Tere algab uue aasta esimene helikaja, mina olen toimetaja Kersti Inno. Saate teemad. Eesti Rahvusring häälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks Aarne Saluveeri traditsioonist aasta muusikust ja pühapäeval toimuvast kontserdist räägib klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Tartu rahvaülikool kutsub kõiki lauluhuvilisi osalema üritusel tule lauldes laulupeole. Tuh rahvaülikooli laulupeokooris. Ettevõtmist tutvustab koorijuht Lauri preede. Intervjueeris Hedvig Lätt. Tallinna barokkorkester tähistas kontserdiga Concerto krossa kahekümnendat aastapäeva. Kontserdist räägib kriitik Brigitta Davidi anud Tallinna Filaret Moonja sarja klaveripalavik seekordne solist oli Sten Lassmann ja dirigent Mihhail Kerts. Nelejevasteinfeldi kriitika ülevaate 12.-st kuni 27. jaanuarini toimuvatest Pärnu nüüdismuusikapäevadest annab korraldaja Andrus Kallastu Pärnu nüüdismuusikapäevade raames toimuvast sümpoosion ist modernistliku muusika analüüsimeetodid, räägib Gerhard Lock. Heategevuslik Tallinna talvefestival Tõstapilti ava süda lõpeb 12. jaanuaril, kontserdi kah Tallinna Jaani kirikus, räägib Pille Lill. Eestis saab taas kuulata tuva kurgulauljaid, kontserdi soovitus Peeter Vähilt ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Head kuulamist. Ja Eesti rahvusringhääling jätkab Eesti Raadio aastakümneid kestnud kaunist traditsiooni valida aasta muusik. Homme, 13. jaanuaril toimub kontsert ning sellest ülekanded meie tele ja raadioprogrammides, mis on pühendatud aasta muusikule 2007. Palusin sellest stuudiost lekkima. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Tederi. Ja üks asi, mida Eesti rahvusringhääling kindlasti kannab, on traditsioonid ja traditsioon valida aasta muusik ja korraldada talle kontsert on pärit 80.-te aastate algusest möödunud sajandist. Eks see mõte oli 82. aastal suurendada raadio osa muusikaelus ja anda sellele siis omalt poolt hoogu juurde. Ja need olid veel need ajad, kui raadiomajas korraldati näärimuusika kontsert. Esimesel jaanuaril tuli publik raadiomajja, kui mina tulin esimest aastat tööle ja mind rakendati selle kontserdiprogrammi juures. Tollel ajal toimus veel kuus kontserti esimesel jaanuaril raadiomajas. Nii et inimesed kõndisid, jaga vanast uude ja džässikontserdilt koori kontserdile. Ja selle programmi kulminatsioon oli siis aasta muusiku austamine. Nüüd ei ole meil sellest esimese jaanuari päevast muidugi palju enam säilinud. On hoopis uued asjad, aga traditsioon anda üle aasta muusiku tiitel aasta alguses. Sellele muusikule, kes on teinud koostööd rahvusringhäälinguga ja saavutanud olulisi tulemusi ja osalt ka meie abiga see on säilinud ja seda me püüame hoida elus, sest see on kaunis traditsioon. Ja selle aasta muusiku valivadki rahvusringhäälingutoimetajad, muusika toimetab. Jah, see on meie muusikatoimetuste valik ja oleme püüdnud jälgida seda, et oleks mitmekesise, taasta muusikud, et nad ei oleks kõik ainet väga tõsise või kergema poole pealt. Ja varasematel aastatel. Me korraldasimegi seda kordama, seda vikerraadio ja klassikaraadio vaheldumisi. Aga nüüd on meil organisatsioon suur ja ja eks me peame nüüd ka võib-olla uusi vorme välja mõtlema, aga tänavu aastal on siis esmakordselt meil ka Eesti televisioon partneriks ja teeb meie aasta muusiku kontserdist otseülekande kontserti me viimaseid minuteid väga pingeliselt korraldame. Tänavune aasta muusik on Aarne Saluveer. Põhjendame nüüd natukene ka seda valikut. Ega siin ei olegi palju põhjendada, sellepärast et 2007 toimus koolinoorte laulupidu, mis oli selle aasta võib-olla kõige tähtsamaid sündmusi väga paljude Eesti inimeste arust. Ja Aarne Saluveer oli selle laulupeo kunstiline juht, valmistas seda ette juba mitu aastat. Ja teisalt, kui nüüd mõelda seosele Eesti rahvusringhäälinguga, siis on Aarne Saluveer juba aastakümneid juhtinud ETV tütarlastekoori ühte paljuhinnatud noortekoori Eestis. Ja see on koor, kust on ka võrsunud palju lauljaid, kes praegu Eesti muusikanägu väga oluliselt kujundavad. Ja kolmandaks on Aarne Saluveer väga oluline pedagoog, kes on töötanud mitmes koolis ja juhib praegu ühte olulist kooli. Georg Otsa nimelist muusikakooli juhib kooriühingut. Tal on palju ameteid, aga võib-olla vormist tähtsam on see sisu, see tema lähenemine muusikale, see tema võime innustada inimesi. Ja Ma arvangi, et dirigendid ongi üldse ühed kõige olulisemad kunstitegelased, sellepärast et nende taga on nii palju rahvast kes võib-olla üksi ei suudaks luua kuigi suurt kunsti. Aga see ühine looming ja see ühtsuse tunne, mida dirigent teest poolt veab. See on väga oluline mitmes plaanis mitte ainult võib-olla kunstilises plaanis, vaid üldse elu, kuidas siin riigis ja siin maal. Ja Aarne Saluveer on üks nendest laulupidude traditsiooni üle aitajatest rasketest aegadest. Tegelikult, ega meil ei olnud kerge sugugi seda koori tegevust edasi kanda segastel aegadel, 90.