Arvatakse, et taevas on ainult üks päike, aga kui paljud laulud tegelevad selle välja manamisega? Lembit Himma sai sellega viimaste hakkama ja tõesti peab ütlema, et natukene on valgemaks õues jupilt läinud muidugi stuudios, sest Tiina Naarits-Linn, kes meile jälle külla on tulnud, on alati väga helge olemisega. Tere hommikust, Tiina. Tere hommikust. No see on juba kolmas kord selle kriisi ajal, kui me oleme nüüd kokku saanud, et üle kolme nädala Me oleme kohtunud, see teeb siis umbes kahe kuu jooksul ja me oleme näinud lõviosa sellest kriisist ja vaadanud, mis siis ühel ja teisel etapil oluline on, tulebki öelda pärast seda viimast korda, kui me siin rääkisime ja eriti veel pärast seda, kui maa Lehtki sai innustust nendest samadest juttudest ja avaldas oma usu Luze teiega, siis siis on seda tagasisidet tulnud ka teie kontorisse nüüd nii palju, et see juba üksi eelistan väikest viisi uurimist väärt, mis sealt joonistus. Tagasisidet on tõesti palju ja mina väga tänan kõiki neid, kes võtsid vaevaks, kas helistada, kirjutada ja muuseas ka tänaval vastu tulles mõnda sõna jagada. See oli minu jaoks üllatav, sest sellist tagasisidet ei ole kogenud. Küll aga ei ole mulle üllatav see, et kriisi ajal meedia tähtsus sai täiesti teise tähenduse sest inimesed ju nopivad üles sõnumite sõnade pärast vaid, ja sellepärast, mis mõtteid see tekitab. Ja eelmise saate järel oli näha, kui palju on sügavaid mõtteid, kas iseenda, oma pere või oma, siis kolleegide ja õpilaste pärast. Ja mind nagu üllataski, see, et mul ei ole võimalik vastata, et millest räägiti. Ma ise kuulasin saate kaks korda üle, et aru saada, kas ma tõesti rääkisin sellest, mida mulle siis nimetati. Et see spekter oli väga lai ja ma mõistsin seda, et inimesel on vaja mingit tõuget, et iseendas vastuseid leida ja seda nad siis jagasid. Nii et see pinnas on ikkagi nii õrn praegu ja kõik, mis sinna kukub, hakkab kuidagipidi idanema. Ja, ja mul on hea meel, et tegelikult need tagasi sidemed olid selgelt positiivsed, et mingit indu andev oli see, ütleme, üks üldistav märk ja soov olla rohkem olemas olla kohapeal et näha enda lähedasi ja näha ka iseennast, et see oli väga hea. Ja nüüd on siis jälle kolm nädalat möödas. Mõtle, kui hea mõnes mõttes poliitik olla, ütled, et eriolukord kehtib selle kuupäevani. Homsest on edasi juba midagi muud, on see siis hädaolukord või tavaline olukord või mis iganes, aga eriolukord on läbi. Kui me räägime nüüd kriisietappidest, siis kas me võime täna panna mingisuguse punkti või koma? No vähemalt koma me saame panna, sest kõige suurem määramatus on hetkel läbi kuivõrd määramatus on hästi raske inimestele ja nüüd öeldakse homme eriolukorda ei ole nüüd psüühilised reaktsioonid ei ole läbi, need lainetavad veel tükk aega ja, ja võib-olla seejärellainet, see on tunduvalt valusam, sellepärast et nüüd on näha, et osad lähevad edukalt edasi ja kui mina ei kuulu nende edukate hulka, siis on küsimus, et kas mina olen see ebaõnnestu ja, või kuidas mina hakkama saaks. Ja kui vaadata üldse kriisi antoloogia, et nüüd laiemalt, siis nüüd algab see periood, kus me võiksime vaadata, mis juhtub poole aasta jooksul mitte enam siin nädalate jooksul, vaid milline on järgmine pool aastat ja, ja tõepoolest tuleb välja, kui palju on siis inimeses endas seda arukust hinnata oma seisundit, kas muu materiaalne seis lubab mul nõnda laristada, nagu kõik kaubandusletid seda kutsuvad tegema? Kas kas on siiski risk, et mind võidakse