Polgu veteranide nõukogu on rivistunud nõukogu esimehe kabinetis suure laua ümber. Kaardiväeleitnant ott Ambur Kaardiväe alampolkovnik Rudolf Vaitma kaardiväekapten Harrigi Kaardiväe alampolkovnik Eduard lemming. Kaardiväe vanem Hugo grupp, kaardiväekapten Paul Vali kaardiväekapten, Edgar teras Kaardiväe polkovnik Arnold poolus kaardile Ben Endel tajur. Mikrofoni avamiseks anti luba siis, kui kapten tajuv raporteeris relvavendadele reisist polgu formeerimise paikadesse. Uuralites. 23. polgu zemljanka asemed on kõik näha. Ja naine oli muide väga täpne, fiksime siiani küsib, et aga palju mehi püüa, zemljanka see mahtus, ma pärast olen kuulnud teiste omade andmed enam-vähem minu antud informatsiooniga ühinesid praegu seal tagapool diviisi erilisuste rajoonis, seal oli üliõpilaste laager tehtud lahti. Peale selle on seal mitu pioneerilaagrit, kaks tükki minu mäletamise järgi. Siis käisime põsma jõe ääres, vesi oli ääretult soe, aga vesi ja ma ei tea, ma arvan, keedetud tõesti arvasime, et umbes 28 kraadi, kas seal on veetemperatuur tõesti tohutult soe, vesi nüüd jalgu jäi, näpp tõmbus pestud. Magnus kunagi ei kujutanud ette, et sinna kohta aastaid jälle uuesti, kus nii kaua aega tagasi käidi. See oli ääretult põnev. Kõigepealt naabusin ühes hotellis, kus oli elamine väga tip-top ja korralik, seal oli kabinet, külaliste vastuvõturuum, magamistoad, vannitoad, isikud ja nii edasi. Televiisorid, telefonid, plamist, Harry, jääkappe ei olnud, see reis tervikuna oli niisugune. Et ma ei oleks uskunud, et niisugust asja üldse on võimalik teha selleks tõesti ääretult ruttu, ääretult kiiresti ettevaatuse mõttes. Mul olid küll uued kingad jalas, aga nende pikemate treppide peal, mis me sõitsime ja lendasime, võtsin kogu aeg kingad jalast ära, eriti lennukis. Kingade kuluks jääksid terveks, et muidu ei pea kuut tuhandet kilomeetrit vastu sätime siiani püsib niisugust asja, et kui ta ühesõnaga peaksid ütlema, et mis selle aja jooksul juhtus selle kuue päeva jooksul. Ma ütleksin niimoodi, et see asi oli võimas. Seltsimees kiik, kas ma tohin väljaspool päevakorda esitada küsimuse? Miks kapten taju Ran kaamelikorpuse komandör Meie relvavend on väga humoorikas mees? Ma usun, et küll ta ise on just selle nime omale andnud. Sellepärast et see ei ole mingi mania grandiosa, ei ole, kaamelikorpus, võib välja kooruda see, et me kunagi alustasime, üldse ei olda seda polgu moodustamist meile ainult hobused ja ehtsaid, just Siberi hobused. Väga väiksed ja väga karvased tallile need metsikud stepihobused, midagi sellesarnast, traditsioonid ja need olid tõesti väga pikale karguga. Talvine külm aeg oli ka seal 50 550 kuni 50 viskad külma. José siis mõjus tervele rajoonile, hobused olid väga pika karvaga, täiesti kaameli karv, nähtavasti, kui me saime kõige, esmalt saime need hobused sai veel, sealt võis välja kooruda mingisugune väljendused, kaameri korpus. Mul praegu hobuse mitu pilti alles, kõik kannatada Oramises hobuse pildi, minu sõjasõber, see oli ka täpselt selline hall. Vaevalt kedagi seljas pidas rinka. Mina hakata leiba andma suhkrust söötma pärast nii sõber konnas esiga laagressis. Mäletan, diakus ta lahti saia üsna tuleb kööki sisse. Tuli räige ukse sisse, suvel nende tõite te seal tuure vist ja ikka suurest oli kaasa siia Ta tegelikult väga sitke hobune, see muidugi ainult üks niisugune näide, selliseid vapraid hobuseid oli seal veel. Aga tegelikult ikkagi tegelik elu käis ju nii-öelda veol lahinguhobustega, need pandi suurtükiette, see on omaette nii KV väiksed ja võrdlemisi raske, kuna meil esialgu andsime haubitsad, anti