-te aastatel. Nii et ma arvan, et Aarne Saluveer idee, need on väga suured. Ja kuidas on see kontsert meil kokku pandud, mida me saame seal kuulata, kes seal esinevad? Kava on kokku pandud kangelase enda poolt Aarne Saluveri poolt. Ja siin esinevad tema õpilased ja tema sõbrad ja väikesed heited ka sinnapoole, et Aarne Saluveer on tegev olnud ka popmuusika valdkonnas. Ja ka tema endiselt ansamblipartnereid siin esinevad ja meil on väga kirev kava. Aarne enda tütarlastekoor esineb mitmes žanris. Laulab nii Pärti, tormist kui ka kergemaid lugusid. Ja mõned salu, veri, endised kasvandikud saavad tulla meile esinema, on siin näiteks esinemas Hanna Pruuli ja ka Mikk tede laulab kaasa, siis esinevad veel Toivo Undi ansambel Georg Otsa nimelise muusikakooli bigbänd, siis muidugi ETV tütarlastekoor. Korraks tuleb läbi ka Eesti raadio tütarlastekoor, ehk pigem laululapsed on nende nimi praegu. Ja ma arvan, et meil on vaheldusrikas kontsert ja kuulake seda kindlasti siis raadiost või vaadake lausa televiisorist. Jah, kontserdiülekanne algab pühapäeval kell kuus Eesti raadio esimesest stuudiost. Aitäh Tiia Teder. Pühapäeva hommikul kell üheksa on aga klassikaraadioprogrammis portreesaade Aarne Saluverist. Aasta muusik 2007. Seitse kuule otseülekannet pühapäeva õhtul kell kuus. Tule lauldes laulupeole. Sellise üleskutse tegi Tartu rahvaülikool, kes kutsub kõiki huvilisi osalema laulupeokooris. Lähemalt räägib koorijuht Lauri preede. Tartu rahvaülikoolis olen ma teinud oma mitmeid koore ja siis, kui kõik ümber Lingeeneb, kursuslased käivad ja kuulavad ja ahetavad, et oh, kui tore on ikka laulda ja külma ikka tahaksin ka ikka ühes kooris laulda ja siis sellest ajenduski, kõigepealt kuulutasime välja nagu rahvaülikooli siseringis õpilaste vaatajate hulgas ja, ja siis sealt tekkis ka edasi, aga kuulge, minu sõbranna tahaks ka tulla ja minu sõbranna mees tahab tulla laulma ja otsustasime, et noh, et kuulutame siis seda juba suuremas ringis ja anname kõikidele huvilistele võimaluse tulla Tartu rahvaülikooli juurde. Sest kui võtta nüüd vaadata siin ühe kui teise eesti helilooja autori noodikogu noodiraamatut, siis on nii üks kui teine laul on pühendatud näiteks Tallinna rahvaülikooli segakoorile, et miks ei võiks ka rahvaülikoolil olla selline suur suur segakoor? Laulupidu on ikka inimestele väga südamelähedane, kui ma siin olen kuulanud ja jälginud ajakirjandust televisiooni ja siis Aarne Saluvärgi hommikutelevisioonis rääkis, justama sellest muusiku aasta tiitlist ikkagi läbi laulupeo, et see on eksimekspandav jõud, mida eestlasi on käivitanud läbi aastasadade, küll üheks küll teiseks rahvuslikuks ärkamiseks, küll taasiseseisvuse ärkamiseks. Laul on olnud see, millega on meie rahvas saanud väljendada oma meelsust, oma kodumaatunnet, oma muret, oma rõõmu, lauluga seonduv, ka noortel need uued tähtede otsimised ja kõik on, kui vaadata, siis laulmine on kõige populaarsem, nende hulgas. Kui palju huvilisi tuli lugedes või kuuldes seda üleskutset teie juurde, et võtke mind koori laulma? Neid kõnesid tuleb mulle siiamaani kogu aeg, et kas mina veel võiksin liituda, aga teate juba sadam täis, see on uskumatu ja meie esimene proov pühapäeval kell üks Tartu rahvaülikoolis, et siis me saame kogu selle registreerinud inimestega kokku ja kui praegu vaadata seda kihistumist või ütleme niimoodi maadelt, siis on väga erinevatelt aladelt inimesi koos küllalt erinevas vanuseastmes ka võiks öelda, et noh, et, et mis on see mootor, mis on inimesi nagu käivitanud on üks kindlasti see, et, et minna laulupeole, sest laulupidu on tõesti eesti rahvuse sündmus ja teine asi on see, et, et väga paljudel inimestel vist arvatavasti ei ole võimalik sellisest regulaarsest kooriproovist osa võtta, sest kui ma olen teinud oma vooremal säilbopsingerson, kes viljeleb hästi tihedalt tiheda kontsertprogrammiga ja nii üks kui teine tuleb, vastab, et oi, et ta ikkagi tegelikult oma töö kõrvalt ei jõua käia. Nõudmine on, selle laulmise juures on hästi suur, et see on vaja enda, aga väga väga tahab palju kulutada, et siis see koor ei hakka olema nii väga tihedasti koos mäe plaanima praegu vast kord kuus ja selleks, et see asi toimiks, ma annan ka välja sellise abimaterjali abimaterjali, kus ma laulan kõikidele häältele, tähendab, meie laulame, mitte mina üksinda, kuna tegemist on segakooriga, laulame häälepartiid sisse, ma olen seda seda oma elus juba propageerida olnud, nii mitme koori juures ka sellise koori juures näiteks kes käib Euroopast Euroopasse, kui need on Eestist välja rännanud eestlased, kes käivad ka sellise projekt koorina aastas neli-viis korda koos, see on üks niisugune väljend ja sealt tuligi siis see vajadus, et noh, et kuna käiakse. Ma ei arva, et kui saaks iseseisvalt harjutada, nooditundmine ei ole ju väga hea, aga ka kuidas siis seda sõna jaotada ja kuidas vokaali kujundada ja nii et see on niisugune abimaterjal, mis, mis on toiminud ja töötab väga hästi. Ja Tartu rahvaülikooli uue koorinimetuseks saabki Tartu rahvaülikooli segakoor. Just niimoodi, seal kanname seda suure uhkusega, siis sellepärast, et Tartu rahvaülikool on ka Eesti haridusmaastikul hästi nõutud, ei aksepteeri, et kool ja, ja miks ei võiks ka sellel koolil sellel ülikoolil olla oma koor, nii nagu teistelgi ülikoolidel, on need koorid olemas. Aitäh Lauri preede selle intervjuu eest soovime uuele koorile Tartu rahvaülikooli segakoorile. Palju õnne. Nende esimene proov on juba sellel pühapäeval Tartu rahvaülikooli ruumides ja õnnitleme aasta muusikut Aarne Saluveeri, kes samuti on tihedalt seotud laulupidudega. Suured tänud kõigile ja, ja kindlasti hüüan veel läbi hääle kõvendajate siit et mehed, te peate ikka tulema ka veel veel