koondada ja ma peaksin juba praegu väga selgelt oma kulud üle vaatama? Kas on mul nüüd aru saada, kes on need minu inimesed, keda ma pean päriselt hoidma, sest kui on uus kriis, siis vaevalt, et uued minu inimesed asemele tulevad, et ma oleksin nende jaoks olemas. Et, et hetkel on selline väga oluline tähele panemiste aeg ja muidugi ka see aeg, et ära klaarida need kehvad suhted, mis nüüd justkui peaksid tavarutiini tagasi minema, olid võib-olla natuke külmunud seisus. Aga ilma klaarimiseta võivad plahvatada. Tulen selle jutu esimese otsa juurde veel tagasi, meid hakkavad siis jälle häirima, meil hakkavad jälle muret tegema teised inimesed, eriti need, kellele paganama hästi. Ja võrdlus hakkab meid mõjutama ja inimene on sotsiaalne olevus ja ega ta võrdleb ennast pidevalt isegi siis, kui ta ütleb, et mulle ei lähe korda, mis teistega toimub, see on automaatne ja, ja võib-olla see on ka pisut edasiviiv jõud, sest ma mäletan, et kunagi Türi lillelaada ajal üks ütleb, et vaadake, kui ilusad aiad meil on, sest ei saa naabrist kehvem olla, et see mõjutab. Jah, see ongi siis Türi fenomen ja edu ja seda on märgatud ka teistes külades. Mõnedki on rääkinud sellest, et nüüd me ehk jõuame uude tsivilisatsiooni, need jutud tundusid küll juba alguses natukene sinisilmselt, siis tuli David Vseviov ütles, et ei, inimene ei muutu, ta tuleb ikka tagasi sinna, kus ta varem oli. Täna teinegi tark inimene, Jüri Reinvere kirjutab AK-s, et õppisime korraks ja ainult korraks, nii kauaks, kui kestis hirm. Niipea kui hirm oli möödas, arvas Lääne inimene, et tagatud on nii tema puhkusel end juunis kui kogu maailma jätkumine talle harjumuspärasel ja mugaval viisil ja jälle on need, kes saavad hakkama selles eilses maailmas. Jälle need, kes ei saa. Mulle tundub, et kui inimene ei õpi tegema järeldusi haiget saamisest näiteks praegu, kui ma ikkagi väga selgelt tundsin häiritult, et ma ei saanud poodi, ma ei saanud liikuma siis järeldus hetkel on üheselt see, et see viirus eksisteerib ja ma ei saa minna edasi nii nagu seda ei oleks, aga kui seda ei oleks kunagi olnud ja seda ei oleks. Tarkus, on praegu aru saada, et see viirus ei tohi minu elamist sel määral segada, nagu ta segas. Aga mul on vaja ettevaatlikkust. Ma ei pea tormama kohe puhkusereisile, ma ei pea tiheli seltskonda minema. Et, et kui seda tarkust õppida ei ole, siis on tõeliselt kurb, sest tõesti praegu ka minu tagasiside ütleb, et osad on liigkartlikud ja teised jällegi käituvad nii, nagu ei oleks seda viirust kunagi olnud. Mõistlik on tulla sinna keskele arvestada, et see on olemas, aga me peame teistmoodi elama. Need märgid olid ka kolme nädala eest juba õhus, järelikult ei olnud ka meie eilne teemapüstitus sellest, et buss siis tegelikult ju keegi ei ütle sulle, kas sa pead olema minust eemal kaks meetrit või mitte, see on sügavalt minu enda probleem. See vähemalt küsimärgina on seega õigustatud. Ta on mitte ainult õigustatud, vaid ta on oluline ja ta on oluline praegu iga täiskasvanu jaoks, kui ma ise ei peagi oluliseks, seda siis juba sellepärast, et me oleme ju maketiks lastele ja lapsed vaatavad, kuidas käituda ja, ja täpselt niimoodi ka käituvad, et meil ei ole pärast vaja hurjutada seda, et teismelised on kambaga koos või väiksed lapsed ei käitu õigesti, sest nad teevad nii, nagu suured teevad, et on ääretult oluline mõelda mitte ainult endale, vaid nendele, kes on minu ümber. Kas need märgid, mis teie kontorisse kolleegidel on jõudnud, ütlevad, et