Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte laupäevast, 30.-st maist. Stuudios on toimetaja Reet Weidebaum. Terviseameti erakorralise meditsiiniosakonna juhi Martin Kadai sõnul on kogu viiruseperioodi ajal olnud murekohaks viiruse levikuga seotud valehäbi ja häbimärgistamine. Inimesed võivad seda diagnoosi karta ja see on kõige hullem, mis juhtuda saab, kui inimene hakkab oma haigust varjama ja seda haigust on või võimalik varjata ligikaudu 80-l protsendil inimestest. Põlula kalakasvandus sai kauaoodatud karantiinihoone, tänu millele väheneb oht, et loodusest satub Eesti ainsasse riikliku kalakasvanduse haigusi. Seitsmeteistkümnendal sajandil valminud Audru kiriku katusest on praegu korda tehtud pool. Meie katusetööde käigus ja oleme teinud selliseid tähelepanekuid, mis võimaldavad meil noh, mõnevõrra muuta neid noh, nii-öelda seni kehtivaid pluateeringuid, seni kehtivat, sellist kiriku ehituse ajaloolist skeemi Haapsalu kunstisuvi sai hoo sisse terve rea uute näituste avamisega. Ilm on tuuline ja sajuta, sooja on öösel kuni 12 kraadi, homme päeval kuni 20 kraadi. USA president Donald Trump teatas eile õhtul, et riik lahkub maailma terviseorganisatsioonist ning suunab raha teistesse ülemaailmsetes rahva tervisega seotud organisatsioonidesse. Tema sõnul kannatab maailm Hiina valitsuse vääriti käitumise tõttu ning ta ütles, et Hiina algatas globaalse pandeemia, mis on nõudnud rohkem kui 100000 ameeriklase elu. Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütles, et USA otsus astuda WHO ost välja on väga halb uudisriikidele, mis peavad rahvusvahelist korda oluliseks teiste seas ka Eesti. Paraku WHO organisatsioon ÜRO juures, mis loodi 48. aastal ja Ameerika ühendriigid on ju selle üks asutajaliikmeid üks kivi selles suures reeglitepõhises maailmas ja, ja kui seda hakata nüüd sealt välja lööma, siis ju võib ju variseda kogu kogu see süsteem ja kahjuks ei ole esimene organisatsioon, mille suhtes Ameerika ühendriigid on siin viimastel aastatel olnud, et sellised nii-öelda pigem murendavad. Sama võib öelda ka maailma kaubandusorganisatsiooni koht ja üks põhjus, miks ühendriigid seda teevad ja eeskätt siis praegu trumpi juhitud administratsioon on püüd vastustada sellise sammuga justkui Hiinat, et me teame, et Hiina on ikkagi maailma kaubandusorganisatsioonis kui ka ka paljudes teistes organisatsioonides kaasa arvatud siis koroonapandeemia kontekstis. WHO põhjal on selgelt nii-öelda kujunenud nii palju iseseisvaks jõuks, kus ühendriigid ei suuda enam muuga justkui vastata, kui siis sellesama organisatsiooni nagu WHO puhul selle raputamisega. Et iseenesest Ameerika Ühendriikide panus, WHO, see on umbes viis protsenti aastasest eelarvest, kindlasti see organisatsioon ei, ei laguneks aga, aga tõsise kahju sellise rahvusel vaheliselt stabiilse tegevuse osas riigipiire ülevate tervishoiu, probleemide, pandeemiate epideemiate, see kindlasti annad. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1034 koroonaviiruse esmast testi, millest 0,6 protsenti ehk kuue tulemused osutusid positiivseks. Surmajuhtumeid ei olnud. Tänahommikuse seisuga vajab koroonaviiruse tõttu haiglaravi 26 inimest. Juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti. Koroonaviiruse leviku algusest peale on terviseametil olnud murekohaks aga valehäbi ja häbimärgistamine ning inimesed kardavad kaaskodanike halvustamise tõttu isegi testima minna. Brend pere vestles ameti erakorralise meditsiiniosakonna juhi Martin Kadai ka. Inimesed võivad seda diagnoosi karta ja see on kõige hullem, mis juhtuda saab, kui inimene hakkab oma haigust varjama. Ja seda haigust on võimalik varjata ligikaudu 80-l protsendil inimestest, sellepärast et nad ei vaja otseselt haiglaravi või tervishoiuteenuseid. Nad saavad selle haigusega ise hakkama. Aga nad lihtsalt kardavad seda diagnoosi, et võib-olla kogukonnas hakatakse neid tõrjuma, võib-olla siis on kellegil tekkinud ka arusaamine, et neid jälgitakse ja nii edasi ja nii edasi. Et selliseid hirmudele ei tohi olla ühiskonnas koht ja selliseid algeid tuleb igal juhul vältida ja ära hoida, sellepärast et kui inimesed hakkavad seda haigust varjama siis me ei suuda seda haiguste kontrollida. Räägime veel ohutusnõuetest ka, et kas on seda täheldatud, et teatud asutused võib-olla kehtestavad mingisuguseid oma reegleid, näiteks on olnud juttu lasteaedades, kes ei luba kaisukarudega tulla lastel lasteaedadesse ja mõned vanemad sooviksid, et kõik lapsed tuleksid iga päev uute riietega lasteaeda. Ja selliseid päringuid, signaale ja mõnes mõttes ka kaebekirja me oleme saanud inimestelt, kes, kes ise saavad aru, et see, mida nüüd nõutakse, ei ole ju väga mõistlik ja siin ikkagi tuleb sellist tõenduspõhisust jälgida ja tervet mõistust jälgida. Kaisukarud Õnneks ei haigestu sellesse viirusesse haigestuvad ikkagi inimesed, kaisukarud, potentsiaalsed rakuslikud olla ainult siis, kui nad on tõesti saastunud selle viirusega ja teine inimene seda katsub ja siis ta katsub oma suud silmi või nina, et nii võib see viirus tõepoolest tulla. Aga, aga noh, raske on ette kujutada, et kui kui laps võetakse nagu lasteaeda vastu, aga kaisukaru ei tohi tulla, siis seal sellele tegevusele noh, ei ole nagu mõistlikkust. Et nakkuslikke on, ennekõike saab olla Ps ehk inimene ja kui tema on kaisukaru kaasas, kindlasti ei ole enam probleem või meie riided ei ole probleem enam. Siin tulebki jälle mängu see, et tuleb kinni hoida nendest tavapärastest nakkusohutusmeetmetest. Haiged lapsed, haiged, täiskasvanud ei liigu, käte hügieen, respiratoorsed, hügieen. Need kõik on need asjad, mis aitavad haigestumiste ravida. Põlula kalakasvandus sai kauaoodatud karantiinihoone, tänu millele väheneb oht, et loodusest satub Eesti ainsasse riikliku kalakasvanduse haigusi. Praegu on majas käimas katsetusperiood ja aktiivsesse kasutusse võetakse sügisel jätkab Rene Kundla. Põlula omaga sarnane karantiinihoone lähipiirkonnas vaid Soomes, kuid Põlula eelis on nendega võrreldes see, et erivetest püütud kalad omi Jese eraldi ruumis. Euroopa merenduse ja kalanduse fondi toel valminud üle 1,3 miljoni euro maksma läinud karantiini tulistasid kalakasvatajad juba 2003.-st aastast alates, räägib RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Idee sai alguse 2003. 