lisama sellele jõudu juurde, et oleks teie hääl, kõlaks seal laulupeol. Möödunud pühapäeval, kuuendal jaanuaril tähistas Tallinna barokkorkester metodisti kirikus oma kahekümnendat aastapäeva. Esitati Georg Friedrich Händeli, Arco Angeles Corelli afranžescodiminiaanikkondioto, krossosid solistid, jaapani oboemängija tagagita saataja Lätti, viiuldaja Liis ei oska peaksid eesti publikule tuttavad olema, sest an varemgi siia esinema sattunud rokkorkestri kunstiline juht Ena orkestri soolotšellist Edmond välja. Kontserti juhatas Toomas Siitan. Tallinna rokkorkester on seda muusikat esitanud nüüdseks 20 aastat ning on näha, et tehtud pole neil mööda külgi maha jooksnud. Kuid kindlasti palun barokkorkestri kontsert märgiline ainult juubeli tõttu. Tõenäoliselt oli tegu viimase aja ühe tugevaima barokkmuusika kontserdiga, kus ristus mitte tähtsat tõika. Ilmselgelt kannustas seda orkestrit hoopis teistsugune esteetika kui keskmist sümfooniaorkestrit, kelle repertuaari sekka eksinud barokkmuusika küllap üsna juhuslikult nimelt Tallinna barokkorkester on ainuke eesti orkester, mis mängib barokiajastu pillidel. Ja see on omamoodi märgiline. Ajastu pillidel kõlab barokkmuusika kuidagi kammerlikumaid sügavamalt kui tavaorkestri esituses. Muide, kõik sõltub ka saalist, kus muusika kõlab. Jääb mulje, et omal moel on ajast pillica priisanud. Meenub, kuidas mõneaastast külastas Eestit valgustusajastu orkester, mis esitas muusikat samuti ajastu pillidel. Kontsert toimus, kuidas siis Estonia kontserdisaalis. Aga tookord tundus miskipärast, et saan kuidagi liiga suur ja orkester mõjus seal sees, tillukesed heli oleks justkui ruumi ära hajunud. Ilmselt polegi need heliteosed tähendab meie mõistes hiiglasliku kontserdisaali, mis näikse ennekõike arvestavat 19. sajandi romantiliste helitöödega. Ning selles mõttes oli metodisti kirik oma imelise akustikaga kontserdipaigaks väga hea valik. Sealjuures ei saa kuidagi väita, et orkestri väärtus seisneks ainult ajastu pillidel mängimises. Lõppeks taandub see siiski vaid vormiliseks näitajaks. Tähtis on hoopis see. Tallinna barokkorkester on ka sisult väga professionaalne. Sel korral muutis nende esituse paeluvaks lõiked teosed panud, steriilsed täpsed. Kogu aeg säilis justkui mingi mõnus hingamisruum. Muide, hingamisruum ei tähenda automaatset loginaid kuid sealjuures ei muutunud nende täpsus kordagi formaalseks. Võib-olla just seetõttu mõjus esitus kuidagi intiimselt ja samas maitsekalt. Orkestri esitus oli väga dünaamiline, pidevas liikumises, saladusega tuleb kuhugi äraga, muusikaline vertikaal ning Händeli polüfoonia tuli selgelt esile. Kontserdi üheks eeliseks olid tugevad solistid, kes ei kippunud üksteisele vastanduma, vaid maitsekad ja väljapeetud mängustile nõtke tämple, olles balansis nii omavahel kui ka orkestriga. Üldiselt oli programm vägagi läbi mõeldud kuidagi formaalseks jeminiaaniga šertogrossala Foli andee, mis kujutas endast Corelli viiulisonaadi Opus viis, number 12 orkestritöötlust. Aga küllap polnudki asi nii-öelda esituses, kuivõrd teoses endas laval ja teema oli tollaste heliloojate hulgas kaunis populaarne. Seekordne variant, ent näis küll nõudvat osalas sõrmejooksu Hendele Karell teoste kõrval mõjus kuidagi kahvatult. Kontsert torkas silma vähese publiku poolest. Muidugi võis põhjuseks olla tagasihoidlik reklaam, kuid mul on kuri kahtlus, et tegelikult viitas ühele veel avaramale ilmingule varajase muusika perifeersuse Eesti ühiskonnas ja kontserdielus. Mingis mõttes on ju Eesti varajase muusika liitumisel üsna tugevad juured. Praegu ei näi aga see repertuaar kuuluvat sugugi keskmise eestlase kontserdieelistuste hulka. Samas tundub, et seesama keskmine eestlane peab noobliks vähemalt korra aastas käia ooperis ja mõniverdi või Putšiini ära kuulata. Äkki on sellise suhtumise või isegi suhtumata jätmise juured mingites legendides, mis varajast muusikat ümbritsevad. Üks totter müüt näikse olevat, see rokkmuusikas pole pingeid, on küll ja veel, kuidas, sest eks ole, kõik sõltub lihtsalt esitajast. Tallinna orkestri kontserdist, rääkis Prikitada vidianud. Helga ja möödunud neljapäeval toimus Mustpeade majas juba kolmas kontsert sarjast klaveripalavik kus sel korral esinesid viiuldaja Ruta lipinatiite pianist Sten Lassmann ning Tallinna kammerorkester Mihhail Kertsi juhatusel. Tegemist on siis kolme noore põlvkonna muusikuga, kes kõik õpivad hetkel Eesti muusika ja teatriakadeemias doktoriõppes. Pianist Sten Lassmannil on ühtlasi käsil sel aastal ka Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia magistriõppe lõpetamine professor Jan Famthani juhendusel. Kõik need kolm muusikut on saanud mitmel pool maailmas tunnustust ja preemiaid ka erinevatelt konkurssidelt. Lisaks õpingutele on leedulast viiuldaja Ruta lipinatid ja pianist Sten Lassmann asunud tööle kastentidena. Eesti muusika teatriakadeemias. Peab ütlema klaveripalavikusarja raames. Nüüdseks toimuvad kolm kontserti on olnud kõik väga huvitavad. Ja seda nii võimekate esinejate kui ka huvitava kava valikud. Meenutuseks siis nii palju, et sügisel esinesid selle sarja raames pianist Daniil Sayamov Moskvast ja ka arvukate konkursipreemiate omanik Irina Sahharenkova. Neljapäevasel kontserdil olid kavas lood, mida meie saalides üldiselt, et väga harva kuuleb. Alustuseks