seda äärmuslikku hirmu nüüd ehk vähemaks jäänud. Jah, on kindlasti, võin ütelda, et on vähemaks jäänud, aga ei ole ära kadunud, täiesti on olemas ja ja kohati mulle tundub, et võib-olla ka ärakasutatav, sest kui ikkagi nüüd tööle tagasiminek, kui on selline kooli direktor kuuleb, kuidas tema tugispetsialist no ongi juba seal peaaegu siis selle kriisigrupi juures vanuseliselt ütleb, et mina ei saa tööle tagasi tulla, sellepärast. Mina kardan nakkust saada. Siis see ei tundu mõistlik, sest tegemist on inimesega, kes peaks väga selgelt aru andma, et nüüd on lihtsalt vaja teistmoodi käituda. Aga tööd tuleb edasi teha ja tegemist on inimesega, kelle jaoks vahetu töö on ekstra oluline. Sest teismelistega distantstööd läbi läbi ekraani nõustamist teha on väga-väga küsitav. Aitäh ehk siis praegu, kui ma lugesin nüüd vähe kõigest välja, on väga oluline osata ehitada üks kirik keset küla, selline kirik, mis ei ole siis nagu Nov Novi maja. Jah, kus saavad ikkagi kõik mõista, et me peame liikuma koos edasi ei kartes ega ka siis täiesti hüljates seda hirmu. Maailmas tuleb murettekitavaid signaale sellest, et vaimse tervisega on asjad kehvasti ja enesetapp on muidugi see kõige viimane millest me sellisel puhul kuulda tahame. Ometi kuuleme, kuidas meil võib sellega lood olla, sellest juba hetke pärast. Vikerhommikul on külas kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn ja me räägime sellest, kuidas kriisis ellu jääda, isegi siis, kui ametlik eriolukord saab kohe-kohe otsa. Tegelikult juba varahommikul, kui käis meil külas päästeameti asedirektor Andreas Anvelt jäi temagi mõtlema, mis on kasvanud uppumiste taga ja kui need on eakamad inimesed, kui uppumispaik ei ole tavaline veekogu, kui meil külmad talvekuud kevadkuud inimesed niisama ujuma ei lähe. Aga paraku selles ametis nüüd nii väga täpselt ju ei teata ja väga paljudel puhkudel kuigi teada, mis nende inimeste peas siis olid, kes on lahkunud, aga kaks korda rohkem lahkunuid sellisel viisil sunnib juba üksi küsimusi esitama. Viitasin siin ka Postimehele, kus tuuakse välja Soome statistika. Soome politsei andmeil sooritati riigis kahe kevadkuuga 129 enesetapu mida on 16 võrra rohkem kui samal ajal siis aasta varem, aga siseSoome. Politsei registreeris ühes piirkonnas 14-lt juhtumilt 30-le kasvu ja tuuakse lisaks ka välja Psähhiaatrilises ravis on olnud hirmutavalt vaikne ja kui varem oli 98 protsenti psühhiaatriakliiniku vooditest hõivatud, siis nüüd on kolm kliiniku osakonda täiesti tühjalt. Võiks ju arvata, et probleem on ära kadunud, aga tegelikult Ta on asi palju roosilisem. Haiglasse pääsemise kriteeriumid on väga ranged ja need, kes vajaksid seda ravi, lihtsalt ei jõua sinna ka. Meil peatati üksvahe ju eriarstiabi kätte saada saadavus ja mäletan siin juba kriisi alguspäevil sai isegi tehtud intervjuud mõningate kriisitelefonide juhtidega, kes ütlesid kohe, et ega nende inimeste kuhugi ära ei kadunud. Nad hakkasid neile helistama, mis tahes number leiti üles selleks, et rääkida oma mured. Need inimesed ei saanud vahepeal professionaalset abi. Kuidas nendega praeguseks olla? Õnneks nüüdse eriarstiabi ikkagi selgelt taastub, aga mul ei ole täpset infot psühhiaatrilise abi andmise kohta, kuid seda ma tean küll, et vajadus ei ole kusagile kadunud. See on õige, et kui ei saa ühest kanalist kätte, siis nad liiguvad teise. Aga nad vajavad professionaalset abi, et psühhiaatrite koormus lähinädalatel ja kuudel ma usun, et tõuseb, sest