kes keeras Värniku ventiili niimoodi lahti, et sealt hakkas mesisema niimoodi, et see odakaar lendab, lendab noh, nende nende nende maadeni, mis, mis võiksid lõpuks anda nagu tulemusi ja medaleid. Kindlasti ja see ventiili lahti keeramine toimus 2003. Ja sealt siiamaani on kestnud ja see on super ja see on nauditav ja ma arvan, ma tahan veel edasigi neid hetki nautida. Vaatan sa oled joonistanud paberi peale. Ühe kujukese viskab oda, on tuuline ilm ja päike, mis paistab ka kuskilt nurgast ja siis lõpus on üks number, vabanda minu kehva silmanägemist, olete sinna pannud endale sellise nii-öelda sihtmärgi ette ära, et kuhu sa võiksid visata või, või on see sinu lihtsalt see kuldmedali tulemus? 98, aita natuke su nägemist siin, sest ta lobiseb nii kõvasti, et ma muidugi ei jõua järgi teele, aga noh, see on teie töö. Ma tegin väikse joonis vahepeal, kui me vestlesime, siis ma tegin siis oma kriipsujuku odaviskaja päike ja siis 90 850, mis on maailmarekord. Nii et noh, ma arvan, et täitsa ilus number, mulle meeldib. Kas selles mõttes käeline tegevus, joonistamine on üks sinu selline noh, nii-öelda tugev ala, et sa mingitel hetkedel kasutusele lõõgastud, ütleme vastupidi, valmistud mingiks selliseks bioloogiliselt hästi tähtsaks sündmuseks on, mida üks võistlus kahtlemata on, et sa võtad ette mõnikord ka tõesti paberi ja pliiatsi ja hakkad midagi joonist või vastupidi, lihtsalt võtad midagi kätte ja hakkab midagi meisterdama. Kommi, paberist koerakese valmis või midagi sellist. Ei Vaberdid maid kujukesi tegema hakkan, aga joonistan vahepeal küll ja kas või praegugi, et täitsa okei ja see on nagu selline väike vaheldus. Mis seltskond see tänapäevane tippodaviskajate kamp on, kui kui kümnevõistlejatest armastatakse rääkida, kui, kui sellisest ühtlasest, toredast perest ja ja, ja, ja, ja mõnel teiselgi spordialal on on seal tegijad, juskui, kamraadid, siis vähemalt sellise teemalt vaadates tundub mulle, et ega odaviskajate samasugust ühtlast meeskonna surinat küll ära Võib küll nii-öelda minu ümber eriti seal väga sõprust ei ole noh, selles mõttes nagu, et mitte halva pärast, et vihavaen sügisel, vaid selles mõttes, et väga vähestega, kellega ma räägin, paar-kolm odamees, kellega ma suhtlen. Ja mina olen sellise suhtlemisega platsi peal olles ja enne võistlusi ma eriti isegi mul pilgud ei kohtu nendega omasse nagu rütmi sisse ja lihtsalt ma tahan võita, vahepeal võidan, siis võidan, vahepeal ei võida ka neid ja see minu taktika ja peale seda ütleme, et võima pikalt vestelda ja sõbralikult kätt suruda, et igaühel oma taktika, aga sellist nagu väga nagu sõbralikkust. Tere, head aega on alati. Aga istume maha ja lobiseme seal pikki jutte, et nendega neid inimesi on võib-olla ainult maailmas noh, oda, odaviskajate, kes on nagu on paar-kolm, kellega ma niimoodi näiteks Erik raks, lätlane Sergei makama Makarov ja Ivanov, kes on ka venelane. Ja nüüd ja üks on veel, kes on Boris Henry, kuigi talle vigases praegu sakslane. Et nendega ma saan kõige paremini. On mõni selline tüütu kärbes ka, kes tuleb ju alati üritab juttu teha ja kogu aeg sõbrameheks olla, patsutab õlale ikka ja. Ei ole selliseid tüütuid kärbseid et, et noh, kui olekski, saaksid arvult ära minna. Nii nagu me rääkisime ja siis ja lubasime kuulajatele, on On Andrus armikul veel väike üllatus ka. Head sõbrad, nii nagu me lubasime tagasi, siis on meil ühteteist veel plaanis. Ja stuudios on Rauno Pehka ja endiselt Andrus Värnik, aga aga Rauno, nüüd just tuli kitarr kaasas. Rauna. Nojah, aga see on väga hea, sest meil on plaanis. Ja Andruse lahkel loal esitada kuulajale selline tervituslaul aasta lõpus. Ja sul on nagu päris erakordne ülesanne saata maailmameistriteks mul on, mul on selline au, jah, ja eks, eks see ilmselt tuleb sellest, et kõik, kes pääsevad raadio kahte spordiuudiseid toimetama, et nendel võib-olla avaneb võimalus ja au saata maailmameistrit. Nii leppisid omavahel loo kokku, eks. Andrus, kas tead sa selle loo pealkiri äkki öelda ei tea? Verivorsti pidu. Verivorsti pidu, lugu ja olge head kuulajad, teil on ainulaadne võimalus esimest korda raadio kahest sellel aastal maailmameister ja ja teda saatmas Rauno Pehka, maailmameister Andrus Värnik. Verivorsti pidu tervituslaul olge head, mehed. Kolm neli. Joonud koti kandmisest kuigi juba ammu pole enam laps. Kuuldes teema samme, muutun lapse emaks. Väga tore. Tuleb lõppu oma poolte papsi, trump laulu ja see mulle mullegi meeldib. Lõkke ääres istun mina, ema vaatan lõkkesse rohkem, muide. Ei ole meelde ja suur aitäh, Andrus Värnik. Ma tahan veel küsida 2006. aasta, mis võiks tuua. Sellised suuremad plaanid, võistlused ja tiitli on teada, on Euroopa meistrivõistlused augustil peaaegu samal ajal, mis olid see aasta MM ja kull igal jälle endiselt. Et seekord sooviksin võtta kohe jutu kokku. Sooviksin parandada uut isiklikku rekordit kaheksa, seitse, kaheksa, kolm ja kulliga või seal hästi esineda ja miks mitte ka võtta Euroopa kuld 90 tuleb ära. Kindlasti oleks juba aeg, oleks muidugi. Eks mul natuke häbi, kõva liikuda ringi, et all 90-l tulemus, aga natukene medalitega olen seda nagu parandanud surveta Andrus Värnik, head vana aasta lõppu teile minu poolt ka kõigile.