kõlas Leosiana tšeki süütekeelpilliorkestrile seal lugu, mis on loodud noore 23 aastase Janno tšeki poolt ja see on tema esimene säilinud instrumentaalteos. Ning kontserdil oli selle loo esitus huvitav ja orkester kõlas hästi. Kontsert jätkus pooslav Martin kontsertada Kaameraga viiulile, klaverile, löökpillidele, Timpanitel ja keelpillidele. Teose esituse üheks põhiliseks tunnuseks oli katkematu energilisus. Dünaamiline lahendus oli samuti julge, ei kardetud kvartett ja isegi saali väga kajab akustikaga tuldi hästi toime. Kontserdis esinesid pianist Sten Lassmann, viiuldaja Ruta lipinatiide ja ka löökpillisolist Madis Metsamart. Ruutalepinatiite mõjus Martinu kontserdis väga eredalt. Eks tema on varemgi sedasorti teoseid mänginud, kus on tarvis julget ja jõulist väga ekspressiivsed eneseväljendust ja selliseid kontserte. Ta on ta esitanud alati väga hästi, et meenutada võib kasvõi viimast konfio konkursi, kus ta oli üks tugevaima tasemega ja isikupärasemaid osavõtjaid. Pianist Sten Lassmann oli viiuldaja suhtes väga delikaatne ja ta ei mänginud kordagi üle viiuldajat. Aga samas oli esitus kokku mõjuv ja küllalt hea rütmitunnetusega ja klapis kõigi kolme ehk siis viiuldaja, pianisti, löökpillimängijaga, dirigendi arusaam. Kuigi löökpillidel soleerinud Madis Metsamart jäi pisut tahaplaanile oma partiiga. Kontserti teistpoolt alustati Ameerika ühe tuntuma helilooja Aaron koplandi kahe palaga keelpillidele. Ja jällegi oli väga huvitav teos ja päris tugev esitus. Aga kontserdi teise poole suurimaks tõmbenumbriks oli kahtlemata tiheli looja Tšaimzmak, milleni 2003. aastal loodud teise klaverikontserdi esmaettekanne Eestis. See oli kontserdipaigale kohale toonud ka näiteks Veljo Tormise ning veel mõne helilooja. Millal on sündinud 1959. aastal? Ta on šoti helilooja ja tema teoseid esitatakse igal pool maailmas. Temalt on tellinud teose näiteks Evelin Glenni, kellele ta kirjutas löökpillikontserdi veniveni Emanuel. Ma miljon kirjutanud artisti tellimusel tšellokontserdiga Rostropovitšile. Selle puhul on tegemist väga omanäolise tugeva kompanistiga, kelle huvitavalt eklektiline stiil toetab nii roomakatoliku kirikutraditsioonile kui ka rahvamuusikale. Ja need elemendid ühendab ta väga isikupärase väljendusrikkusega. Teda toetavad loomingus ka mitmed ajaloo sündmused, sest näiteks ka käesoleva klaverikontserdi aluseks oli jutustus seitsmeteistkümnenda sajandi šoti kangelasest kummnakvierist, kelle nime kannab ka teose esimene osa. Klaverikontsert olevatki sündinud tegelikult muusikana koreograafia-le ning selle 2004. aastal toimunud esmaettekanne toimuski koos tantsuga. Teos kummnak, faire eksisteeri selle loojal iseseisvalt ka varem. Aga see oli koreograafi sõnul tantsuetenduseks liiga lühike ning see saigi sellest kontserdi esimene osa ning helilooja kirjutas lisaks Velada tša finaali. Sten Lassmanni esitus klaverikontserdist oli tõesti väga hea, põhjendatud ja artistlik. Tema tämbrikäsitlus oli üsna mitmekesine ja esitus kõlalised piirid avarad. Kuulda sai nii õrnad kõlalisi, kõrgeid helisid kui ka sügavalt toekat klaveri kõla. Omavahel oli hästi kokku põimitud erinevad muusikalised kujundid mis ulatusid siis ooperlikastimitatsioonidest Strausilikult stiliseeritud valsist kuni keldi rahvamuusik. Ja mõnevõrra kerkis teatud meloodiate ajal silma isegi tuntud Riverdanced. Klaveripalavikusarja kontserdi kokkuvõtteks võiks, et kõlanud muusika oli täiesti huvipakkuv. Ja kuna tegemist oli repertuaariga, millel ei ole kinnistunud, et üldlevinud esitustraditsioone siis oli esinejatel võimalik valida ja kujundada oma teerada, mida mööda nad siis liikusid. Ja sellest vaatepunktist oli kontsert küll väga õnnestunud. Peamine oli ehk see, et kordagi ei tekkinud kuulajana tähelepanu hajumist. Ja kindlasti on võimalik esitada neid lugusid mitut moodi, kuid sel kontserdil Sten Lassmanni, Ruta lipinatiitaja, Mihhail Kertsi ning Tallinna kammerorkestri poolt välja pakkuda juttu oli tugevat aplausi väärt. Jääb oodata huviga järgnevaid kevadisi klaveripalaviku sarjas toimuvaid kontserte, kus siis tulevad esinema pianist Peeter laulja vestaksinkus ja, ega muud, kui jälgige kontserdikuulutusi ja kuupäevi ning tulge kindlasti kuulama. Kontserdist sarjas klaveripalavik rääkis nelevastentsel 12.-st 27. jaanuarini toimuvad Pärnu nüüdismuusika päevad. Palusin neid tutvustada korraldaja Andrus kallastul. See on juba teist aastat toimunud meil koos töös akadeemia rattafestivaliga in graafika. Et me olemegi selles mõttes nimetanud seda ühisfestivaliks. Ja kuna 12. jaanuar on läbi aegade olnud in graafika alguskuupäev, õieti 12, jaanuar kell 12 siis algab tegelikult see ühisfestival meil 12. jaanuaril. Aga mis siis selle kahe nädala jooksul toimub? Täna avatakse erinevates Pärnu näitusesaalides terve rida näitusi ja nüüdismuusika päevade poolt on, kui sellesse näituste avamise maratoni väikene kontsert, esitame Kai Kallastu ka koos Pärnu raekojas Arnold Schönbergi laulutsükli Stefan torde lauludele 15 laulu, Opus 15 ja järgmisel nädalal seda siis, mis algab Neljateistkümnenda jaanuariga toimub terve rida in graafikakunstnikke workshop. Kõikidel workshop idel on sissepääs tasuta, nii et seal on väga huvitavaid asju siiditrükk ja nii edasi, mida ma jõudsin tutvuda, mis seal kavas on ja nüüdismuusika päevade siis selline rõhuasetus on tegelikult järgmisel nädalavahetusel, 18. 