sest nüüd nad saavad oma arsti uuesti kätte, et mis puudutab aga sellist ennastkahjustavat käitumist selle foonil siis on väga tähelepanuväärne, et et siin tuleb välja, et uppumissurmade arv on tõusnud. Seda on ennegi statistikat uurides võinud oletada teada, et nii mõnedki suitsiidi ei lähe kirja suitsiidina. Kui vaadata praegu hetkel eesti suitsiidistatistikat, siis ei ole numbriliselt muutunud, see on võrreldav eelmise aasta sama perioodiga. Aga need on need juhtumid, milles ei ole kahtlust kus on suitsiid kindlalt fikseeritud ja kõik need muud õnnetusjuhtumeid on aga küsimärgina õhus ja nendele tuleks praegu tõesti väga tähelepanu pöörata. Igal juhtumil kirju maa just nii ei jää ja, ja väga teadlikult. No kas see tähendab siis seda, et me võime ka edaspidi neid juhtumeid aimata ja kuna maailmas selline tendents alles kogub hoogu, siis tähendab, et kriis ei ole kaugeltki läbi. Ja risk on üleval, nagu ma ütlesin, nüüd alles tuleb. Nüüd tuleb väljak, kes vajab, millest toetust on need, kes on selgelt jalgadele jäänud ja lähevad jõuliselt edasi. Aga need, keda on vaja aidata ja kriisikäitumise seisukohast probleem ongi selles, et need, kes vajavad tõeliselt abi, on väga väike grupp mitte üle 10 protsendi, aga pigem seal kusagil viie protsendi juures. Praegu ma osalesin ühes töörühmas, kus arutati, Eestis on 160000 lastega peret. Ja väga selgelt siis võeti arv 8000, mis on viis protsenti sellest hulgast, kelle puhul peavad olema siis ametnikud väga-väga tähelepanelikud, et neile ka ennetavat nõustamist pakkuda, sest me ei pea ootama, et kriis on käes, midagi juba juhtunud, keegi, vaid me peame tähele panema, kes on need pered, kes võivad vajada toetust just, sest nad kuuluvadki selle normaalse protsendi hulka, kellel on raskem keerutoad meie Eesti riigi jaoks 8000 ja, ja see tähendab, et kohalik omavalitsuskoolid peavad tähele panema, kes need on, kes, kes võiksid vajada tõesti tuge, nüüd on seda võimekust veel iseäranis vajab oskusi, seda oskustes ja tahet ka kindlasti. Ma usun, et tahet on oskuse osas on kindlasti õppida juurde ja juurde, sest kui juba on kriitiline käitumine, siis on tõesti pädevus väga oluline. Esmased toimingud, esmane sekkumine on määrava tähtsusega. Kas inimene edaspidi laseb lähedale või ei lase, kuidas on võimalik teda aidata, nii et kaugemas perspektiivis teraapiad pole vaja, et ta, et ta aidatakse nii palju toime, et pere hakkab ise toimima. Ja, ja seetõttu need esmased toimingud on väga olulised ja, ja psühhosotsiaalse abi seisukohast on seal professionaalsus väga tähtis. Teises liinis saame vabatahtlikele toetuda. Esimeses liinis ma sellesse väga ei usu. Kuurme rääkis tunnike tagasi sellest, kuidas ülikoolis koostöö toimib, õigemini ei toimi ja natuke oli ka aimata, et üsna ärev ja närviline olemine on. Ma saan aru, et Tallinna Ülikooli vaimse tervise käekäik on ka teie üks südames hetkel. Ja no ühelt poolt ma olen ka õppejõud seal, aga teiselt poolt meie koolitusjuht teeb oma magistritööd ja magistritöö teemaks on distantstööle tööstressi tajumine. Selles eriolukorras ja fookuses on kõik haridusasutused, lasteaiad, koolid, kuid tervikuna aga kogu Eesti riik, et siis võrrelda teiste ametitega, mida see tööstress tegi ja selles distantstööolukorras. Ja see ankeet on kergesti leitav, Mahena punkt, org meie kodulehe kohe esimese uudisena. Väga hea meel on öelda, et kaks päeva on see üleval olnud, me läheme sotsiaalmeedias jaganud ja juba on üle 400 