meile Uurali sõjaväeringkonnas pandi, siis oli küllaltki nende väljaõpe oli tuua metsast hobune, panna suurtükiette teda vastavalt nii-öelda ütleme kolm paari hobuseid ees oli kuus hobust, oli eesosa, oli kõige raskem paarilise, tiigri vaar, nõndanimetatud nende kaamelikorpuses, hobuste treenimise, suurtükkide ette panemine, see oli muidugi üks omaette peatükk kogu meie lahingutees. Aga kus seal metsa all need hobused olid ikka pikk, sealsamas laagriplatsidel olme vastavalt ehitasime endale välja lihtsalt kohe katuse alt panime kuuseoksad peale. Kirvepolgu hobused paiknesid umbes sellest kohast, kuhu me alguses kohe saabusime autoga kohale. Kuulge saksa, meid viis pat sealt umbes 100 meetrit edasi. See, kus praegu olid vaarikad. Mina, mina juhtusin olema just parajasti talli korrapidaja kui korrapidaja. Kui Vorošilov käis meie väeossa inspekteerimas. Kaardiväekapten valin, kas teie olite see mees, kes varaschillavile raporteeris, käis ja vaatas, vaatas, meeskonnaruumid, tähendab muldonnid üle, vaatas hobusetallid. Ja mina juhtusin olema korrapidaja, ma siis tegin venekeelse raporti, marssal Sovetski kiusati surnuid, kanjušov, Pariadke. Ja siis muidugi enda enda auaste ja ja siis nimi vaatas, vaatas, hobused, vaatas üle kõik. Ja oli, katsus ja oli väga meelitatud, tundus, et ta oli rahul sellega, et hobused olid hästi hooldatud ja puhtad. Selles suhtes kapten kiik, mul on teile Askysi valvurit, kui teie temma piliseerusete oli teil siis kahe kindel plaan hakata direktoriks, tõesti, see oli nii-öelda nagu elu üks pöördepunkte. Tekkis küsimus, et mida siis teha? Nagu esialgu ei osanudki midagi teha, aga tol momendil oli siis siseministeeriumi kaadrite osakonnast tulivad polku vastutavad kaabiala töötajad, tegid, ettepanek kutsus, võivad väga mitme mitmesugustele nii-öelda töökohtadele tööle ja ja ma ei tea, kas otsesel õigesti vallastega, aga niukse vahekohaks vahevöökohaks, Saimule tuletõrjevalitsus. Ja ma olin linnaoperatiivkorrapidaja kolm aastat pärast hiljem siis juba küsivus hakkas Crystaliseeruva ja tekkis selline soov hakata tööle. Toidu on töös ministeeriumi süsteemis. Esialgu leivakombinaadis töötasin ja sealt siis toodi mind siia kalevivabrikus 1959. aastal, neljandal mail. Ja sellest ajast saadik ma olengi siin kõik, kui see vastutajaid rahuldab polkovnik poolest, nüüd on mul teile küsimus, mida tema oma karakterist sai sõja ajast vahel öeldakse, et pea õlgade vahel ja oli igal kohal. Ja tema leidlikkus ja ja kõik see asi, see ilmnes just 41. aastal. Sel ajal. Kui meil rindel oli kõik segamine 41. aastal me olime temaga ühes patareis. Meie ei teadnud millalgi, kus on vastane kas ees või taga või külje peal aga kiik orienteeruda hästi. Ja see on seniajani mul selgesti meeles, üks kord. Keegi traktor läks rikki või läks suurte rataste alt ära. Loid, suured, vägevad haubitsad oli 152 millimeetrit ja tema jäi meist maha. Ja tema jäi maha. No need olid vastase vastase tagalasse jäi. Ja vastase tagalas ta malev rööris seal ja parandasid oma oma tulemasina ära ja. Ja siis hakkasid meid siis otsima. Aga see oli umbes nädal aega ja umbes nädal aega sõites mööda vastase tagalatungi jahuriga kahuriga kahuri ja kogu meeskonda traktor ja, ja 152 millimeetrine aabits järel ja laskemoona oli ka veel, kui tagasi tuli mõned mürsud muidugi seal. Ja tuli tagasi. Muidugi oli kõik juba meil maha kirjutatud, jaga. Vot see üks aimuga, nii vähe kirjutatud kiika kiika oli maha kirjutanud. Ja see, see asi juba üksinda näitab, mis mees Cycon. Ja ei ole sugugi sugugi ime, et tema rahuajatöös ka ikka edusammusid on täitja