19. jaanuaril toimub rahvusvaheline sümpoosion nüüdismuusika analüüsimeetodites ja 18. jaanuaril me tähistame 20 aasta möödumist esimestest nüüdismuusikapäevadest, mis toimusid aastal 1988. Ja teisel õhtul, 19. jaanuaril esineb Pärnu vanalinna põhikooli saalis, mis on ka tähtis koht, kuna seal toimusid meie esimesed suuremad kontserdid aastal 92, seal esineb poolatusel lihtpartoscoldi AK ja sealt edasi nädal on selline ettevõtmine, mille suhtes ma tunnen sellist meeldivat positiivset kõhedust. Esimest korda me teeme sellist multimeedia vöök, soppi ja eesmärk on ehitada Pärnu vanalinna põhikooli saali kaheksa kanaline ei ruum surround ja seal toimuvad siis erinevad kontserdid, loengud, diskussioonid ja selle ürituse lõpptulemuseks peaks olema siis selline suur etendus. Me oleme seda niimoodi nimetanud, mis toimub 25., Pärnusse, 26. Tallinnasse akadeemia kratta kunstikonteineris. Kontsertetendus on teil kavas ka tuleval reedel juubelikontserdil. Ja see on kahe poolega üritus seal selline kontsertaktus, kus esimeses pooles pea pidukõne siis Eesti Arnold Schönbergi ühingu kauaaegne juhatuse esimees Mart Jaanson ja teises pooles on tõepoolest kontsertetendus mäng, mille teostavad siis Kangro ja ansambel U U. Ma usun, et see saab olema huvitav, interdistsiplinaarne, selline muusika ja tantsusünteesi ettevõtmine, et nii palju, kui ma olen nagu seda tutvustavat teksti lugenud. Et igal juhul tõotab tulla põnev õhtu. Kui palju on Pärnu nüüdismuusika päevad muutunud 20 aasta jooksul ja millised on need muutumise suunad olnud? Aga huvitav on vaadata, kuidas on toimunud muutumised Eesti muusika taustal, et, et kindlasti on eesti muusikaspekter avardunud ja kindlasti on tegelikult nüüdseks jõutud juba ammu kontaktini nende suundumustega, mis on praegusel hetke nüüdismuusikas aktuaalsed, et ega meil tegelikult Eestis naljalt ei leidugi ühtegi stiil, suundumust või tehnilist võtet, mida ei kasutataks seda, mis on, ütleme, olemas sellises Lääne-Euroopa kultuuritraditsioonis. Aga see, millest on noh, mina isiklikult tunnen, et, et on nagu jätkuvalt veel ka Eesti kultuuriruumis puudu on ikkagi see periood, millest me olime ära lõigatud ja just see, mis algas uus vindi koolkonnaga ja mis ka jätkus siis pärast enne teist maailmasõda Tarmsati koolkonnaga, et see niisugune noh, mingis mõttes võib öelda, et klassikalise modernismi suundumus, et minu meelest on see väga huvitav ja nagu väga suurte võimalustega osal, millest on tõepoolest võimalik veel kaua ja kaua ammutada. Et see on nagu võib-olla meie ühingu Eston Schönbergi ühinguks suuremaid eesmärke just nimelt selle muusikaga ja selle suundumusega tegeleda. Et see muudatus, ütleme niimoodi, et me ei oota ju enam nii radikaalseid, nii nagu me ei oota ka Eesti poliitikat või, või majandus, et me ei oota mingeid radikaalseid muutusi, me ootame, et toimuks mingisugune lihtsalt paranemine, kunstis paranemine, see, et on võimalikult palju asju kättesaadav ja, ja inimesed valdavad teemat ja on selline noh, teatud valgustatus, et ma usun, et seda valgustatust on tegelikult Eesti ühiskonnas palju-palju rohkem. See, mis puudutab nüüdismuusikat Ja kas kunstide süntees seoses Pärnu nüüdismuusika päevadega on ka ajastu märk? Kindlasti, ja me liigume ka praktilises aegruumis ja, ja praktiliste inimeste keskel, et see on mingis mõttes ka pärnu situatsioon, milles me oleme, et kui seal oleks võib-olla teistsugused inimesed liikvel olnud või olemas võib-olla kõik see oleks ka teistmoodi, aga just et kuna seal on tõepoolest selline väga jõuline ja väga omanäoline rühmitus nagu non kratta, siis lihtsalt see koostöö nendega kujunenud niimoodi aastate pikku. Ma tõstaksin võib-olla esile 100 kaheksateistkümnendat jaanuari, et seal nagu võib-olla meie selle aasta selline tähtsündmus, et igal juhul kõik huvilised on oodatud ja kõik üritused on tasuta, seda, et see on nagu selline põhimõte, mille juurde me oleme nüüd lõpuks jäänud, on olnud ka varasematel aastatel mõningaid tasulised asjad, aga kõik üritused on tasuta ta. Ja, ja see eesmärk on tõepoolest see, et see raha hind ei pea olema takistus inimesel selle asja juurde tulla. Et sellel üritusel on teatud niisugune uuriv problematiseeriv kriitiline kõik niisugused asjad, et ta on, ta on niisugune sümbooseumist välja kasvanud üritus tegelikult aga detaile on palju ja soovitan inimestel, kes on huvitatud külastada meie kodulehekülge Eesti Arnold Schönbergi ühing. Ja see on www, punkt. Soojemberg punkt e. Tere tulemast. Aitäh Andrus Kallastu, sobime Pärnu nüüdismuusikapäevadele palju edu ja ja palju huvitatud publikut. Aitäh Pärnu nüüdismuusikapäevade raames toimuvast sümpoosioni ist modernistliku muusika analüüsimeetodid, räägib Gerhardt. Sümpoosioni modernistliku muusika analüüsimeetodid temaatilistes keskmes on muusikalise modernismi kaks põhihoovust Schönbergi koolkond ja 1945. aasta järgne Euroopa muusika nina Pangodis. Sümpoosioni ettekannetes käsitletakse 20. sajandi algusest pärit Tuudika foonilisi kompositsioonitehnikaid ja sajandi teisel poolel seeria tehnikat. Küsimärgi alla seadvad lähenemisviisi. Saksa muusikateadlane Janno Prants. Faibukist tutvustab Viini koolkonna vähetuntud esindaja Irish miidi toodiga fonilist loomingut. Austria