Tere, kell sai kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte maikuu viimase päeva olulisematest sündmustest. Mina olen toimetaja Evelyn Villers. Täna 31. mail lõpeb Eesti eesistumine ÜRO julgeolekunõukogus. Eesti pälvis oma eesistumisega laia tähelepanu. Kahjuks olulisi resolutsioon meie eesistumise ajal vastu ei võetud. Julgeolekunõukogu ei ole suutnud astuda peasekretäri selja taha ja avaldada toetust relvarahu üleskutsele. Eesti on püüdnud seda punnseis Omalt poolt lahti lüüa ka eesistujana oleme kompromissettepaneku pannud lauale. See ei ole pälvinud toetust. Mis juhtub siis, kui mõned ministrid hülgavad tõenduspõhise riigivalitsemise ja võtavad appi klaaskuuli, et koroonakriisis õiget teed otsida, arutleb ajakirjanik Toomas Sildam oma nädalakommentaaris. Rapla kesklinna jõekäärus avati skulptuur Riini manda helinud, mis tähistab noorte muusikatraditsiooni järjepidevust Raplas, mille üheks kandjaks on viimasel 30-l aastal kujunenud Riinimanda kooristuudio Urve Uusbergi juhendamisel. Ta ei ole nii-öelda mälestishoid, on vihje sellele, et hakkame siin koos, käimas on elav objekt, et saaks sellele järjest laienevale Rinim anda kogukonnale üksnes südamik loodud. Haapsalu sai jumala seikluspargi ilm on öösel sajuta, kuid homme päeval on pilvisem ja kohati võib sadada hoovihma. Ööpäeva jooksul puhub nõrk tuul. Sooja on öösel neli kuni 12, homme päeval 14 kuni 19 kraadi. Ja nüüd kõigest pikemalt, täna, 31. mail lõpeb Eesti eesistumine ÜRO julgeolekunõukogus. Vaatamata keerulisele keskkonnale ja uutele töötingimustele pälvis Eesti oma eesistumisega laia tähelepanu. Esimest korda arutati küberruumi stabiilsust ja riikide käitumist küberruumis. Harutada tuli ka riikidevahelisi sõlmpunkte. Kahjuks olulisi resolutsiooni Eesti eesistumise ajal julgeolekunõukogus vastu ei võetud, kuigi teemasid oli kasvõi koroonakriis, mida arutati mitut puhku, aga resolutsiooni ei jõutud, räägib välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste büroo direktor Liis Lipre. Järma. Tõepoolest, meie eesistumist jääb ka tähistama, on see ajalooline tupiknõukogus, sellest räägitakse palju, et on pretsedenditu, et julgeolekunõukogu ei ole suutnud astuda peasekretäri selja taha ja avaldada toetust relvarahu üleskutsele. Eesti on püüdnud seda punnseis Omalt poolt lahti lüüa ka eesistujana. Oleme kompromissette Läku pannud lauale. See ei ole pälvinud toetust. Möödunud kuul oli meie eestvedamisel istung teemal koroona epideemia ja relvarahu üleskutse peasekretäri poolt. Käesoleval kuul kutsusime kui mitteametlikku istungi nõukogu liikmete ja peasekretär kui Therese vahel needsamad teemat arutada. Tõsi on see, et selle resolutsiooni vastuvõtmiseks konsensust ei ole suurriikidevahelised. Pinged on kasvusuunal. Jätkame sõnumitega Eestist Klooga raba kustutustööd on jõudmas lõppfaasi, ehkki tuli levis suurel alal ja kahes suunas. Päästeamet teatas Twitteris, et kustutatakse viimaseid tulekoldeid. Häirekeskus sai kaitseväe Klooga polügooni alal lõõmava põlengu kohta teate eile kell 15 18. Eile õhtuks oli tulekahju laienenud küll 150-le hektarile, kuid ö. Õnneks levikuala suuruses muutusi ei toonud. Kustutustöödele kaasati vabatahtlikke rasketehnika ja politsei ja piirivalveameti lennusalga kopterimeeskond. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 694 Covid 19 esmast testi, millest nelja inimese testi tulemus osutus positiivseks. Üks inimene suri. Rahvastikuregistri andmetel oli kõigil nelja nakatunu puhul tegemist Harjumaal elava inimesega meest, kolme elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tallinn. Hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 25 inimest. Juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti. Ööpäeva jooksul uusi haigusjuhtumeid ei avatud. Pärnu haiglas suri koroonaviirusesse nakatunud 83 aastane naine. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 68 inimese elu. Ja mis juhtub siis, kui mõned ministrid hülgavad tõenduspõhise riigivalitsemise ja võtavad appi klaas kuulijat koroonakriisis õiget teed otsida, arutleb Toomas Sildam. Tartu Ülikooli senat otsustas autasustada küte medaliga sotsiaalminister Tanel Kiike rahvusülikool tunnustab teda kaaluka panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamise eest Eestis. Keegi autasustamise otsus sai teatavaks reedel, 29. mail. On äraspidiselt märgiline päev. Varem oli valitsus arutanud pikalt ja kirglikult, kuidas peaks terviseamet võtma masskasutusse antikehade kiirtestid, mis võiksid näidata. Vaata, kas inimene on põdenud haigust. Covid 19. Ettevõtjad kinkisid riigile 50000 sellist kiirtesti algatuse eest muidugi aitäh. Paraku jätsid kinkijad terviseekspertidega arutamata, millised oleksid õiged testid. Usaldusväärsust tsirka 80 protsenti ei tekita meedikutest suurt usaldust. Aga ministrid, kelle eestkõnelejaks on tõusnud üllatuslikult välisminister Urmas Reinsalu muutkui, arutasid, kuidas peavad meedikud neid teste. Reinsalu rääkis hiljem valitsuse otsusest, et kõnealuste testide kättesaadavust tuleb suurendada ja tõi näiteks sadama lennujaamaasutused, perearstid kindlasti tuleb neile testidele leida. Rakendussamm-sammult peab terviseamet valitsuse otsused ellu viima, jagas välisminister terviseekspertidele juhiseid. Kuid Eesti perearstide selts teatas juba aprilli alguses, et nemad kuulevad kiirtestide osas labori, kus arste, kes ei soovita meedikutele haiguse kulgu levikut hinnata klaaskuuli abil. Meie laborimeditsiini ühing ja infektsioonihaiguste selts kinnitasid, et antikehadel põhinevat kiirtestid ei sobi ei kodus ega ka raviasutuses kasutamiseks kuna nende kvaliteeti on raske kontrollida ja tulemusi keeruline. Kohati ekslik tõlgendada. Miks üldse on kiirtestide küsimus jõudnud valitsusse eluks? See oleks nagu mõne ministri isiklik PR-projekt, et raporteerida avalikkusele. Otsustasime valitsuses massi testimise korraldamise. Aga kui näiteks valitsus otsustab kusagil tee ehitamiseks raha anda, siis ei aruta ju ministrid, milline on asfaldi koostis või kruusa. Ja kui näiteks ministrite ees on RMKs dividendide saamise teema, siis ei kaaluta, millist metsa langetamise ja väljaveotehnikat peab RMK kasutama. Nüüd on aga mõningad ministrid otsekui viroloogilise kirgastumise all. Sotsiaalminister Kiik, kaitseminister, Luike veel, mitmed üritavad kolleege juhtida valitsuse tegelike teemade poole. Aga võta näpust. Need teised arutavad juba kaks kuud, kuidas ja milliseid koroonakriisiga seotud kiirtesti peab kindlasti Eestis kasutama. Siinsel mikromanageerimisel eesti keeles pisi juhtimisel pole tõenduspõhise riigi valitsemisega midagi ühist. Bla kesklinna jõekäärus avati skulptuur Riinimonda helin, mis tähistab noorte muusikatraditsiooni järjepidevust Raplas, mille üheks kandjaks on viimasel 30-l aastal kujunenud Riinimanda kooristuudio Urve Uusbergi juhendamisel olev geni kaastöö. Nii laulab Rinimanda kooristuudio vilistlaskoor Priini manda koorida nurga Uusbergi juhendamisel tegutsenud 30 aastat ja nii tekkiski vilistlastel mõte püstitada Kesklinna kooli parki skulptuur Rapla noorte muusikakultuuri. Kiituseks skulptuuri Riini manda helin, autor Valter Uusberg. Ta ei ole nii-öelda mälestis, vaid on vihje sellele, et hakkame siin koos, käimas on elav objekt, et saaks sellele järjest laienevale Rinim anda kogukonnale üks niisugune südamik loodud. Riinimanda loomingulises keskkonnas tal välja kasvanud Märt Avandi, Uku Uusberg, Mikk Jürjens, Pärt Uusberg, Kristo Elias, Ursel Tilk ja paljud teised tuntud inimesed. Reinimanda neile jaga praegustele lauljatele kui perekond, keda seovad ühised mälestused. Koorijuht ja helilooja Pärt Uusberg. Mina olen tõesti kuue aastasest poisist peale selles kooris laulnud ja siiamaani käin iga suvi meie traditsioonilises Saaremaa suvelaagris ja nüüd ema kõrvalt juhatan praegu streenimandad, nii et, et minu elu on see koori ikka noh, väga-väga palju kujundanud ja rikastanud ka Rapla kultuurielu. Riinimata kooristuudio laulja Tuudur Tilk Meie kõikide Teed Riini madalast Teed ühendatult selles nende