ja hästi oma tööd tunneb, ükskõik mis taga, kata juurde. Aga vaat just see asi kogu aeg paneb mõtlema, et kõik need mehed, kes sõja läbi tegid kes korpusest läbi käisid või, või ka mõnes teises üksuses sõdisid oli nendel nii raske, kui oli ja võisid nad kiruda seda 50 kraadist pakast või või neid hobuseid või ükskõik mida. Aga kõik nad tulid ja, ja kõigist meestest said täitsamehed, vot mis asi, mis asi see on, mis sõjas mehed. Seda võib ühesõnaga ütelda, seda nimetatakse vastutustunne vastutustunne iseenda eest ja vastutustunne teiste eest. Kui sa vastutad, siis sa pead teadma, mismoodi soo, otsustavalt küsimusi, mis tulevad täitunud. Et võtta teatud olukorras vastu otsus, peab olema rida küsimustesse suur, analüüsiva pidime säärased kiirelt ära tegema, seal pole aega, sest mersu keerulist on ju osa sekundites kõigest tihtipeale mürsu lendamise ajal ei jõua, mind ei jõua, aga jõuab, kui valla laseb märga üks mürsk, lange sinna saab austava, kuhu vaenlane järgmiseni võib lasta. No kust sa seda tead, koolised hakkab Teamisel teooria olemas. Sealsel teada peab, tean, no seda ma ei usu ja. Ja, ja seal läks sinna ei tule järgmine, sinna me näeme, kus ta, kus ta hakkas tulistama võtavus, viimase romaani, ma praegu loen mata kolm kodugenud läbi kukla, Klaadilismine silla, siis sul on materiaalsed väärtused, rõlvad. Ja vaat kõnnime täpse sõjakarastuse läbi. Eraelus on suurt kohutab kogemused ja sulle eralduspalu lihtsalt küsimus lahendatud. Vot see sõda on, ta on kõrgem kool veel. Need otsused vastu võtta, nüüd muidugi raalida kõik asjad ja nii edasi, aga tol korral lihtsalt sama mõistlust vaatab ringi, sa pead otsustama. Sest sa vastutad, mina teatan ehituse kasvõi kaks aastat, kui ma kalevit ehitasin, mulle eriti esitas ja, ja mul oli kergem tähistate seltsimees kõigele jah, selle kalevi käest maja ja mul oli kerge, on äsja ehitatud väga hästi. Seda te ütlete sellepärast et kuule vaadake, viimistlustöödega saab on üle krohvitud, siit. Kutsusin brigaadi brigadiri käest ja ei, ma usun tekkele. Ja vot jällegi sõjad läbi tulevad muidugi väga raske on ülemine Me olime enamuses ellu kutsunud pooluse nõukogude sõjameeste elukutse on väga raske on üle minna tulla sõjast ja pikameelse, siis leidsin õige koha. Ma ei teadnud tookord, mis tal tööviljakus, mis on palgafond, tegeles saarest palgafondiga ja nüüd äkki ilusal päeval toodi siia tagant Kalevi täituma ja rihma Lugast veel kaks aastat ehitust ei olnud selge. Täielikult ühinenud nende seisukohtadega. Sest mina olin ka kaadrisõjaväelane ja topograaf. Ja tean seda, et mul on nüüd noorte töötajatega olnud väga sageli kokkupuutumisi ja vot see vastutuse tunde puudumine, see annab igapäevases elus on meil väga valgustatud vanem kuut. Aga mida teie tahtsite öelda, mida armee meestes kasvatas? Kui iga sõdur tunneb, eks ole, distsipliin võib ja peab kinni distsipliinist käsust siis ei saa olla teisiti. Sõjas käinud mehed nüüd juba tead, mis on distsipliini, mis on vastutus üldse. Amort oli kokku 17 aastat, teenida Nõukogude armeedia. Kui. Tuli siis võin niipalju lisada. Armee armees pidevalt tehakse kasvatustööd just just distsipliini ja vastutustunde suhtes ja see aitab väga palju ka kaasa just eraelus, kuna seal rindel on igaüks ju lõpuks mõningal määral komandör ka juba rea võitleja, kui temal on nii-öelda rindelõik antud kätte kaitsta, siis tema tunneb end komandör linna, rääkimata välja aukomandöridest, rühma komandöridest, patarei komandöridest ja kõrgematest. Ja selle tõttu muidugi astudes eraellu, on kahtlematult vastutustunne suurem ettenägelikkus võib-olla, ja