2004. aastal, aga siis ei leidnud nii-öelda ideele kaasamõtlejaid ja ei leitud sobivat rahastust. Aga nüüd uue lainena, võtsime teema üles 2015. aastal millele järgnesid siis tehnoloogiline projekt, ehituslikud projektid, vahepeal uuesti rahastuse otsimine. Põlula kalakasvandus saab wet lavi allikast ning karantiinihoone rajamisel arvestati, et tehnika altvedamise korral saksa abi otse loodusest. Kunnar Klaas. Hoone on ehitatud jah, maapinnast nimeetria umbes sügavamale sellepärast et vesi ise voolselt jätkaks ka siis nii-öelda hoonesse voolamist ka siis, kui pumbad või muud tehnilised lahendused millegipärast takerduvad. Põlulast tegeldakse peamiselt külmavereliste kalade kasvatamisega ja nende loodusesse laskmisega. Tänasel päeval kasvatame lõhet natuke Sammelforelli kasvatame siiga ja väiksed eksperimendid on meil ka tuura ja jõevähikasvatamise plaanime kindlasti suuremalt ette võtta harjuse kasvatamist, jaga siig on niisugune tõusev trend, siiavarud on nii Peipsis kui ka siis ütleme, Soome lahes kui ka Lääne Lääne-Eestis suhteliselt halvas seisus ja tegelikult vajaksid nii-öelda väikest hüpete inimeste tuge. Loodusest on vaja kalaja marjakalakasvanduse tuua selleks, et populatsiooni tugevdada ja sugulus ristlust vähendada, räägib Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Kindlasti on vajalik järjepidev iga-aastane nii-öelda geneetilise materjali täiendav sissetoomine, sest tahes-tahtmata kalakasvanduses natukese geneetiline mitmekesisus vaesunud nii-öelda tööde tööde-tegemiste tulemusena kõige lihtsamad nii-öelda niimoodi, et ei oleks liiga palju õdesid-vendi, vaid erisuguseid kalu looduses, kes siis omavahel siis teisel ringil riputas, annaksid jälle taaskord uuele nii-öelda põlvkonna loo sisse. Põlula kalakasvandusest asustatakse aastas loodusesse umbes 300000 kala Lääne-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla. Seitsmeteistkümnendal sajandil valminud Audru kiriku katusest on praegu korda tehtud pool. Järgmisel aastal annab Pärnu linn loodetavasti raha juurde ja siis saab tööd lõpetada. Ester Vilgats räägib. 1680. aastal valminud Audru kirik on üks väheseid tollest perioodist säilinud pühakodasid. Kirik on kuulus oma liigirikka pargi poolest, milletaolist pole kusagil mujal, puud ja põõsad on varustatud nime lipikutega. Nii võib igaüks mõistatada, millise puuga on tegemist ja hiljem oma teadmisi kontrollida. Aga kiriku katuse remondiga tegelenud Osaühingu Rändmeister juhataja Juhan Kilumets ütleb, et restaureerimistöö kirikutes huvitav ja rikastab tegijaid. Rändmeister juhataja Juhan Kilumets. Et ajaloolasena ühe silmaga jälgid ju kogu aeg seda nii-öelda kiriku ehituslugu, et tööde käigus sageli avanevad tahud, eks mida varem ei teadnud ja seesama leiab kinnitust ka siin Audrus, et meie katusetööde käigus ja oleme teinud selliseid tähelepanekuid, mis võimaldavad meil noh, mõnevõrra muuta neid noh, nii-öelda seni kehtivaid pluateeringuid, seni kehtivat sellist kiriku skeem on jah, üsna kindlaid tõendeid sellest, et oma selle lõpliku kuju või meile tuttava kuju nii põhiplaanilise kui kui ka siis selle kavatise kuju, et saab kiriku 18 sajandi lõpul 1700 kaheksakümnendatel aastatel. Kilumetsa jutu järgi on kiriku katusetööd selleks aastaks lõppenud. Pikihoone katusest on umbes 40 protsenti restaureeritud. Järgmisel aastal on plaan jätkata ja kui hästi läheb, siis lõpetadagi. Audru osavallakeskuse juhataja Priit