vastanu. Väga suur mure on, see näitab huvi ja, ja tegelikult kui nüüd juhtub nii, maakonnast on ikkagi märkimisväärne arv, siis on võimalik teha maakondade vaheliselt võrdlust, mitte ainult sellist eesti üldistust. Ja praegu paistab, et näiteks Viljandi kohta tuleb kindlasti eraldi tulemus, sest väga-väga suur arv lisaks Harjumaale on sealt vastanuid. See sõltub sellest, kuidas info liigub, et kuidas antakse infot edasi, kui info kätte saadakse. Mulle tundub, et see küsitlus pakub huvi ja siis me saaksime sellest ka midagi järeldada ja siis me saame järeldada ja saame õppida, et olla uues kriisis paremini valmis. Sest tarkus on mõista, mis praegu võis mõjutada minu töövõimekust ja milleks ma saan valmis olla, juhul kui tekib midagi väga rasket ja ootamatut uuesti. Kui me nüüd vaatame ettepoole, siis seal võib tervendada uus kriis. Ta on siis vana tuttav viirus juba või mõned tema väiksemad sugulased, et õed-vennad. Aga üks asi vist tõotab küll tulla ja siin ei ole neid, kes arvaks teistmoodi, suur töötus. Töötust Me oleme siin juba näinud ja Tiina, teiegi olete töötanud eelmise kriisi ajal ja võimalik, et mäletate veel midagi ka varasemast ajast, mida see nüüd hakkab kaasa tooma. Millised märgid peaksid meid endid tegema? Töötus on paratamatu olukorras, kus meil kõik tööstusharud ei taastu, turism sellisel viisil ei taastu, nagu ta oli. Ja kuna töötus on massiline, siis on oht, et üksik inimene kaob selle massi sisse ära. Kui ikkagi antakse 190 koondamisteadet, siis on selge, et see üksik võib sinna kaduda ja, ja need, kes on tundlikud, on ta siis rase või väikelapsega kodus, aga kui terve asutus suletakse, siis ta selle koondamisteate saab samamoodi palju lihtsam, kui sa oled üks paljudest valuga natukene väiksem. Vot ei ole inimene oma valus on ääretult üksi see, noh, see on huvitav tähelepanek, et kui me muidu moodustame nagu kamba jõu päris tugevasti, siis valu on inimene ääretult üksi. Ja see, kes seda valu ei kanna, tuleb tähele panna. Ainuüksi valu lahtirääkimine võimaldab inimesel ise hakata leidma lahendusi ümberhindamisi ja tõenäoliselt see tegelik koondamiste mõju on meil selge hilissügiseks. Kui, kui tõesti on koondamised lõppenud, kui on esimesed rahad kätte saadud ja siis tekib vaakum. Nii et hilissügisel peaksime väga tähelepanelikud olema koondamiste suhtes. Me tulime praegu laineharjalt ja võimalik, et Eestis on tekkinud see aru saame kujutelm, et kui sa töötu oled, siis sa pead ikka midagi väga pika olema. Kas ühiskond hakkab natukene rohkem vaatama nüüd ka teistmoodi lähikuudel? Muidugi, see on vajalik, aga me oleme parasjagu silmakirjalikult nendes vaadetes võime jätta küll kahetseda mulje, aga tegelikult vaatamegi luusereid. Ma väga tahaksin, et see nii on ja et, et me, et me tõesti muudaksime seda vaadet ja võib-olla muutuksime selles vaates uuesti tähelepanelikuks lapseks sest lapsed aitavad mõista, et ühte ja sama asja saab mitut moodi vaadata, et minu esimene mõte ei pruugi olla õige mõte. Ma eile vestlesin oma väikse kolmeaastase lapselapsega, sest ta nägijat kaks kiivrites mootorratturit vaidlesid ja ta küsiski, et kas nad tülitsevad siis ise kohe ütles, et võib-olla nad mõtlevad midagi ja küsis, mida nad mõtlevad. Ja siis ma ütlesin, et võib-olla üks läheb vasakule ja teine paremale minna ja nad ei ole otsustanud. Ja siis ta mõtles, ütles võib-olla tõesti, aga äkki üks tahab hoopis apelsini ja teine sidrunit. Ja, ja kui ta oli selle välja öelnud, siis ma sain