see on aidanud väga kaasa minu isiklikus 19 aastasest tööpraktikast, mis on peale armees olekut tulnud mull läbi elada ja juhtida ettevõtet. Veel juurde lisada, kuule tihtipeale tüür heidetakse nalja saada, nii nagu sõjaväes. Sõpravelva venda platsis kord punktus teise kohta ei ole siin majutatale kunagi, sul on just nagu sõjaväe, nii peab olema, sõjaväes on mõjutamisabinõud, tugevamad sillad on praegu kaks polgukomandöri. Polkovnik boonuse polkovnik lemming, ma nende sama polgukomandöri väga kaua aega teenisin ja. Mul on väga, peab ütlema seda, et polkovnik boonus oli väga täpne polgukomandör, ma paar näidet Kauks, tema elustanud praegu tänapäeval ka täpne. Seepärast, et ta vehib, vehib kätega meeleldi, tema pani oma polgu ohvitserid kõik niiviisi liikuma, et kellelegi ei tohtinud vaba aeg jälle, kui keegi kätte sattus, pidi kindlasti midagi tegema, näiteks üks juhus oli, Aegviidus oli, mina, iga kord katsun eemal hoida, et mitte ei satuks ette. Temal olid rinnataskus, niisugused kaardid olid, mitte mängukaartidega paaride kaartide peal olid, olid lihtsalt ülesannete lahendamisel. No matemaatiliste ülesannete lahendamine laste andmete osas oli. Ja kui siis keegi ohvitser juhtus talle ette, siis ta jagas need kiiresti laiali ja sisse kreisikaarti külje peale tegid lahenduse, andsite mulle tagasi. Et temal oli oma polgoovitasid väga selge pilt, oli veel üks niisugune huvitav näide oli, see oli peale sõda, polkovnik boonus oli, oli korpuse polügoni ülevalt, sain, seal käisid kõik laskurkorpus, mis siin Eestis oli. Mina olen siis sellel, juhtisin sellel korral vahekohtunikuks olemisel seal polügonil ja siis polkovnik poolusel seal üleval korpuse juhtkond oli, aga mul üks sõber läks parajasti laskma. Pill mõnely Tartus töötab seal astronoomia viiski observatooriumis ele. Filman film on ja Tallinn, tema oli ka suurtükiväe laadama suurt vaeva me õppisime temaga omal ajal Leningradi mulje jääb niisugune mulje, et kõige täitsa vanad mehed olid teie valgusmeister ja, ja oligi nii ja siis oli, tema oli, muidu ta oli väga lahtise peaga mees. Valmisid lähteandmed ette, läks laskma ja mina olin temale vahekohtunik. Ta andis käsklusi hiigla kiiresti ära temale see paar videot tal pea töötas, kiirem, kui ta jõudis kirjutada või mõtles ette ja andis käskluse vale poole, ma võtsin kivi, ristin selja takka. No ma ei tahtnud ka, et sõber saab halva hinde seal laskmisele. Aga kaitsekivi kukkuselt majava sealt selja taga. Polkovnik vaatas sealt korra ülevalt alla, käratas muljet. Väljavaatluspunktist, ma mõtlesin, et mis nüüd lahti on teie enam nüüd täna ei ole vahekohtunik mingi ilusti ära ja siis õhta kutsus mind välja sinna oma staapi, ütles see olgu viimane kord, et me seda asja ei tohi teha, mul eluaeg on see meeles olnud, mulle meeldib väga lihtsalt täpsus, peab ütlema seda, et kui ennem oli siin jutt oli vastutustundesse, mis sõjalasi, mida kaua aega teenisin üle 15 aastat teenisin sa soovid selles mõttes hiljem, 56. aastal mobiliseerusime, peab ütlema seda, et sõjavägi kasvatab inimesele, see seal on lihtsalt täpne käsu täitmiseks, sellest tulebki see kohusetunne, et salgu käsk antakse ka seal ei ole nagu praegu tänaval sinikasvurid täidan või täidab seal mingit mõtlemist ei ole, vaid sinu ülesanne, ainult kuidas paremini, kuidas kiiremini seda käsku täita, vot see sellest ongi sõjameestel tulnud niisule täpne kohusetunne, mida, mida peaksime muidugi igal inimesel olema, eks teda ole igalühel olemas ka ühel vähem teisel rohkem ja meie ülesanne täna palun kasvatada vetooriat nädalalt täpselt sammutise kohusetunne