Annus. Remondi käigus ilmnes, et katuse aluskonstruktsioonid on veidi kehvemas olukorras, kui esialgu arvati kirikul kindlasti on need ka siis lisaraha vaja ja selleks nad on esitanud ka taotluse siis Pärnu linnavalitsusele, kes iga-aastaselt jagab ka restaureerimistoetust. Praegu see raha, mis kulus, see oli antud muinsuskaitsega. Lisaks siis on Pärnu linnal iga-aastaselt jagada 80000 eurot, millest on kokku lepitud, et üks suurem osa läheb kohe ka kirikutele. Ma väga loodan ka, et Audru kirikus, eks sealt oma osa saab jätkutöödeks ja osavallakogu just sellenädalasel koosolekul on selleks oma toetusega andnud. Ester Vilgats, Pärnu. Haapsalu kunsti suvele anti täna start uute näitustega, Evald Okase Muuseumis, Haapsalu linnagaleriis ning kultuurikeskuses. Uudistada saab nii kodumaist maalikunsti kui ka maailma teisest otsast pärit moodsat plakatikunsti. Johan Hepner jätkab. Evald Okase muuseumi pööningusaalis vaatlevad kunstnikud Ene Luik, Mudisti, Mari-Liis tammi kelder näitusel puud olid, ununevad praktikad muutusi meie komberuumis. Marja, õuna, Roosevelti ühisnäitus jäljed. Maarjamäel viib Okase muuseumis aga kaasabielupaari kodulähedasest äärelinnamiljööst mõjutatud poole sajandilisele loomingulisele teekonnale jätkab üks näitusejäljed maarjamäel kujundaja maral jutt juuk. Ma olen väga imetlen mari Roosevelt julgust vahetada iga kümnendi taga oma stiili ja selle võrra on see olnud väga, väga põnev teekond mulle endale mööda nende koduseid pööninguid ja kumu kunstimuuseum on meile ilusa kauni unud maali andnud. Haapsalu linnagaleriis ja kultuurikeskuses algas Haapsalu graafilise disaini festival üks selle lahutamatu osa on rahvusvaheline konkurss-näitus isikupära, mille raames on tänavu üleval 84 tööd, mis valiti välja 114 autori saadetud 358 teose hulgast osalejat. Rekordi taga on pandeemia. Mõju jätkab Haapsalu graafilise disainifestivali korraldaja Marko keekyssev. Ja see ei ole ainult nüüd Haapsalu festivali puhul ma vaatasin ka statistika teiste siis noh, lukku löödud festivalide biennaali therinaalide osas ja kõik ütlevad, et neil on nii riikide arvestuses kui ka siis autorite koguse mõttes on, on osa võtnud, on täiesti pöörased. Teine festivalinäitus tutvustab tänapäevast Hiina kultuuriplakatit. Kui alguses oli hiinlased üsna globaalse graafilise keelega, siis nüüd on Kekiševi sõnul neil oma kindel eripära. Kui juba viimasel ka viie-kuue aasta jooksul on välja kujunenud väga niisugune teadlik just nimelt Hiina traditsioonidele toetuv graafiline visuaalkultuur. Ja see ongi võib-olla hästi tugevalt skulptuuri plakatitest esile. Haapsalu graafilise disaini festivalil saab näha ka tüpograafia näitust kirjapildid ballasest, kus on üleval kõrgemas kunstikoolis Pallas aastatel 2005 kuni 2019 loodud Uuethriftid. Suve lahutamatu osa on Eesti maasikad ja värsked kartulid. Jane Saluorg käis Tartu vali turul ja uuris müüjatelt, mida seal praegu pakutakse. Samal ajal, kui paljud meist nädalavahetuseti varahommikul veel ilusat und näevad, käib Tartu väliturul juba vilgas tegevus. Peipsi äärest pärit maasikakasvataja ütleb, et suviti peab ta siia kohale tulema juba kella kuuest. Praegu veel kannatab tulla aga poole kaheksast, sest tuleb arvestada, et lettide sättimisega