helinas, mis jääb kajama siia Raplasse, minu oma veel alles käib sinna Raplas koolis, aga ma arvan, et see ongi põhiliselt see koolirada ja siis pärast, kui sa saad ka vilistlasena käia, selles perekonnas kodus. Niisiis poleriini manda helin ausammas elavale inimesele treenimata kooriliikumise vedajale Urve Uusberg-ile. See on ausammas järjepidevuse ele märkides kohta, kus ka tulevikus kokku saada. Koorijuht Urve Uusberg. Sellist lõpetamise tunnet küll enesele ilule mina võib-olla väsin või kuidagi astun kõrvale, tekib siin Patrik või Pärt või ma ei tea, kes siin on veel musikaalseid inimesi tulevikku nagu ei kontrolli, aga et igal juhul see, see skulptuur nagu kuidagi helin minu jaoks nagu viib ikkagi edasi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Rapla. Haapsalu sai jumala seikluspargi paralepa ranna lähedal männimetsas asuva pargi idee sündis rajaja sõnul tänu sellele, et ta on koos oma lastega juba aastaid seiklusparke külastanud. Juhan Hepner jätkab. Haapsalu Seikluspark sai sellel nädalal kasutusloa ja nüüd ollakse valmis rahvast vastu võtma. Pargi rajanud perekond kloostri huvi seiklusparkide vastu sündis lastega neid külastades ja see peletas ka perepea. Kõrgusekartuse jätkab haapsalu seikluspargi üks rajaja Olavi klooster. Noh, esimene kord ikka sihuke laps natukene pelgab, noh siis ma olin sunnitud kaasa minema ja nii ma nagu aastate jooksul, noh, laps kasvab, saab jälle kõrgematele radadele minna. Noh ikka pedagoog kaasas käima natukene julgustama, natukene aitama kuskilt siit-sealt ja siis noh, ütleme Tõele au andes, eks ma alguses ise ka ikka natukene ikka pelgasin, mida kõrgemale asjad läksid siis vahepeal ikka tunned, et sihuke kerge kõhedust tuleb sisse. Aga, aga noh, siin mõne aastaga on nii ära harjunud, et täna see siin 15 meetri kõrgusel olla on täiesti okei. Külastajatele on abiks instruktorid, turvavarustust kasutades saab paralepas ronida ning maa ja taeva vahel liuelda. Lisaks kolmele erineva raskusega rajale on ka päris pisikestele mõeldud lastepark jätkab koos tütar Kaisaga Seiklusparki uudistanud Margus. Kõige toredam on see, et lapsel ronida, et elame küll metsas, aga, aga seal ronimisruumil vähe et siin saab ennast välja elada, nüüd need väga ägedad atraktsioonid on tehtud. Olavi klooster ütles, et kuna kasutatakse turvavarustus, siis ei sega väike vihm ega tuul tegevust. Park on suletud ainult äikeseohu korral. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner haapsalu. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik, taimi paljak, palun. Homseks madalrõhkkond hääbub ja võidukas kõrgrõhkkond katab Põhja-Euroopat. Saabuv öö tuleb selge taeva ja rahuneva põhjakaare tuulega. Õhutemperatuur langeb nelja kuni üheksa, rannikul kuni 12 kraadini. Homme päeval aga areneb jõudsamalt pilve rünti, kuid sadu need tõenäoliselt veel ei anna. Pilvede arenguks annab põhjuse kahe erineva õhumassi lähenemine, lääne pool on mõnus suvesoe idapiiri taha aga lisandub jahedust. Vastavalt sellele jagub ka sooja idaliigas vaid 14 lihteist lääne pool kuni 18 saarte sisealadel ning ka Lääne- ja Pärnumaal 20 ümber. Teisipäeva ööks hajutab kõrgrõhuhari, pilved rahustab tuule jahedus sisse tunglased termomeetrinäitude õhus kolme nelja maapinna lähedal nulli ümbrusse langeda. Vaid rannikualad on mahedamad päeval laialdaselt. Päikeseline temperatuur tõuseb 16-l 18 kraadini. Öö vastu kolmapäeval on ka veel selge jaher. Kolmapäeva päeval ja ka nädala teisel poolel kõrgrõhkkonna enam nii suurt ülekaalu ei ole ning madalrõhkkonnad nihutavad oma serva kord ühelt, kord teiselt poolt meie suunas. Lisavad pilvi, nagu hoovihma võimalus suureneb. Kolmapäeval on tõenäosus suurem Ida-Eestis, neljapäevast alates ka lääne poolt ja eelkõige on hoogsadusid päevasel ajal. Pisitasa läheneb soojem õhumass ja öist alla õhtu enam pole. Päevasooja piiriks on 20, hoogsadude korral paar-kolm kraadi vähem. Kui päikest enam, siis kerkib ka veidi üle 20 piiril. Selline sai tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.