edasi. Et ka teras meie tulepõhisele vanem nii-öelda praeguslikult usulale, see oli küllaltki väga raske üles, kõik nii-öelda kogume edu, nii-öelda saladuse pall seisis sellest, kuidas töötatule politseilt, mis tähendab tulepositsioon, vaatlust. Vabandage, et ma küsin Ei, vaatluspunkt on see, kui me praegu ütleme niimoodi. Me asume neljanda korruse peal seal, miks me siin öelda koguneme, täna vestleme ta suurtükiväelaste tahavad nii-öelda näha nii-öelda kõigepealt kaugele näha, tahavad vaenlast näha, tahavad, on nii-öelda siine vaenlasi ei, ei, ei, ei, mitte nii. Tahad võtta otsust võtta terve selle lahingutandrile, siis ei anda korraldusi järjekorras muidugi on olnud küllaltki täpselt, aga kuidas töötab tulepositsioone, seal see otsustab, seda otsustab kõik tule, politsei, vanem nii-öelda põhiliselt milliseid korraldust annab, kui Ashton tulepõhisusele me teadnud, tol ajal oli neli suurt tükki. Ja peab ütlema, et ka teras on ka praegu nii-öelda rahvamajanduses ka siin sabas, käitudes praegu, kus me praegu viibime. Vestluste rivime, kalevivabrikus, küllaltki suured tsehhi komandör. Tol ajal temal armees oli nii-öelda patarei käes neli toru, jahtumine, neli suurtükki. No ma ei oska praegu ütelda, aga ütleme, tulepositsioon tol momendil nagu võis olla umbes 50 soldatid. Aga praegu, et ka teras nii-öelda juhib, käsutab ja juhib vastavat osakonda, kus on 900 töötajat. See oli tolleaegne taro, see on 73 divisjoni igas divisjonis 12 taru. Ühesõnaga tule positsiooni, vanem vanem vanemohvitser, tema oli see mees käsitest, tuld, tuld. Kapten teras. Nüüd mul jääb niisugune tunne, et need kõik niisugused väga positiivsed ja väga tõsised omadused on siis mehed sõjast kaasa toonud. Aga kas kapten tajur oli irvhammas juba enne sõda või õppis tema seda ka sõjaväes, mis te arvate? Ma ei oska seda öelda. Aga tema sõnades oli ikka seda väikest nalja suund alati sees. Nali maksab ka väga-väga, jumaldab Vassili torkimist väga hinda, mis Lasnamäe on ka väga hindavad kogu 100-ga ainult ütelda, sõdida ja näha vaenlast ja mõtelda, aga nii-öelda, et vahepeal kuskilt välja lülitada ennast ja siis uuesti keskenduda. See on väga tähtis moment, seal puhkab puhkamise moment, toostab kõik raskused ärevusel, naerab siis ta Tumpis õnnistab, puhkasime meelitamise häälega tuleb ennast ka vahetevahel maksma panna, selles, et meil ei ole kombeks pannes kätega maksma. Ja kui on võimas hääl, siis on hea, kui seda on kuulda kuuldagi väelastel veel eriti justjust, tule positsolveleri jää, sellepärast et seal on tõesti lärmi küllaltki välja. Ja siis ta ütleb, et kuradiga praegu minust jutt rekord, tunned kohe, et oled tähtis suvesoe tunne koheselt jää Tairevus, mäletad, preparaat laiutab käsi, aga öelge mulle nüüd, oletame, et polkovnik boonus annab ühe korralduse. Kuidas ma peaksin teile vastama, tuleb korrata ja just nii, jah. Just nii, seltsimees polkovnik. Aga kui see korraldus mulle ei meeldi, mis siin targutada, on? Sulev täita ja kõik ükskäikudeks rahuta, käkad ruttu jooksvaid kääleta. Koos olid endised rindemehed, kaardiväeleitnant, ott, ambur, kaardiväe alampolkovnik, Rudolf Vaitma kaardiväekapten Harri Kiik, Kaardiväe alampolkovnik Eduard lemming, Kaardiväe vanem Hugo Kruus, kaardiväekapten Paul Vali kaardiväekapten, Edgar teras Kaardiväe polkovnik Arnold poolus, kaardiväekapten Endel tajur. Mikrofonihoidjal sõjaväelist auastet pole, kuid ta peaks endale suureks auks, kui ta veel tulevikuski tohiks sama koosseisu head tuju ja asjalikust lindile võtta. Nii kui luba antakse. See on täpselt määrustiku järgi just nii, seltsimees ja olen kohal.