läheb omajagu aega ja mida rohkem kaupa, seda rohkem kulub ka aega. Kuidas nimi Salmerander? Ma vaatan, et teil on siin hästi lai valik, küll kartulid, tomatid, kurgid, aga ka maasikaid. Kas need on nüüd juba eesti maasikad, nalja teete või? See kõik on kreeka maasikas, mis tulid värskelt siia Tartu turgu, millal neid eesti maasikaid ikkagi oodata on, neid kolme nädala pärast, siis saab Eesti maasikaid ka enne jaani. Kui nüüd eesti maasikas müüki tuleb, siis mis hinnaga? See alguses võib-olla et siin on räägitud, tuleb kallimalt kui eelnevatel aastatel, mis teie sellest arvate? No kuulge, turg, teepinna ja kui massiliselt sisse tuleb, siis iga päevaga hind kukub sellepärast et kus neid ostjaid leida. Mitmel pool on näha aga kartuli müügilett, peamiselt siiski vanem kartul või välismaalt pärit kartul. Millal saab Eesti kartulit nodina, kuidas selle kartuliga siis praegu siin turu peal lood on? Praegu vana kartuleid. Jaanipäeva paiku tuleb vest, värske kartul, sest mai oli külm ja ei kasvanud ja nüüd, kui läheb soojaks, siis loodame. Suurem osalettidest on praegu ikkagi hõivatud erinevate taimekasvatajate ja lillemüüjate poolt. Kui kaua ta veel taimi istutada on mõistlik. Kuidas on teie nimi? Ilona ja esindan kenaste talu, täna on tomatitaimed, ütleme nii, et need on selle hooaja viimased taimed tomati taimedes, nii et lõpetan taimekasvatusega hooaega ja kuidas see eesti inimese huvi sellel aastal on olnud taimede istutamise vastu, et see aasta on väga huvi olnud tugev, võtame niimoodi, et kui isegi sõites on ju siis on väiksed kasu hoonesid kerkinud ikka päris palju ja inimesed harivad kaenlas, päris hästi on ju, et nad istute huupi, vaid ikkagi tulevad juba internetist on uurinud, on ju mida ja kuidas ja, ja küsivad. Neiud eelmisest kartuliletist ütlesid, et eesti kartulid veel enne jaanipäeva isaga, kas jaanipäevani nüüd tomatitaimi tasub istutud? Teda või Eisutamis, periood hakkab ikkagi läbi saama, et ütleme, maksimum tavaliselt külve teha kuskil 10. juunini, aga praegu veel istutavad, noh, ütleme nii, et istutusmaterjali tohib õitseda, kui ta õitsemist ei saa juurduda. Siin on palju nüansse, mis mängivad, on ju rolli ja paljud tulevad, ütlevad ei tea, mis taimedel viga, näed, istutasin, ilusad õied olid küljes, onju, aga mitte midagi ei tule nagu kahte asja ei saa taimi teha korraga. Enne kui maile Meius ilmast hakkab rääkima veel üks eriteade, nimelt teatab päästeamet suurest metsapõlengust Klooga rabas. Sündmuskohta on kinnitatud kõrgem väljasõiduaste. Kuna puhub tugev tuul, võib tulekahju levida kiiresti. Suits on levinud ka Läänemaale. Põllküla ja teiste ümbrusesse jäävate inimeste jaoks on teade olla valvsad. Kui näita tuld või suitsukodu lähedal, tuleks kodust lahkuda ja olukord võib väga kiiresti muutuda, aga nüüd siis ilmast. Saabuval ööl on selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub kirdetuul kolm kuni kaheksa, puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni 12 kraadi. Hommepäev tuleb päiksepaisteline, puhub kirde ja põhjatuul viis kuni 11, puhanguti 14 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 14 kuni 19, tuulepealsel rannikul 11 kuni 13 kraadi. Selline saigi Päevakaja laupäeval, 30. mail ilusat õhtut.