muusikateadlane dominiksid Iivi Viinist räägib sündagi, anti poodi Joosep Mattias hauary loomingust. Lisaks väliskülalistele esinevad ka Kerri Kotta ja kehvad ettekandega Šostakovitši sümfooniast muusikast. Uue analüüsimeetodi valguses ja linnatantsu käsitleb horisontaali ja vertikaali seoseid Eduard Tubina ooperimuusikas ja Hans-Gunter Lock räägib elektromuusikast ja selle ummindamisest. Esimese päeva ümarlauas annavad väliskülalised nii-öelda oma helilooja loomingust väikese ülevaate. Teise päeva ümarlaua teemaks on modernistliku muusika analüüsimeetodid laiemalt kaasa rääkida võivad mõlemal korral agaga sümpoosioni külastajad. Sümpoosioni teema haakub üks ühele Eesti Arnold Schönbergi ühingu põhieesmärgiga uurida ja levitada Schönbergi ning tema õpilaste mõttekaaslaste ja teiste uuenduslike muusikasuundade pärandit. Samuti on sel aastal sümpoosioni eesmärk viia kokku erinevate maade ühiskondade uurijad. Väliskülaliste tulekut toetavad ka Saksa ja Austria saatkonnad ja baas oli muusikaakadeemia. Räägib itaalia helilooja Luciano Perju muusikast ning kompasitsioonilisest mõtlemisest katkenud ettekande välja harmoonia. Chano Perju vastus Ductualisminet kokkuvõttest. Kuigi mitte asutajaliige nii-öelda kuulus Dutcianoberi algusest peale tammustati kooka rühmituse hulka koolkonna doktriinist erineb ta siiski kahes olulises punktis. Esiteks Lehtuda kunagi tabula kaasa kontseptsioonist, mis keelab igasuguse ajaloolise perspektiivi. Samuti tundis ta intuitiivsed antipaatiad Ductavalismi pretensioonikas seisukoha vastu leiutada muusikalinegi eks nihilu. Trumpi looming külas muide ka 2007. aasta nüüd festivalil. Juljana põrandas analüüsib sündagi õpilase Elišmiidi teoseid. See annab võimaluse tutvustada esimest korda Eestis seda Schönbergi koolkonna tundmatut esindajat laiendades nii ettekujutust muusikalisest modernismist. Selle ettekandega vaatame me tagasi igapäevane nüüdismuusika päevadele 2003, kui Mart Jaanson tutvustas oma ettekandes Schönbergi, Berliini kui ka heliloojad ja nende loomingut innustades sellega peanud külastama antud teema saksa muusikateadlast visoodnarist aastal 2005. Domenico tiivi räägib austria helilooja Juozas Mattia soovi muusikast ja kompositsioonitehnikast niinimetatud skoopidest. Esimest korda Eestis annab see ettekanne võimaluse asetada kõrvuti Hovia Schönbergi loomingu printsiipe. See tiivi ideedega bluurallistlikust, muusikaanalüüsist on eesti lugeja saanu tuttavaks ka Saale kareda tõlgitud kaheosalises artiklis ajakirjas teatamusega. Kino. Ongi hea võimalus tutvuda selle intrigeeriva artikli autoriga. Isiklikud helgaja. Täna lõpeb teine heategevuslik Tallinna talvefestival tõsta pilk Jaava süda kontserdiga Tallinna Jaani kirikus räägib Pille Lill. Tallinna talvefestivali idee on tegelikult just see, et ühendada kõik kaunis muusika, et mitte ainult siis nii-öelda klassikalisem pool, vaid tuua sinna juurde ka siis Eesti, ütleme, tipptegijaid muudest valdkondadest ja kaunist muusikat siis igast valdkonnas, nii et selle tõttu sellel aastal esimest korda. Me tõime sellele festivalile juurtega kaks minu arvates väga kõrgelt asemel müksikele lauljat, sest meil tehakse muusikažanrid päris palju. Ja kaks nendest, kes on minu vaieldamatud lemmikud, on üks siis Hanna-Liina võsa, kes on tõepoolest ka koolituse saanud ja teine Marko Matvere, kes ka ilma koolita seda, kuid siiski tema õpetajaks Oya herts muusikaliseks juhendajaks, neid tänu sellele ka tema häälevõimalus on ikkagi äärmiselt uhke, ta on võimeline ja ma isegi ooperiaariaid ja lõpetame siis Jaani kirikus oma festivali. Kell kuus õhtul 12. jaanuaril on meil niisugune muusikarõõmu kontsert, kus me siis kuulemegi Marko Matvere det, Tallinna saksofonikvartett ja, ja ma ise laulan seal koos Markoga ka mõned niisugused kaunid duetid, kaunist muusikat. Meie festivali deviis. Ta pilk ja ava süda, esse muuto, tõsta pilti, ava süda. Kahtlemata tekkis mu peas läbi selle, et lihtsalt me tõepoolest kõnnime ringi, oleme oma eludega niivõrd nõutud, et tihtipeale me ei näe oma kõrval neid asju, mis, mis tegelikult vajavad märkamist ja üks niisugune grupp kahtlemata ühiskonnas on puuetega lapsed, nii et käo laste päevakeskus sai juba eelmisel aastal läbi selle heateoalgatuse 30000 krooni, mille eest nad ostsid siis puuetega lastele muusikainstrumente, sest muusika on väga suur mõjutaja väga suur teraapiline vahend puuetega laste arengus, nii et loodan ka sellel aastal siis piletitulust toetada. Päevakeskus Käo. Tuleval nädalal tuleb taas Eestisse ja esineb meie neljas suures kontserdimajas tuva kurgulauluansambel Huunhurdu, kelle esmakordne Eestisse tooja oli orient festival helistasingi Peeter Vähil, et küsida, mida ta ütleb meie publikule soovituseks ansamblis seekordse turnee puhul. Tõtt-öelda, ega ma ei ole ju kursis, mida ansambel sel korral erinevalt võib-olla oma eelmisest käigust kavatseb teha. Aga ega seda tüüpi ansamblite puhul võib-olla see konkreetne lugude valik nii oluline polegi. Võidule. Sümfooniaorkester siis me eelkõige tahame teada, kas nad mängivad Tšaikovskit või Grünbergi või netti ja sellest olenevalt läheme kontserdile või mitte. Aga niisuguse kurgulaulu ansambli puhul on eelkõige oluline see vokaalkunst, mida nad viljelevad. Kuigi jah, sageli öeldakse nende kohta kurgulauluansambel, tegemist