Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Ühele uue ajastu uuele probleemile sai äsja Ühendriikide ringkonnakohtu abil selgust. Tegemist on tõsise, kuid tänaseks üllatavalt veel vastuseta seisnud küsimusega. Võite seda näiteks bussipeatuses seisvatelt küsides testida. Taust oleks järgmine. Kui keegi teeb näiteks oma fotoaparaadiga pildi, on ta selle pildi autor. Oletame, et asetab selle pildi oma kodulehele lisades juurde hoiatused ärilisel eesmärgil, ilma temaga kooskõlastamata ei tohi nimetatud pilti kasutada. Ning küsimus kõlab. Kas pildist võib teha koopia oma äri ajamiseks ilma luba küsimata? Arvate, et sellele küsimusele on lihtne vastata? Igakordse siiski nii ei ole. Nimelt on selle pildi autoril mõtteline võimalus valida, kas asetada see tänapäevasesse veebi, kus umbes 600 miljonit internetikasutajat leiavad tänu otsingumootoritele tee ka tema kodulehele. Teiseks ja täna pigem teoreetiliseks võimaluseks oleks mõtelda, et internet on olemas, küll aga ilma otsingumootoritele. Ta probleem on nimelt selles, et kõik otsingumootorid on ärilised ettevõtmised ning selleks, et oma teenust pakkuda, teevad nad nimetatud pildistama vahemällu koopia, mida otsijale päringu peale näidatakse. Aga tuletan meelde, et meie autori pildi juures on kirjas, et seda pilti ei tohi ilma tema nõusolekuta äri tegemiseks kasutada. Sama probleem puudutab sisuliselt kõiki intellektuaalse omandivorme, mida interneti vahendusel pakutakse. Kõige teravamalt on sõna võtnud pornograafiliste piltidega äri tegevad ettevõtted, kes osutavad otsingumootoritele mõnikord, kui varastele. On ju kõik külmetavate naiste ning meeste pildid, nende kaup, mille vaatamisest küsitakse kliendilt raha. Aga otsingumootorite ämblikud kammivad läbi enamuse populaarseid veebikeskkondi, jättes kõik nähtu meelde. Porno populaarsus pole ju ka kellelegi saladuseks pelgalt märgusõna. Seks toob Google'is vastuseks 238 miljonit võimalikku külastuskohta. Kui see tee ette võtta ja igal lehel viibida vaid 60 sekundit, kulub kõige rajale pandu läbivaatamiseks üle 400 aasta. Ja see oleks ju väga ebatervislik. Aga sellel teemal me täna ei arutlen. Teisalt ei saa otsingumootoritega ka tülli minna, sest kui sind näidatakse 230 üheksandas miljondas järjekorras, pole sellel äril mõtet. Ülaltoodu loob soodsa tausta ühe ametiharrastajatele. Jutt ei käi kõige vanemast ametist, küll aga sama patusest. Selleks on juristid juristile nimega pleik. Fild meeldib lisaks oma ametile jutukesi kirjutada. Neid kahte asja kokku pannes konstrueeris ta järgmise kohtulu. Kirjutas jutu, pani selle oma veebilehele ja mõne aja pärast otsis Google'i abil loo ülesse. Google'i vahemälus oli loost terviklik koopia, kaebas meister fieldotsingufirma varguse süüdistusega kohtusse. Ning selle nädala keskel vastas USA-s Nevada osariigis ringkonnakohtunik, sõnades, et koopia Google'i vahemälus ei ole otsene autoriõiguste rikkumine, kuna see tekib automaatse ning mitte tiražeeriva tegevuse tagajärjel. Lisaks on kõigil võimalus keelduda enda materjali indekseerimise otsingumootorite poolt, lisades vastava metatähis oma veebilehele. Ja see esialgu tühise kohtulood. Tagasihoidlik lahend omab väga suurt tähendust meie tärkava ning kopeeruva uus kultuuri arengus.