aru, et tõesti igas olukorras võib mõelda hästi erinevalt. Ja nüüd on see, et kui minul tuleb mõte, et üks on luuser või teine on edukas siis see ei tähenda, et see nii on ja seda kõik nii peavad nägema, et, et võtta see aeg ja mõtle, kuidas seda veel võib näha. See juhtum on seda enam õppimist väärt, et kolmeaastasel pidin minateadvusega kõik väga hästi olema, aga kui temagi suudab teisi näha, äkki suudame siis meie ka. Viitasin ka sellele, et meil võib tulevikus olla märksa kihistunum ühiskond pärast seda lugu ja see on ju, ma kujutan ette teatud probleemide, alles algus, mida me siin väga kaua näinud ei ole. Kahjuks küll, aga ma olen nagu seda meelt, et väga palju ette ei taha sellest rääkida, sest mida rohkem sa midagi ette räägid, seda kindlamini inimene hakkab selle järgi ennast sättima, noh, kes, kes siis edukamaks ja kes siis vähem edukaks. Me oleme platvormil, kus meil kõigil on võimalik minna parema suunas. Ja üks nipp selleks on mõelda, mis on olnud minu unistus, mis on päriselt realiseeritav. Näiteks mulle üks inimene ütles, et ma olen ammu unistanud ümber kodujärve kõndida ja nüüd võtsin kätte, enne, kui see kriis lõplikult ametlikult lõpetatud on. Ma tegin selle ringi ära ja kohe hakkasin mõtlema, millist unistust sean endale edaspidiseks. Ehk siis mõelge, mis on realiseeritav, päriselt. Ja siis te saate tulla selle elu juurde, mida te peate realiseerima, et tunda oma elus rahulolu. Vaata, kuidas asjad istuvad tõesti peas kinni, eile lugesin, et äripäeva, kus oli kirjas Ühe olite nüüd ajakirjanik või keegi teine härraga rääkis, et tema läkski siis selleks kriisiperioodiks Vormsi saarele istus sisuliselt 10 meetrit majast hommikust õhtuni nina arvutis. Vormsi saarel aga tundis ennast hästi. Ei. Me peame tegelikult ennast panema olukordadesse, kus me saame aru, mis on hea ja mis ei ole hea. Ja kui me oleme seda kogenud, siis me teame, kuhu poole suunduda. Vahepeal kogeme me kõik ebaedu ja nagu eelkõneleja Tiiu Kuurme ka ütles, kui me siis pingutame, et saavutada paremat, kannatame selle ja, ja kannatame siis tegelikult selle parema saabudes saame me kogeda naudingut. Aga see on meie enda kätes, me ei saa siin väga loota mitte kellelegi teisele. Me saame loota oma pereliikmetele iseendale ja see on suuresti kõik. Ants tain ütles, et tema ei mõtle tulevikust mitte kunagi, sest see tuleb niikuinii. Aga kui ma küsin, et millal meil oleks mõtet jälle kokku saanud, et vaadata järgmist lehekülge, jutt oli sellest, et võib-olla poole aasta pärast, aga. Vahest ka varem. Ja võib-olla tõesti sügise hakul on see koht, et vaadata, kuidas see suvi läks. Et kui palju tegelikult koondamisteateid anti, kui palju tegelikult raskusi välja tuli ja, ja mis on õppetunnid, sest meie keskus, kuna ta hõlmab tervet vabariiki, nii et meie spetsialistid on laiali siis koondame tõesti õppetunde positiivseid negatiivseid, et vaadata Ta, mis oli praegusest õppida, sest me olime kõik ebatavalises olukorras, sellist kriis ei olnud ju mitte keegi kogenud ja selles mõttes saime kogu vabariigis korraks olla ühes paadis. Aga muidugi kriisi vaibudes on jälle meie enda paat olulisem kui kellegi teise oma. Terve laevastik jälle merel ei osta. Või siis kohtume sel päeval, kui on need uurimistulemused meil teada ja Teamini Viljandi kui Põlva inimese kohta. Et see saaks väga põnev olema, et seda ootan mina ka suure põnevusega. Tiina Naarits-Linn, aitäh selle vestluse eest. Mingu telerist ilusat kevadet kõigile.