on ju tegelikult nii vokk kui instrumentaalkoosseisuga. Jah, need neli inimest, kvartett valdavad suurepäraselt erinevaid ja üldse selle piirkonna vokaalstiile. Kahjuks ei ole nendel stiilidel eestikeelseid nimesid. Aga need, kes on asja vastu huvi tundnud, teavad, mida tähendab home is tõtt. Porblanna tör ja, ja tõepoolest, need stiilid on ülimalt atraktiivsed ja eriti näiteks mind on alati hämmastanud võti lauljad, need on sellise itku taolise laulumaneeri valdajad, kes tekitavad sellise ülimadala heli ja selle kohal kuidagi läbi teiste häälepaelte. Mõnikord öeldakse pseudohäälepaelad veel, mis tekitatakse selle laulmise puhuks. Läbi selle pressitakse niisugune ülikõrge vile või Piccolo flööditaoline heli, nii et laulja laulab kahte viisi korraga, mõnikord isegi eristatakse koguni kolme erinevat häält ühe laulja puhul, nii et see on, see on põnev. Nagu ma mainisin, ka Pille, see ansambel samaaegselt lauluga saadab ennast ise pillidel ja nendeks, ma ei tea, kas on mõtet jällegi tuva keelseid nimetusi nagu homosigil, limbi ja nii edasi nimetada, pigem on meile võib-olla arusaadavam, kui ma räägin, mis pillidega tegelikult on tegemist. No need pillid on tegelikult sama eksootilised eesti publiku jaoks nagu nende laulmismaneer. No ma tahaks loota küll, mille poolest see ansambel natuke võib-olla erineb teistest sellistest tuva autentse folgiharrastajatest, sellepärast et selle ansamblis on väga tähtsal kohal suur trumm. Ma usun, et tuvas on see võib-olla eelkõige mitte isegi niivõrd rahvamuusikast tulnud traditsioon mängida suurt trummi, vaid tuva on teatavasti olnud budistlik maa ja budistlikke maalides kasutatakse küll suurt trummi ja seda suurt trummi Nad ikka virutavad päris tugevalt ja see annab kogu nende muusikale biidi alla. Kohati jääb selline mulje, et mine või tantsima kontserdil. Nii et, et selles mõttes võib-olla see ei ole päris autentne püüdlus, aga samal ajal teeb tõesti selle muusika niisuguseks hästi haaravaks ja hoogsaks. Ja muidugi terve pillide plejaad ja nad vahetavad neid. Iga mees mängib mitut erinevat pilli, küll parmupillid siis sellised, ütleme tinglikult. Tuva viiul kyll kahe keelega poogenpill samuti nendest mängijatest on päris hea flöödimängija, siis mitmesugused näppepillid. Ausalt öeldes ma olen mõelnud, et miks see ansambel on teistest oluliselt tuntum, kas ta on siis nii palju parem? Ma olen väga palju nende kurgulauljatega kokku puutunud erinevatel festivalidel ja isegi ka meie oriendil on käinud kolm-neli erinevat gruppi. Ega nad tühja paremad ei ole, aga nad on kuulsamad ja kuulsamaks on nad saanud selle tõttu, et nad on teinud koos kõikvõimalike maailmastaaridega. Küll ravis Ankariga siis isegi distiivi vandereiaatri Lokur tuuga ja tänu sellele muidugi meil on palju reise ja nad on alati vormis ja nad on head. Soovitan tulla kuulama. Koos jaanuarikuuga algas ka Brüsselis suur festivali euroopalia viimane kuu Brüsseli grand ateljees jätkab igapäevaseid üritusi, nagu stuudio Euroopa Vooking, Leis European teis. Isegi noortele mõeldud keelpillimängu loo sarja on step, valin noortele veel paati, siin juurub samuti Rooma lepingu 50. aastapäeva tähistamiseks European Supermarket 1957 kuni 2007 mis on tegelikult näituste komplekt. Kolmapäeval toimus taandateljee panoraamkultuur siin-seal ja kõikjal viimast viiendat korda taas kaunite kunstide palees. Euroopa liidu kõigi maade kultuuritraditsioonide tutvustamine, samas ka uue aasta esimene kirjanduspäev ja esimesed etendused. Kontserdid uuel aastal üleeile. Soomlanna Anu Systoneni ja sellisti helilooja Andrembergentaaleri ühine balletiõhtud taimlain Gustantsimaski Jaanus Istonen hädagaks soomlannast trupikaaslast Mergelt Haller, muusika autorina ka tšello Kalaval teine taim, laini etendus Brüsselis eile eterbecki kultuurikeskuses Aga deodossis assovi etnograafiline džässtrio koos lauljatar Hildakazas Jaaniga. Paul Fan neelele juhitav kuulus veel, kas ansambel jätkas festivali polümphony, eile õhtul kirikus kavas vaid João Lorenzo Rebelo Vespredjalamentatsioonid. Ülehomme avab uue festivalinädala viimane kontsert sarjast Portugal ja maailm. Peaesinejaks võluv Haadude ja oma laulude esitaja. Mahvalda Arnaut ikka kaunite kunstide palees. Euroopal ja Brüsselis ja regioonis kestab kuni teise veebruarini. Meenutagem, et juba 2005. aastal otsustasid Euroopa Komisjon ja Euroopa nõukogu 2008. taasta kuulutada kultuuridevahelise dialoogi aastaks. Kuninglik teater, lam on need, Brüsselis on jaanuaris lausa barokkooperi päralt. Alates tänasest Brüsseli Tiiduja eelnes saastavaldsi lavastus esitamas Academy füralte Mosiit Berliin. Äsja oma 25 aasta tegevuse juubelit Berliinis laialt tähistanud kollektiiv on Berliini riigiooperi laman nii luksemburgi ja Montellija ühisprojekt. 20. jaanuaril esietendub aga endale juuli just tseesar Renežeukox dirigeerimas ja nimiosas ka Contralt Marianna mjanovitš koos Freiburgi barokkorkestriga. Londonis Josing kontserdikeskus. Farbikan valmistub traditsiooniliseks põnevaks Hauser võitendiks mis algab järgmisel reedel, olles alati pühendatud nüüdisaja elavale heliloojale. Sel aastal on valituks naishelilooja juudid Weir. Koostöös BBC orkestriga korraldatakse kogu sari vahendajaks BBC kolmas raadioprogramm. Ühtekokku tuleb tutvustamisele koguni 34 juudi Weiri teost. Lisaks kohtumised, tutvustused, filmid ja muu selline. London Symphony Orchestra jätkab aga täna ja homme nüüd aasta olnud uue peadirigendi Valeri kergieri käe all tema Mahleri sümfooniat kogu tsüklit. Täna kõlab neljas sümfoonia ja homme esimene seal kõrval Sibeliuse viiulikontsert Leonidas vabakusega ja söönbergipelliaasia meili saanud BBC. Samas teeb neist ka raadio, otseülekanded kuulõpulanna BBC, kolmas veel kord eetrisse salvestised Mahleri kolmandast ja kuuendast sümfooniast. Mõni päev tagasi tuli müügile uus, tahad sarjast Elles soollaid ja sedakorda täht numbriga 50. Mc millani kahe teosega. Ent Malleri mõlema neljanda ja esimese sümfooniaga esimene alles soov kergeewigejal eile ja üleeile enne veel Ateena kontserdisaalis Sibeliuse viiulikontserdiga mõlemal õhtul kaasas Leonidas Kaavakus. Esimese külalisdirigendina taastub kuu lõpul alles soetatud Johann Eili orkaadiner. Kõik nimetatud alles kontserdid ikka paar pikani keskuses. Londoni kuninglikust festival hoolis lõunakaldakeskuses jätkab oma 70-ni viienda aastapäeva sarja, kolmapäeval aga London filharmoonia kookestra juhatamas Hollandi maestro Jaapan Sweden. Beethoveni teise kontserdi solistiks läks koor peadirigent sügisest, Vladimir Eurovski astub orkestri ette alles kuu lõpul ja siis on temaga avamas meilegi hiljuti hästi tuttavaks saanud argaantoni töönitsi. Iive ning songs. Ja kohe järgmises kavas toob Eurovski Londoni esmaettekandele töönitsi hällilaulu Haansule. Neeme Järvi on öösi sümfooniaorkester teevad teoks oma traditsioonilist talvefestivali seekord teemal Coming to America kavadesse Ameerikaga seotud olnud Euroopa helilooja, dirigendi ning solistidki, sealhulgas järevi ise või avasarjas solistina esinenud pianist Jeff Ronkman kolme alal, kokku üheksa kontserti. Viimasel nädalal juhatab festivalil Gilbert Varga. Üleeile, eile ja homme on Neeme järvil teine festivalinädal sekkovski Martinu poolsaki sümfoonia uuest ilmast. Järvi kirjutas festivalist publikule ka omapoolse pöördumise. Jassi orkester tähistab aga oma asutamise 80 viiendat aastapäeva. Kristjan Järvi juhatab eile täna Baskimaal San Sebastiani ja Pill vaos uskaadi sümfooniaorkestrid visii Schuberti sümfoonia, C-duur ja Mess jaani. Las sanktsioon. Vana-aasta õhtul juhatas ta Paavo Järvi orkestrit Cincinnatis. Paul Mägi dirigeeris vana-aasta õhtul taas Stockholmi kuninglikus ooperis. See oli kuningliku kapelli ehk ooperi orkestri galakontsert koos kuningliku balleti ja külalissolistidega, American pärlid siiaatrist New York City Pällist Hamburgi balletist ning Hiina rahvusballetist. Valdava John Mayeri lavastused. Korraks ka eesti lauljatest tenor Juhan Tralla on nüüd möödas kõik 11 etendust, kaks veel jaanuaris. Mozart, Dimitri daate, sest Pontose kuningast Aacheni teatrit Saksamaal Tralla laulis seal mitridaates peaosas oktoobrikuu esietendusest saadik partnerite hulgas poolatar Aleksandra maiska ja vulgaallana Iivandaanova bariton Lauri vasar all on ees aga debüüt Barcelona teatredel liseerus Robert Kaarseni uuslavastuses paasmeritan hoidlerist ja pärast seda esinemine viini pidunädalail koos ansambel moderniga entse ooperis Seedra teater Anderwinis. Bass Angeril on Viini riigiooperis tänasest taas Wagneri meisterlauljate etendused FayPoogneri osatäitjana. See on kuulsa Ottoshenki lavastus Christian diilemanni dirigeerimisel. Võluflöödi strana laulis Anger Viinis viimati 27. detsembril ning uuesti maikuus. Ooperimajadest veel John Adamsi kaks viimast ooperit on nüüd pea järjest laval löörises ooperis. 2005.-st aastast San Franciscost pärit Doctor Atomic oli detsembris uudisena kavas Robert spana dirigeerimisel. Siingi lavastus Pieter sellersilt, kes ioni libreto kui esmalavastuse autor. Peatselt jõuab lavale siin Adamsi viimane ooper õitsev puu Flower entry mille Pieter selles tellis oma Mozarti festivaliks viini Mozarti aasta 2006 lõpul. Publiku suure huvi tõttu on Doctor Atomic Chicagos laval aga veel 19. jaanuarini. Ja läheb praegu kõrvuti Verdi Travjaataga muuseas latraviata jaanuarikuised kuus etendust, kus peaosades Elizabeth futral Renee Fleming sellest kalleehaa ja Toomas Tomson on kõik välja müüdud. Dirigendiks on Andrew teilis. Lõpetamegi täna ooperis, ajakirja opern velt 50 köiepikku arvamusena parimateks tunnistatutega aastast 2007. Hinnanguid tehti kokku 15-st kategoorias, korjas aga saksa keele alal. Parimad ooperimajad olid Berliini koomiline ooper ja teater preemen, kus sügisest peakoormeistriks ka meie Tarmo vask. Parim orkester, Freiburgi barokkorkester. Aasta laulja on saksa sopran, Kristiine Scheffer. Sel hooajal ka frankfurdi, raadio orkestri resideerunud kunstnik. Aasta etendus oli Janadžikis surnud majast vini pidunädalail. Buzz patrisse Roo lavastatud, dirigeeris maestro Järbulees. Aasta taas avastuseks oli Joannile Grentsi ooperit Justiino Schweitzingeni festivalil. Aasta kehvemaks teatriks oli Deutsche Oper Berliin. Aga aasta parim maailma esiettekanne sündis Baieri riigiooperis Münchenist korealanna Unstruktsiini ooperist alis. Muuseas Genf, Nagano dirigeerituna. Kaja tänasele heligaja saatele tegid kaastööd kriitikud, nelejevaste infel, Kepreigitada vidianss ning toimetaja Hedvig Lätt Tartust. Saate panid kokku operaator Katrin maadik ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast ja kosutavat nädalat.